rehvkulub, positiivne külgkalle vähendab rehvide külgsuunalist haardumist, liiga suur külgkalle põhjustab rooli vibratsiooni, rataste erinevad külgkalded halvendavad juhitavust Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 11 Negatiivse külgkalde eeliseks on rehvide parem külgsuunaline haardumine. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 12 Pöördtelje pikikalle on pöördtelje (käänmilku poldi või ülemist ja alumist kuultuge läbiva kujuteIdava telje) kõrvalekalle püstteljest ette või tahapoole. Pöördtelje pikikallet loetakse positiivseks kui telg kaldub ülevalt tahapoole ja negatiivseks kui telg kaldub ülevalt ettepoole. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 13 Positiivse pikikalde korral lõikab pöördtelje pikendus maapinda ratta keskpunktist eespool (järeljooks), mistõttu rattad püüavad sõidu ajal hoida otsesõidu asendit.
Punktis A, enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu tekitatakse säde, kuid rõhu tõus jätkub punktini B, nagu põlemist ei toimuks. Selles vahemikus, mida nimetatakse induktsiooniperioodiks, toimuvad põlemist ette valmistavad keemilised ja füüsikalised muudatused. Punktis B on tekkinud põlemiskolle ja algab nähtav põlemine, leek levib üle põlemiskambri ja eraldub suurem osa kütuses sisalduvast soojusenergiast. Nähtav põlemine lõpeb 10...15 kraadi pärast kolvi ülemist surnud seisu suurima rõhu punktis C. Kui induktsiooniperioodil reageerib kütusest vaid 6...8 %, siis nähtava põlemise perioodil jõuab põleda umbes 80%. Alates punktist C jätkub üheaegselt paisumisega kolmas periood, järelpõlemine, mida püütakse vältida ja mis lõpeb normaalselt poole kolvikäigu jooksul. 9
Müürid on laotud hiiglaslikest kivimürakatest. Akropol on väga hästi kaitstud. 7. Selgita mõisted: Baas- joonia ja korintose samba alus Metoop- talastikul triglüüfide vahel reljeefne osa. Tüves- sammas Triglüüf- metoopide vahel vertikaalsed triibud Kannelüürid- vaod tüvisel Friis- riba, mis kaunistab hoone ülemist äärt. Kapiteel- samba ,,pea" ehk samba ülemine ots. Stülobaad- ülemine aste, kus sammas asetseb. 8. Kreeka arhitektuuri kolm orderit Dooria vanim. Suhteliselt madalad ja jässakad sambad. Ehitis mõjub raskepäraselt, kuid kindlalt. Lihtne ja range. Joonia hilisem, sammas on peenem ja elegantsem, kogumulje on kergem ja rikkalikum. Sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega.
Tekkis uus muusikastiil ars nova. Ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut oli esimese tervikteosena loodud missa autor. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks Itaalia. Domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal- 2-või 3-häälne laul karjaseidüllist või armastusest. caccia- 3-häälne, rahulik alumine hääl toetab kahte elavat kaanonis laulvat ülemist häält. Väljapaistvaim helilooja oli Francesco Landino, kes oli ka luuletaja ja muusikateoreetik. Kõrgrenessanss 15. sajand oli madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgundia hertsogiriik. Kujunes välja uus kõlaideaal- tertidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad, mis saavad hilisema muusika harmoonia aluseks. Muusika oli rohkem tekstiga seotud. Tähtsaimaks sai lihtne, tundeline, laulev meloodia. Taas tõusis au sisse kirikumuusika, kõige esinduslikum zanr oli missa. 15
mootorsaanidel ning muudel väiksematel liiklusvahenditel. Kahetaktilist mootorit kasutatakse veel ka väiksemate statsionaarsete seadmete nagu generaatorid, pumbad käitamiseks ning ka väiksemate tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat. Mõisted Takt - kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvaid protsesse nimetatakse taktiks. Surnud seis - kolvi ülemist ja alumist piirasendit, kus kolb muudab oma liikumise suunda, nimetatakse vastavalt ülemiseks ja alumiseks surnud seisuks. Kolvikäik - on teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Töömaht - Ruumi, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks
KT VI // SÜDAME VERESOONKOND 107. Südame asend Asetseb eesmiseses keskseinandis ebasümmeetriliselt. 2/3 keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Kahe kopsu vahel, diafragma peal. Südametipp ulatub 5.-6. roide vahekohale. 108. Südame välisehitus Koonusekujuline. Eristatakse tagumis-alumist vahelismist pinda ja eesmis-ülemist rinnakroidmist pinda. Põhimik suunatud taha-üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule. 109. Südame kambrid, suistikud, sisenevad ja väljuvad veresooned - JOONIS! Süda jaguneb neljaks õõneks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. Paremasse kotta suubuvad alumine ja ülemine õõnesveen ning pärgurge, paremast vatsekesest väljub kopsutüvi Vasakuss...
MAG ning Gaasikeevituse võrdlus tabel. MAG Gaasikeevitus Keevitatavad materjalid Kõik keevitatavad metalsed materjalid Süsinikteras, madallegeerteras, (mittelegeer-, madallegeer-, roostevabateras (õhuke plekk), malm, kõrglegeerterased, alumiiniumi-, vase-, ja alumiinium ja vask. niklisulamid) Keevitatavate materjalid paksus Min 0,8mm ning ülemist piiri praktiliselt Väike materjalide paksus tänu väiksele pole. läbisulatusvõimele (4...6mm) Keevitamise tootlikus ja keevituskiirus Kõrge tootlikus ,mis on tingitud suurte Madal tootlikus. Kasutatakse peamiselt keevitusvoolude rakendamisest. Pole vaja remonttöödel. aega kulutada elektroodi vahetusele. Vooluallikad
SÕITJA- JA VEOSEVEDU · Sõitjaid ja veoseid tohib vedada ainult viisil, mis ei takista juhtimist ega piira juhi vaatevälja, ei varja sõiduki tulesid , registreerimis- ja tunnusmärke ega juhi märguandeid. · Sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil. Madelauto kastis tohivad sõita ainult veost saatvad või veose järele minevad isikud tingimusel, et nende jaoks on allpool luukide ülemist serva istumiseks sobiv ja ohutu koht. · Lasterühma vedaval bussil peab ees ja taga olema lasterühma tunnusmärk: · Veos peab olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks looduskeskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust. Näiteks ei tohi veos lohiseda, olla kukkumisohus, kukkuda teele, tekitada tolmu või liigset müra. · Sõites viadukti, elektri- või sideliini vms. alt läbi, peab juht alati veenduma, et see on ohutu.
1. Kirjelda Maa siseehitust! Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ning mandriliseks maakooreks. Maakoorele järgneb vahevöö, mille ülemist osa nim astenosfääriks. Maa tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. 2. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort! Ookeaniline maakoor- katab maailmamere põhja. Koosneb basaltkihist ja sellel olevast settekivimite kihist. On noorem ja õhem, raskem. Mandriline maakoor- moodustab mandrid. Koosneb sette-, moonde- ja tardekivimi kihtidest. 3. Iseloomusta kivimeid! Tardkivimid- tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud
vulkaanipursetele on omane lõõmpilvede esinemine. Nimi tuleb Martinique'i saarel asuvast Pelée vulkaanist, mis aastal 1902 hävitas täielikult St Pierre'i linna. Vulkaanilise plahvatuslikkuse indeks Vulkaanilise plahvatuslikkuse indeks ehk VEI on võetud kasutusele, et muuta vulkaanipursete võimsuse hindamine vähemsubjektiivseks. Arvestatakse väljapaisatud tefra kogust, purskepilve kõrgust ning hinnanguid purske võimsusele. Skaalal ei ole ülemist piiri. Magnituud 0 omistatakse mitteplahvatuslikele Hawaii-tüüpi pursetele, mille käigus paisati atmosfääri vähem kui 104 m³ tefrat. Ajaloolise aja võimsamaid purskeid hinnatakse magnituudiga 78 (1001000 km³ tefrat). Magnituudi suurenemine ühe ühiku võrra tähendab plahvatuslikkuse kümnekordset suurenemist. Pursete kestus Vulkaanipursete kestus varieerub suurtes piirides. Stromboli on tegutsenud juba viimased 2500 aastat, mistõttu nimetatakse teda "Vahemere majakaks"
1. Kirjelda Maa siseehitust! Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ning mandriliseks maakooreks. Maakoorele järgneb vahevöö, mille ülemist osa nim astenosfääriks. Maa tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. 2. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort! Ookeaniline maakoor- katab maailmamere põhja. Koosneb basaltkihist ja sellel olevast settekivimite kihist. On noorem ja õhem, raskem. Mandriline maakoor- moodustab mandrid. Koosneb sette-, moonde- ja tardekivimi kihtidest. 3. Iseloomusta kivimeid! Tardkivimid- tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Kaur- Joosep Laur OSI KIHID Juhendaja: Mihkel Pärna Pärnu 2012 OSI (OPEN SYSTEMS INTERCONNECTION) ARCHITECTURE Avatud süsteemide sidumise arhitektuur OSI on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk, DECnet, ATM, SNA ja SS7 jne.), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende k...
Kultuurtaimede vegetatiivne paljundamine Lehetükkpistik Sel viisil paljundamiseks tuleb teha lehe roodude hargnemiskohtadele sisselõiked ning asetada leht niiskele liivale. Aeg-ajalt tuleb liiva niisutada, see ei tohi kuivada. Mõne aja pärast tekivad lõikekohtadele juured ja hiljem väiksed taimed. Selle paljundamisviisiga saab paljundada kuningbegooniat. Haljaspistik PISTIKUTE LÕIKAMINE. Paljundusmaterjalinakasutatakse poolpuitunudlehtedega võrseosi. Haljaspistikuid lõigatakse juunis enne jaanipäeva. Kuna haljaspistikud sisaldavad vähe varuaineid on oluline neile jätta mõned lehed, kuid pistiku alumine leht eemaldatakse. Haljaspistikute juurdumise üheks eelduseks on nende veesisaldus. Seega on soovitav lõigata pistikud puitumisstaadiumi alguses ja materjal kogutakse emataimelt varahommikul, kui taimede turgor on kõrge. Lõigatud võrsed pannakse ämbrisse vette ja kaetakse pealt marliga, et lehed ei närbuks. Paljundamiseks on sobilik võrs...
samas kehakaalu vähenemine. Nende vaeguse korral on muutused organismi talitluses vastupidise suunaga südame löögisageduse, vererõhu ja keha temperatuuri langus, söögiisu vähenemine, lihaste jõuetus, üldise apaatiaseisundi süvenemine. Kõrvalkilpnäärmed On väikesed ümarad kehakesed, mis asuvad kilpnäärme parema ja vasaku sagara tagaküljel ning neid on tavaliselt neli kaks alumist ja kaks ülemist. Kõrvalkilpnäärmetes toodetav hormoon mõjutab organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. 1 Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -10 Neerupealised On paarilised kehakesed neerude ülaosa küljes Toodavad mitmeid hormoone milledest tuntuim on adrenaliin
Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Arhitektuur Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke
pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli laiem ja tunduvalt kõrgem kui külglöövid ning tema ülaosa müüridesse jäeti aknad. Seda osa nimetatakse valgmikuks ning selle olemasolu ongi tähtsaimaks basiilika tunnuseks. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku idapoolses otsas oli enamasti veel üks, teiste löövide suhtes põigiti asetsev lööv. Nii sarnanes kirik põhiplaanilt T-tähega ning selle "tähe" püstkriipsu nimetatakse pikihooneks ja ülemist põikkriipsu põikhooneks. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5, 7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn.
vastupidav . Liigestes on luude otsad kaetud kõhrega . Kõhrega kaetud luuotste vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs . Liigest katab liigese kihn , mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes . Luuotsi hoiavad liigestes paigal väga tugevad liigesesidemed , kõõlused ja lihased . Inimesel on mitut tüüpi liigeseid : Keraliigesed , plokkliigesed , silinderliigesed. Inimesel on silinderliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli , seetõttu saab ta pead pöörata .Kandelüli (atlas) ja telglüli (axis ) . Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju , selgroog , rindkereluud , õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülejäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega ühenduvad alajäsemete luud . Selgroog moodustab keha keskse toese .Selgroog koosneb 32-34 lülist . Kaelaosa moodustavad 7 kaelalüli , 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli . Selgroolülisid ühendavad elastse kõhrelise lülidevahe ketta kaudu
Second level Third level Fourth level Fifth level Kampsun Villasest riidest Veidi alla vöökohta ulatuvad Laialdasemalt on nad kasutusele võetud alates19.saj. Keskpaigast Vanematüübilised kampsunid olid tehtud enamasti pikk kuuega samast materjalist Meenutasid lõikelt ja kaunistustelt kuue ülemist osa Naiste kampsun Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Torutanu Tehtud valgest puuvillasest või peenest linasest riidest Peale on tikitud valge puuvillase või siidniidiga lillkiri Roosakaspunane siidlint on toodud kuklalt ette pealaele ja seotud lehviks
pigmendid kaitsevad puitu UV kiirguse eest, mis ,,sööb" puitu ning samuti kiire temperatuuri muutuse eest. o Värvimist alusta 3 ööpäeva pärast kittimist. Siis on kiti pealmine kiht veidi kuivanud ja pintsliga ei tõmba enam kitile vagusid sisse. o Esimest kihti värvides lisa värvile 10-15% tärpentini o Kokku on vaja värvida 3 korda/kihti. Linaõlivärvi ühe kihi kuivamisaeg on 2-3 päeva. Parem on värvida mitu õhukest, kui üks paks kiht. o Aknaraami ülemist ja alumist serva ära värvi (need ainult krunditakse) siis saab aknasse sattunud niiskus välja kuivada. o Värvi 1 mm ka klaasi peale, et veel ei oleks mingit võimalust klaasi ja kiti vahele tungida. NB! Värvid kriidistuvad. Uue värvikihi õli ei imbu vanasse. Alumised värvikihid kriidistuvad ja lasevad puidu küljest lahti. OHUD ja TÄIENDAVAD NÄPUNÄITED Loksuvad tapid tuleb parandada. Nurkadest kergelt loksuv aken vajub peagi ja aken ei hakka enam korralikult sulguma
Suure koguse allaneelamisel arstiabi. Kokkupuutel nahaga: Pesta nahka seebi ja veega eemaldades saastunud riided. ja jalanõud. Arstiabi. Kokkupuutel silmadega: Loputada silmi rohke veega vähemalt 15 minuti vältel tôstes vaheldumisi üles ülemist ja alumist silmalaugu. Arstiabi. Informatsioon arstidele: Ravi sümptomaatiline. 5. Tegutsemine tulekahju korral: Sobivad kustutusvahendid: Aine ei ole süttiv. Valida mistahes sobiv tulekustutus vahend kuivkemikaalid, CO2 , pihustatud vesi, vaht. Spetsifilised ohud: Aine laguneb kuumutamisel, eraldub äädikhappe aur.
Kitsede söötmisalased uuringud Sissejuhatus · Kits on väikemäletsejaline loom ja tema põhisöötadeks on rohusöödad. · Karjamaal eelistavad kitsed süüa karjamaarohu ülemist fronti, samas ei meeldi neil süüa rohu varsi · Kõik kitsetõud ,sõltumata soost ja vanusest vajavad samu toitaineid [http://www.goatworld.com/nutrition/index.shtml] Kitsede söötmine Ida- Aafrikas · Halva kvaliteediga karjamaad · Suurt rolli mängivad ilmastikuolud- kuiv periood · Banaani, puuvilla kook, maisi jäätmed http://www2.luresext.edu/international/NutrConstraints.htm Vesi
järjestus on alati ühesugune (punasest violetini). Seesugust värvide jaotust nimetatakse spektriks. Vikerkaares on kõik spektrivärvused. Miks ja kuidas me näeme vikerkaart? Kui päike särab läbi vihmapiiskade, jaguneb valgus mitmevärvilisteks kiirteks. Vikerkaart saab näha, kui päike paistab vihma ajal ning sa seisad seljaga päikese poole. Vihmapiiskadelt peegeldub päikesevalgus tagasi. Kui päikesevalgus vihmapiisku läbib, murdub see spektrivärvustega ringiks. Selle ringi ülemist osa saabki näha vikerkaarena. Meie silmad on sellise ehitusega, et me näeme vikerkaart. Millal ja kuhu tekib vikerkaar? Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või mõne teise tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel.Päikeseloojangu ajal ei ole vikerkaar suurem poolringist.Valguse murdumine on vikerkaare värvide tekkimisel põhiliseks nähtuseks.
Sissejuhatus muusikalukku Mõisted: Rütm – helivältuste järgnevus Meloodia – rütmiseeritud helikõrguste ühehäälne järgnevus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – heliteose kõlakujuline järgnevus Tämber - helivärv Harmoonia – erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur – vertikaalne helikude Homofoonia – mitmehäälsus, kus on meloodia ja saade Polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähendusega häältest Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid Musikê – muusade kunst, lauldes ette kantud laule Tragöödia – levinud draama- ja muusikaetendus Vana-Kreekas Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid – rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid – rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid – rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Ilmalik – esines väljaspool...
-Inimese ja inimlikkuse väärtustamine 3. Kuidas muutus renessanss ajastul kunstniku staatus?-Teda hakati rohkem austama ja ta roll suurenes 4. Milliseid elamuid hakkasid renessanssajastul püstitama patriitside perekonnad ja kuidas neid nimetati? - Palazzod- Midagi kindluse sarnast – 1 sissepääs ja hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid neljast tiivast. Katus oli madal. Esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene. Kõige ülemine aga tundus kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka aknad muutusid alt üles suuremaks. 5. Milline arhidekt veel peale F. Brunelleschi on ehitanudk auneid palazzosid?- Lorenzo Ghiberti 6. Kes oli kuulsaim vararenessanss skulptor? –Leon Battista Alberti 7. Kes oli renessanssksulptorite lemmikkangelane,miks?-Taaveti, temas nähti nutikuse ja inimliku võimekuse võrdkuju 8
ning tõeline ja illusoorne ruum kipuvad vaataja silmis segunema. Läheb raskeks eraldada tõelisi ja maalitud arhitektuuridetaile. Kogu kirev mass peidab Püha Johann Nepomuki kirik enda alla kiriku Münchenis, Saksamaal konstruktiivse süsteemi. Barokk-kiriku välisilme Olulise tähtsuse omandasid kuppel ja läänefassaad. Läänefassaadi keskosa on kahekorruseline ja kitsast ülemist ja laiemat alumist korrust ühendavad külgedel voluudid. Voluut on spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv, mida võib kohata ka Voluut ornamentikas. Barokk-kiriku välisilme Fassaadi detailid samad mis renessansipäevilgi (poolsambad, pilastrid, viilud,seinaorvades seisvad staatuad), kuid üldmulje neist on erinev. Detailid on allutatud tervikule ning praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet.
järjestus on alati ühesugune (punasest violetini). Seesugust värvide jaotust nimetatakse spektriks. Vikerkaares on kõik spektrivärvused. Miks ja kuidas me näeme vikerkaart? Kui päike särab läbi vihmapiiskade, jaguneb valgus mitmevärvilisteks kiirteks. Vikerkaart saab näha, kui päike paistab vihma ajal ning sa seisad seljaga päikese poole. Vihmapiiskadelt peegeldub päikesevalgus tagasi. Kui päikesevalgus vihmapiisku läbib, murdub see spektrivärvustega ringiks. Selle ringi ülemist osa saabki näha vikerkaarena. Meie silmad on sellise ehitusega, et me näeme vikerkaart. Millal ja kuhu tekib vikerkaar? Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või mõne teise tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel.Päikeseloojangu ajal ei ole vikerkaar suurem poolringist.Valguse murdumine on vikerkaare värvide tekkimisel põhiliseks nähtuseks.
17.10.2011 25 17.10.2011 Laud - piilarjalad Laud - arkaadimotiiv 26 17.10.2011 Laud - voluutjalad Credenza - puhvet 27 17.10.2011 Kabinet 28 17.10.2011 Voodi kast, mille nurkadest tõuseb neli posti, mis toetavad ülemist raami 29 17.10.2011 30 17.10.2011 Kordamine 31 17.10.2011 32 17.10.2011 33 17.10.2011 34 17.10.2011 35 17.10.2011 36 17.10.2011 37 17.10.2011 38 17.10.2011 39 17.10.2011 40 17.10.2011 41 17.10.2011 42 17.10.2011 43
-Inimese ja inimlikkuse väärtustamine 3. Kuidas muutus renessanss ajastul kunstniku staatus?-Teda hakati rohkem austama ja ta roll suurenes 4. Milliseid elamuid hakkasid renessanssajastul püstitama patriitside perekonnad ja kuidas neid nimetati? - Palazzod- Midagi kindluse sarnast 1 sissepääs ja hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid neljast tiivast. Katus oli madal. Esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene. Kõige ülemine aga tundus kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka aknad muutusid alt üles suuremaks. 5. Milline arhidekt veel peale F. Brunelleschi on ehitanudk auneid palazzosid?-Lorenzo Ghiberti 6. Kes oli kuulsaim vararenessanss skulptor? Leon Battista Alberti 7. Kes oli renessanssksulptorite lemmikkangelane,miks?-Taaveti, temas nähti nutikuse ja inimliku võimekuse võrdkuju 8
Püstiseismise ja kõndimisega kujuneb nimmelordoos koos vaagna kaldega ette, sellega viiakse ülakeha raskuskese puusaliigese frontaalteljest tahapoole. 15.Rinnakorvi moodustavad järgmised luud(luude nimetus, arv) Rindkere skeleti moodustavad lülisamba rinnaosa, roided ja rinnak. Roided: 12 paari. Pikad kaarjalt kõverdunud lamedad luud. Iga roie koosneb pikemast luuosast ja lühemast kõhrelisest osast. Roided (12 paari) Pärisroided 7 ülemist paari, ulatuvad rinnakuni Ebaroided 3 paari, kinnituvad 7ndale roidele Vallasroided 2 viimast paari, ventraalsed otsad vabad Rinnak Rinnakupide (ülemine) Rinnakukeha Möökjätke (alumine) 16.Nimetage ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud. Ülajäseme luud Ülajäseme luustik: õlavöötme luud ja ülajäseme vabaosa luud. Õlavöötme luud 2 paarisluud abaluu ja rangluu.
6 osa. · Gloria missast "La messe de..." Muusika 14. sajandi Itaalilas Trecento · Õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnamuusika, vaimulik muusika kaugel tagaplaanil. · Madrigal itaalia tähtsaim lauluvorm 14. sajandil; enamasti 2-häälne: alumine hääl lihtsam, ülemine keerulisem. Sisuks karjuseidüllid ja armastus · Teine põhivorm on caccia (jaht), tavaliselt 3-häälne; alumine instrumentaalne, 2 ülemist imiteerivat häält "jahivad" teineteist. · Suurkuju pime muusik Francesco Landino · Talt säilinud 154 teost, kõik ilmalikud. · Ballata "Non avra ma pieta" Madalmaade muusika 15.-16. sajandil · Madalmaad = tänane Belgia, Põhja-Prantsusmaa, Holland, kus elavad flaamlased, valloonid, hollandlased ja prantslased. · John Dunstable (u 1380-1453), inglane, kes tegutses mandril; faux bourdon `vale saatehääl', heakõlaline stiil. Uued zanrid:
sarnane kuldnahka ja sametit)Polster mille peal veel üks madal 4- toetusid plokk või gootikas olevale kinnitati vasknaeltega. nurkne kast,millel magati. Kasti kuuljalgadele.Kaht lauale, erinev oli vaid Pinktool-jalapartii 4-8 nurkadest kerkisid 4 posti, mille ülemist ust muster.Laua jalad oli
Kolmnurga nurkade summa on 1800 180 ° ( 88 ° 14 + 79 ° 54 )=11 ° 52 Leian teise kauguse seinast: 10,843 ? 10,843sin 79 ° 54 = ?= 10,7 m sin88 ° 14 sin 79 ° 54 sin 88 ° 14 Leian seina kõrguse 10,843 ? 10,843sin11 ° 52 = ?= 2,2 m sin88 14 sin11 52 sin 88° 14 Punkt A tähistab teodoliidi asukohta. C punkt seina ja teodoliidi ülemist (lae poolset) nurka ning B näitab seina ja teodoliidi (põranda poolset) vahelist nurka Nurk B = 79 52 Nurk C = 88 14 Nurk A = 11 52 AC = 10,7 m AB = 10,843 m BC = 2,2 m
4.) 1. eelkõige levis barokk väga tugevalt just neis maades, kus agaralt tegutses katolik kirik (itaalia, hispaania, flandria). 2. Hollandis omandas barokk lihtsama ja realistlikuma ilme ehk realistlik barokk. 3. Prantsusmaal. ja Inglismaal võeti omaks rahulikum ja kainem stiil, mida nim. hoopiski vanaks klassitsismiks 5.)Barokki kiriku Lääne- fassaad: keskosa kahekorruseline. Kitsast ülemist ja laiemat alumist korrust ühendavad külgedel barokile väga iseloomulikud detailid -nn. voluudid. Fassaad detailid on põhiliselt samad mis renessansipäevalgi, kuid üldmulje nendest on erinev. kõik detailid on allutatud tervikule ning praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahulik ja maaliline nagu siseruumilgi 6.) Peetri kirikule juurde ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab
žanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Tekkis uus muusikastiil ars nova . Üks väljapaistvamaid heliloojaid oli Guillaume de Machaut . Itaalia. Trecento Domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal -- 2- või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest. Teine populaarne lauluvorm oli caccia – 3-häälne, rahulik alumine hääl toetab kahte elavat kaanonis laulvat ülemist häält. Väljapaistvaim helilooja oli pime muusik Francesco Landino. KÕRGRENESSANSS (15. saj) 15. sajand oli Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgundia hertsogiriik (praegune Belgia, Põhja-Prantsusmaa ja Holland). Burgundias õitses rikas linnakultuur, mis tõmbas ligi flaami, Prantsuse, Inglise ja Itaalia muusikuid. Aastatel 1420-1470 oli sealse kultuuri kõrgperiood. 1475-1477 hävitas Prantsusmaa sõjas Burgundia,
TALLINNA ÜLIKOOL TALLINN UNIVERSITY Liis Udris MILLISEID MÄNGE ME ARGIELUS MÄNGIME? ESSEE Õppeaines: VABA AJA JA REKREATSIOONI TEOORIAD Kehakultuuriteaduskond Õpperühm: RK-11 Tallinn 2005 Mängu all mõistetakse tegevust, mida harrastatakse tegevuse enda pärast, ajaviiteks ja lõbustuseks. Mäng on omane kõikidele igadele- pole oluline kas mängib noor või vana.Ta on jõukohane, haarav ja loomulik kehaliste ja vaimsete võimete arendamise, samuti kõlbelise ja esteetilise kasvatuse vahend nii täiskasvanule kui lapsele. Oma ülesandeid täidab mäng siis, kui seda teadlikult juhtida. Mängust osavõtu oluliseks ajendiks on sellest saadav tegevusrõõm ja algatusvõime laialdase ning vaba rakendamise võimalus- seetõttu on mängul oluline roll täita inimeste argielus. Kuid milliseid mänge siis ikkagi mängitakse? ...
RENESSANSS Renessanss tuleneb prantsuse keelest, tähendusega tagasipöördumine arhitektuuri ideaalide juurde. Kultuur Maalikunstis oli rohkem loodusest. Üksikvormid olid realistlikud . Arhitektuuris kehtis kuldlõike reegel, ehitised olid proportsionaalsed. Skulptuurid- Donatello, Michelangelo. Kujud olid paigutatud ruumide keskele. Kirjandus- loodi trükikunst, sonetid, novellid, paroodiad, draamazanrid. Taassünni ajal kerkisid esile humanistid (tõestamine looduslike katsetega, pole jumalast lähtumist). Da Vinci uurib inimese olemust (embrüast lapseni) Renessanss sündis Itaalias. Päritolu peetakse pigem hoopis Madalmaadesse (hiljem ka muusikakoolkonnad). Muutused: Vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine, näiteks Madalmaade IV põlvkonna muusik A. Willeart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale. Võeti kasutusele uued pillid: näiteks keelpillidest täiuslik lauto ning vioola da gambad (jalgade vahel mängitav ...
Elumaja: Elumaja on ehitatud puidust ja kahekorruseline. Maja värvus on sinakashall ja aknaraamid on pruunid, katus on punane. Uksed asuvad maja ees ja maja taga. Aknad on maja igas küljes: lõuna ja põhja pool alumsel korrusel 2 ja ülemisel 1. Idas on kaks akent ainult alumisel korrusel. Läänes on 1 aken esimesel korrusel ja palkon, mis on ümbritsetud akedega. Uksi kasutatakse igapäevaselt. Siseruumi alumist korrust kasutatakse igapäevaselt, ülemist korrust kasutatakse väga harva. Siseruumid on suhteliselt väiksed. Sisenedes on 2 esikut, esikust saab siseneda elutuppa, elutoast saab kööki ja magamistubadesse. Väljavoolu torud on maja lõuna poolses küljes ja liiguvad värava suunas. Olemasolevad ehitised : garaaž, saun, kuur, suitsuahi, liivakast, pink. Kõik need on tehtud puidust. Aias on ka kaks kasvuhoonet, millest üks on uuem ja plastikust, teine vanem ning tehtud klaasist. Plastikust
PKHK OSI mudel Referaat Kristiina Veelaid IT-14 Pärnu 2015 Sisukord 1 OSI mudel ........................................................................................................................... ........................ 3 Füüsiline kiht ........................................................................................................................... ................... 4 Andmelülikiht ........................................................................................................................... .................. 5 Võrgukiht ............................................................................
nn. penniga. Sel teel saab kõige lihtsama, staatiliselt selge ning täiesti tugeva nn. kolmnurkseotise. Penni ühendus sarikaga viimases ühendus seinaga on näidatud joonisel. PÜSTKATUSED Kui katusealune ruum sisaldab kandvaid siseseinu ning laetalasid, võib katusekonstruktsiooni otstarbekalt toetada. Selliselt toetatuna kannab sarikas nagu 450 all kahele või mitmele toele asetatud tala ning nihkejõudusid säärane katus ei tekite. Selle ülemist osa võib lugeda vabakandvaks ning asetatuks ülemisele pikiraamistiku, nn. toolvärgi, puule; alumised sarikaotsad toetavad ühelt poolt müürilatile, teiselt poolt toolvärgile. TOOLVÄRK Moodustab sõrestikseina, koostisosaks on ülemine ja alumine raampuu ja kandekauguse vähendamiseks on nn käpad. KÜSIMUSED 1. Mis on katuse ülesandeks? 2. Millest koosneb katus (konstruktsioonid)? 3. Katuse liigitus katusekalde järgi. 4
kambapealikute legendaarsust, veel enam, ta mäletaks ka viiekümnendate aastate alguse (või veel varasemat) kõmujuttu salajastest vorstivabrikutest, mis töötlevad inimliha." Linnas on palju rohkem kuritegevust ja kahtlaseid jõukude liikmeid, kui seda on linnast väljas. Maakohas on õhtuti elu palju rahulikum ja vähem ohtlik, kui seda on linnas. Maakohas liigub õhtuti vähem autosid ringi, mis tekitaksid müra ning on lihtsam magama jääda, sest pole ülemist korterit, kus toimuks hilisõhtune pidu või alumist korterit, kus keegi otsutab õhtul remonti tegema hakata. 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Antud teoses vihastas mind see juhtum, kus August Kask piilus oma pikksilmaga teiste inimeste korteritesse ja uuris, mida inimesed teevad. ,,August Kask tegigi nii. Ta oli ostnud suure pikksilma ja uuris sellega öösiti vastasmaja aknaid." Minu arvates on selline teguviis labane
Ei tohi. Kust kohast võib libero platsile tulla? Selleks ette nähtud vahetusalas. Kui libero asetseb tagaliinis ja söödab ülaltsööduga eesliinis olevale ründajale, kas ründaja tohib rünnata seda palli? Tohib küll Kui libero asetseb eesliinis ja söödab ülaltsööduga eesliinis olevale ründajale, kas ründaja võib rünnata palli? Ei tohi, kui ründaja sooritab rünnaku võrgu ülemisest servast kõrgemal olevale pallile. Kui pall asetseb alla poole võrgu ülemist äärt, võib ründaja sooritada jalad maas löögi(söödu) vms tegevuse. Mis on julgestamine? Julgestamine tähendab kaaslase tegevuse toetamist, tagala kindlustamist igasuguse tegevuse juures, kaaslase ebatäpse tegevuse korral palli edasimängimist. Võrkpallimängus on vajalik ründaja ja sulustaja julgestamine. Ründaja julgestamine tähendab blokist tagasi tulnud palli edasimängimist. Bloki julgestamine on bloki taha suunatud hani või pettelöögi mängimine.
esinduskogu hooned. o Noor pealinn Washington pidi saama reeglipärane ja paraadlik ning 1790. aastatel alustati Valge Maja (plit lk 184 all paremal) ja võimsa kupliga Kapitooliumi ehitamist. Klassitsistlik arhitektuur Prantsusmaal o Prantsuse varaklassitsistliku ehk Louis XVI stiili arhitektuuri suurmeistrid olid Soufflot ja Gabriel. o Jacques Germain Soufflot(17131780) kavandas Pariisi Pantheon'i (2 ülemist pilti lk 184). o Jacques Ange Gabriel(16981782) kavandas imeilusa Väikese Trianoni lossi Versailles'i pargis ( lk 184 keskmine parempoolne pilt). o Ampiirstiili päevil hakati ehitama Madeleine'i kirikut (lk 184 keskmine vasakpoolne pilt), mis jäljendab täpselt kreeka templit. o Napoleoni sõjaliste võitude auks püstitati roomapäraseid triumfikaari. Nt. Tähe Võidukaar.( lk 185 suur pilt)
kindlasti löömine, aga ka pareerimine, kui teravik on kumer. Sõjakirves - keskaegsetel kirvestel on eripära, et neil on pikem vars taga, neid kasutasid jalamehed. Sotimaa kirvel on lai tera ja tera taga konks (võimaldas ratsanikku hobuse seljast maha rebida). Godentag on Hollandi tüüpi sõjakirves, kirvetera on lai ja lisaks on olemas peen odaotsaga sarnane asjandus, millega on võimalik torgata. Saksa sõjakirve ülemist otsa kasutatakse torkerelvana. Berdõss on Vene aladelt pärit sõjakirves, püssimeeste relv (oli sihtimisel toeks), lai tera (60-70 cm), varre pikkus 170cm. Ratsaniku sõjakirves on 70 cm varrega, tera ühel pool ja teisel pool teravik, mis on tehtud selleks, et saaks raudrüüst läbi lüüa. Hellebard on jalaväelase relv, ühendab sõjarelva, oda ja sõjavasara konksu elemente, vars 2- 2,5 m ja 8-kandiline, tänapäeval on Vatikani armee relvadeks (paavsti sveitslastest ihukaitsjatel)
Fourth level Belvedere'i loss Viinis Fifth level Santa Susanna kirik Rooma Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud Click to edit Master text styles kahekorruselist fassaadi kroonib Second level kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust Third level Fourth level seovad alumisega spiraalsed voluudid Fifth level kahel pool fassaadi.
Kokku on 88 tähtkuju 12.kuidas liiguvad tähed maalt vaadatuna 1 ööpäeva jooksul Teevad 1 täisringi ümber maailmapooluste 13.kuidas muutub päikese asend teiste tähtede suhtes ja miks? Päikese asend tähtede suhtes muutub, sest Maa tiireleb ümber Päikese. Päike teeb taevasfääril aasta jooksul ühe täisringi 14.mis on ekliptika Joon, mis tähistab päikese liikumist taevasfääril 15.mida tähendab tõeline keskpäev Päikese ülemist kulminatsiooni, on sellel hetkel kõige kõrgemal 16.millest on tingitud aastaaegade vaheldumine Aastaaegade vaheldumine Maal on tingitud sellest, et Maa pöörlemistelg on orbiidi tasandi suhtes kaldu (23,5 kraadi) 17.mida tähendab päikesevarjutus Päikesevarjutuse korral jääb Kuu Päikese ja Maa vahele nii, et Kuu vari langeb Maa pinnale 18.kuuvarjutus Kuuvarjutuse korral jääb Maa Päikese ja Kuu vahele nii, et Kuu on üleni Maa varju sees 19.mis on ööpäev ja mis on aasta
materjale ega meetodeid. Tellingutele tuleb ronida alati nende siseküljelt. Tellinguid ei tohi kasutada ohtlikes töötingimustes, nagu näiteks äärmiselt rasketes ilmastikutingimustes. Valveta jäetud tellingud tuleb kinnitada nii, et need peaksid vastu üle 6 palli tugevusele tuulele. Tellinguid ega nende komponente ei tohi mitte mingil viisil muuta. Tellingutele ei tohi kunagi paigutada suuremat koormust kui 225 kg. Mitte kunagi ei tohi ületada ohutut maksimaalset ülemist töökõrgust ega ohutut maksimaalset töölaiust. Enne töö alustamist peavad tellingute kasutajad tundma kõiki tellingute ohutu kasutamise põhimõtteid. Enne tellingute kasutamist kontrollida kõikide rakenduste funktsioneerimist. Mis tahes kahtluse korral ei tohi kunagi riskida ja alati tuleb võtta ühendust asjatundjaga. Enne tellingute kasutamist tuleb alati kontrollida takistuste puudumist. Takistuste olemasolul ei tohi riskida, need tuleb kõrvaldada või lasta eemaldada.
Küpsenud saiakesed võetakse ahjust välja ja asetatakse togile jahtuma. Kui saiakesed on piisavalt jahtunud, asetatakse need kandikule ning puistatakse peale tuhksuhkrut. 2.2 Antud töökohal kasutatavad seadmed ja töövahendid Seadmed: Kaal Korrustega ehk sahtlitega ahi Ahi on ristkülikukujuline, kaks küpsetus põrandat asuvad üksteise peal. Küpsetuspõrandad töötavad üksteisest sõltumatult, võimalik onreguleerida ülemist ja alumist küpsetuspõranda temperatuuri. Ahi on ka varustatud siibriga, selleks tuleb tõmmata vastavast kangist. Ettevõttes kasutusel olev ahi oli suhteliselt vana, mille tõttu puudus sellel auru andmise võimalus. Ka juhtimis paneeli asemel oli ainult temperatuuri reguleerivad nupud. Taiganasegamismasin Masina töötavateks osadeks on segamiskang ja anum, milles taigent segatakse. Masina
Kindlustab vere liikumise soontes, suunates vere voolama kõrgema rõhu all olevatest soontest madalama vererõhuga soontesse. Südame lähedal on rõhk kõige suurem, veenides kõige väiksem. 8. EKG südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus. 9. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest paisates vere aorti, kus lähtuvad arterid, mis viivad vere kõikidesse kehaosadesse laiali varustades kudesi hapnikurikka verega. Mööda ülemist ja alumist õõnesveent kantakse veri tagasi südamesse 10. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest, paisates süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse. Kapillaarides annab veri ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga veresoone veri muutub arteriaalseks. Kopsuveenide kaudu tuuakse hapnikurikaas veri südame vasakusse kotta. 11. vereringe tervishoid, esmaabi vigastuste korral 12. Mis on veri ja millest see koosneb
Kordamine KTks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete uurimisega. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades? Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal. a. Pinnalained ehk Llained aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest b. Pikilained ehk Plained kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s) c. Ristilained ehk Slained kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas(67 km/s) 3.Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus? a. maakoor: valdavalt tahke ja ränirohke kivi...
,,Katk" Tegelase Grandi analüüs NIMI: Joseph Grand VÄLIMUS: - ,,Esimesel pilgul ei olnud Joseph Grand tõesti mitte midagi muud kui väike linnakodanik, kellena ta ka välja nägi. Pikk ja kõhn, lotendavates riietes, mis ta alati liiga suured valis petlikus lootuses, et nii kestavad need kauem. Alumised hambad olid tal suuremalt jaolt alles, ülemised aga ära. Naeratus, mis kergitas just ülemist huult, näitas ta suud seetõttu päris hambutuna. Kui sellele portreele lisada veel seminaristi kõnnak, oskus liikuda piki seinaääri ja märkamatult uksest sisse lipsata, tema ümber hõljuv keldri- ja suitsulehk ja kõik tähtususetuse variandid, siis peab möönma, et teda oli võimatu kujutada mujal kui kirjutuslaua taga, kus ta kontrollis linnasaunade piletikontse või tegi mõnele noorele referendile kokkuvõtte köögijäätmete äravedamise uutest tariifidest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
