seksuaalenergia.27 See tantra õpetab ahvatlemist pilguga, võlumist, salajast märgikeelt, seda, kuidas eemale tõrjuda ja kuidas paralüseerida väehulka. Ta õpetab õiget meetodit, kuidas genereerida joogitare ja kuidas esile kutsuda jumalannasid. 28 Kõige tähtsam on tantrate praktiseerijal saavutada teadvuse kontroll, et saada jumalustelt pühendust, tarkust ja teadmisi riituste läbi viimiseks. Õige harjutamisega saadakse üleloomulikud võimed ehk siddhid. Tantras kui seksuaalmeditatsioonis ei näe partnerid teineteises üksnes isiksusi, vaid ka vaimuliku arengu ajendit, võimalust emmata kõiksust.29 4. Tantrismi rituaalid ja pühad esemed Alfred Radcliffe-Brown on öelnud, et rituaalne väärtus antakse nähtustele, mis on igapäeva elus tähtis. Rituaali läbi viimine tekitab inimeses teatud tunde, et antud toiming toob talle ja ühiskonnale kasu. Religioossel rituaalil on olemas funktsioonid. Esiteks suheldakse
oli vähe, siis keeldusid Õhujõud üldse edasistest kommentaaridest. 3.4 Tulnukad Tulnukad on oletatavad või väljamõeldud mõistusega olendid, kes on pärit kosmosest (või ka näiteks "teisest dimensioonist") ning kellega inimestel on olnud, on praegu või on tulevikus otsene kontakt. Laiemas mõttes võidakse tulnukate all mõista ka kosmilise või muu taolise võõrpäritoluga mõistusega olendeid, kellel inimestega kokkupuudet ei ole ega saa olema. Tulnukad ei ole üleloomulikud olendid. Neil on füüsiline keha. Sellegipoolest võivad neil olla paranormaalsed võimed. Tulnukate olemasolu ei ole teaduslikult kindlaks tehtud, kuid teadus ei välista seda. Ulmekirjanduses ja mujal populaarkultuuris on tulnukate motiiv väga levinud. 3.5 Maaväline elu Maavälise elu all mõistetakse füüsilist elu, mis ei pärine Maalt. Pole teada, kas maaväline elu on olemas ja kas ta on olemas olnud. Maavälise elu mõiste alla arvatakse erineva keerukusastmega eluvormid (näiteks
Põllundus Kagupiirkonnad, osa Edelapiirkonnast ja preeriate idaserv olid parimad alad põllunduseks. Suuharud kasvatasid maisi, nisu, puuvilju ja aedvilju, kasutades tihti üsna kavalaid võtteid. Nii pandi oad maha kasvava maisi kõrvale, et nad üles ronides tuge leiaks. Põllupidajad leiutasid vahendeid maa niisutamiseks, lindude peletamiseks, hoidsid hiired ja niiskuse eemaltalletatud viljast ja hoolitsesid sellegi eest, et maa ei väsiks. Nad uskusid, et üleloomulikud jõud mõjutavad nende saaki ja pidasid pühalikke talitusi, et tagada rikkalik saak. Edelaosa papagod jõid saguaarokaktuse siirupit ja tantsisid, et vihma ei sajaks. Pueblo suguharud jutustasid, kuidas Sinise Maisi Naine ja Valge Maisi Neiu tõid maisi maa peale. Pueblode vastsündinuile antakse veel tänagi maisitõlvikuid, mis toovad õnne. Hidatsa põllumehed valmistasid hirve sarvedest rehad ja piisoni abaluust kõplad. Need kinnitati puidust varre otsa kõõluseribadega.
Põllundus Kagupiirkonnad, osa Edelapiirkonnast ja preeriate idaserv olid parimad alad põllunduseks. Suuharud kasvatasid maisi, nisu, puuvilju ja aedvilju, kasutades tihti üsna kavalaid võtteid. Nii pandi oad maha kasvava maisi kõrvale, et nad üles ronides tuge leiaks. Põllupidajad leiutasid vahendeid maa niisutamiseks, lindude peletamiseks, hoidsid hiired ja niiskuse eemaltalletatud viljast ja hoolitsesid sellegi eest, et maa ei väsiks. Nad uskusid, et üleloomulikud jõud mõjutavad nende saaki ja pidasid pühalikke talitusi, et tagada rikkalik saak. Edelaosa papagod jõid saguaarokaktuse siirupit ja tantsisid, et vihma ei sajaks. Pueblo suguharud jutustasid, kuidas Sinise Maisi Naine ja Valge Maisi Neiu tõid maisi maa peale. Pueblode vastsündinuile antakse veel tänagi maisitõlvikuid, mis toovad õnne. Hidatsa põllumehed valmistasid hirve sarvedest rehad ja piisoni abaluust kõplad. Need kinnitati puidust varre otsa kõõluseribadega.
H.Ibens- "Peer Gynt", "Nukumaja". Keskaeg- 5-15saj. Varakeskaeg- vanimad keskaegsed kloostrid, vanade käsikirjade uurimine, rahvuvah keel, lad keel- haritud inimene. Keskajal tekkis: eeposed, rüütliromaan, novell, ronett, ballaadid, madrigal, romanss, müsteerium, farss. Vaimulik luule, pühakute elulood, piiblilugude ümberjutustused, kultusdraamad. Eeposed- sisu jutustav, maailma loomine, kangelasteod, müstil sündm. *klassik E- tegelane 1heeros. *mütoloog E- rahvausul, tegel üleloomulikud. Tekkinud-rahvae. suuliselt. Iga e sisald oma maailma. Müüt- maagiline maailm. Eur 2 liiki: pimedad,sünged- germaani m; helged, optimistl- kreeka,rooma,iiri m. Vanem Edda (pole terviklik eepos) on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu.Edda-luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13. sajandil kirjutatud
ja muid üksikisiku olemasoluga seotud probleeme. - Rahvusromantismil oli ühiskonnapoliitiline mõju, see väärustas rahvuse tähendust. Viis vabadusliikumisele või nagu nt Eestis võimsa rahvusliku ärkamiseni, oma rahva, kultuuri, keele ja ajaloo väärustamiseni. - Eelromantikud on kirjanikud/luuletajad, kes juba valgustusajal kirjutasid tundelüürikat romantilistel teemadel nagu öö, surm, üleloomulikud nähtused. Romantismile omase rahvaluule harrastusele pani aluse Herder oma mõtetega rahvapärimusest. - Romantikute lemmikteemad on jumalikkus, loodus, inimene, inimhing, tunded, öö, unenäod, haigusnägemused, hallutsinatsioonid, rahvakäsitud, (õnnetu) armastus, igatsus. - Romantikute meeliskujundid on luule, novellid ja värssromaanid. - Romantikute luuletusi luuletajast ja tema kohast ühiskonnas ? Mida saab nende põhjal
Olen selle ütlusega täielikult nõus, sest kõik olendid mõtlevad. Loomad, linnud, inimesed ja kalad. Kuidas muidu oskaksid linnud sügisel lõunasse lennata. Ja kõik olendid mõtlevad kindlasti sellele kust ja kuidas süüa saada. ,,Kõigel on olemas oma mõistuslik põhjus" (Filosoofia..., lk146) Ma ei ole selle tsitaadiga nõus. Mina usun maagiasse. Ja olen veendunud, et kõigel ei saa olla mõistusega seos. Kõike ei saa mõista. Usun, et on olemas inimesed, kellel on üleloomulikud võimed, usun kummitustesse ja neil ei ole mingisugust seost nn ,,terve mõistusega". Minu väga lähedane inimene on isiklikult kogenud tervendaja võimeid. Ja kohtunud ka kummitusega. Ja minu üks sugulane omab mõistmatuid võimeid. Mõni inimene võib pidada seda lolluseks, aga mina usun sellesse. ,,Tõesel väitelausel peab olema alus, miks ta tõene on." (Filosoofia..., lk 148) Miski ei saa olla kindel kuni seda pole tõestatud. Näiteks kui keegi väidab meile,
Kordamiseks: II. Eesti rahvaluule 1. Eesti rahvaluule liigid ja zhanrid: mõistete selgitus, teoreetilised lähtekohad Pärimuse liigitamine sõltub uurija ja liigitamise eesmärgist. 4 põhilist liigitamise kriteeriumit · Liik kui teaduslik konseptsioon (rajaneb loodusteaduslikule mõtlemisele, lähtutakse liigist kui ideaaltüübist, kriteeriumiteks stiil, struktuur, teema, fn) · Liik kui püsiv vorm (kui muutub pärimuse ajaloolis-kultuuriline taust, jäävad pärimusvormid ikkagi samaks (nagu kirjandusteos)) · Liik kui muutuv vorm (arenevad välja ühest nn ürgvormist) · Liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis sõnavara, tegelastüübid, sümbolid) Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riim...
Sündmused arenevad ja lahenevad muinasjutulikus tempos.Põhitüüpi tegelane:ahne,vitaalne,seisuseuhke.Võlub fantaasia ja empaatiaga. Novellid on täis õudu, kuritegusid, tõbesid. Hilisemates novellides fantastilisus väheneb. Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase lühiproosaga. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. Tegelased heitlevad ja prassivad elu agoonias ning moonduvad seeläbi elajateks, neid hävitavad fosfortõbi ja kollane hullumeelsus. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast": Romaan "Ma armastasin sakslast" ilmus 1935. A ja pälvis elavat vastukaja. Kohati äärmiselt kriitiline romaan on eesti psühholoogilise realismi meistriteos, millele ajastuomane kriitika heitis ette eestlase tüpaazi halvustamist ja pessimismi
Läänemere rahvaste keskaeg Püünsi Põhikool 7.klass Lisett Marmei Ühiskond muinasaja teisel poolel Eesti keskaeg algas 13. sajandil , ja kestis kuni 16.sajandini . Kolmeteistkümnenda sajandi algul olid eestlased veel ristimata , ehk paganad . Meil puudus ka ühtne riik. Terve meie maa jagunes kihelkondadeks , maakondadeks.. Muinasaja lõpupoole elas siin kuni 180 000 inimest , mis on praegusega võrreldes päris vähe . Suuremateks ja tähtsamateks maakondadeks olid Igandi , Sakala , Virumaa , Järvamaa , Saaremaa , Läänemaa , Harjumaa ja Rävala . Selle üle , kes valitsesid maakondi on päris palju vaieldud . Arvatavasti olid rahvajuhid vanemad , aga seda ei teata tänini kas see amet pärandati põlvest põlve . Muidugi võis see erinevates maakondades erinev olla.. Ilmselt ei olnud lihtrahva ja ülikute vahe kuigi suur , aga ka see võis erinevates paikades erinev olla . Kõige madalamal olid orjad , need olid võõrsilt pär...
sõjalise väljaõppe ka tsiviilhariduse andmist. Traditsiooniliselt kõrgel tasemel olid tekstiili ja keraamika valmistamine. Lisaks oli tähtis teedevõrgu rajamine ja korrashoid, et korrapäraselt toimiks kaubavahetus ja postiteenindus ning seda kogu impeeriumi ulatuses.17 Religioonis oli tähtsal kohal päike, sellega seostati ka valitsejat. Inkadel oli palju jumalaid. Jumal Viracocha- looja, kes lõi universumi ja kõik loomulikud ja üleloomulikud olendid selles. Jumal Inti- päike, keda peeti inkade sugupuu jumalikuks meessoost esiisaks. Teda seostati kullaga. 15 Google.com 16 Nicholas J. Saunders ,,Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid " 17 http://joosepx.blogspot.com/2009/06/inkad.html 14 Jumal Killa- kuu, inkade naissoost jumalik esivanem. Teda seostati hõbedaga. Jumal Illapa- seostatakse müristamise ja välguga.
majanduslikku kasu, tehnilis täiuslikust või sügavat kunstilist efekti ja tihti ammutab rahvakultuur ainestikku pärimuskultuuris. Maailma loomise müüdid ja muistendid Müüt kreeka keeles müütus ? on pärimus mis seletab traditsi.. kultuuri teadmiste kogemuse baasil, maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti üleloomulikud olendid: jumalad, loom-inimesed, heerosed. Algselt võeti müüte väga tõsiselt, nendega seletati maailma teket kui maailmapilt muutus ratsionaalsemaks kaotsid müüdid tähenduse. Muutusid muinasjuttuteks mida kuulajad ei võtnud tõsiselt Ülekantud tähenduses nimetatakse müüdiks, laialt leivinud irratsionaalset uskumust. Kirja ja kirjanduse sünd Kiri on märgisüsteem, visuaalsete või kombitavate sümbolite abil. Numbrite märkimine algas palju aega enne keele märkimist
Vägi Loodususundis kõike täitev, suutev ja ergastav ebaisikuline jõud või energia. Jumalausundites on jumalate võimeks. Hing - Tavalises tähenduses see, mis elustab keha. Hinge tähendus oli algselt seotud hingamise, puhumise ja tuulega. Kandis elusolendi isikupära. On peetud üleloomulikuks nähtuseks. Tark, nõid - nii nimetati inimesi, kelle juures käidi nõu küsimas ja abi saamas. Suurte teadmiste ja oskustega inimene. Valitsesid looduse üle. Usuti, et neil olid üleloomulikud võimed ravitsemine, teistpoolsusega ehk surnutega suhtlemine, tuleviku nägemine. Neil arvati olevat jumala vägi. Ohverdamine - Rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes. Seotud maagiaga. Ennustamine Tulevikku vaatamine, mille puhul kasutati nii loomulikke kui ka üleloomulikeiks peetavaid vahendeid. Seotud maagiaga. Hiis Looduslik pühapaik, enamasti pühaks peetud puu, või salu
Kirjanduse arvestus (KI1) 1. Müüt Müüt on jutustav pärimus, mis seletab lahti inimeste arusaamist maailma ja inimese algupärast, olemusest ja tähendusest. Müütide tegelasteks on tihti üleloomulikud tegelased kangelased, jumalad jne. Müüdid olid maailmapildi raamistikuks ja selgitajaks. Müüdid on andnud paljudele kirjandusteostele ainestikku ja olnud eeskujuks. Müüdid on olnud ka kultuuri ülevalhoidjaks ja selle edasikandjaks. Müüdid on tavaliselt välja mõeldud, aga sageli on nad üles ehitatud mingi tõsiasja põhjal. Ilukirjandus arenes välja müütidest. 2. Suuline ja kirjalik kultuur Suuline kultuur: Kirjalik kultuur:
Tema nagu ehtis keeruline tätoveering, hambad olid lihvitud ja kaunistatud nefriitplaadikestega, kõrvanibud olid nende külge kinnitatud kalkuniaunade abil pikaks venitatud. „Tõelisele mehele“ allusid batabid, kes valitsesid linnriiki kuuluvaid külasid, kus elasid maaharijad ja käsitöölised. Ühiskonna madalaimal astmel asusid orjad, keda kasutati põhiliselt linnades ehitustöödel lihttöölistena. (Maajadest…) Šamaanid. Maiade arvates olid valitsejad kanaliks, mille kaudu üleloomulikud jõud suhtlesid inimeste maailmaga. Vahetalitajatena võtsid maia valitsejad, preestrid ja ülikud endale šamaani 4 rolli. Šamaanid olid eriliste võimete ja oskustega isikud, mis võimaldas neil siseneda jumalate maailma. Hallutsinogeensed taimed, paastumine, verelaskmine genitaalidest või muudest kehaosadest, autohüpnoos ja mitmesugune rütmiline tegevus aitas šamaanidel jõuda unelaadsesse
see ongi päriselt olemas. Teadusliku maailmapildiga, see käsitlus kokku ei lange. o Psühholoogiline seletus religioon tuleb inimloomusest. Igas maailma nurgas on inimene ikkagi inimene ja midagi jääb ikkagi konstantseks. Ja selles konstantsuse võib olla midagi, millest tekibki religioon. Edward Tylor inimesed tahavad seletada loodusnähtusi (nt. äike) ning enda hingeolud (unenäod). Sigmund Freud üleloomulikud olendid on isa sümbolid: kui inimene kardab jumalat, siis ta tegelikult kardab oma isa. Lapsepõlves on kõige tähtsamad jõud tema vanemad. Inimese alateadvusesse jääb selline jälg, millised olid tema suhted vanematega. Isa on selline suur ja tugev ning kardetav jõud. Ökoloogiline sotsiaalpsühholoogia seletus inimestel on kaasasündinud kalduvus omistada maailmale inimlikke omadusi.
Müüt Müüt on pärimuslugu, mis räägib maailma loomisest, erinevate loodusnähtuste tekkest, jumalatest, iidsetest kangelastest ning paljudest üleloomulikest olenditest. On olemas loomismüüdid, kangelasmüüdid, tänapäevamüüdid. Loomismüüdid räägivad elu ja maailma tekkimisest. Igal rahval on omalaadne lugu. Paljude rahvaste maailma loomise müüt on seotud uskumusega. Kangelasmüüdid räägivad muinasrahvaste kangelastest nagu näiteks ,,Kalevipoeg" jt. Tänapäevamüüdid, mis on varieeritud ja tänapäevastatud iidsed müüdid. Üks ehe näide on Andrus Kivirähki raamt "Rehepapp"-selles raamatus on kirjeldatud eestlaste elu ülemöödunud sajandil. Tänapäevamüüt tõuseb esile semioloogiast: viimane lubab kindlaks teha müütilist ümberpööra, tükeldades sõnumi kaheks semantiliseks süsteemiks:konnotatiivseks, mille tähistatav on ideoloogiline ja denotatiiveks, mille funktsioon on loomulikustada klassilist kuuluvust. Sõna müüt tule...
se sõnade jõul mõjutada teise inimese elu ja saatust. Sellega on tumatult. Samas on kultuuridevahelisi erinevusi ka mittever- tihedalt seotud paljudes keeltes esinevad tabud. baalsetes signaalides. Näiteks kui bulgaarlane noogutab pead, Tabu põhineb arvamusel, et ühest või teisest asjast rääkides või- siis ei tähenda see sugugi nõusolekut, vaid hoopis äraütlemist. vad üleloomulikud jõud seda kuulda ja kõneleja vastu ära kasu- Kui Indias inimesed raputavad pead, siis ei tähenda see eitust või tada. Kurja eemalehoidmiseks välditakse tabusõnade lausumist. rahulolematust, vaid heakskiitu. Kultuurierinevusi on ka selles, Kui tabusõnaga tähistatud olendeid või asju peab paratamatult kui palju inimesed mitteverbaalseid signaale kasutavad. Näiteks nimetama, siis kasutatakse eufemismi ehk ümberütlevat sõna
Antiikkirjandus. Üldised kordamisküsimused kontrolltööks. 1.Müüt. Müüdi mõiste ja müütide näiteid. -Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid jumalad, loom-inimesed, heerosed. 2.Teatri teke Antiik-Kreekas. Kellega seondus, milliseid näidendeid mängiti, kui pika aja jooksul need kestsid? -Teater tekkis Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi seoses pidustustega Dionysose auks. -Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. -Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega.
Gustav Adolfi gümnaasium Muinaseestlaste ühiskond ja eluolu Juhendaja: Õpilane: Tallinn 2008 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Elatusalad 3. Relvastus 4. Asustus Linnused 5. Suhted lähinaabritega 6. Elu-olu Perekond 7. Riietus ja ehted Ehted Naiste rõivastus Naiste peakatted Põlled Meeste rõivastus Meeste peakatted Laste rõivastus 8. Muinasusund 9. Kokkuvõte Meie ajaarvamise algul elasid juba eesti keele sarnast keelt rääkivad muinaseestlased praegusest laiemal territooriumil ja asustasid ka suurt osa tänasest Lätist. Lätlased omakorda asustasid ka Leedu, Valgevene ja Preisi alasid. Eestlased on harjunud teadmisega, et muistses vabadusvõitluses alistati lätlased ja liivlased kiiresti ja neist said mõõgavendade liitlased eestlaste vastupanu murdmisel, mis teatavasti viidi lõpule 1227. Elatusalad Eestlaste peamiseks elatusalaks...
Ainekursuse “Folkloristika alused” eksami kordamisküsimused (2014) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. sajandil oli arusaam, et folkloor on midagi vana ja väärtuslikku, kuid 20. sajandil leiti, et folkloor ei ole vana, vaid on hetkel ka olemas ning on pidevas muutumises. Minevik vs tänapäev „vabad“ vs „noored“ Rahvas vs pärimusrühm Territoorium vs tegevus Objekt vs subjekt „asi“ vs protsess Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtus...
Sai aluseks naljandile. Pajatus loodud 50ndatel, see on konkreetsem kui naljand. Pajatused on sageli humoorikad lood(?) anekdoot - argijutud(kogemus-ja elamuslood) tänapäeva muistend (linnalood)- elulood 28. Kirjelda muistendit kui folkloorizanri. Läheb rahvajuttude folkloorizanri alla. Seotud usundiga, teabefunktsioon (uskumiseks!), esitab eetilisi põhimõtteid (nt karistuse saamine millegi tegemise pärast), määratletud tegevusaeg ja koht, üleloomulikud asjad on reaalses elus tajutavad olnud, tänapäevastes muistendites nt ufo-lood, vampiirid 29. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta. Kohapärimus kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm "Pühad kivid Eestimaal", 2011 (koost. Mall Hiiemäe) 30. Iseloomusta imemuinasjutule omaseid tunnusjooni
D.) Sotsiaalsed sidemed on vabatahtlikud, rajatud omakasule, tulenevalt teatud eesmärgi saavutamise soovist. 2p. Vali üks: A.) Maagia pole orienteeritud mingi tulemuse saavutamisele, nii nagu seda teeb teadus. B.) Eeldusel, et kõik muud tingimused on samad, pole teadusliku katse puhul katset läbiviiva inimese isik oluline. Maagia puhul on see aga sageli oluline. C.) Religioonile on iseloomulik veendumus, et mingi eesmärgi saavutamiseks tuleb üleloomulikud jõud oma huvides tegutsema panna, näiteks ohverdamise abil. D.) Teaduse puhul tuleb mingi tulemuse saavutamiseks midagi teha, maagia puhul aga pole tegutsemine vajalik, piisab usust jumala heasoovlikkusesse. IV ÜLESANNE: TÕMMAKE RING ÜMBER ÕIGETELE VASTUSTELE (ÜKS VÕI MITU ÕIGET) 3p. Antropoloogiat eristavad sotsioloogiast enamasti järgnevad tunnused: A.) Orienteeritus väiksemamõõdulisusele, kohalikule kogukonnale B.) Suurem kvalitatiivsete meetodite osakaal C
Folkloristika alused Ergo-Hart Västrik Töökorraldus KT (10.10 ja 21.11) KT’d järgi teha ei saa! Aine lõpetab kirjalik eksam, mille küsimused antakse eelnevalt teada. (eksami ajad 12.12 ja 19.12, korduseksam 09.01.2017) Kohustusliku kirjanduse lugemine – kokku u 200lk, esitatakse jooksvalt loengute käigus. Praktiline ülesanne tuleb sooritada enne 28.11.2016. Praktiline ülesanne: - Praktiline töö (2 akadeemilist tundi) Eesti Kirjandusmuuseumis (Eesti Rahvaluule Arhiivis või Folkloristika osakonnas alates 12.09-28.11.2016). Vajalik eelregistreerimine! - Õppekäik Eesti Rahvaluule Arhiivi (kogunemine Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees, Vanemuise 42) 26.09.2016 kell 12.15 - Tagasiside praktilise töö ja õppekäigu kohta; etteantud küsimuste alusel õppekäigu ja oma praktilist arhiivikogemust; maht 1800-3600 tähemärki, vorm ÕIS-is tagasiside_vorm.docx, tähtaeg 28.11.2016. Koondhinde kujunemine: -...
SISSEJUHATUS ETNOLOOGIASSE Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest...
..................13 2 Sissejuhatus Hoolimata sellest, et keegi ei ole päris kindel sõna ,,religioon" algupärases tähenduses , on sellel sõnal vasteid kõigis ladina keeltest mõjutatud keeltes. Muistsetel sõnal , mida seostame sõnaga ,,religioon" polnud mingit tegemist selle sõna tänapäevase vastega. Religioon on uskumuste, tavade, normide ja institutsioonide süsteem, mille keskmeks on jumalikeks, pühadeks , üleloomulikud jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Oletatakse , et religioon tekkis kiviajal või on umbes sama vana kui inimkond. Kuna puuduvad kirjalikud allikad siis võib sellest aimu saada vaid arheoloogiliste leidude põhjal. Religioon on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Paljud maailma suur ehitised on rajatud just religioosetel eesmärkidel. ,, Maailmas pole midagi iidsemat kui keel. Inimkonna ajalugu ei alga mitte tulekivi,
Hirmud · Norm ja patoloogia · Uurimustes: · kui lasta lastel koostada hirmude nimekirju, saadakse vähem hirme kui siis, kui lasta hirme hinnata · tulemused erinevad küsitledes erinevaid inimeste kategooriaid lapsed, vanemad, õpetajad Enamlevinud hirmud <1a Toetuse puudus, kõvad helid 1-3 Vanema kaotus, kõvad helid, loomad, maskid, koletised 4-6 Loomad, kurjad inimesed, vanema kaotus, üksinda magamine Pimedus, üleloomulikud elukad, kehaline valu, 7-8 üksiolek Testid ja vastamine koolis, surm, välimus, kehaline 9-12 valu Halvad hinded, valu, üksildus, kallaletung, sõda, 13+ looduskatastroofid, suhted kaaslastega, karistused, majanduslik toimetulek (endal ja perekonnaga seotult) Koolihirm, popitamine, koolitõrge · Koolihirmu kaks taset: · mõõduka hirmu korral käib laps koolis vastumeelselt, kuid on pidevas pinges, õpib alla võimete
parandav mõju, seda näitavad esimesed üleskirjutused vere kasutusviisidest. Rooma ülikud tormasid gladiaatorite võitluse ajal areenile, et juua haavatud kangelaste verd. See pidi joojale andma gladiaatori jõu ja kartmatuse. Vanas Egiptuses ja Roomas kümmeldi verevannis, et olla ilus ja terve. Üks tuntumaid legende, millest tänapäevalgi raamatuid kirjutatakse ja filme tehakse, on lood vampiiridest, kes tänu ohvrite verele olevat elanud sajandeid ja omandanud üleloomulikud võimed. Üks esimesi dokumenteeritud katseid verega ravida pärineb 15. sajandist, kui koomasse langenud paavst Innokentius VIII püüti elustada 3 kümneaastase poisi verega. Raviebaõnnestus ja nii paavst kui ka doonoriks olnud poisid surid. 17. sajandil avastati vereringe ja Prantsusmaal tehti mitmeid katseid inimestele loomade (lamba ja vasika) verd üle kanda. Eesmärgiks oli muuta vägivaldsed inimesed rahumeelseteks ja parandada vaimuhaigusi. Usuti, et doonoriks olnud looma
Meditsiin religiooniga haigused vaimudest. Haigus kui deemoni asumine kehasse, ravimisel eksorsism. Ravi loitsud, palved, amuletid, talismanid, karvasibulate välja kakkumine, viljaterade laialipuistamine ja kokku korjamine, deemonikujukese tegemine ja ära põletamine. Tähtsad ohvriloomad: lammas (maks). Raviteed, salvid, vannid, ülevalamine, aadri laskmine. Meditsiin jagunes kahte suunda: Asutu (arstimise kunst) ja Asiputu (nõidumine). Mesopotaamia haiguste põhjused: üleloomulikud jõud, kättemaks, loomulikud põhjused. Ravimtaimed: sinep, küüslauk, sibul, kress, seedriõli, mee tooted, loomade ekskremendid. *Koostises pidi olema palju komponente. Ravimit manustati vaginaalselt ja rektaalselt. Suitsutati haigeid. Ravimite puhumine suhu, kõrvadesse, silma, ninna. *Asiputu üleloomulike jõudude väljaajamine. Vana-India Indiat on peetud tugevate traditsioonide ja kõrge arstikunsti maaks. Tugevus anatoomia tundmine
Näiteks mana kontseptsioon Polüneesias ja Melaneesias — mingites kindlates as- jades on vägi (mana), mis võib asja siseneda või lahkuda. 11.2.2 Isikuline Personifitseeritud üleloomulike jõudude hulka kuuluvad jumalused, vaimud, hinged nii inimese- kui mitteinimese kujul. Üldiselt on tegemist lihtsalt teatava kujuga, mille abil kujutletakse üleloomulikke jõude. Jumalused — tavaliselt lihtinimestest kauged võimukad olendid. Jumalad on tähtsai- mad üleloomulikud jõud nii monoteistlikus kui polüteistlikus religioonis. Sageli jääb peajumal inimestele kaugeks (näit Indias Brahma. Sageli kontrollivad jumalused mingit osa universumist (Zeus, Poseidon). Ühis- kondades, kus meestel on rohkem võimu, on jumalad maskuliinsed. Tavaliselt on võimukaim jumalanna viljakuse jumalanna. Vaimud ja hinged — usk neisse on olemas kõigis usundeis. Teaduskirjanduses nime- tatakse seda animismiks (termini lõi 1871 Tylor
26.6. Kui jutt edukas, seda korratakse 26.7. Olnud alati populaarne 27. Missugune on ,,klassikaliste rahvajuttude" põhijaotus? Mille poolest need folkloorizanrid erinevad? 27.1. Müüt- jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid. 27.2. Muistend- kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimese või sündmustega. Erinevalt muinasjutust on see vähem viimistletud, vabama vormiga ja tavaliselt üheepisoodiline. 27.3. Muinasjutt- teadlikult väljamõeldud teos, millel ei pruugi olla mingit seost pärismaailmaga ja tõestisündinud sündmustega. 28
26.6. Kui jutt edukas, seda korratakse 26.7. Olnud alati populaarne 27. Missugune on ,,klassikaliste rahvajuttude" põhijaotus? Mille poolest need folkloorizanrid erinevad? 27.1. Müüt- jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid. 27.2. Muistend- kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimese või sündmustega. Erinevalt muinasjutust on see vähem viimistletud, vabama vormiga ja tavaliselt üheepisoodiline. 27.3. Muinasjutt- teadlikult väljamõeldud teos, millel ei pruugi olla mingit seost pärismaailmaga ja tõestisündinud sündmustega. 28
LASTE- JA NOORTEKIRJANDUS 2013/2014 sügis Ütlen ette, et konspekt on suuresti kokku pandud Reet Krusteni „Eesti lastekirjanduse“ põhjal. Loengust panin miskit kirja vaid alguses ja ega ma muidu ka just eriti eeskujulik kohalkäija polnud. Konspekti vormistus on jäänud just selliseks, nagu see oli siis, kui ma ise sellest õppisin. Kõik lisamärkused jne olid minule endale mõeldud ja Sul ei pruugi neist kasu olla. Ilmselt on Sulle sellest konspektist abi, kui sa näiteks soovid enda koostatud loengute põhjal kirjutatud konspekti täiendada ega viitsi läbi lugeda Reet Krusteni väljaannet. Siinkohal mainiksin, et kuskil Eesti Vabariigi lastekirjanduse käsitluse juures jätsin ma selle lugemise pooleli, ei viitsinud enam ja aega polnud. Konspekt ei ole kohe kindlasti mitte täiuslik! Kui Sa päev enne eksamit alustad õppimist sellest konspektist (ja pole väga loengus käinud jne), siis ei pruugigi Sul sellest suurt kasu olla. Ühtlasi pead olema val...
või inadekvaatne tundeelu. Teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed on tavaliselt säilinud, kuigi teatav kognitiivne defitsiit võib aja jooksul kujuneda. Häiritud on kõige põhilisemad funktsioonid, mis annavad normaalsele inimesele tema individuaalsuse, ainukordsuse ja suveräänsuse tunnetuse. Intiimsemadki mõtted, tunded ja teod tunduvad olevat teistele teada või neile avatud. Võib kujuneda seletusluul, et isiku mõtteid ja tegusid mõjustavad loomulikud või üleloomulikud jõud, tehes seda sageli väga veidral viisil. Patsiendid võivad end pidada kõige toimuva keskpunktiks. Sagedased on hallutsinatsioonid, eriti akustilised, mis võivad kommenteerida isiku käitumist või mõtteid. Tajumine on sageli mitmeti häiritud: värvused või helid võivad tunduda teravana või kvaliteedilt muutununa, tavaliste sündmuste või esemete ebaolulised tunnused võivad omandada suurema tähenduse kui kogu objekt või olukord. Varakult tekib nõutus, mis viib sageli
Nende juttude kaudu arutletakse ja vaieldakse maailmaasjade üle) Väga oluline aspekt juttude liigitamisel on jutu seos maailmapildiga: kuidas peegeldub neis seos usundiga, milline seos on neis tõsielu ja üleloomulikuks peetava maailma vahel. Rahvajutu seos jutuvälise tõsieluga: Muistend: seotud usundiga, teabefunktsioon (uskumiseks!), esitab eetilisi põhimõtteid (nt karistuse saamine millegi tegemise pärast), määratletud tegevusaeg ja koht, üleloomulikud asjad on reaalses elus tajutavad olnud, tänapäevastes muistendites nt ufolood, vampiirid. Pajatus: stiililt rahulik, tegevusaeg lähiminevik, tegelane konkreetne ja kuulajale tuttav Argijutud: argipäevased, pärimusrühma eetilisi norme kontrolliv ja loov, usundiga otsest seost ei ole. 16 Juttude kaudu proovitakse mõista toimunut ja luuakse uusi teadmisi analoogilise olukorra kohta. Nt
märksa paremini säilinud. (Valk 2009) Seega nimi ise ei suurendanud inimese hingejõudu, see oli otsekui väline märk, mis osutas toimunud sündmusele - siirderituaalile, mis andis lapsele väge juurde ja millega kaasnes nime avalikustamine. (Ibid) Folkloristide tähelepanekute järgi on just siirderituaaliga seostuvaid rahvajutte rohkesti, sest need on inimese jaoks kriitilised ajad, mil teda ähvardavad mitmed üleloomulikud ohud. Euroopas on väga populaarsed olnud lood erinevatest mütoloogilistest olenditest ja nõidadest, kes kipuvad ristimata väikelapsi varastama või vahetama. Eestis on see motiiv seostunud eelkõige kuradiga. Juttudel lapsi vahetavast vanapaganast on meil olnud väga elav usundiline sisu, veel tänapäevani mäletatakse erinevaid abinõusid, kuidas õnnetust ära hoida. Esiletõstmist väärib, et ikka kinnitatakse: oht ähvardab ristimata (ja nimetut) last. (Ibid)
"Müüdi all mõeldakse sakraalset lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra." (Valk 2001) müüdi-mõiste kahetasandilisus. Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid -- jumalad, loom-inimesed, heerosed. Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: "Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma eksistentsi (oldavolu) seotusest oma jumalate, kangelaste eluga: nende pärinemise, võitlemiste ja saatusega." ("Filosoofiast kõnelda", lk 129-130). Teaduse-eelsel ajastul oli müütide kompleks ehk mütoloogia maailmapildi raamistikuks.
väljutamiseks organismist. Välispidiselt kasutatakse taimeosi erinevate mikroorganismide hävitamiseks mädastes põletikukolletes, sest lenduvatel eeterlikel õlidel on bakteritsiidne toime. Kaudselt oli nendelgi inimestel õigus, kes sajandite eest kandsid riiete külge riputatud nõmm-liivatee kimpe, et nakkushaigustest hoiduda. Tõsi, kimpude kandjaid kaitsesid eeterlike õlide hulka kuuluvad lenduvad ühendid, aga mitte mingid üleloomulikud taime võlujõud. Liigesevalude leevendamisel on abi ka ürtide lisamisest vannivette, sama kehtib ka jalahooldusvannide korral. Isegi liigrasuse naha ning kõõmaste juuste korral soovitatakse pesemist kõnealuse taime leotisveega. Nõmm-liivatee eeterlike õlide hukutavat toimet haigustekitajatele kasutab ka nüüdisaegne kosmeetikatööstus. Tööstuslikult eraldatud eeterlikke õlisid lisatakse toimivas koguses seepidele, vannivahtudele, jalahooldusvahenditele ja hambapastadele
Filosoofid üritavad karva mööda üles ronida, sest nemad tahavad rohkem teada saada universumist. Sofie mõtleb, kuhu tema end paigutaks. Ta küsib oma emalt elu imelisuse kohta, kuid ema jääb külmaks. Järgmine kiri räägib Norra ja Kreeka mütoloogiast, tutvustab müüti viikingite jumalast Thorist ja hiiglastest. Seletatakse, et inimesed on aegade algusest üritanud mõista maailma end ümber, alguses tehti seda müütide kaudu, kus seletamatute nähtuste taga seisid jumalad ja üleloomulikud võimed. Filosoofid 700 aastat eKr hakkasid müüte kritiseerima ning välja mõtlema reaalseid lahendusi igapäevastele seletamatutele asjadele. Sofie mõistis, et inimesed üritasid seletada looduse käiku ja aastaaegu, ning tõdes, et ilma oma teadmisteta oleks ta samamoodi toiminud. Uues valges kirjas on 3 küsimust: ,,Kas on olemas ühine aine, millest kõik asjad tehtud on?", ,,Kas vett saab muuta veiniks?" ning ,,Kuidas saab veest ja maast teha elusa konna?". Pruuni
Renessanss Fransesco Petrarca (1304-1374) Ta tahtis religiooni, mis põhineks piiblil, personaalsel usul ja isiklikel, omaenda tunnetel. Aktualiseerides seda potentsiaali, mille jumal on meile andnud, võime me maailma paremaks muuta. Rõhutades inimese potentsiaali, aitas Petrarca stimuleerida plahvatuslikku kunsti- ning kirjandusvalla saavutuste kasvu, mis on renessanssile nii iseloomulik. Teiste sõnadega, Petrarca skeptitsism kõikvõimalike erinevas vormis esinevate dogmade suhtes aitasid sillutada teed moodsa teaduse tekkele. Giovanni Pico (1463-1494) Inglid on täiuslikud – inimesed inglite ja loomade vahepealsed – võimalus elada sensuaalset/instinktiivset või ratsionaalset/intelligentset elu. Vabadus lubab omaks võtta peaaegu iga võimaliku vaatepunkti. Kui filosoofiaid õigesti mõista, siis on nad oma põhiolemuselt kooskõlas. Kõiki vaatepunkte on vaja objektiivselt uurida, et leida mis neis ühist on – kõiki filosoofilisi perspekt...
Patsient valib Määratakse haigus Rahvaarstide raviriitus. · kogunemine ja tutvumine · haige veenmine arstija võimekuses · haiguse päritolu väljaselgitamine · haiguse otsimine ja eemaldamine · paranemisreeglite selgitamine · ravimite üleandmine · arstija tasumine, tänamine Traditsioonilised seletused haigustekitajate kohta. · loomulikud (infektsioonid, stress, õnnetusjuhtum, vägivald) · üleloomulikud (usk, müstiline kättemaks) · animistlikud (hinge kaotus) · maagilised (nõidus) 1. LOENG Olemise Ahel. Mis see on? Olemise Suu Ahel. Jumalik / looduslik (=ühiskondlik) stratifikatsioon on ühelt poolt olnud keskkond, kus teaduse väljundid ja ühiskondlik mõte kokku saavad, samas saab antud kontekstis vaadelda ka nt teleoloogilist lähenemist, küsimust, kas arengul on oma eesmärk.
Claude Lévi-Strauss "Metsik mõtlemine" Esimene peatükk - Konkreetse teadmine Usk põlisrahvaste intellektuaalsesse piiratusse abstraktsete/spetsiifiliste sõnade hulga järgi nende keeles on vägagi ennatlik. Leidub palju rohkemate abstraktsete sõnadega 'metslaste' keeli kui eurooplased normaalseks peavad. Ja õigupoolest on sõna 'pöök' sama abstraktne kui sõna 'puu' (mis mõnedes pärismaalaste keeltes kokkuvõtva nimetusena puudub, kusjuures see ei tähenda, et puuduksid konkreetseid puid tähistavad sõnad). Ja teatud ala spetsiifiliste sõnade hulk oleneb tugevalt keskkonnast (ja sellest tingitud huvipunktidest), nt observatoorium võrdluses talliga. Iga tsivilisatsioon hindab ennast kui objektiivseimalt mõtlevat. Vale on arvamus, mille kohaselt 'metslased' varustavad nimedega ainult neid taimi, mis neile mingil viisil kasulikud on (nagu tunneks taimi ainult kõhumurede pärast). Näiteks Filipiinide hanunoodel on tohutult palju spetsiifilisi s...
LÄTI MAATUNDMINE 1201 Riia asutamine piiskop Alberti poolt 1236 Saule lahing (22.sept); Semaisid ja semgalid Mõõgavendade ordu vastu 1873 esimene üldlaulupidu, ,,Jumal, õnnista Lätit" esmaesitus (Läti hümn, lauldi siis tavalise lauluna) 18.11.1918 Läti Vabariigi väljakuulutamine 11.11.1919 sõda Bermondi sõjaväe vastu 4.05.1990 iseseisvuse kuulutamine 21.08.1991 taasiseseisvumine 1) ÜLDINE PINDALA 64 589 km2 PIIR 1862 km NAABRID Eesti, Venemaa, Valgevene, Leedu LÄTI · Asutati 18.nov 1918 VABARIIK · Kuulutati iseseisvus 4.mai 1990 · Taastati iseseisvus 21.aug 1991 OKUPATSIOON · NL ID o 1940 1941 o 1945 1991 · Saksamaa o 1941 - 1945 LIIKMESTAAT · ÜRO 1991 USED · NATO 2004 · EL 2004 PEALINN · Riia · Elanikke...
Autor - võib näidata suhtumist kaudselt - võib olla tegelaseks - võib sekkuda sündmustesse Olulisemad žanrid - suurvormid eepos ja romaan - väikevormid valm, novell, jutustus Eepos - värsivormiline suurteos ( maailma loomisest, jumalate tegudest, ajaloosõndmustest, looduskatastroofidest) - lugulaul Kangelaseepos - kesksel kohal rahva suurkuju - kangelane Eeposele iseloomulik - suurejoonelisus - üleloomulikud inimesed - kõik suurem ja võimsam kui elu - jutustamistoon rahulik Eeposed tekkeloo järgi: Rahvaeepos - anonüümsed - kandusid suuliselt edasi - tuginevad müütidele Kunsteepos - rahvaeeposte eeskujul kirja pandud Rahvuseepos - koomiline - loomtegelased Eeposeid: - sumeri „Gilgameš“ (22.saj.eKr) - kreeklaste „Ilias“ ja „Odüsseia“ (8.saj.eKr) - Dante „Jumalik tragöödia“ (1307-1321)
aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö. 1.1.8. Kersti Kivirüüt ,,Okultismiklubi" MUST MAAGIA JA SELLE VÕLUD Sündmused hakkavad hargnema Kõivussaare tuhandeaastasest kivikalmest, kus ajalooõpetaja mõtisklemas käib, komistab, kukub ja pea vastu kiviplaati ära lööb. Seeläbi vallandub kalmest mingisugune iidne vägi, mille heast või halvast loomusest esialgu aru ei saada. Et mängus on üleloomulikud jõud, saadakse lõplikult aru öösel koolimajas peetaval "folklooriõhtul", kus keerutatakse taldrikut ja kasutatakse ouija - lauda. Umbes 150 aasta eest oli kohalik mõisahärra kivikalmes väljakaevamisi korraldanud ja hiljem kadunuks jäänud. Kuidagi on asjaga seotud iirlased, kullast jroon ja sellega kaasnev needus. Õpetaja juhtimisel moodustavad lapsed "okultismiklubi", jagavad ära ülesanded ja hakkavad uskumatu iseenesestmõistetavusega mõistatust lahendama.
Jõhvi Vene Gümnaasium Kehakunst. Tätoveerimine, Augustamine. 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 1.Tätoveeringutest.................................................................................................................4 1.1. Tätoveerimise lühiajalugu.......................................................................................4 1.2. Tätoveeringu tegemine..........................................................................................11 1.2.1. Erinevad tatoveerimisvahendid.............................................................................12 1.2.2. Mida peaks teadma tätoveerimisest.......................................................................13 1.2.3. Tätoveerimisega seotud ohu...
On olemas mitmeid regivärsse, kus Jürit palutakse, et ta karja hoiaks. Eraldi peab välja tooma hiied (kus siis pühade jumalatega kokkupuude toimus, kus vägi suurem jne) ja puukultus. Tõivud (tõotused) on väge sisaldavad esemed, mille inimene ümber puu köitis, nii et leping mõne vaimu või haldjaga sõlmiti. Sellega taheti lepitada, kaitsta jne. Vesi: Ka vee suhtes tuleb olla aupaklik, kuna tegemist on salapärase ja ohtliku valdkonnaga, kus elavad üleloomulikud olevused. On olemas suur hulk keelde ja käske, reegleid, mida kalurid silmas pidama pidid, kui kalale minna jne. Kalahaldjad ja kalavaimud, kes kalu karjatavad ja valitsevad (nt Võrtsjärves, aga ka mujal). On kaksipidi arvamist: et kui kalavalvur ära on, toob see nii rikkaliku saagi kui ka ei midagi. Kalaisa fantastiline, eriskummaline kala, mingite kindlate tunnusmärkidega (mitu silma vms). Imekalad võivad olla ka vetevaimude-haldjate koduloomad (oinad,
On olemas mitmeid regivärsse, kus Jürit palutakse, et ta karja hoiaks. Eraldi peab välja tooma hiied (kus siis pühade jumalatega kokkupuude toimus, kus vägi suurem jne) ja puukultus. Tõivud (tõotused) on väge sisaldavad esemed, mille inimene ümber puu köitis, nii et leping mõne vaimu või haldjaga sõlmiti. Sellega taheti lepitada, kaitsta jne. Vesi: Ka vee suhtes tuleb olla aupaklik, kuna tegemist on salapärase ja ohtliku valdkonnaga, kus elavad üleloomulikud olevused. On olemas suur hulk keelde ja käske, reegleid, mida kalurid silmas pidama pidid, kui kalale minna jne. Kalahaldjad ja kalavaimud, kes kalu karjatavad ja valitsevad (nt Võrtsjärves, aga ka mujal). On kaksipidi arvamist: et kui kalavalvur ära on, toob see nii rikkaliku saagi kui ka ei midagi. Kalaisa – fantastiline, eriskummaline kala, mingite kindlate tunnusmärkidega (mitu silma vms). Imekalad võivad olla ka vetevaimude-
1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt Müüt seletab kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Tegelasteks üleloomulikud olendid, laialt levinud irratsionaalse tähtsusega uskumus. Müütidel on ühisosa paljude valdkondadega: folkloor, kirjandus, filosoofia, kunst, religioon ..... Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogia on teadusharu, mis tegeleb müütide uurimisega. müütide kogum, koosneb pärimusest, mis moodustab terviku. Uurib müütide kujunemist, nende tekkepõhjusi ning vastavust reaalsete sündmuste ning nähtustega. Elav mütoloogia
.............44 Automaat ,,Kirjutaja ja joonistaja".....................................................................45 Automaat ,,Antonio Diablo"...............................................................................46 Robert-Houdini autogramm................................................................................47 4 SISSEJUHATUS Mustkunst ja igasugused üleloomulikud või üleloomulikuna tunduvad nähtused on aegade algusest saadik inimesi paelunud. Mustkunst on selles mõttes kõige huvitavam, et inimesed tulevad mustkunstnike alati vaatama, kuigi nad teavad, et see, mida nad näevad, ei ole tõelisus, vaid hoopis hästi tehtud trikk, illusioon, pettus. Paradoksaalne on, et mustkunstnikele makstakse selle eest, et end petta lasta. Kahjuks on eesti keeles ilmunud väga vähe mustkunstialast kirjandust. Sellel teemal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
