inimloomusest vastutus väheneb · Sotsiaalne seletus: religioon tuleneb sotsiaalsusest · Deindividuatsioon võib kaasa kuua · Edward B. Tylor: Inimesed tahavad seletada normidevastast käitumist loodusnähtusi ja enda hinhgeelu (unenäos) Sotsiaalne looderdamine · Sigmund Freud: üleloomulikud olendid on isa Inimene töötab grupis väiksema intensiivsusega kui üksi sümbolid olles. · Ökoloogiline sotsiaalpsühholoogia: inimestel on Eeldusel, et tema individuaalne panus grupid pole kaasasündinud omadus omistada maailmale kindlaks tehtav. inimlikke omadusi. Selline kalduvus on kasulik Sotsiaalne soodustamine
esivanemad) sõdisid jätkuvalt jaapanlaste sissetungi vastu. Mütoloogiaantoloogiad, nagu ka luuleantoloogiad (Man'ysh ja teised), olid mõeldud keiserliku perekonna väärtuslikkusega ning jumaliku valitsemismandaadiga teistele muljet avaldama. Jaapanisse tulnud budismi võttis õukond kiiresti omaks. Nüüd oli neil tarvis seletada lahknevusi jaapani algupäraste uskumuste ja budismi õpetuse vahel. Ühe õpetuse järgi on kamid üleloomulikud olendid, kes ei ole veel väljunud sünni ja taassünni ahelast. Kamid sünnivad, elavad, surevad ja taassünnivad nagu kõik teisedki olendid karmatsüklis. Kamid etendavad siiski erilist osa, kaitstes budismi ja võimaldades selle kaastundlikel õpetustel õitseda. Sellele seletusele heitis hiljem väljakutse Kkai, kes pidas kamisid buddhade kehastusteks. Näiteks seostas ta Amaterasu Vairotsanaga (jaapani keeles 'Suur Päikesebuddha'. Tema meelest tähendas kami
Don Juan ei kahetse oma tegusid, võib-olla ainult päris lõpus. Muidu on autunne olemas (peab lubadusi), aga naiste osas pole. Lüürilised osad on näidendis ja Moliere´il seda pole. Kalurineiu Tisbea tõuseb esile naisena, isiksusena, rohkem kui tavaliselt Don Juani teostes. Alguses mõtleb, et ei anna armastusele järgi, on kirg ja tuli. Kui don Juan põgeneb, on Tisbea meeleheitel ja solvunud. Soov enda au ja õigust nõuda. Tulevad sisse üleloomulikud motiivid. Ana on ühe kõrgaadliku tütar, keda don Juan püüab võrgutada. Kähmluses tapab don Juan Gonzalo(kuninga lähikondlane, kes on tulnud missioonilt Portugalist). Hästi esinduslik Hispaania näidend, lausa kinolik aktsioon. Näidendi lõpus üleloomulikkus: Don Juan peidab ennast teenritega. Käis kalmistul enne ja mõnitas Gonzalo kivist kuju. Nüüd ongi kivist külaline aktsioonis.. tulebki õhtusöögile. Tundub siin pigem põrgusaadikuna. Algkõlad feminismile on olemas.
Kuningas jumalate ja inimeste vahendaja (ema inimene, isa jumal) Ülempreester omas võimet jumalate tahet teada saada Inimene sai sündides kaitsejumala madalamat sorti eestkostja kõrgemate jumalate ees. Suhtlemine toimus palve kaudu. Nendega suheldi templites, mis oli ka jumalate elupaigaks. Taevakehade liikumise järgi sai jumalate tahet teada (tekkis astroloogia) Palvetati (suhtlus) ja ohvriannid. Igapäevane templikultus, samas leidus ka ,,kord aastas" pühasid. Muud üleloomulikud olendid: kurjad vaimud (kaitsesid kaitsejumal, loitsud ja amuletid). Orienteeritud maisele elule. Maa-alune paik maa, kust ei tulda tagasi. Pärast surma viidi hauale süüa. Allilma mindi tervikuna koos oma kehaga (elava laiba kujutlus). Erinevad peajumalad, vaheldusid. Anti uued semiidipärased nimed. ANU peajumal (akkadipäraselt AN) ENLIL nüüd ka mägedejumal SIN kuujumal SAMAS päikesejumal MARDUK samastati Jupiteriga (Babülon) ISTAR armastuse jumalanna
Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Suddhodana oli Sakja hõimu valitseja. Tema sündi kuninganna Mahamaja ja kuningas Suddhodana perekonda saatsid üleloomulikud sündmused. Esmalt nägi kuninganna unes, et ta sünnitab suure hinge: vaimud olid Mahamaja viinud kõrgele platoole puu alla lebama, kus valge kuninglik elevant tegi tema ümber kolm tiiru ning sisenes seejärel Buddha sünd Lumbini puudesalus tema üska. Õukonna preestrid tõlgendasid seda unenägu Buddha sünd kangelase sünni endena. Sünd ise oli maagiline. See ei toimunud
we propose to trace from /…./ northern mythology, and whom we shall denominate ELVES or POPULAR FAIRIES” (Keightley 1850:13) 8 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud fay’ks või fairy’ks (inglise k) (Keightley 1850:7). Aja jooksul ahenes sõnade tähendus ning nad hakkasid märkima naissoost isikuid (võrdluseks prantsuse k femme), kellel on üleloomulikud võimed. Et üks neist võimetest on ennustamine, on teiseks versiooniks fée päritolu kohta selle jõudmine prantsuse keelde “...ladinakeelsest väljendist fatua (ennustaja), mis seostub ladinakeelse sõnaga fatum (saatus).” (Petzoldt 2003:61) Prantuse keelest on ta üle läinud meile tuttava fee kujul ka saksa keelde. Feest tuleneb ka Fata Morgana (ehk fee Morgane; prantsuse k Morgue la Faye), mille vaste
Seletused religiooni universaalsusele ehk kust religioon tuleb? · Religioosne seletus: üleloomulik maailm ilmutab end inimestele · Psühholoogiline seletus: religioon tuleneb inimloomusest Psühholoogiline seletus · Edward B Tylor: inimesed tahavad seletada - Loodusnähtusi (äike) - Enda hingeelu (unenäod) mõeldi välja hinge kontseptsioon. Magamise ajal hing käib kusagil mujal · Sigmund Freud: üleloomulikud olendid on isa sümbolid; kui inimene kardab jumalat, kardab ta tegelikult oma isa · Ökoloogiline sotsiaalpsühholoogia: inimestel on kaasasündinud kalduvus omistada maailmale inimlikke omadusi. Selline kalduvus on kasulik inimestega suhtlemisel, muude asjade puhul viib valede järeldusteni. Emil Durkheim · Religioon - pühade nähtustega seotud uskumused ja käitumised · Religioon on ühiskonna enesepeegeldus
Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. A...
farmakopöaga. 145 kirjareal on toodud ära retsepte mähiste kohta (8 tk), seespidiseks tarvitamiseks mõeldud ravimite tegemiseks (3) ning välispidiseid (4). Retseptide analüüsi põhjal saab väita, et omaaegsetel arstidel oli ravivahendeiks eeskätt ravimtaimed: sinep, nulg, mänd, liivatee, ploomid, viigid, paju jne. Samas kuulus ravimite koosseisu nafta, asfalt, sool, piim, vill, kilpkonna kilbid jne. Mesopotaamias on haigusepõhjused jagatavad kolmeks: · üleloomulikud (jumalate, deemonite jt kättemaks, karistus jne) · karistus kombe-, moraali- jm normide rikkumise eest. (Hiljem on polüneeslastelt maailma keeltesse laenatud sõna "tabu" tähistamaks selliseid reguleerivaid norme.) · loomulikud põhjused (mürgistused, reostusega kokkupuutumine jm). 4 Arstide puhul mainitakse kahte traditsioonilist meditsiinilist suunda: asutu ja asiputu.
määranud tema ideede iseloomu ja piire sel ajal, kui ta kõndis veel neljal jalal, kindlaks maa poole pööratud pilk ning mõne sammu suurune vaateväli. Sel teemal suudaksin ma esitada vaid ähmaseid oletusi, peaaegu väljamõeldisi. Võrdlev anatoomia on alles liiga vähe arenenud ja loodusuurijate vaatlused liiga ebakindlad, selleks et võiksime võtta säärased eeldused tõsikindla arutluse aluseks. Seepärast eeldan ma--jättes kõrvale üleloomulikud teadmised, mis meil selles küsimuses on, ning pööramata tähelepanu muutustele (nii sisemistele kui ka välistele), mis pidid arenevas inimeses toimuma, sedamööda kuidas ta hakkas käsi uutmoodi kasutama ning võttis tarvitusele uued toiduained --, et ta kuju on alati olnud samasugune, nagu ma näen teda praegu: olendina, kes kõnnib kahel jalal, kasutab oma käsi samamoodi nagu meie, heidab pilke kogu loodusele ning mõõdab silmadega taeva avarust.
kanada kirjandusteoreetik northrop frye 1912...1991 põhiteos kriitika anatoomia 1957 (anathomy of criticism) ambitsioonipuuduse all ta ei kannatanud : tahtis aru saada, kuidas kirjandus üleüldse toimib : küsimus : millist jõudu omab karakter tavaliste inimega võtteldes. kas suhe on valitatiivne või kvantitatiivne : kas karakteri võimsus on meiega võrreldes suurem või väiksem. antiiklegendides ja müütilistes tekstides : inimestele on võluvõimed. või, jumalate maailm, üleloomulikud võimed. armastusromaanide kangelastel on võimeid enamaks kui meil, nad teevad sama, mis meiegi, aga ned lähevad kaugemale. frye : mimesis mõiste : reaalse elu järeleaimamine kõrge mimesis : kangelased on natuke suutlikumad kui meie madal mimesis : kangelased on nagu meie : realism on muidugi veel ka irooniline tasand, kus karakter on madalam kui meie, me saame talle ülevalt alla vaadata. ajalooliselt on ka üldseüldse toimunud liikumine ülevaa
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keel...
Ka esitavas kunstis väljendub ekspressionism. Bertol Brechti poliitiline draama: ,,Kolmekrossiooper" (1928). Võõrandumisefekt võrreldes sellega, et kui varem üritati tekitada reaalsuse illusioon, siis nüüd tehti vaatajatele selgeks, et see ei ole reaalne, vaid on nägemus. Saksa filmikunsti kuldne ajastu. Studio UFA (1917). Ekspressionism, sürrealism, alateadvus, ühiskonnakriitika. Ühiskondlik kaos peegeldub kunstis võõrandunud kujul. Esimest korda ilmuvad üleloomulikud õudusfilmid, patoloogiline kuritegevus, inimmonstrumid: ,,Dr Caligari kabinet" (1919), ,,Dr Mabuse" (1922), ,,Der Golem". Maailma meeletuse ja vägivaldsuse ning moraalse allakäigu kirjeldamine: 1. F. W. Murnau ,,Nosferatu" (1922). 2. Friz Lang ,,Metropolis" (1926), ,,Mörder unter uns" (1931): lapse mõrv. Totalitarismi ennustus. 1940'te USA ,,musta filmi" arendaja. 3. G. W. Pabst ,,Pandora laegas" (1928). ,,Sinine ingel" (1930): Marlene Dietrich.
see igapäevaelu tarvilik kultuurivorm. Selle abil tunnetati maailma, säilitati ja anti edasi olulisi inimkogemusi. Müüt oli nagu inimese üks mõtlemise vorme, mis oli maagiline ja üleloomuliku iseloomuga. Näiteks väge ja jõudu võis olla loomal, puul, vaimul, hingel jne. Uku Masingu arvates oli inimesele vajalik vaim selleks „...kelle pääle ta võib enam-vähem kindel olla... Õigemini on nad ta liitlased... Nad on üleloomulikud ja üleinimlikud ainult tingimisi, ainult seepärast, et nad ei viibi inimeste keskel, vaid kuskil maa all, vees või taevas, kus inimene „ilmsi“ viibida ei saa.“ Masing võrdles sellist tunnetust unega, sest siis elab inimene hoopis teises reaalsuses. Kuid müüdid ja religioonid on omavahel väga tihedalt seotud. Religioon kirjeldab maailma samuti läbi üleloomuliku „prisma“. Kuid religioon on inimeste jaoks nagu mingisugune hoiak. See
34 ta sellest loost mingeid järeldusi. Teose moraal kasvab välja tegevustikust enesest hea ja rahulik on olla, kui su ümber valitseb kord. Seega on moraal nendes lugudes olemas, aga peidetum kui kogus ,,Lendav õunapuu". 3.3.2. Tegevuskoht ja aeg Sündmused toimuvad tänapäevases olustikus. Tegevus toimub reaalses ehk nn esmases maailmas, kus hakkavad aset leidma üleloomulikud sündmused ja esinema fantastilised tegelased. Reaalsesse maailma sekkuvad fantastilised tegelased kasutavad "uksena" kahe maailma vahel kapiust, mille puidumuster hakkab elama. Tegevuskoht on mõlemas jutus piiratud: jutu ,,Kapiukse kollid" tegevuskoht on väikese poisi Jani tuba, milles leiduvad elemendid (mööbliesemed ja mänguasjad) on väikelapsele tuttavad. Jutu ,,Kapiukse kollid jälle platsis" tegevuspaik on ehitusplats, mis selles leiduvate
vaid ajaloolise jälje selle kunagisest intentsionaalsusest. 9. Eliminatiivmaterialism(Churchland, Eliminatiivmaterialism ja propositsioonilised hoiakud) Varajane eliminativism. Teadusfilosoof Paul Feyerabend, varane Rorty: identsusteooria ründamine praegu kõneldava keele seisukohast (vaimsete mõistete omadustest lähtudes) ei ole mõttekas, sest keel areneb koos meie teooriatega. See rünnak sarnaneks vaidlusega, kus väitele, et üleloomulikud nähtused on tegelikult teatud loodusnähtused, vaieldakse vastu, kasutades argumendina seda, kuidas kõnelevad ebausklikud inimesed. Eliminatiivmaterialistide järgi seostab samasusväide sama asja aegunud ja areneva seletuse. Need kaks seletust ei pea olema vastastikku tõlgitavad, ka ei tähenda see, et kõik x-le omistatud omadused oleksid omistatavad ka y-le. Lause “Aistingud on ajuprotsessid” sarnaneb lausega “Seestumus deemonitest on hallutsinatoorse psühhoosi vorm”
Kõige vähem vägevaiks peeti nõidasid, kes suutsid sõna jõul tuua tagasi varastatud asju. Arvati, et nõidu oli nii häid kui halbu nagu ka nende abivaimusid. Nõiad võisid end muuta lindudeks, loomadeks või kaladeks, et vabalt ringi liikuda kolmes erinevas maailmas. Nõidadel võis olla mitmeidki loomadest abivaime, keda nad mõnikord omavahel võitlema saatsid (enamasti põhjapõtrade kujul). Nõidade inimesekujulised kaitsevaimud olid ,,pühad ehk üleloomulikud inimesed" või ,,pühade tundrute inimesed", kes andsid nõu ja muutsid nõia vägevaks, kuid kutsusid ka nõia tema ülesannete juurde. Oma abilisi võisid nõiad pärandada ka järeltulijatele. 84 Trummi oskas teatud määral kasutada iga saami mees, kuid tähtsamatel puhkudel kutsuti kohale nõid. Kui asi puudutas kogu külakogukonda, siis tulid kohale kõik külaelanikud. Trummi on varasematel aegadel kasutanud ka
Pentateuhhis ja Joosua raamatus). Neid jutustusi koos hoidev raamistus pole ajaloolis-kronoloogiline skeem. Kui nt Aabrahami, Iisaki jm saagadest, Joosepi loost, kõrberännakust, Siinai pärimustes, peaks leiduma ajalooline iva, siis metoodiliselt on lubamatu neid ivasid reastada nii nagu VT´s tehtud. Iisraellased võtsid omaks kohalikke saagasid, mis alles hiljem seostati JHWH-ga ja põimiti iisraellaste esivanemate lugudega. Levinud olid ka üleloomulikud muistendid, mis algselt olid polüteistlikud, kuid iisraeli pärmustikus ümber muudetud monoteistlikeks. Kirjalike allikate kirjutajad: iisraellased võtsid üle vallutatud Kaanani linnade kirjutamiskultuuri. Taavet rajas oma õukonda riigikirjutaja töökoha. Ka preestid jäädvustasid/töötlesid pärimusi. ARHEOLOOGILISED ALLIKAD: Siinkohal tuleb esile tuua Kuningas Taavetit puudutav. Nimelt pole Iisraeli 1 armastatuma kuninga-
see igapäevaelu tarvilik kultuurivorm. Selle abil tunnetati maailma, säilitati ja anti edasi olulisi inimkogemusi. Müüt oli nagu inimese üks mõtlemise vorme, mis oli maagiline ja üleloomuliku iseloomuga. Näiteks väge ja jõudu võis olla loomal, puul, vaimul, hingel jne. Uku Masingu arvates oli inimesele vajalik vaim selleks ,,...kelle pääle ta võib enam-vähem kindel olla... Õigemini on nad ta liitlased... Nad on üleloomulikud ja üleinimlikud ainult tingimisi, ainult seepärast, et nad ei viibi inimeste keskel, vaid kuskil maa all, vees või taevas, kus inimene ,,ilmsi" viibida ei saa." Masing võrdles sellist tunnetust unega, sest siis elab inimene hoopis teises reaalsuses. Kuid müüdid ja religioonid on omavahel väga tihedalt seotud. Religioon kirjeldab maailma samuti läbi üleloomuliku ,,prisma". Kuid religioon on inimeste jaoks nagu mingisugune hoiak. See
see igapäevaelu tarvilik kultuurivorm. Selle abil tunnetati maailma, säilitati ja anti edasi olulisi inimkogemusi. Müüt oli nagu inimese üks mõtlemise vorme, mis oli maagiline ja üleloomuliku iseloomuga. Näiteks väge ja jõudu võis olla loomal, puul, vaimul, hingel jne. Uku Masingu arvates oli inimesele vajalik vaim selleks ,,...kelle pääle ta võib enam-vähem kindel olla... Õigemini on nad ta liitlased... Nad on üleloomulikud ja üleinimlikud ainult tingimisi, ainult seepärast, et nad ei viibi inimeste keskel, vaid kuskil maa all, vees või taevas, kus inimene ,,ilmsi" viibida ei saa." Masing võrdles sellist tunnetust unega, sest siis elab inimene hoopis teises reaalsuses. Kuid müüdid ja religioonid on omavahel väga tihedalt seotud. Religioon kirjeldab maailma samuti läbi üleloomuliku ,,prisma". Kuid religioon on inimeste jaoks nagu mingisugune hoiak. See
1920. aastatel jõudsid lugejateni romaan "Purpurne surm" (1924), novellide kogu "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase lühiproosaga. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. Hilisemates novellides väheneb fantastilisus ja grotesk. Kirjanik läheneb realistlikule kujutuslaadile, loobumata siiski täiesti oma loomingu romantilis-sümbolistlikust põhialusest. Gailitist kui novellistist annavad ülevaate "Kogutud novellid" IIII (19401942). Kirjaniku följetoniloomingu kõrgaeg jääb "Siuru" perioodi ja 20. aastatesse. Selle paremik on
üleväsimus selle aktiveerib. See on energokeemiline vastureaktsioon kahjulikule olukorrale. Kui Metagene võtab ette bioloogilise stressi allika olgu see siis keemiline, radioaktiivne või mis iganes tekib kromosoomi põletamine, mis muundab potentsiaalse energovastuse kiiren- diks geneetilisele muutusele. Kiirendi põhikoldeks on inimese aju keskel olev käbinääre ja toitaine, mis suurendab käbinäärme tegevust, on adrenaliin. Metagene factor (elueliksiiri olemus) annab üleloomulikud võimed. Tulnukate põhihuvi ja eriti Hallide huvi on aru saada Metagene faktorist ja kontrollida Metagene faktorit nende enda rassi tarbeks. Et sellest aru saada ja seda kontrollida, kasutavad nad bioloogilisi eksperimente hübriidide tegemiseks nii inimestest kui ka tulnukatest. Tulnukad usuvad, et planeet Maal olevad inimesed võivad olla kõige surmavamad olendid universumis. Sest ainult Maal olevad inimesed on ilmselt võimelised genereerima/tootma
novellikogud "Saatana karussell" (1917), "Rändavad rüütlid" (1919) ning jutustus "August Gailiti surm" (1919). 1920. aastatel jõudsid lugejateni kogud "Idioot" (1924), "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase lühiproosaga. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. Tegelased heitlevad ja prassivad elu agoonias ning moonduvad seeläbi elajateks, neid hävitavad fosfortõbi ja kollane hullumeelsus. Toetudes Spengleri Euroopa allakäigu filosoofiale, ennustab kirjanik inimkonnale peatset hukku. Hilisemates novellides väheneb fantastilisus ja grotesk. Kirjanik läheneb realistlikule kujutuslaadile, loobumata siiski täiesti oma loomingu romantilis-
ajaloo muusa; Melpomene oli tragöödia muusa; Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa; Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa; Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa; Urania oli astronoomia muusa. (Vikipeedia, 17.09.12) Müüdid - on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid — jumalad, loom- inimesed, heerosed. (Vikipeedia, 17.09.12) Nirvaana – budistliku filosoofia põhimõiste: täielik kannatustest vabanemine, isikliku tahte hülgamine ning isiksuse ühtesulamine jumalusega. Nirvaana on budismis ja hinduismis täielik teadmise, rahu ning vabanemise seisund, sansaarast (ümbersünniahelast) vabanemine. Otsetõlkes tähendab see vaibumist ja kustumist. Selles seisundis on aja ja ruumi mõisted ebaolulised
kristallid ja räni. Ainult tänu nendele rikkustele sattusid nad galaktiliste küttide sihtmärgiks. Ükskord peatus planeedil laev. See oli väikeste mõõtmetega, väga sarnane nendele aparaatidele, mida seal kasutatakse praegu. Pilootideks oli kaks kummalist olendit, väga arenenud kuid agressiivsed. Nad uurisid pinnast, võtsid proove ja lendasid ära, võttes kaasa kaks inuaki last. See osa planeedi elanikest, kes astus nendega kontakti, uskus, et nad olid üleloomulikud olendid. Selle põhjuseks oli laev, millega nad kohale lendasid ja samuti kummaline ese, mille nad paigaldasid maapinnale. Kui me vaataksime seda täna, siis meenutaks see paraboolset antenni, kuid arvestades selle aja elanike arengutaset, polnud midagi imelikku selles, et nad hakkasid seda kummar- dama. Peale seda kui nad ära lendasid, möödus päris palju aega, kusagil kaks põlvkonda... Kas sulle jäi midagi selgusetuks? A: Jah. Kas inuakid elasid sel ajal sama vanaks?
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
"Rändavad rüütlid" (1919) ning jutustus "August Gailiti surm" (1919). · 1920. aastatel jõudsid lugejateni romaan "Purpurne surm" (1924), novellide kogu "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). · Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase lühiproosaga. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. · Hilisemates novellides väheneb fantastilisus ja grotesk. Kirjanik läheneb realistlikule kujutuslaadile, loobumata siiski täiesti oma loomingu romantilis-sümbolistlikust põhialusest. · Gailitist kui novellistist annavad ülevaate "Kogutud novellid" IIII (19401942). · Kirjaniku följetoniloomingu kõrgaeg jääb "Siuru" perioodi ja 20. aastatesse. Selle paremik on koondatud kahte
Karisma pole seotud inimese individuaalsete ja sünnipäraste omadustega, vaid põhineb ühiskonnaliikmete usul, et isikule on antud erakordsed võimed (Gnadengabe) ning seetõttu nad talle ka kuuletuvad. Karismat omav inimene on ühiskonnas ebatavaline, kõrgemal teistest ja ka kehtivast sotsiaalsest korrast ning nii võib olla sotsiaalseid muutusi esiletoovaks jõuks. Maag ja suguharu-ühiskond Suguharu-ühiskonnas põhines uskumuste-süsteem maagial. Maag (nõid/samaan) toetus uskumusele, et üleloomulikud jõud, vaimud elavad suguharu vahetus keskkonnas ning maag püüab neid mõjutada, et tagada suguharule hea materiaalne käekäik. Maagia on suguharudele omane lokaalne uskumuse vorm - iga suguharu uskumused erinevad teise klanni omast. Maagi erakordsed võimed (karisma) on seotud suguharu vahetu keskkonnaga. Riik, prohveti karisma ja religioon Ühiskonna arenedes organiseeritud sotsiaalseteks institutsioonideks, sotsiaalseteks gruppideks ja
surm" (1919). 82 · 1920. aastatel jõudsid lugejateni romaan "Purpurne surm" (1924), novellide kogu "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). · Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase lühiproosaga. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. · Hilisemates novellides väheneb fantastilisus ja grotesk. Kirjanik läheneb realistlikule kujutuslaadile, loobumata siiski täiesti oma loomingu romantilis-sümbolistlikust põhialusest. · Gailitist kui novellistist annavad ülevaate "Kogutud novellid" IIII (19401942). · Kirjaniku följetoniloomingu kõrgaeg jääb "Siuru" perioodi ja 20. aastatesse. Selle paremik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
