Metalliõpetus (2)

1)Oksüdeerija – aine mille osakesed liidavad elektrone ise redutseerides
Oksüdeerumine – el.loovutamine redoksreakts. sellele vastab o.a suurenemine
Elektrolüüs – elektroodidel kulgev redoksreakts. mis toimub elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist
Aluminotermia – lihtainete enamasti met. Saamine ühenditest alumiiniumiga reutseerimise teel
Akumulaator – korduvalt kasutatav keemiline vooluallikas, mis on laetav
Särdamine – metalliühendi üleviimine oksiidiks kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul
2)keemiline – metalli vahetu keemiline reakts . keskkonnas leiduva oksüdeer. kuivade gaasidega kk. Elektrok – metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega. Rohkem levinud.
3)muudetakse keemilisel reakts vabanev energia elektrienergiaks. Et elekktri saada tuleb oksüdeerumine ja reduts läbi viia eraldi elektroodidel. Ioonide liikumiseks ühendatakse lahused u-kujulise klaastoru abil, milles on elektrolüüdilahus. Mõlemas lahuses on metallpulgad(eri metallist), mis ühendatakse omavahel elektrijuhtmega paigutades ahelasse ka ampermeetri. Kohe kui vooluring on suletud näitab ampelmeeter et olemas on elektrivool.
4)a) N2O5 +H2O = 2HNO3 ei ole redoksreakts.
b)2Na+2HCl = 2NaCl+H2 Naº – 1e = Na¹ reduts H + 1e = H oksüd
5) 4Fe+3O2=2Fe2O3*H2O raud korrodeerub Fe – redutseerija O –oksüdeerija
6)a) 4Ag+NO3- + 2H2O = 4 Ag0 + O2 + 4HNO3 Ag+ on katoodil . NO3 on anoodil .
b)CaCl2=Ca+Cl Ca on katoodil. Cl on anoodil.
7) Sulamitel ja koostismetallidel on ühist soojus- ja elektrijuhtivus . Need ei muutu, või muutuvad vähe. malm (Fe+üle 2%C), teras(Fe+alla2%C), pronks(Cu+Sn).
1)b (c) 2)b 3)a 4)a 5)b 6)b 7) tsink korrodeerub
n(aine hulk)=m/M=mol P(saagis)=(tegelik/teoreetiline)*100%