VIKERKAAR (0)

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS
REFERAAT
VIKERKAAR
Koostaja : Egert Savin
22 AT
Mis on vikerkaar?
Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine , peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades.
Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel. Seega ka päikeseloojangu ajal ei ole vikerkaar suurem poolringist.
Kui korraga paistab kaks üksteise kohal asetsevat vikerkaart, siis nimetatakse madalamal olevat heledamat peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks. Peavikerkaare välisäär on punane, siseäär on sinine või violetne. Kõrvalvikerkaare värvuste järjekord on vastupidine .
Mis on vikerkaar ja kuidas ta tekib?
Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. See optiline nähtus on enamasti vihmaga kaasnev.
Vikerkaar tekib, kui päike paistab õhus olevatele vihmapiiskadele. Iga piisk on nagu imepisike prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivalguseks.
Värvused:
Vikerkaare värvid ülevalt alla: punane, oranž, kollane, roheline, helesinine, tumesinine, lillakas -violett. Udu korral tekib kahvatu vikerkaar, millel võib osa värvusi puududa .
Vikerkaart nähes näeme tegelikult vihmapiiskades murduvat päikesevalgust. Seesugust värviskaalat nimetatakse spektriks.
Ka paljud loomad näevad vikerkaart.
Spekter :
Prisma lahutab teda läbiva valge valguse mitmevärviliseks valgusribaks, milles värvide järjestus on alati ühesugune ( punasest violetini). Seesugust värvide jaotust nimetatakse spektriks. Vikerkaares on kõik spektrivärvused.
Miks ja kuidas me näeme vikerkaart?
Kui päike särab läbi vihmapiiskade, jaguneb valgus mitmevärvilisteks kiirteks. Vikerkaart saab näha, kui päike paistab vihma ajal ning sa seisad seljaga päikese poole. Vihmapiiskadelt peegeldub päikesevalgus tagasi. Kui päikesevalgus vihmapiisku läbib, murdub see spektrivärvustega ringiks. Selle ringi ülemist osa saabki näha vikerkaarena.
Meie silmad on sellise ehitusega, et me näeme vikerkaart.
Millal ja kuhu tekib vikerkaar?
Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või mõne teise tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel.Päikeseloojangu ajal ei ole vikerkaar suurem poolringist.Valguse murdumine on vikerkaare värvide tekkimisel põhiliseks nähtuseks.
Kuna vikerkaar on vihmapiiskade kogum, siis iga piisk on nagu pisitilluke prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivärvusteks. silmad on aga sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. Punasest allpool on aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Ka paljud loomad suudavad neid värve näha.
Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja Päike paistab. Selleks, et vikerkaart näha, peame olema Päikese ja vihmapilve vahel, nii et Päike jääks meile seljataha. võivad põhjustada lisaks vihmasajule ka uduvihm , piserdused, kaste, udu ja jää.
Erineval kõrgusel olevad piisad saadavad meie silma igaüks vaid ühe kindla spektrivärvuse, sest erineva lainepikkusega kiired painduvad erineval määral ning samast piisast lähtuvad teised värvused jõuavad meie silma asemel kusagile mujale. Kõrgemal olevatest piiskadest jõuab meieni punane valgus, madalamatest aga violetne. Nende vahele jäävad ülejäänud spektrivärvused, mistõttu ongi vikerkaar taevas värvilise ribana.
Kui saaksime vikerkaarele heita pilgu ülalt, siis paistaks ta ringikujulisena, sest me oleksime meie ümbert tagasipeegeldunud spektrivärvide koondumiskohas. vikerkaare keskpunkt asub Päikesest täpselt vastassuunas ning paikneb seega horisondist allpool, mistõttu näeme vikerkaarest vähem kui poolt ning ta paistab meile kaarena.
Vikerkaare efekti võib sageli näha purskkaevude ja koskede läheduses. Väga tugeva kuuvalgusega ööl võime näha ka kuuvikerkaart, mis ilmub kuule vastaspoolsel taevaosal. inimese visuaalne värvitaju on vähese valguse käes kehv , nähakse kuuvikerkaart sageli valgena.
Vikerkaare tekkepõhjuse mõistmiseks piisab , kui jälgida, mis juhtub valgusega ühes vihmapiisas, sest kõik piisad on sarnased. äikesevalgus murdub piisas, peegeldub selle tagaküljelt ja väljub siis vihmapiisast. änu dispersioonile väljuvad erineva lainepikkusega valguslained piisast erinevates suundades. -violetne valgus kui kõige lühiajalisem murdub kõige rohkem, punane valgus seevastu kõige vähem. Seepärast ongi vikerkaare alumine osa sinakas -violetne ja ülemine punane.
Vikerkaar on seda kõrgem, mida madalamal horisondi kohal Päike asub. Päike on kõrgel, horisondist üle 42°, siis me vikerkaart ei näe. See jääb lihtsalt horisondi taha. üllalt sageli näeme eredat vikerkaart ümbritsemas teist kahvatumat vikerkaart umbes 51° kaugusel Päikese vastassuunast. vikerkaare moodustavad need kiired, mis on veepiisas peegeldunud kaks korda, sellepärast on selle vikerkaare värvide järjestus vastupidine - seesmine serv on punane ja välimine violetne. ülearvuline vikerkaar on harv nähtus. koosneb mitmest nõrgast vikerkaarest, mis asuvad peavikerkaare sisemisel küljel, väga harva aga kõrvalvikerkaare välimisel küljel. Üleliigsed kaared on pisut eraldunud ning pastelsete värviribadena ei sobitu vikerkaare tavalise mustriga.
Kas vikerkaari võib olla korraga mitu?
Vikerkaari võib olla korraga mitu. Vahel moodustub peavikerkaarest kõrgemal veel teine vikerkaar. See teine vikerkaar on kahvatu ja ümberpööratud värvustega. Kui korraga paistab mitu vikerkaart, siis nimetatakse kõige all olevat vikerkaart peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks.
Kasutatud kirjandus:
„Ilm ja kliima“
„Õpilase entsüklopeedia“
„1000 küsimust ja vastust“
http://utenti.lycos.it/wwwmassyrossi/images/images_2/Double-Rainbow,-Kee-Beach
http://www.scd.ucar.edu/dig/dia/geo/rainbow
www.ilm.ee