o Keemiliselt inertne, sest tal on molekulis kolmekordne kovalentne side o 2P+3H2 2PH3 o Reageerib vesinikuga katalüsaatori juuresolekul kõrgentatud rõhuga Kasutamine : pürotehnilistes segudes (paukherned(punane fosfor)); tuletiku tööstuses; on oluline element organismide arengus; kuulub luude koostisesse ja ATP koostisesse o Saagis=pr.saadus/teor.võimalik_*100% -------------=kasutatud/võetud_*100% o n - hulk moolides o M-molaar mass o Vm-molaar ruumala o N-molekulide arv o Na-avogaadro arv o n=m/M o n=V/Vm o n=N/Na o m=n*M o V=n*Vm o =m/V o m=*V
..............................................................11 2.2 Aparatuuride skeemid.......................................................................................11 2.4 Märkused töö käigus.........................................................................................12 2 2.4.1 p-Bromoatsetaniliid....................................................................................12 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus........................................................................12 KOKKUVÕTE...........................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................14 3 SISSEJUHATUS Selle lõputöö käigus sünteesisin p-bromoatsetaniliidi kahe etapi kaupa.
osa lahustumiseni. Eetrikiht eraldatakse, vesilahust ekstraheeritakse 2 x 20 ml eetriga. Eetrilahused ühendatakse ning ekstraheeritakse 10%-lise NaOH lahusega. Seda ekstrakti keedetakse 10 minutit, et eraldada lenduvad orgaanilised ühendid. Seejärel segu jahutatakse ja hapustatakse ettevaatlikult kontsentreeritud soolhappega. Eraldunud bensoehape filtritakse, pestakse vähese hulga külma veega ja kristallitakse ümber veest. Saagis on ligikaudu 90% teoreetilisest. Etüülbensoaadi süntees bensoehappest: Kolbi paigutatakse 12g bensoehapet, 50 ml etanooli ja lisatakse 4ml kontsentreeritud väävelhapet. Segu keedetakse püstjahuti all veevannil kolm tundi. Püstjahuti asendatakse destillatsiooniseadmega ning reageerimata etanool destilleeritakse. Jääk jahutatakse, segatakse 100ml külma veega ning neutraliseeritakse tahke naatriumkarbonaadiga.
Tallinn 2011 Sisukord: 1. Kirjanduslik osa 1.1 Sissejuhatus.Sünteesiskeem. 1.2 Reaktsioonide iseloomustus.Reagendide ohtlikkus. 1.3 Füüsikaliste konstantide tabel. 1.4 Töö käik. 2.Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid. 2.2 Aparatuuride skeemid. 2.3 Arvutused. 2.4 Märkused töö käigus. 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus 3. Kokkuvõte 4.Kasutatud kirjandus 1. Kirjanduslik osa 1.1 Sissejuhatus. Sünteesiskeem. Etüülbensoaat lähtudes bensoehappest on kaheetappiline süntees. Esimene etapp on bensoehape süntees, teine etapp on etüülbensoaati süntees. Benseenkarboksüülhape sünteesitakse tolueenist, KMnO4-st ja veest. Süntees on kaheetappiline. Esimene etapp kestab umbes 3-4 tundi, sellel ajal tolueeni , KMnO 4 ja vee segu
2.2 Aparatuuride skeemid Grignardi reaktsioon Rektifikatsiooni destillatsioon Veeauru destillatsioon 2.3 Arvutused Bromoetaan: teoreetilise saagise arvutasin reaktsioonivõrrandi põhjal, kasutasin 60 g109 g /mol kaaliumbromiidi andmeid (moole vähem)- mEtBr= 119 g /mol =54,95g. Kirjanduslikult on oodatav saagis 70% teoreetilisest, st m=38,465. Minu saadud saagis oli 21,25g. Saagis teoreetilisest: 38,7%. Saagis kirjanduslikust: 55,24% Ter-aromaatne alkohol: teoreetilise saagise arvutasin reaktsioonivõrrandi põhjal, kasutasin 7,2 g150 g /mol atseetofenooni andmeid (moole vähem)- m= 120 g /mol =9g. Kirjanduslikult on saagis 60&% teoreetilisest, st m=5,4g. Minu saadud saagis oli 1,15g. Saagis teoreetilisest: 12,77%
50ml kolvis segatakse 15g sipelghapet, 16g etanooli ja 4g veevaba kaltsiumkloriidi. Koostatakse fraktsioneeriva destilaatsiooni seade (deflegmaatoriga). Segu soojendatakse elektrilisel soojenduspesal nii, et eeter desitleeruks aeglaselt. Vastuvõtjat on soovitav jahutada jääveega. Produkt pestakse veega, 10%-lise naatriumkarbonaadi lahusega ja uuesti veega. Kuivatatakse veevaba kaltsiumkloriidiga ja destileeritakse kuivast fraktsioneeriva destillatsiooni seadmest. Saagis on ligikaudu 70% teoreetilisest 3-pentanool Reaktiivid: · Bromoetaan 0,2mol · Magneesium 5,5g · Etüülformiaat 7g · Kuiv dietüüleeter 80ml Aparatuur: 250ml kolmekaelaline kolb, jahuti, magnetseguri pulk, tilklehter, termomeeter, lihtdestilatsiooni aparatuur, jaotuslehter, kolvid, mensuurid. Magneesium asetatakse kolmekaelalisse kolbi, lisatakse initsaatoriks joodikristall. Tilklehtri kaudu lisatakse magneesiumisse 20ml kuiva eetrit
.........................................................................7 2.2. APARATUURIDE SKEEMID...............................................................................................................8 2.3. ARVUTUSED....................................................................................................................................9 2.4. MÄRKUSED TÖÖ KÄIGUS (KÕRVALEKALDED EESKIRJAST)...........................................................10 2.5. SAAGIS JA PRODUKTI ISELOOMUSTUS...........................................................................................11 3. KOKKUVÕTE...................................................................................................................................11 4. KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................11
Töö käik Esimene etapp Keeduklaasis segatakse 100 ml vettm 4 ml kontsentreeritud HCl ning lisatakse 4,9 ml aniliini. Lahus soojendatakse 50 °C-ni, lahustatakse selles 5,7 ml äädikhappe anhüdriidi ja lisatakse kohe ka lahus, mis on valmistatud 7,5 g Na-atsetaadist 25 ml vees. Segu jahutatakse, vajadusel üleöö, ja saadud kristallid filtritakse. Kristalle pestakse lehtril külma veega ja kuivatatakse õhu käes. Vajadusel kristallitakse ümber veest. Saagis on ligikaudu 80% teoreetilisest. Teine etapp Töö teostatakse tõmbekapi all! 100 ml kolbi asetatakse 6,8 g atsetaniliidi ja 25 ml jää-äädikhapet ning soojendatakse veevannil kuni atsetaniliidi lahustumiseni. Seejärel lisatakse vähehaaval, segades, 8 g broomi ja 10 ml jää-äädikhappe lahus, jälgides, et segu temperatuur ei tõuseks üle 40 °C, lastakse 10 min seista ja valatakse reaktsioonisegu 10 ml jäävette. Lahusele lisatakse 10%-list
tilklehtrisse. Algul lisan ¼ happest kiiresti ja seejärel hakkan lisama seda tilkhaaval. Kui kolonn on nö. tööreziimis ja temperatuur on alla 42 oC, avan klapi kolonni peas ja kogun destillaadi väikesesse kolbi. Bromoetaani aurumiskadude vältimiseks lisan kolbi väikese koguse jääd. Pesen rektifikaati jaotuslehtris kaks korda veega ja kuivatan kaltsiumkloriidiga. Rektifitseerin lõplikult 100 ml kuivast ümbarkolvist ja kogun fraktsiooni temperatuuril 36-40 oC. Saagis on ca 70% teoreetilisest. 1,3,5-trietüülbenseen Võtan 250 ml kolmekaelalise kolvi, mis on varustatud seguri, jahuti (jahuti otsa on pandud voolik lehtriga, mis on juhitud NaOH lahusesse) ja tilklehtriga ning asub jäävannil, ja viin sinna veevaba AlCl 3. Seejärel lisan bromoetaani ja jälgin segu moodustumist pastataoliseks massiks. Lisan benseeni ja veel bromoetaani samal ajal jälgides, et segu oleks umbes -5 oC juures. Vajadusel lisan jäävannile NaCl
..........................................................................................lk 9 2.2 Aparatuuride skeemid..........................................................................................lk 9 2.3 Arvutused.............................................................................................................lk 9 2.4 Märkused töö käigus............................................................................................lk 11 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus...........................................................................lk 11 3. Kokkuvõte............................................................................................................lk 12 4. Kasutatud kirjandus.......................................................................................lk 13 1. Kirjanduslik osa Kirjanduslik osa sisaldab töö sissejuhatust, töö eesmärki ja sünteesiskeemi. Lisaks on iseloomustatud
H2O H -1 O Teoreetiliste ja kirjanduslike saagiste arvutused ATSETOFENOON Teoreetilise saagise arvutus reaktsiooni brutovõrrandi põhjal: n(äädikhappe anhüdriid)=n(atsetofenoon) m=n*M n=0,117 mol m=0,117*120,15=14,12g Oodatav saagis kirjanduse alusel: 14,12g 100% = 11,298g Xg 80% Seega oodatav saagis kirjanduse alusel on 80% teoreetilisest ehk11,298g. BENSAALATSETOFENOON Teoreetilise saagise arvutus reaktsiooni brutovõrrandi põhjal: n(etanool)=n(bensaalatsetofenoon) n=0,283mol m=n*M m=0,283*78,11=22,1g Oodatav saagis kirjanduse alusel: 22,1g 100% =15,47g Xg 70% Seega oodatav saagis kirjanduse alusel on 70% teoreetilisest ehk15,47g. Töö käik
Vajaduse korral arvuta vastus ümber massi- või ruumalaühikutesse Lahuse koostise ja lisandite arvestamine Arvutustes tuleb lähtuda puhta aine kogusest, mis võrrandi järgi reaktsiooni astub Soovitatav on teisendada protsent kümnendmurruks mlahustunud aine = p · mlahus mpuhas aine = p · maine Näiteülesanne Mitu g tsinkkloriidi tekib 73 g 2,5%-lise vesinikkloriidhappe lahuse reageerimisel tsingiga? Saagis ja kadu Reaalselt ei toimu reaktsioonid kunagi täielikult võrrandi järgi arvutatud teoreetiline kogus on suurem kui tegelikult tekkinud ainekogus Saagis näitab, mitu protsenti moodustab tegelikult tekkinud ainekogus teoreetiliselt võimalikust ainekogusest saagise% + kao% = 100% tegelik kogus saagis = ·100% teoreetiline kogus Näiteülesanne 1 Kui suur on reaktsiooni saagis, kui 8 g vääveldioksiidi
.................................. 14 2.3.1.Aniliini süntees...................................................................................... 14 2.3.2.Atsetaniliidi süntees.............................................................................. 16 2.3.3.Liikuvustegurite arvutamine..................................................................17 2.4.Märkused töö käigus................................................................................... 17 2.5.Saagis ja produkti iseloomustus..................................................................18 2.5.1.Aniliini sünteesi saagis..........................................................................18 2.5.2.Atsetaniliidi sünteesi saagis..................................................................19 3.KOKKUVÕTE....................................................................................................... 20 4.KASUTATUD KIRJANDUS...........................................
Ettevaatust, äge reaktsioon! Alumiiniumi aluseliste soolade lõhustamiseks lisatakse portsjon 10%-list soolhapet (valge tahke osa lahustub). Eraldatakse benseenikiht ja veekihti ekstraheeritakse kaks korda eetriga (2x20ml). Ühendatud benseeni ja eetriekstrakte pestakse veevaba naatriumsulfaadiga. Solvendid eraldatakse lihtdestillatsioonil ja jääk destilleeritakse vaakumis, kogudes fraktsiooni 85-90°C/12 mmHg või 100-105°C/30 mmHg. Oodatav saagis on ligikaudu 80% teoreetilisest. 1-FENÜÜLETANOOL Reaktiivid: etanool 25 ml NaBH4 1,22ml Atsetofenoon 12g Aparatuur: 150 ml kolmekaelaline kolb, tilklehter, segur, termomeeter, lihtdestillatsiooni aparatuur, vaakumadestillatsiooni aparatuur 150 ml kolvis lahustatakse 1,22 g NaBH4 25 ml etanoolis. Pideval segamisel lisatakse tilklehtrist 12 g atsetofenooni nii, et segu temperatuur ei ületaks 50°C. Vajadusel jahutatakse
äge reaktsioon! Alumiiniumi aluseliste soolade lõhustamiseks lisatakse portsjon 10%-list soolhapet (valge tahke osa lahustub).Eraldatakse benseenikiht ja veekihti ekstraheeritakse kaks korda eetriga (2x20 ml).Ühendatud benseeni ja eetriekstrakte pestakse veega, 10%-lise NaOH lahusega, uuesti veega ja kuivatatakse vaavaba naatriumsulfaadiga. Solvendid eraldatakse lihtdestillatsioonil ja jääk destilleeritakse vaakumis, kogudes fraktsiooni 85 -90 /12 mmHg või 100-105 /30 mmHg. Oodatav saagis on ligikaudu 80% teoreetilisest. 1-fenüületanool Reaktiivid: etanool 25 ml NaBH4 1,22 g Atsetofenoon 12 g Aparatuur: 150 ml kolmekaelaline kolb, tilklhter, segur, termomeeter, lihtdestillatsiooni aparatuur, vaakumdestillatsiooni aparatuur. 150 ml kolvis lahustatakse 1,22 g NaBH4 25 ml etanoolis. Pideval segamisel lisatakse tilklehtrist 12 g atsetofenooni nii, et segu temperatuur ei ületaks 50. Vajadusel jahutatkse kolbi
M – puhta aine molaarmass. mitu vee molekuli on seotud, näiteks CaSO4 ∗ 2 H2 O (kaltsiumsulfaat–vesi (1/2), kalt- siumsulfaatdihüdraat, kips). Moolide arvu leidmine gaasilises olekus puhtale ainele mahu kaudu V0 [dm3 ] V0 [dm3 ] Saagis, lisand n= = , [mol] (1.2) Vm [dm3 /mol] 22, 4[dm3/mol] Saagis näitab protsentides, kui palju ainet on võimalik saada tegelikult võrreldes sel- kus V0 on gaasi maht normaaltingimustel; lega, mida võiks arvutuslikult maksimaalselt saada.
Kui kroomsegu on lisatud, kuumutatakse kolbi 10 minutit veevannil. Segu jahutatakse, püstjahuti asendatakse destillatsiooniseadmega ning tekkinud atsetoon destilleeritakse samast kolvist. O 3 CH3CH(OH)CH3 + Na 2Cr2O7 + 4 H 2SO 4 3 H3C CH3 + Na2SO 4 + Cr 2(SO 4)3 + 7 H 2O Aparatuur 250 ml kahekaelaline ümarkolb, jahuti, tilklehter, segur, lihtdestillatsiooni aparatuur. Tulemus Teoreetiline saagis : 0,25 58 14,5 Oodatav saagis kirjanduse alusel: 55% 8 Sünteesitud aine saagis: grammides : 7,2 % teoreetilisest : 49,7% % literatuursest : 90% Atsetooni süntees läks hästi, kõik toimub eeskirjapäraselt. Peale nädalat külmkapis seismist tekkis mu atsetoonile roosakas varjund, millest võib järeldada, et see polnud siiski täiesti puhas atsetoon. Etapp 2 Dibensaalatsetoon
Madaljahvatuse alaliikideks on: · lihtjahvatus jahuks jahvatatakse kogu tera koos kesta ja iduga. Saagiseks on 99,5% terade kaalust ja jahu koosneb jämedatest ning ebaühtlastest terakestest. · Ülesõelajahu kasutatakse nisu- või rukkijahu jahvatamisel. Terad puhastatakse lisanditest; osaliselt kõrvaldatakse kestad , idud ning jahvatatakse. Jahu konsistents pehmem ja terakeste suurus ühlsem. Rukkijahu saagis 95%, nisujahul 96% · Kroovjahvatus kasutatakse kroovitud rukkijahu saamiseks. Jahust eemaldatakse 10-12% kliisid.saagis on 87% · Püülijahu jahust eemaldatakse kliisid 20%. Saagis on 63 %. Rukki jahvatamisel kasutatakse kahesordilist jahvatust, mille tulemusena saadakse üheaegselt rukkipüüli 15% ja kroovitus rukkijahu 65%. 2. kõrg- ehk sordijahvatus toodetakse peamiselt kõrgemaid nisujahu sorte
Alumiiniumi sulam räniga on silumiin. Ühist- metallilised omadused. 9.Koostage tsinksulfiidi ja plii (II) sulfiidi särdamise ( põlemise) võrrand, määrake kõigi elementide o.-a-d ,näidake oksüdeerija ja redutseerija. 2ZnS + 3O2 ------ 2ZnO+ 2SO2 s- oksüdeerija 2 PbS + 3 O2 --> 2 PbO + 2 SO2 s-oksüdeerija 10.Saagise ülesanded 10.1 26 g tsingi reageerimisel soolhappega saadi 8 dm³ vesinikku. Kui suur oli protsessi saagis? Vastus 75% 10.2 Mitu kg maaki ,mis sisaldab 75% kroom (III) oksiidi ,tuleb võtta 338 kg kroomi saamiseks, kui saagis on 90% ? Vist 653,6 kg 10.3 Rauamaagist ,mis sisaldab 320 kg Fe2O3, saadi 145,6 kg rauda. Arvutage protsessi saagise protsent. Vastus 65 % 10.4 Mitu kg puhast rauda võib saada 400 kg raud (III) oksiidi redutseerimisel CO2-ga ,kui saagis 80% ?
(224 m3) 28. Gaasisegu koostises on 400 g SO ja 88 g CO. Leia selle gaasisegu ruumala. (156,8 dm3) 29. Millise ruumala võtab enda alla 9,031026 molekulist koosnevas gaaside segus lämmastiku kui tema sisaldus mahu järgi on 10%? 30. Gaaside segu koosneb mahuliselt 30% SO ja 70% lämmastikust. Leia koostis massiprotsentides. (49,5%, 50,5%) 31. Mitmes g KCrO on samapalju aatomeid kui 100 g NaOH? (200,4g) 32. 320 kg püriidist, mis sisaldas 50% väävlit, saadi 350 kg väävelhapet. Leia saagis. 33. Mitu dm³ CO eraldub 730 g 5%-lise HCl lahuse reageerimisel CaCO-ga, kui kaod on 20%? 34. Mitme %-line KNO lahus saadakse 200 grammi 1,7%-lise AgNO lahuse ja 100 g 8,45%-lise KCl lahuse kokku valamisel? 35. Mitu grammi tehnilist KClO on vaja 1,12 liitri hapniku saamiseks, kui saagis on 80% ja tehniline kaaliumkloraat sisaldab 10% niiskust ja 5% kaaliumkloriidi? 36. Arvutage propaani tihedus (g/dm3) normaaltingimustel. 37. Keeduklaasi valati 5 mooli vett. Vastake küsimustele!
Rõhu ja temperatuuri seadistamine Ekstraktsiooni läbi viimine dünaamilises režiimis, võttes aega väljundklapi avamise hetkest (20 minutit) Etteantud aja möödudes sulgeda ekstraktsiooni lõpetamiseks sisendklapp. Kui rõhk ekstraktoris on piisavalt langenud, tuleb avada ekstraktor ja proov eemaldada Kaaluda eemaldatud proov Arvutada saagis Töö tingimused: Rõhk 100 bar Temperatuur ekstraktorid 40 °C Tehti kaks paralleelkatset 1. Kaalutis enne koos paberiga 0,5019 g; kaaluti paber, 1,0702 g; kaaluti nutsakas, 0,2169 g. Kaalutis pärast ekstraheerimist koos paberi ja nutsakaga, 1,7705 g. 2. Kaalutis enne koos paberiga 0,5030 g; kaaluti paber, 0,8049 g; kaaluti nutsakas, 0,2715 g. Kaalutis pärast ekstraheerimist koos paberi ja nutsakaga, 1,5711 g.
4 7 4 7 3 8 3 8 2 9 2 9 1 11 1 10 Saagised Leian moolide arvu bensaldehüüdi järgi: m= 4,07 g , M= 106 g/mol, n= m/M n= 0,038 M(bensaalatsetofenoon) = 208 g/mol, n= 0,038mol n= m/M m= n x M, m= 7, 904 7,904 100% 5, 45 x% x= 68,9% (teoreetiline saagis) Kirjanduslik saagis on 70% teoreerilisest: 7,904 100% x 70% x= 5, 53 g Minu kaalutis bensaalatsetofenoonil: 5, 45 g Pilte sünteesi käigust Bensaalatsetofenoon on aine, molekulmassiga 208g/mol, Sulamistäpp on 62 ja keemistäpp 348 kraadi. Lahustub eetris
Orgaaniline keemia II Juhendaja: Marju Laasik Mai 2014/Tallinn Sisukord: 1.1 Kirjanduslik osa 1.2 Sissejuhatus ja sünteesiskeem 1.3 Reaktsioonide iseloomustus ja reagendide ohtlikkus 1.4 Füüsikaliste konstantide tabel 1.5 Töö käik 2. Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid 2.2 Aparatuuride skeemid 2.3 Arvutused 2.4 Märkused töö käigus 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus 3. Kokkuvõte 4. Kasutatud kirjandus 1. Kirjanduslik osa Sissejuhatus ja sünteesiskeem Sünteesi eesmärgiks oli sünteesida aniliini lähtudes nitrobenseenist ja taandates Sn-ga. Kaheetapiline töö toimus etteantud eeskirjade alusel. Esmalt oli vaja sünteesida nitrobenseen benseenist, lämmastikhappest ja väävelhappest. Sünteesiskeem: Seejärel tuli sünteesida aniliin eelnevalt valmistatud nitrobenseenist. Sünteesiskeem:
ioonide vahel ühiste vabade elektronide kaudu. Näited: a) Mis liiki keemiline side (sidemed) on antud ühendites: * raud * vääveldioksiid * kaaliumkloriid * hapnik (molekulina) *pronks (vase ja tina sulam) b) Näita täppskeemina ja ruutskeemina, kuidas tekib keemiline side antud ühendites * kaaliumkloriid b) vesi c) lämmastiku molekul c)Näita, kuidas tekib vesinikside kahe HF molekuli vahel Ülesanded – reaktsioonil esinevad kaod, saagis Näited☺ a) 40 g kaaliumhüdroksiidi neutraliseerimisel väävelhappega saadi 58 g kaaliumsulfaati. Arvuta saagise protsent (vastus 95%) b) Mitu g raud(III)hüdroksiidi saadakse raud(III)kloriidi reageerimisel 70 grammi kaaliumhüdroksiidiga? Reaktsiooni saagis on 80% (vastus 36 grammi) c) Põletati 20 grammi alumiiniumit. Mitu grammi tekkis alumiiniumoksiidi, kui reaktsiooni kaod on 5%?
Reaktsiooni saadustest vaadata tabelist, kumb on lahustumatu 2K+ + CO32- + Cu2+ + 2NO- -> 2K+ + 2NO3- + CuCO3(sade) - täielik ioonvõrrand CO32- + Cu2+ -> CuCO3(sade) - taandatud ioonvõrrand 2) Li2CO3 + 2HBr -> 2LiBr + H2CO3 2Li+ + CO32- + 2H+ + 2Br- -> 2Li+ + 2Br- + H2O + CO2(üles) CO32- + 2H+ -> H2O + CO2(üles) 4. Ülesanne Mitu grammi baariumsulfaati tekib 100g 20% baariumhüdroksiidi reageerimisel väävelhappega, kui saagis on 90% ? P=mlahustunud aine *100% / mlahus Ba(OH)2 + H2SO4 -> BaSO4 + 2H2O 1) m(lahustunud) aine= 100*0,2 = 20g 2) MBa(OH)2= 171g/mol 1 mol 1 mol 3) n=m/M = 20g/171g/mol = 0,12 mol 0,12 mol 0,12mol 4) MBaSO4= 523 g/mol 5) mBaSO4= n*M = 63g 6) saagis= mtegelik*100%/mteoreetiline => mtegelik = 63g * 0,9 = 56,7g
m(Tl12Cu5Se) = 2000000g*0,76 = 1520000g n(Tl12Cu5Se) = 1520000g/2847g/mol = 533,9mol m(Tl) = 12*533,9mol*204,4g/mol = 1309538g m(Tl)90% sisaldusega = 1309538g/0,9 = 1455043g = 1,5t 2. Kui palju m3 45%-list HF vesilahust (=1,16g/cm3) on võimalik saada 2 tonnist fluoriidi maagist, mis sisaldab 80% CaF2, kui kaod protsessis on 16%? Lahendus: CaF2 2HF m(CaF2) = 2000000g*0,8 = 1600000g n(CaF2) = 1600000g/78g/mol = 20513mol m(HF)ilma kadudeta = 2*20513mol*20g/mol = 820513g Kaod = 16%, seega saagis = 84% m(HF)84% saagisega = 820513g*0,84 = 689231g m(HF)45% lahus = 689231g/0,45 = 1531624g V(HF) 45% lahus = m/ = 1531624g/1,16g/cm3 = 1320365cm3 = 1,3m3 3. Kui palju CaCO3 on materjalis, mis saadi järgmise koostisega segu täielikul reageerimisel süsinikdioksiidiga: SiO2 10%, CaO 45%, Ca(OH)2 25%, CaCO3 20%? Lahendus: Võtame 100g segu, siis m(SiO2)=10g, m(CaO)=45g, m(Ca(OH)2)=25g, m(CaCO3)=20g. Nendest süsinikdioksiidiga reageerivad CaO ja Ca(OH)2: CaO + CO2 CaCO3
k-kaseiini lõikamine – para- k-kaseiin + GMP Parakaseiini sadenemine kaltsiumi ioonide juuresolekul. Laabikalgend: 1) k-kaseiini lõikamine kümosiini poolt 2) kaseiinimitsellide agregeerumine (sadenemine) 3) sünerees ehk vadaku eraldumine Töö eesmärk: Laabikalgendi katsel on eesmärgiks hinnata piima sobivust ensümaatiliseks kalgendiks, samuti jälgida CaCl2 mõju kalgendi tekkele. Või töös on eesmärgiks teha võid, jälgida tehnoloogilist protsessi, arvutada saagis ja anda võile organoleptiline hinnang. Töö käik: Laabikalgendi katse: Alma piim 2,5% Valmistatakse CaCl2 lahus (5%-line). Valmistatakse laabilahus. Laapi lisatakse arvestusega 25ml/100l piima kohta (vedel STABO laap). Valitakse katseklaasid, igat määramist tehakse kahes paraleelses katseklaasis. Mõõdetakse 10 ml piima katseklaasidesse. Lisatakse CaCl2 vastavalt tabelile katseklaasidesse. Mõõdetakse pH-d piimadel.
Kasutatakse kahte puidu hüdrolüüsi meetodit: a) puidu hüdrolüüs lahjendatud väävelhappega (kuni 0,7%) kõrgel temperatuuril (160...180 ºC) ja rõhul (10…15 atm); b) puidu hüdrolüüs kontsentreeritud hapetega (70 % kontsentreeritud väävelhape või 40…41 % ülikontsentreeritud soolhape) temperatuuril 15-40 ºC. Hüdrolüüs lahjendatud väävelhappega toimub kõrgel temperatuuril ja rõhul; nendes tingimustes toimub paljude monosahhariidide lagunemine ja alaneb suhkru saagis (40… 45 % kuiva puu kaalust.). Lahjendatud happega hüdrolüüsitakse puitu spetsiaalses hüdrolüüsiaparaadis, mahutavusega 15…50 m3 ja isegi enam. Peenestatud toormaterjal laaditakse transportööriga hüdrolüüsiaparaati, suunates sinna samal ajal 70…90 ºC soojendatud 0,5…0,7 % väävelhappe lahust. Kui hüdrolüüsimassi temperatuur tõuseb 150…170 ºC, lisatakse aparaati ülalt 170…200 ºC kuumendatud
pealt ning samamoodi ka ainete puhastamine. Lõpus kaalun ära saadud ja puhastatud eukalüptiõli koos kolbiga. Analüüs Eukalüptool ehk 1,8-tsineool struktuur: Saagise arvutamine tühja pudeli mass 12,442 g pudeli mass koos ainega 17,46 g ekstrakti mass - 17,46g 12,442g = 5,018g m(tegelik) ekstrakti saagis: Saagise protsent leiame valemi p(saagis) = m(teoreetiline ) ¿ 100 järgi. 5,018 g P(saagis) = 100 =57 , 9 8,66 g Gaasikromatograafia 1. Kõige rohkem sisaldub eukalüptis eukalüptooli või 1,8-tsineooli (C10H18O), mille nimetus tulenebki sellest, et see molekul ongi eukalüptis leitav. Gaasikromatograafia protsessi jooksul oli
o Tihedus ja protsent Nt. Mitu l H2 eraldub 200 cm3 20% H2SO4 (= 1200 kg/m3) reageerimisel Al ga? 200 cm3 20% x dm3 2Al + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 + 3H2 294 g 3*22,4 dm3 M(3H2SO4)= 3(2 + 32 + 64) = 294 g/mol => m = V 1200 kg/m3 = 1,2 g/cm3 m = 1200 * 200 = 1,2 g/cm3 * 200 cm3= 240 g X = = 11 dm3 o Saagise % ülesanne - Saagise % mis reaktsioonil tekib (saadused) - Teoreetiline saagis, kui palju me arvame, et saame - Tegelik saagis, kui palju me tegelikult saame - Teoreetiline saadus - 100% - Praktiline saadus - x % Saagise % x = Nt. Kui suur on saagis, kui 8 g SO2 oksüdeerumisel saadi 8 g SO3? 8g (8g praktl. Saad.) x g (teoret.) 2SO2 + O2 = 2SO3 2*64 g 2*80 g M(SO2) = 64 g/mol M(SO3) = 80 g/mol X = = 80% Nt
AREENID JA FENOOLID KONTROLLTÖÖ 3 II variant HINDAMINE: 10- 9 p- ,,5"; 8,5- 7 p- ,,4"; 6,5- 4,5 p- ,,3"; 4- 2 p- ,,2". 1. Mis on areenid? (0,5 p) 2. Milline aine on lihtsaim aromaatse süsivesiniku esindaja? Kirjutage selle aine struktuurivalem.(0,5 p) 3. Nimetage 2 fenooli keemilist omadust. Kirjutage reaktsioonivõrrandid. (1 p) 4. Nimetage 3 areeni füüsikalist omadust. (1 p) 5. Miks fenool on happelisem kui alkohol? (0,5 p) 6. Milline fenooli keemiline omadus on sarnane benseeniga? Kirjutage reaktsioonivõrrand. (1p) 7. Kirjutage järgmisi muundumisi kajastavad reaktsioonivõrrandid: (1,5 p) benseen nitrobenseen aminobenseen 8. Andke nimetused järgnevatele ainetele.(1,5 p) 9. 184 tonni benseeni nitreerimisel saadi 212 tonni nitrobenseeni. Kui suur oli protsessi...
Liiri, lõõri lõõkookõnõ, Liiri, lõõri lõokene Piiri, pääri pääkokõnõ Piiri, pääri pääsukene Tsiiri tsääri tsirgukõnõ Tsiiri tsääri linnukene Kos so kul´la pesäkene Kus sul kulla pesakene? Tarõ takan tammõ otsan. Tare taga tamme otsas. Kos tamm jäie? Kus tamm jäi? Vanamies ragi maha! Vanamees saagis maha! Kos vanamies jäie? Kus vanamees jäi? Vanamies kuoli ära. Vanamees (kooles ehk suri) ära. Kos tima matõti? Kus tema mateti? Pikä=põllu pendre sisse. Pika=põllu peenra sisse. Kos pennär jäie? Kus peenar jäi? Must kikas savits üles. Must kikas kaevas ülesse. Kos tu kikas jäie? Kus too kikas jäi? Kikas lennäs roogu. Kikas lendas roogu. Kos tu roog jäie? Kus too roog jäi? Vikat niite maha
Liiri, lõõri lõõkookõnõ, Liiri, lõõri lõokene Piiri, pääri pääkokõnõ Piiri, pääri pääsukene Tsiiri tsääri tsirgukõnõ Tsiiri tsääri linnukene Kos so kul´la pesäkene Kus sul kulla pesakene? Tarõ takan tammõ otsan. Tare taga tamme otsas. Kos tamm jäie? Kus tamm jäi? Vanamies ragi maha! Vanamees saagis maha! Kos vanamies jäie? Kus vanamees jäi? Vanamies kuoli ära. Vanamees (kooles ehk suri) ära. Kos tima matõti? Kus tema mateti? Pikä=põllu pendre sisse. Pika=põllu peenra sisse. Kos pennär jäie? Kus peenar jäi? Must kikas savits üles. Must kikas kaevas ülesse. Kos tu kikas jäie? Kus too kikas jäi? Kikas lennäs roogu. Kikas lendas roogu. Kos tu roog jäie? Kus too roog jäi? Vikat niite maha
siis, kui ta on vigastatud. - Korrosiooni inhibiitori kasutamine. Inhibiitorid on negatiivsed katalüsaatorid. Nad aeglustavad reaktsiooni. Tuntuimad inhibiitorid fosfaatioonid ja urotropiin. 7. Mida näitab reaktsiooni saagise protsent? Saagise protsent näitab saaduse tegeliku hulga ja reaktsioonvõrrandi alusel arvutatud teoreetilise hulga suhet. Seda on võimalik arvutada nii aine hulga (moolide), massi kui ruumala kaudu. NT: 100% - m(saadus arvutuslikult) P(saagis) - m(saadus tegelikult) Töövihikust lehekülje 27 üleval osas leiab selle kohta täpsemat selgitust. 8. Miks on keemiliste reaktsioonide saagis enamasti märgatavalt väiksem, kui näitavad teoreetilised arvutused reaktsioonivõrrandi järgi? Sest esinevad erinevad kaod. (Nt toimuvad kõrvalreaktsioonid, reaktsioonid ei tarvitse lõpuni kulgeda, saadusi ei ole võimalik täielikult kätte saada vm). 9. Järgmisi valemeid: n=m/M, n=V/Vm, n=N/NA, ρ=m/V! Mida tähistavad nendes
Staadium 2: CH3C0-KoA oksüdeeritakse C02-ks tsitraaditsüklis. Staadium 3: staadiumitest 1 ja 2 pärinevad elektronid kanduvad 02-le hingamisahela kaudu, tagades ATP sünteesi oksüdeeriva fosforüülimise protsessis. RASVHAPETE OKSÜDATSIOON Palmithappe (C16) -oksüdatsioon (a) Igas tsüklis eraldub kaks süsinikku CH3CO-KoA koosseisus. (b) Kuus järgnevat tsüklit annavad 7CH3CO-KoA molekuli. RASVHAPETE OKSÜDATSIOON Maksimaalne ATP saagis palmithappe [CH3-(CH2)14-COOH] oksüdatsioonil. Intermediaadid ATP saagis Üldine ATP saagis seitsmest - oksüdatsiooni tsüklist 7 FADH2 2 14 7 NADH 3 21 8 atsetüül KoA 12 96 131 ATP Atsüülderivaadi aktiveerimiseks kulutati -2 Saagis 129 ATP
Muidu pärast ei sadene kristalle 12) Saadud aine Petri tassile kuivama-saadi kollane kristalliline ühend(katta flterpaberiga) 13) Kontrollida aine puhtust TLC abil Võrrand. Joonis 1-esmaste krisatallide sadestamine, hiljem ümberkrisrallimine Joonis 2-kasutati kaks korda 2 m(Petri tass)=108,425 g m( Petri tass + aine)= 109,245 g m(aine)= 109,245 g -108,425 g = 0,820 g saadud praktiline saagis 0,822 g x g 180,8 g/mol 225,2411 g x=(0,822 g *225,2411 g/mol)/(180,8 g/mol) =1,024 g teoreetiline saagis Saagise protsent = (0,820 g/1,024 g)´*100% =80 % Hinnang tulemusele: Saagise protsent on päris hea, ning aine saadi ka päris puhas Planaarkromotograafia Eluent.heksaani ja etüülatsetaadi segu (3:1) Aine lahustasin etanoolis Joonis 3 saadus Järeldus:Saadud aine on päris puhas Mehhanism: 3
3,7 grammis sulamis on ?g kulda. 3,7g - x= 2,3g 2) Sulami valmistamiseks võeti 2456g hõbedat ja 345g niklit. Milline on selle sulami proov? 1. Leian sulami massi = 2456g + 345g = 2801g 2. Vaatan kumba ainet on rohkem e. kumma aine sulam on ja kumma aine sulamiproovi tahetakse = hõbe 3. 2801g 2456g 2801 grammis sulamis on 2456g hõbedat, tuhandes grammis on seega ?g hõbedat 1000g X=876g 4. 876g = 876 kraadi 2. Metalli tootmise ülesanded (tv 59) n=m/M n= V/22,4 Saagis = mtegelik/mteoreetiline *100% Kadu= 100% - saagis
HARJUTUSÜLESANDED 1. Düsenteeria pisikud hävivad, kui 1 tonnis vees sisaldub vaid 1 gramm AgNO3. Mitme protsendilise AgNO3 lahusega on tegemist? % = (100x0,001)/1000 = 0,0001% AgNO3 lahus 2. Nitroglütseriini 1%-list alkoholilahust kasutatakse südameravinina. Mitu g nitroglütseriini ja alkoholi tuleb võtta 200g sellise lahuse valmistamiseks? Nitroglütseriini 200x0.01=2g Alkoholi 200-2=198 g 3. 20g 5%-lise keedusoola lahusele lisati 4g soola. Mitme % lahus saadi? Lahus1 = 20g keedusoola W1% = 5% W2= (0,05x25)/25=24% 4. Raskesti haige inimese organismi viidi 300g 5% glükoosi lahust. Mitu g glükoosi sisaldus selles lahuses? Mitu g vett kasutati? Glükoosi 5%= 15g Vett 300-15= 285g 5. Juuste blondeerimiseks kasutatakse 6% vesinikperoksiidi lahust. Mitu g sellist lahust saab valistada 100g vesinikperoksiidist? G= 100x100/6=1666,7g 6. Kurkide marineerimiseks võeti lisaks kurkidele ja maits...
Kordamisküsimused /Aldehüüdid. Ketoonid/ 1) Osata koostada aldehüüdide ja ketoonide tasapinnalisi struktuurvalemeid, lihtsustatud struktuurvalemeid, molekulvalemeid ja graafilisi kujutisi. 1) Osata nimetada aldehüüde ja ketoone. 2) Aldehüüdide ja ketoonide keemilised omadused: a) etanaali hõbepeeglireaktsioon CH3-C=O-H +Ag2O = CH3-C=O-OH +2Ag b) propanaali redutseerimine CH3-CH2- C=O + H2 = CH3-CH2-CH2-OH c) butanaal + etanool CH3-CH2-CH2- C=O + CH3-OH = CH3-CH2-CH2- C-OH-CH3O 3) Aldehüüdide ja ketoonide saamine. ☺Näide: a) 2-butanooli oksüdatsioon b) 1-propanooli oksüdatsioon ☺Näide Kirjuta üks võimalus võrrandina, kuidas saada a) heksanaali b)2-heksanooni 5) Metanaal ehk formaldehüüd (saamine, füüsikalised omadused, kasutamine) HCHO – Saadakse metanooli oksüdatsioonil 2CH3OH+O2 = 2HCHO + 2H2O Terava lõhnaga mürgine gaas. Kasutatakse polümeerides, vaik 6)Formaliin on metanaa...
1)Oksüdeerija aine mille osakesed liidavad elektrone ise redutseerides Oksüdeerumine el.loovutamine redoksreakts. sellele vastab o.a suurenemine Elektrolüüs elektroodidel kulgev redoksreakts. mis toimub elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist Aluminotermia lihtainete enamasti met. Saamine ühenditest alumiiniumiga reutseerimise teel Akumulaator korduvalt kasutatav keemiline vooluallikas, mis on laetav Särdamine metalliühendi üleviimine oksiidiks kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul 2)keemiline metalli vahetu keemiline reakts. keskkonnas leiduva oksüdeer. kuivade gaasidega kk. Elektrok metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega. Rohkem levinud. 3)muudetakse keemilisel reakts vabanev energia elektrienergiaks. Et elekktri saada tuleb oksüdeerumine ja reduts läbi viia eraldi elektroodidel. Ioonide liikumiseks ühendatakse lahused u-kujulise klaastoru abil, milles on elektrolüüdilahus. Mõlemas lahuses on ...
Siis oli kuusk juba täies ehtes. Mõlemad õnnetused lõppesid õnnelikult, sest ükski inimene puu alla ei jäänud.Kuuse lühemaks saagimisega alustati tegelikult juba üleeile õhtul, püstitamisega eile varahommikul, kella viiest, mil torm oli vaibunud. Põhiline aeg läks murdunud kännu välja sikutamiseks maapõues olevast august, mis on oma poolteist meetrit sügav. Mõni töömees puges peaaegu sinna sisse. "Kes saagis, kes kangutas, kes õpetas, kes luges lihtsalt kuuse aastarõngaid," kirjeldas Delfi fotograaf Raekoja platsil toimunut.Lõpuks saadi kuusk jälle püsti, seekord 4 meetrit lühema ja tunduvalt kergemana. Kui kuusepuu kaalus algselt üle nelja tonni, siis nüüd olla puu vähem kui kolm tonni raske.Tallinna Kesklinna valitsuse pressiesindaja Ivo Parbus kinnitas üleeile, et nüüd ei ole enam võimalik, et kuusk taas murduks. Ka mitmed kommenteerijad loodavad, et
c) Reaktandina on 6 reaktsiooni, reagendina 0 reaktsiooni d) Vajutiasin nuppu GET REACTIONS ning sealt valisin REAGENT (0 tulemust) ja REAKTANT (6 tulemust) 3.5 ,,Aine otsing SciFinder joonistusprogrammi abil" a) Antud struktuuri sisaldab 1014 ainet b) Neist on võimalik osta 68 c) Joonistasin struktuuri, leidsin ained, mis sisaldavad seda struktuuri, vajutasin kõrval REFINE ja COMMERCIAL ABAILIBILITIES d) Antud aine kohta on 1150 reaktsiooni e) Reaktsioone, mille saagis on 60-80%, on 66 f) Vajutasin REFINE, sealt PRODUCT YIELD ja sisestasin protsendi vahemiku
veejoapumpa ja parajaks lõigatud filterpaberit. Seejärel asetan filterpaberi koos sademega Petri tassile kuivama. Peale kuivamist kaalun ära filterpaberile sadenenud aine massi: sadenes 2,1g (CuOH)2CO3 Arvutan reaktsioonivõrrandi järgi teoreetilise sadenemise massi: 2CuSO4 + 4 NaHCO3 → 8(CuOH)²CO3 + 2NaSO4 + 2CO2 + H2O n(CuSO4)=0.021 mol n((CuOH)2CO3)= 0.021*4=0.084 mol M((CuOH)2CO3)= 221,1 g/mol m((CuOH)2CO3)= 221,1*0,084=18,57 Saagis: 2,1/18,57=11% Toimuvad reaktsioonid: Esmalt CO2 + Ca(OH)2 → CaCO3 + H2O vesi muutub häguseks Seejärel CaCO3+ CO2 + H2O = Ca(HCO3)2 see on vees lahustuv ja vesi muutub taas läbipaistvaks Katse lõpus kui gaasi eraldub väga vähe ja vesi on läbipaistev on oluline võtta esmalt välja gaasi ärajuhtiv toru lahusest ja pärast seda lõpetatada kuumutamine.
narkootilise toimega gaas.Eteen – C2H4, Eteen on värvuseta, õhuga ligikaudu üheraskune, vees vähesel määral lahustuv, nõrgalt meeldiva lõhna ja narkootilise, uimastava toimega gaas.Homoloogiline rida: 1. met2. et, 3. prop4. but5. pent 6. heks, 7. hept8. okt9. non 10. de.Valemid: V = n * Vm, n = m/M, ρ = m/V, M – molaarmass, Vm – molaarruumala (22,4), m – mass, n – moolide arv, ρ – tihedus, mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); Vρ/M (vedelik) Saagis-Tegelik kogus/teoreetilinekogus*100% Lähteained=saadused x(tegelik kogus) arv arv x(teoreetiline kogus)
Öhu keskmine molaarmass on 29 g/mol. Aine massi jäävuse seadus: lähteainete mass = saaduste mass 135 Reaktsioonivörrandi kordajad näitavad reaktsioonis osalevate ainete moolide suhet (gaaside korral ka ruumalade suhet). Lahus = lahusti + lahustunud aine 100% 135 NB! Kui ei ole eraldi ôeldud, siis kâib protsent massi kohta (s.o massiprotsent)! Saagis nâitab, mitu protsenti moodustab tegelikult tekkinud ainekogus teoreetiliselt vôimalikust (vòrrandi jargi arvutatud) ainekogusest. Saagiseprotsent + kaoprotsent = 100% tegelik kogus teoreetiline kogus 18.1. Lahuste protsentarvutused Mârkus. Alljârgnevate nâidete juures kasutatakse protsentide arvutamisel vôrret. Vôimalik on lahendada ka teisiti (arvutada I % kaudu vôi valemi abil). 1. Mitme protsendiline lahus saadi, kui 380 g vees lahustati 20 g soola?
hammas, kõõm, juuksed jne Laboris eraldatakse enne analüüsimist DNA molekulid muust rakulisest materjalist, näiteks valkudest. Tulenevalt proovist ja meetodist võib protseduur kesta paarist tunnist mõne päevani Kõige traditsioonilisem on proovi ettevalmistamisel nn orgaaniline (fenool-kloroform) töötlus, mis tagab hea kvaliteediga DNA, kuid on aeganõudev ja eeldab mürgiste kemikaalide kasutamist. DNA analüüsimine Sõltuvalt proovist kõigub ka DNA saagis, näiteks kui 1 ml vedelast verest võib saada 20 000-40 000 ng DNA-d, siis samast kogusest uriinist vaid 1-20 ng Kui DNA on lagunenud ja proovist ei õnnestu eraldada piisaval arvul DNA molekule, võib tulemus jäädagi saamata. Korraliku lõpptulemuse saamiseks peaks proovis olema tuumset DNA-d vahemikus 0,1-25 ng DNA analüüsimine Polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) on ensümaatiline protsess, mille käigus n-ö kopeeritakse tsükliliselt, proovi jahutades
BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Ühe glükoosi molekuli täielik aeroobne lõhustumine tagab kuni 38 ATP molekuli sünteesi. Kirjeldage, millistest radades ja mil viisil sünteesitakse glükoosi täilikul lõhustumisel ATP-d. Glükolüüsi energia saagis: Ühe glükoosi molekuli kaheks püruvaadi molekuliks konverteerumise käigus sünteesitakse kaks ATP molekuli ning tekib kaks NADH molekuli. NADH molekulid transporditakse mitokondritesse, kus nad annavad oma elektronid hingamisahelasse, millega kaasneb ATP süntees oksüdatiivse fosforüleerimise teel. Kuna nii glükoos-6-fosfaadi sünteesimine glükoosist kui ka fruktoos-1,6-bisfosfaadi teke fruktoos-6-fosfaadist vajavad mõlemad reaktsioonid 1 ATP
Ja seda mitte niivõrd bensiini põhikomponentide, kuivõrd (12-15%), bensiin (kuni 70%) ja koks (4-6%). kontsentreeritakse ja puhastatakse destillatsiooniga kuni lisandite tõttu. Krakkgaasid sisaldavad: etüleeni, propaani, propüleeni, 91%-lise isopropanool-vee segu azeotroopse punktini, Bensiini saagis nafta lihtdestillatsioonil (sisuliselt butaani, butüleeni jt. süsivesinikke, mis on orgaanilise kt. 80,4 C) (Fig. 19.1). rektifikatsioonil) oleneb nafta koostisest ning on piirides sünteesi tooraineks. Krakk-jääki kasutatakse 10. Etüleen (Eteen) 3-20% (st suhteliselt madal). Saadava bensiini katlakütusena
protoneerunud (OH-, NaOH). Nõrk alus pole lahuses täielikult protoneerunud (NH3). Arrheniuse definitsioon (1884) – hape sisaldab vesinikku ja annab reaktsioonil veega vesinikiooni. Alus annab veega reageerides hüdroksiidiooni. Puudus: töötab ainult vesilahuses. Bronsted-Lowry definitsioon (1923) – hape on prootoni (vesinikiooni) doonor. Alus on prootoni aktseptor Stöhhiomeetria – keemia kvantitatiivne aspekt – kui palju ainet kulub või moodustub Teoreetiline saagis – maksimaalne hulk saadust, mis on lähteaines võimalik saada. Arvutatakse reaktsioonivõrrandi põhjal. Saagis (tegelik saagis) – see osa teoreetilisest saagisest, mis tegelikult saadakse. Väljendadakse sageli protsentides. Protsendiline saagis = tegelik saagis/teoreetiline saagis * 100%. Kaod on see osa teoreetilisest saagisest, mis tegelikult saamata jääb: saagis+kaod=teoreetiline saagis (100%) 1. PEATÜKK AATOMID
ühiskonnast siiski väga väikese osa. Suurema osa inimestest moodustasid maaharijad ja talupojad, kuid kogu maa kuulus siiski feodaalidele. Vastutasuks feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad maksma koormisi, mis tähendas, et talupojad pidid täitma kohustusi, mis feodaalid neile määrasid. Talupoegade peamiseks tööks oli põllu harimine. Feodaali maa harimise eest maksid nad renti, mida tasuti põllult saadud saagis või loomadega, hiljem mindi üle raharendile. Suure osa talupoegadest moodustasid sunnismaised pärisorjad. Nende ülesandeks oli mõisategu, mille hulka kuulus põllu harimine ja ka muud majapidamistööd. Talupojad said feodaalilt maad, kus nad võisid kasvatada enda tarbeks vilja ja muid toiduained. Selle eest pidid nad aga tasuma teorendiga, käies mõisas tööl. Pärisorjast talupoegade kõrval oli ka vabu talupoegi, kelle koormised olid
annaabi.ee 
