Alkeenid (0)

Alkeenid - küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. CnH2n. Kui alkeenis on rohkem kui 1 kaksikside siis kirjutatakse ka nimetus: dieen , trieen, tetraeen. Alküünid - küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kolmikside. CnH2n-2. Võrdlus: süsinike vaheline kaugus alküüni molekulis on väiksem kui alkeenis, on kolmikside võrreldes kaksiksidemega keemiliselt püsivam. Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid, mis toimuvad kahes astmes . Reaktsioonitüübi erinevus: Kolmiksidemega ühendite omapäraseks reaktsiooniks on asendusreaktsioon metallidega, mille tulemusel moodustuvad atsetüliidid.Füüsikalised omadused: Keemistemp. Molekulmassiga suureneb. Sulasmistemp. Süsinikarvu kasvuga alkeenidel kahanevad ja alküünidel kasvavad. Alkeenid ja alküünid on hüdrofoobsed,ei lahkustu vees.nende homoloogilises reas muutuvad analoogiliselt nagu ka alkaanidel. Rea kolm esimest liiget eteen, propeen ja buteen on toatemperatuuril gaasid. Alates penteenist on vedelikud ja süsinku arvust 18 (C18H36) tahked ained. Keemilised omadused:kolmikside on kaksiksidemega võrreldes veidi püsivam ning alküünidele iseloomulikud reaktsioonid kulgevad aeglasemalt võrreldes alkeenidega.
Hüdrogeenimine: CH≡CH + H2 → CH2=CH2 → CH3–CH3
Halogeenimine : CH≡CH + Cl2 → CHCl=CHCl → CHCl2–CHCl2
Vesinikhalogeenidega: CH≡CH + HCl → CH2=CHCl → CH3–CHCl2
Hüdraatimine: CH≡CH + H2O → CH2= CHOH → CH3–CH(OH)2
Põlemine : CH≡CH + 3O2 → 2H2O + 2CO2 + 2C
Polümerisatsioon :nCH2=CH2→(-CH2-CH2-)n
Terpeenid  on looduslike süsivesinike klass üldvalemiga (C5H8)n, mille molekulis sisaldub 2 või enam isopreeni molekulist tulenevat lüli: n=2, 3, 4 .. Etüün – C2H2Täielikult puhas etüün on lõhnata, värvuseta, vees lahustumatu , õhust veidi kergem, väga plahvatusohtlik ja narkootilise toimega gaas .Eteen – C2H4 , Eteen on värvuseta, õhuga ligikaudu üheraskune, vees vähesel määral lahustuv, nõrgalt meeldiva lõhna ja narkootilise, uimastava toimega gaas.Homoloogiline rida: 1. met2. et, 3. prop4. but5. pent 6. heks, 7. hept8. okt9. non 10. de.Valemid: V = n * Vm, n = m/M, ρ = m/V, M – molaarmass, Vm – molaarruumala (22,4), m – mass, n – moolide arv, ρ – tihedus, mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); Vρ/M (vedelik)
Saagis-Tegelik kogus/teoreetilinekogus*100%
Lähteained =saadused
x(tegelik kogus) arv
arv x(teoreetiline kogus)