3. Ühiskonnamudelid Agraarühiskond ehk põllumajanduslik: hõimud jäid pakseks, hakati tegelema karjakasvatuse ja põlluharimisega, kujunesid esmased riigid. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus. Industriaalühiskond ehk tööstuslik ühiskond- teaduse ja tehnika arend (nt aurumasina leiutamine) ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäevasest tööst tegid ära masinad. Kaasnes linnastumine. Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond kõrgtehnoloogia kasutamine ja vajatakse rohkem haritud spetsialiste. Info- ehk teadmusühiskond majandustegevus tugineb teadusuuringutele. Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riiklik vorm, mille eesmärk on tagada jätkusuutliku ühiskonna poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik ei mõjuta turumajandust, kuid see-eest peab ta vähendama ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Samuti peab tagama inimeste loomupärastest
Keskaja Euroopa: vaimulik ja ilmalik Kogu keskaja ühiskonda eristati erineval moel. Keskaja ühiskond koosnes algusel kolmest kategooriast: preestrid, sõjamehed ja talupojad. Need täiendasid üksteist ja ei eksisteerinud ühekaupa. Laoni piiskop Adalbero eristas kristliku ühiskonnas kolm komponenti: need, kes palvetavad, need, kes sõdivad, kaitsvad kirikut, rahvast ja iseenda ning lõpuks need, kes töötavad. Need komponendid moodustasid ühiskonna keha, mille osasid ei saa lahutada. See vaimulike seast pärit, kolmekomponendiga skeem näitab täpselt sotsiaalset maastiku pärast aastat
5. Suutmatus ühendada eri rahvuste nõudmisi demokraatia põhimõtetega- rahvuskonfliktid. 6. Endise väärtussüsteemi purunemine toob ideoloogilise vaakumi, elu põhiväärtused asenduvad materialistlikega (raha, mõnus elu)- võib halvendada riigi olukorda tulevikus, sest puuduvad säästud ja investeeringud, langeb inimeste eetiline ja kultuuriline tase. KÕIGE OLULISEMAKS PROBLEEMIKS : KUIDAS SAAVUTADA TASAKAALUSTATUD ARENG. Postindustriaalne ühiskond. 20. saj. Lõpuks oli tööstusühiskonnal juba nii palju uusi jooni, et hakati otsima uut terminit uue kvaliteedi tähistamiseks. Daniel Bell: postindustriaalne ühiskond. TÖÖSTUSÜHISKOND POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND PÕHIRESSURSS Masinad Teadmised PÕHIINSTITUTSIOON Firma Ülikool
Lisabet Roos Klassiõpetaja I kursus Õppevara analüüs "Inimene, ühiskond, kultuur II KESKAEG" Autorid: Mait Kõiv, Mati Laur Ilmumisaasta 2007 eesti keeles, 247 lk Analüüsin ajaloo gümnaasiumiastme õpikut. Valisin analüüsitavateks osadeks esimese peatüki all olevad õppetükid. KAUGED TSIVILISATSIOONID I. INDIA Geograafilised ja looduslikud olud Enne õppetükkidesse sügavamat laskumist on esilehel toodud ka väike sissejuhatav tekst, seletades antud asukoha täpsemat geograafilist asukohta ja looduslikke olusid. Juures on ka
b) Eestis on materialistlikud väärtused rohkem d) Sotsiaalset kapitali levinud kui postmaterialistlikud 6. Oletame et isa ja poja sissetulekute c) Raha pole inimese elus kaugeltki mitte kõige korrelatsioon Poolas on 0.30, Saksamaal 0.20, tähtsam asi Venemaal 0.10 ja Hiinas 0.40. Milline ühiskond on nende andmete järgi kõige 2. Millisel juhul võib öelda, et haridussüsteemi avatum? (Avatuks peetakse sellist ühiskonda muutes on võimalik ühiskonnas valitsevat kus lapse võimalused ei sõltu tema päritolust). ebavõrdust muuta? a) Poola b) Saksamaa 5 c) Venemaa Sotsioloogia vs
autonoomsed ja enese määratletud (self determend), millede aluseks on kavatsus. Viimane omakorda tuleneb isikliku kasu motiivist edendada oma huve. Sellega aga utilitaristid Durkheimi järgi jätsid kahe silma vahele sotsiaalsete reeglite üldisema konteksti, mis toimib indiviidide tegevust piirava faktorina. Seega ei saa igas olukorras rääkida indiviidi vabast tahtest ja piirangute puudumisest käitumisotsuseid tehes. Trade ühiskonnateooria toetas seisukohata, et ühiskond on imiteeriva käitumise tulemus, mille allikaks on sotsiaalsed faktid ja mis kandub üle indiviidilt indiviidile ning ta ei nõustunud Durkheimi väitega, et sotsiaalne reaalsus asub väljaspool indiviidi. Talle jäi arusaamatuks, et kui eemaldada indiviidid, siis kuidas saaks veel järele jääda ühiskond, kuna viimane polnud Trade järgi muud kui indiviidid ja nende teod ning mõtted (individual acts and minds). Seega oleks Trade järgi välistatud ka
Täiskasvanute võimuiha, ahnus, kiirustamine jne. Fjodor DOSTOJEVSKI romaanid 1. “Kuritöö ja karistus” - Kõige suurem karistus on inimese enda südametunnistus, isegi, kui kuritegu on võimalik varjata. 2. “Idioot” - Heade kavatsustega ja emotsionaalselt intelligentne vürst Mõškin (vastand Petšorinile romaanis “Meie aja kangelane”, irooniline pealkiri) Theodore DREISER 1. romaan “Õde Carrie” - Kiskjalik ühiskond, milles inimene kaotab oma väärtushinnangud, materialism. Francis Scott Key FITZGERALD 1. romaan “Suur Gatsby” - Raha järgi otsuste tegemine, pillav Ameerika ühiskond. August GAILIT 1. ränduriromaan “Toomas Nipernaadi” - Luiskas naistele. Sellegipoolest andis ta sumbunud külades elavatele inimestele lootust, jõudu ja julgust täita oma unelmad. Nipernaadi enda sõnul maksab ilus vale rohkem kui karm tõde. Johann Wolfgang von GOETHE 1
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid
diskrimineerida. Seejuures lisaks mees- ja naissoole eristab feminism oma käsitlustes sugu ka teises kontekstis - bioloogilist sugu (sex), mis avaldub rohkem indiviidi tasandil, ja sotsiaalset sugu (gender), mis avaldub naise suhetes ühiskonnaga. Feministlikul ideoloogial on palju eri vorme, kuid vaatamata ühtsetele eesmärkidele ja ühtsele arusaamisele sellest, et naiste rõhumise, diskrimineerimise ja ebaõiglase kohtlemise peapõhjuseks on patriarhaalne ühiskond oma patriarhaalsete mängureeglitega, seisnevad eri feminismivoolude peamised erinevused arusaamades, kuidas ja milliste vahenditega neid eesmärke saavutada.2 1 K. Evelyn Fox Mõtisklusi soost ja teadusest. Tallinn 2001 2 A. Saluraid EMK Teoloogilise Seminari õppejõud Internet http://foorum.usk.ee/index.php?topic=1828.0 4 3
● Teaduse ja tehnika areng ● Rahakapital ja tööjõud ● Ratsionaalsus (tööl lähtuti kellaaegadest, tegeleti ainult tööga) ● Bürokraatia (linnastumise suurenemisel vaja rohkem ametnikke) ● Tööpäevadel tehti korralikult tööd ja puhkepäevadel puhati ● Ühiskonna sotsiaalne jaotus muutus. Linnas pered väiksemad, vanvanemad ja lapsed pigem maal postindustriaalne ühiskond (peamine teenindav/tertsiaalne sektor) ● Suurimaks tõuseb teenindussektor ● Kõrgtehnoloogia ● Info, teadmised ja loovus kui uus kapital ● Haritud spetsialistid ● Tootmine kolib arengumaadesse ● Info- ehk teadmusühiskond (mõeldi, kas ikka on vaja midagi, kui jah, siis toodeti) Majanduselu kolm põhivaldkonda on hankiv, töötlev ja teenindav sektor. 4
2. Loeng – Majandus ühiskonnas • Põhimõisted: kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega (edastatakse järgmistele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele; on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis) majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Erinevad tasandid: ühiskond, majandussüsteem; tööstusharu, turg; organisatsioon; leibkond, perekond; üksikisik. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Tugevalt seotud kultuuriga, suhteliselt kestvad. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid.
ülejäänud? Ühiskondlikku arvamust ei saa kehtestada, nagu saab kehtestada seadusi, kuid õigluse seisukohalt hinnata ning kaudselt ka mõjutada saab ikkagi. 6 MÕTTEVABADUS Mõttevabadus on üks inimõigustest: õigus omada seisukohti. See on eraldiseisev sõnavabadusest, mis on õigus oma seisukohti väljendada või levitada. Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Isegi rahval pole õigust - olgu vahetult või valitsuse kaudu - piirata mõttevabadust. Kui ka kogu inimkond peale üheainsa indiviidi oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima.
Turg Nõudmise-pakkumise regulaatror, Kõikumine? hinnakujundaja Majanduskriisi lähenemine Meedia Sõnavabadus, neljas võim libauudised Nüüdisühiskond ja selle kujunemine I sektor avalik sektor II sektor erasektor (AS, OÜ jne) III sektor kodanikuühiskonna sektor (MTÜ) Kodanikuühiskond- ühiskond, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks. Tööstusühiskond- ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives töötaja ehk hõivatu(kes saab oma töö eest tasu) Postindustriaalne ühiskond ehk tööstusjärgne ühiskond- kasutatakse kõrgtehnoloogiat, järjest suurem haritud spetsialistide vajadus
rikkuses.Vabad talupojad- Moodustasid suurema osa kodanikest.Sõjavägi koosnes peamiselt neist.Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama, vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa.Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused.Käsitöölased:Enamasti väikeste töökodade omanikud, hankides perega igapäevaelatist.Omasid madalat sotsiaalset seisundit, olles sageli kodanikuõiguseta.Orjad- Kreeka kui orjanduslik ühiskond orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel kaevandustes).Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida.Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel.Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). Naise positsioon: Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all. Naised osalesid harva avalikel
organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. Mõju: Arenenud riigile- ettevõtted rajavad oma tehaseid mujale, suureneb tööpuudus; kapitali väljavool; keskkonna säästmine; impordi suurenemine Arengumaale- kapitali sissevool; ettevõtted rajavad oma tehaseid; uued töökohad; majandus elavneb; tööliste koolitused- haridustase tõuseb; reostus- sageli nõrgad keskkonnanõuded. MÕISTED: Agraarühiskond ehk põllumajandusühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi tegeleb põllumajanduse, koriluse ja kalandusega ning tööd tehakse peamiselt käsitsi Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi on hõivatud töötlevas tööstuses. Infoühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi on hõivatud teenindussektoris ning tegeleb eelkõige informatsiooni kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenuste pakkumine ja tootmine. Informatsioon on majandustegevuse aluseks.
tööstusrevolutsioon e tööstuspööre- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule, seda isel. vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine primaarsektor e. hankiv tööstus (põllumaj, jahindus, kalandus, metsatööstus ja mäetööstus) sekundaarsektor e. töötlev tööstus ( energeetika, ehitus, gaasi-ja veevarustus) tertsiaarne sektor e. teenindus infoühiskond- ühiskond, kus kaustatakse igapäevaselt infotehnoloogiat teadmusühiskond- ühiskond, kus kasutatakse nii majanduses kui ka valitsemises teadusuuringute tulemusi, palju ülikoole ja haritlaste kõrge osakaal. sotsioloogia- teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi. heaoluriik- riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamiss, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja toetuset abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. = ülekandeühiskond mudelid:
Marx: kapitalistid aga omavad tootmisvahendeid ning sunnivad töölisi alati töötama rohkem kui nad vastu saavad. Palka püütakse hoida selle miinimumi juures, kus inimesed ellu jäävad. Frankfurdi koolkond vasakpoolsete poolt loodud ühing, kelle eesmärgiks oli majandusliku tinglikkuse pehmendamine ja kapitalistlike ühiskondade tekkega seotult välja töötata kultuurtööstuse teooria. kultuuritööstus peamine vahend, mille kaudu kapitalistlik ühiskond oma stabiilsust säilitada suudab, kujundades selleks masside maitset ja eelistusi. Seega on see massidele peale surutud ja ei kajasta masside enda eelistusi. L. Althusser arendas edasi marksistlikut ideoloogia teooriat, et vabastada marksismi majanduslikust tinglikkusest. Ühiskonna uurimisel on tema arvates tehtud olulisi vigu: pole arvestatud selle keerukust ja on
1.Esimesed tsivilisatsioonid ja viljaka poolkuu piirkond-Tsivilisatsioon on tulnud lad.keelest ja tähendab kodanik;riiklik. Tsiv on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond,kus tuntakse kirja,on kujunenud riiklus,arenenud religioon ja viljeletakse kõrge tasemelist kirjandust ning kunsti. NT Egiptus, Vana-Rooma ja Mesopotaamia Poolkuuala-Ühiskond,kus riigikorraldus,majandus,teadus,kunst ja religioon esmalt välja kujunesid,paiknesid valdavalt Eufrati ja Tigrise ning Niiluse jõe orgudes ja nendevahelisel alal ehk nn viljaka poolkuu piirkonnas.Nendes piirkondades oli regulaarne üleujutus,viljakas pinnas ja
rahvastikus väga suur. Ning nende osakaal suureneb pidevalt madala sündimuse ja keskmise eluea pikenemise tõttu. Eestis on selle taga suures osas Teise maailmasõja ajal Nõukogude Liidust sisse toodud võõrtööjõud, kes nüüd on jõudnud pensioniikka.Selleks, et tagada Eestis demograafiline jätkusuutlikus, tuleks suurendada sündimust nii palju, et sündide arv ületakse surmade arvu. Väga tähtsa osa meie maast moodustavad siiski noored. Ka väikese rahvaarvuga ühiskond võib olla jätkusuutlik, kui igal lapsel on võimalus saada haridus, võimalus toituda tervislikult ning kasvada puhtas keskkonnas. Eestis on sellised võimalused enamustele lastele tagatud. Eestis saab piiri tõmmata ka rikaste ja vaeste vahele. Rikkad on aegamisi muutunud veel rikkamaks ning vaesed jäänud veel vaesemaks. Varem elati rohkem maal, nüüd aga kolitakse väga palju linnadesse ning linnade lähedusse. Varasematel aegadel hariti rohkem põlde ning karjatati
*Nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes ning inimõiguste tunnustamine. Majanduslikult-liberaalne ühiskond Poliitiliselt- demokraatlik Sotsiaalselt-heaoluühiskond Ühiskonna struktuurilt- kodanikuühiskond Filosoofiliselt- postmodernne Tehnika/majandus- postindustriaalne *Demokraatia tunnsjooned: -vabad valimised -kodanikuvabaduse tunnustamine -õigusriik ja kõige võrdsus seaduste ees -võimuinstitatsioonide lahusus ja tasakaalukus -kohtusüsteemi ja teistekontrorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vabaajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid
Breznevi valitusajal majandus langes, seda aega nimetatakse ka stagnatsiooniks. Arenes välja varimajandus ehk letialune kaubandus, kuna riigis oli puudus esmatarvetest. Sisepoliitikas oli 40.aasta jooksul üks ühine tunnus kõigil diktaatoritel juhikultus. Stalini aega iseloomustab kõige paremini repressiiv- ehk vägivallapoliitika, selle näiteks on ka KGB ning GULAGi vangilaagrid. Hrustsovi ajal suleti GULAGi vangilaagrid ning ühiskond vabanes, toimus libelariseerimine ja tekkis kommunistlik ühiskond. Kui Stalini ajal olid vangilaagrid, siis Breznevi ajal saadeti inimesi vaimuhaiglatesse, teda kutsuti ka neostalinistiks. Breznevi valitsemisviisis oli domineeriv onupojapoliitika. Esile kerkisid dissidendid ehk teisiti mõtlejad, kes seisid inimõiguste eest, nimekaimaks oli Sahharov. Stalini, Hrustsovi ning Breznevi aja ühine nimetaja on Külm sõda. Stalini valitsemisajal
kriisid (Ungari ülestõus, Praha kevad, sündmused Poolas). NSV Liidu ja sotsialistliku süsteemi lagunemine. INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR Vana-Kreeka. Hellenism Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Kreeka ajaloo perioodid. Linnriigid Ateena ja Sparta näitel: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Kolonisatsioon. Kreeka kultuur: mütoloogia, eeposed, filosoofia (Sokrates, Platon, Aristoteles), ajalookirjutus, arhitektuur, teater, olümpiamängud, religioon. Hellenistlik ühiskond ja kultuur. Vana-Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa kultuuri kujunemisel.
Aktiivsed kodanikud - toimiv ja tegus ühiskond Iga riik vajab vastutustundlikke aktiivseid kodanikke. Kõigile on antud õigused, kuid nendega kaasnevad ka kohustused. Milleks on antud meile valimisõigus kui me ei käi valimas ja seejärel pole tulemustega rahul? Kui käia valimas, siis ongi meie endi kätes see, mis meie riigis toimuma hakkab. Valikuid on igasuguste vaadetega inimestele. Erakonnad tutvustavad oma maailmavaateid ning iga kodanik peaks leidma just selle, mis tema vaadetega kooskõlas on
Homoseksuaalsus Homoseksuaalsus on seksuaalne või romantiline huvi samast soost isiku(te) vastu. Homoseksuaalsuse mõiste võttis 1869. aastal kasutusele Austria-Ungari kirjanik Karl-Maria Kertbeny. Kuidas suhtub ühiskond sellesse? Homoseksuaalsus on üha rohkem ja rohekm olnud ühiskonnas aktiivne teema. Mõeldakse palju selle üle kas lubada neile lapsendamist, legaliseerida homoabielud ja aksepteerida neid või mitte. Mõni riik aga ei salli homosid absoluutselt ja on nende vastu võetud kasutusele paljusid seadusi. Homoseksuaalsust on esinenud terve inimkonna ajaloo vältel kõikidel ajastutel ja kultuurides. Eri aegadel on suhtumine homoseksuaalsusse oluliselt varieerunud,
) relvastus ja tehnika, eestlased valmis üksikuteks 3.)Eesti jagatud mitme riigi vahel (eestlaste sõjakäikudeks, rüütlid said pidevalt abiväge) majanduslik kurnatus, inimjõu ammendumine, 3.) Mitu vallutajat ( Saksa ristirüütlid 1208, Rootsi tagasi löömine) Taani 1219, Rootsi 1220.) 4.)Maakondade alistamine ühe kaupa ( sidemed 4.)Puudus eestlaste ühistegevus (lagunev maakondade vahel nõrgad, iga maakond tegutses sugukondlik ühiskond versus feodaalide omaette.) ühiskond, riiki polnud kujunenud) 5.)Baltimaade rahvaste alistamine ühe kaupa 5.)Keerulised suhted naabirtega (Liivlased- ( järelandmised venelastele, vallutajad suutsid Kaupo, Latgalid-kättemaks, venelased-omakasu, rajva enda vastu ässitada, vastastikused koostööpuudumine. sõjakäigud.)
ühiskonnas oleks hea elada. Kindlasti oli Platonil oma seisukoht demokraatiast. Selliselt kuidas seletas Platon demokraatiat, mina ei nõustu. Platon ei soosinud, et ühiskonnas eksiks timukraatia, mis ammutaks demokraatia. Kõigil inimestel on võrdne õigus sündmustele kaasa rääkida. Rääkija ei tohiks olla ainult üks inimene, sest selle tulemusena ei soosiks võrdväärselt inimest kaasa aitama ühiskonna arenemisel. Kui ühiskond ei kaasaks persoone erinevast ühiskonna kihist, siis pole võimalik saavutada ühiskonna, mis on meie meele järgi.
järjepidevust tähtsutav poliitiline õpetus 12)Liberealism-vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabatus tähtsustav poliitiline õpetus 13)Sotsialism-poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonna ssotsaalset võrdust 14)Mõisted *imperialism-kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid * industrialiseerimine-suurtööstuse arendamine * industriaalühiskond-tööstuse saavutustele tuginev ühiskond * kodanlus-ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegadeleja töölistele *kommunism-poliitiline õpeus, mis püüab saavutada sotsaalset võrdust proletariaadli diktaktuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klasside ja eraomandi ühiskond * konservatism- alahoidlikus, traditsioonilisi vaateid säiltav ja ajaloolist järjepidevust tähtsutav poliitiline õpe *liberealism*vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabatus tähtsustav
nõudlusele, vaid vastavalt riigi kehtestatud plaanile marksism sotsiaalpoliitiliste ja filosoofiliste vaadete süsteem, õpetus looduse ja ühiskonna arengu seaduspärasustest proletariaat madala sissetulekuga sotsiaalne klass sotsiaaldemokraatia ideoloogia, mis pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat kommunism täiuslik sotsiaalse võrdsuse ja õigluse ühiskond sotsialism - vaadete süsteem, mis propageerib poliitika ja majanduse vallas ranget riiklikku regulatsiooni eesmärgiga ühiskondlikku rikkust võrdsemalt jaotada anarhism Ideoloogia, mille põhiselt peab olema võimuvaba ühiskond Internatsionalism - ideoloogia, mis peab tähtsaks rahvusvahelist (rahvaste vahelist) tegevust
Varauusaja mõiste, selle erinevad kronoloogilised raamid. 1500 1800. Tinglik piiriks uusaja ja varauusaja vahel on prantsuse revolutsiooni algus 1789. Varauusaja lõpetamiseks on loetud ka Napoleoni sõdasid 19 saj alguses. Seda perioodi hakati eristama pärast II maailmasõda. Sattelzeit. 1770/1789 1830 kõik vormilised muutused pärast Prantsuse revolutsiooni ehk siis vanast korrast uude aega üleminek. R. Kosselicki mõiste. Alteuropa. Vana ühiskond ja vana korra riik väga priviligeeritud ja hierarhiline. Vana ühiskond agraarne põllumajandusühiskond, põhilised rikkused tulid põllumajandusest, aadli ja vaimulikkonna positisioon tulenes maavaldustest. Christoph Cellariuse ajaloo periodiseering. Eristas vana-, kesk- ja uusaja. Kesk ja uusaja piiriks on Konstatinoopoli langemine aastal 1453. Hiljem on loetud ka Ameerika avastamist 1492 või reformatsiooni algust 1517.
3. Neoliitikum ,millised muutused toimusid ühiskonnas nooremal kiviajal ? 5000 eKr 1800 eKr. neoliitikum. Võetakse kasutusele keraamika, käsitsi valmistatakse. Suur muutus. , Uus kultuuritüüp kammkeraamika kandjad, soome- ugrilased on jõudnud eestisse. 4. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg, maaviljeluse algus. (ajalooline periood paika) tuleb iseloomustada pronksiaega,mis materjalist tööesemed, elamisviis. Põhiliseks on karjakasvatus. 5. Eesti ühiskond keskmisel rauaajal ja viikingiajal. ( 6. Eesti ühiskond muinasaja lõpul Mõisted: kolmeviljasüsteem,kammkeraamika(tegemist on meie rahva esivanemate siia jõudmist tähistava kultuuriga 4 aastatuhande keskpaiku enne kristust) Maalinn,adramaa,arheoloogia,animism,kunda kultuur,nöörkeraamika,venekirveskultuur, kivikirstkalmed,tarandkalmed.
Infoühiskonna plussid ja miinused Me elame infoühiskonnas. Sellest annab tunnistust infotehnoloogia laialdane kasutamine kõigis eluvaldkondades. Info on kõigile kiiresti kättesaadav, ole sa kodus, tänaval, tool või kohvikus. Infoühiskonnal on omad eelised ja puudused, mida toon selles töös välja. Infoühiskonnal on üsna palju plusse, sest teabevahendus on kiire ja uudiseid saab jagada reaalajas. Tehnoloogia mugavdab elu, näiteks kino- ja teatripileteid saab osta otse internetist, dokumente saab allkirjastada digitaalselt, riigiga saab asju ajada e-teenuste kaudu. E-teenused vähendavad ettevõttete aega suhtlemaks riigiga. Interneti kaudu on võimalus leida tööd kiiremini. Saab koguda infot erinevatest allikatest: ajalehtedest, telekast, internetist, raadiost. Kasutatakse vähem loodusressurrse (näiteks paberit, millest tehase raamutuid ja ajalehti), sest nüüd on info paigut...
keskseid tõekspidamisi ja eesmärke. • Kuigi paljud väärtused on ühiskonna toimimise seisukohalt olulised, kaitsevad nad tihti ka kehtivat võimu ja laiemalt ühiskondlikku status quo-d, takistades nii oluliste muudatuste tegemist. Kehtivate väärtuste juurde jäämine võib tuleneda pigem pragmatismist ja mugavusest, mitte sügavast veendumusest väärstuste õigsuses. • Mõnikord hinnatakse väärtuste tähtsust ühiskonna püsimisel ka üle, sest ühiskond võib püsida ka konsensuseta ning selle juhtimine toimub poliitilise ja majandusliku võimu kaudu. • Jätkusuutliku arengu propageerijad väidavad, et jätkusuutliku ideoloogia juurutamisel on määrava tähtsusega ühiskondlike väärtuste muutmine vajalikus suunas. VÄÄRTUSTE KLASSIFIKATSIOON • Väärtuste jaotumine seesmisteks ja välisteks • Seesmised väärtused on hüved või seisundid, mida soovitakse nende enda pärast.
läheb haaratakse lihtsalt telefon ja küsitakse Facebooki kaudu järgi. Nuti seadmed teevad kõik kiireks ja mugavaks. Pidev interneti ühendus annab meile ligi pääsu piiramatutele teadmistele peaaegu hetkeliselt, muidugi, kui levi on... ja akut... ja internetipakett. See annab meile võimaluse olla koguaeg ühenduses oma perekonna ja sõpradega, saada infot erinevate ürituste kohta, juhiseid punktist A punkti B jõudmiseks ja palju muud. Tänu nutiseadmetele on terve ühiskond koguaeg omavahel ühenduses. Nutisedamed on tihti ka meelelahutus viis ja ilma nendeta sureks paljud meist vit igavusse. Tänapäeval on nutiseadmed asendamatud ja hariduse omandamisel. Juba seda kõnetgi kirjutasin ma nutiseadmel. Kahjuks kaasneb ka nutiühiskonnaga negatiivseid asju. Tihti satuvad inimesed pidavat ühenduses olemeisest sõltuvusse ja kipuvad ennast nutiseadmetesse unustama. Mis tähendab langust näiteks töös ja õppetöös,
EGIPTUS: Egiptus Ühiskond hierarhiline e. kihistunud. Vaarao- jumala poeg,piiramatu võimuga valitseja. Preestrid-Usutö,vahel ka vaaraode nõuandjad. Kõrgemad väepealkud-juhtisid vägesid. Kirjutajad-Kontrollisid töötajate tegevust ja ül. täitmist,kirjutasid üles kohustusi Talupojad-Vilja kasvatamine,millest mingi osa läks vaaraole. Käsitöölised-töötasid vaarao juures, valmistasid riigile vajalikke käsitöötooteid. Orjad-Töötasid vaarao majapidamises, osalesidsuurtel ehitustöödel ja vahel olid isegi sõdurid. Perekonnapea oli mees,kusjuures (solvak) naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. käsitöötooteid. Orjad-Töötasid vaarao majapidamises, osalesidsuurtel ehitustöödel ja vahel olid isegi sõdurid. Perekonnapea oli mees,kusjuures (solvak) naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. RELIGIOON EGIPTUSES: Jumalaid oli palju, jumalad olid tihedalt seotud kuningavõimuga, väga religioone ellusuhtumine, usuti surmajärgsesse ellu, mis p...
sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Ühiskond areneb kiiresti, aga inimeste arusaamad muutuvad väga aeglaselt. Ajaloo jooksul on muutunud kindlaks meeste ja naiste tööd, näiteks see, et naised teevad koduseid töösid ja mehed käivad tööl ning toovad raha koju, selliseid kodusid võib leida ka praegu. Mina arvan, et tänu inimeste arusaamedele on ka sooline ebavõrdsus. Kindlasti mõjutavad seda ka erinevad võimalused ja kohustused. Tänapäeva ühiskond soosib meeste ja naiste diskrimineerimist, näteks sellega, et ööklubides on erivad sissepääsutingimused nagu see, et naised saavad südaööni tasuta sisse, aga mehed peavad pileti ostma. Mina arvan, et me ise põhjustame soolise ebavõrdsuse oma tegudega. Kõige suurem sooline ebavõrdsus on seotud tööga. Naiste ja meeste palgavahe on 30%. Miks mehed töötavad ampitsioonikamatel kohtale, kui naised? Üks põhjustest võib olla see, et naised ei
"Religioon on oopium rahvale.“ Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes Marxi ideed Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: 1. materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus (kultuurimaterialism) 2. klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest (Dahrendorf) 3. kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta (Frankfurdi koolkond) Inimese ja ühiskonna olemus Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostööaldis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon. Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust. Põhjus, miks inimesed pahatihti teisiti käituvad,
Ühiskond ja selle kriitika romaanis "Isa Goriot" Üheks romaani põhiprobleemiks on eetika. Balzac on oma teoses väga ühiskonnakriitiline. Ta rõhutab ühiskonnas vohavat silmakirjalikkust, pealiskaudsust ja truudusetust. Teoses kujutatud Pariisi ühiskonnas on seltskondlik positsioon väga tähtis, sest see aitab luua tutvusi kõrgetel kohtadel olevate inimestega, kelle sõna loeb. Iga inimene tahab tõusta võimalikult kõrgele positsioonile. Imetletakse neid, kes on oma ühiskondliku positsiooni poolest kõrgemal, ja põlatakse neid, kes on madalamal. Eriti tugevalt on kirjanik romaanis "Isa Goriot" kritiseerinud Pariisi kõrgseltskonda. Mitmed pariislased, eriti auahned noormehed, müüksid kasvõi oma hinge, et sinna pääseda. Kuid kõrgseltskonna üritused, ballid, kus sõlmitakse tutvusi, nõuavad palju raha. Peab ju käima kaasas viimase moega, omama uhkeid sõidukeid ning käima teatris. Sisimas on kõrgseltskond, hoolimata uh...
kes võitlesid ülemvõimu pärast. Seitsme aastase sõja järel kaotas Prantsusmaa oma kolooniad Inglismaale. -- Inglismaa Põhjapoolsetes kolooniates levisid farmid ja peremees käis ise jahil, kudus riiet, tegi sepatööd ja haris põldu. Kuid Lõunapoolsetel kolooniates oli tavaks rajada suuri tubaka istandusi ning villa istandusi ja toodi tööjõuks sinna Aafrikast neegerorju. Seal kujunes kohe välja kodanlik ühiskond. Ülemklass: laevaomanikud, suurkaupmehed, juristid. Keskklass: farmerid, poodnikud, käsitöölised. Alamklass: lihttöölised ja meremehed -- Inglased kuulutasid 13 kolooniat vabadeks riikideks, kuid vabadus tuli neil kätte võidelda. Inglise armee oli küll suurem ning paremini relvastatud kui Ameeriklased suutsid neid alistada. -- Erinevalt inglaste palgasõduritest võitlesid ameeriklased enda maa ja vabaduse eest.
sotsiaalsel staatusel; prestiiz austaatus, mis sõltub teiste inimeste austusest, sümboliseeritakse tihti autasude ja austusavaldustega, mida jagavad sama või kõrgema staatusega isikud. Kangelaste formaalne austamine aitab igas ühiskonnas kaasa valitseva eliidi normidega konformsuse populariseerimisele. sissetulek inimese teenitud raha hulk kalendriaasta jooksul; 4) Sotsiaalne mobiilsus, selle liigid. Miks vajab ühiskond mobiilsust? Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja inimrühmade liikumine sotsiaalse kihistumise sees (muudatused sotsiaalses seisundis). Horisontaal mobiilsus liikumine ühe kihi piires. Vertikaalne mobiilsus asukoha vahetus ühiskonna hierarhias madalamast kihist kõrgemasse või vastupidi. Põlvkondade vaheline mobiilsus teatud põlvkonna seisundi muutus võrreldes nende vanemate põlvkonnaga. Põlvkonnasisene mobiilsus: ühe põlvkonna sees leiavad aset olulised nihked sostiaalses seisundis.
näiteil, väiksemaid võimalused tööturul, kõrgem haridus kui meestel, kuid olenemata sellest on naised Eesti ühiskonnas rohkem maha surutud ja seetõttu ka meestest enamjaolt sõltuvad. Peale selle on soov siduda eelnevaid näiteid Eesti majandusarenguga. Ehk analüüsiosaga, kus soov täpsemalt tuua välja tegurid, kus naiste suurem esindatus kõrgematel positsioonidel looksid suuremaid väärtusi ühiskonda, kui nende kompetentsi ühiskond rohkem väärtustaks ja kuidas suurem feministlik liikumine üldiselt sellele rohkem kaasa aitaks. Sooline palgalõhe ja diskrimineerimine tööturul Olenemata tõsiasjast, et Eesti on saanud luua ja teostada oma iseseisvust ja uue riigi demokraatia väärtusi veerand sajandit. Leidub sellest hoolimata meie riigis nähtus, kus naiste ja meeste vahel toimub tuntav diskrimineerimine. Väidet, tõendab ka tõsiasi, et Eesti on siiani
INFOALLIKAD JA INFOOTSING KORDAMISKÜSIMUSED 2011 1. Mis on infoühiskond? · Ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalkujul teatud seadmete abil. · Ühiskond, kus inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö, tegeldes vaid loomingulise vaimse tööga. · Ühiskond, kus oeaaegu kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga, mis suudab piisavalt kiiresti edastada kõiki inimtegevuseks vajaminevaid infokogumeid. · Ühiskond, kus enamik inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse 2. Nimetage infoühiskonna erinevad tasemed (5) · Tehnoloogiline tehnoloogiline innovatsioon · Tööalane infotööga seotud töökohatde domineerimine · Majanduslik peamised tegevused majanduses seotud informatsiooniga · Ruumiline pearõhk ...
iv. Meelelahutustööstuse tähtsuse kasv a.v. Sotsiaalse õigluse idee a.vi. Isiklik sõiduauto ja maja äärelinnas nn ideaal (TUNNUS) b. MIINUSED b.i. Tarbimine muutus vajadusest eesmärgiks b.ii. Massikultuuri tähtsuse tõus suunatuna nn keskmisele inimesele b.iii. Kasvas agressiivse reklaami ja massimeedia tähtsus b.iv. Traditsiooniliste väärtuste kadumine b.v. Minakeskne ühiskond b.vi. Mässumeelsuse kasv b.vii. Põlvkondade konflikt b.viii. NOORSOOLIIKUMINE b.viii.1. Vasakpoolsed noorsooliikumised b.viii.1.a. Nõuti sõjaliste kulutuste vähendamist ja hariduskulude suurendamist. b.viii.1.b. Noorte iidolid ärritasid vanemat põlvkonda nt
*Dünastiate valitsemise järgi jagatakse *Ühendab see,et arvestasid aega kuningate valitsemise aja järgi Uus riik-välise võimsuse hiigelaeg, tugevnes vaaraode võim, võeti kasutusele sõjaväevankrid ja hobused,levisid pronks,raud ja leiutati veetõstmeseadmed Keskmine riik-vaaraode võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale,Teeba oli tähtsaim usukeskus Vana riik-kujunesid välja Egiptuse tsivilisatsiooni olulisemad tunnused,ehitati Giza püramiidid ja Sfinks. 5)Mida tähendab et Egiptuse ühiskond oli maaühiskond? Suuremaid linnu oli vähe, nad ei määranud ühiskonna ilmet. Suurem osa lihtrahvast kui ka ülikutest elas maal. 6)Mida tähendab et ühiskond oli rangelt hierarhiline? Võim oli vastavalt jaotatud. Kõige tipus vaarao- valitseja ja madalaimal kohal orjad. 7)Milline oli perekond? Paarperekond mis koosnes mehest naisest ja nende alaealistest lastest. 8)Millisele ühiskonnakihile kuulus kõige olulisem roll Egiptuse majanduses? Kes tootsid väärtuste põhiosa?
Täiuslikkuse hoiak tähendab lähtumist ainult ideaalsest; soovi olla kõiges ideaalne, täiuslik ja parim. Tulemuseks on, et edu, mida saavutataksegi, on võrreldes ideaaliga nii tühine, et ta ei paistagi mingi edu. Selle tõttu on inimesel pidevalt alanenud enesehinnang - tahaksin saavutada ideaali, aga suudan tegelikult väga vähe. Haavatavuse tähtsamad sotsiaalsed põhjused on niisugused: lähisuhete puudumine, sotsiaalne ebastabiilsus, totalitaarne ühiskond. (lähisuhted on suhted, kus inimesed võivad olla avatud ja kus on võimalus saavutada teineteisemõistmine. Perekond, sõbrad, vastastikune armastus on sõnad, mis kirjeldavad lähisuhteid. Nende suhete puudumisel ei ole võimalik väljendada oma hirme ega hoida enesehinnangut. Olla kellelegi vajalik on aga enesehinnangu jaoks oluline). Sotsiaalne ebastabiilsus on ühiskonnas siis, kui toimuvad kiired muutused majanduses ja poliitikas.
sajandi keskpaigas, jagunedes siis omakorda kaheks. Ühelt poolt on tegemist kapitalistliku ühiskonna kritiseerimisega, teisalt aga ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega. K.Marxi ja F.Engelsi üheskoos valminud teos "Kommunistliku partei manifest" pidi taolist ühest ühiskonnast teise liikumist kiirendama kutsus kõigi maade proretaarlasi ühinema. (See manifest on kahe suure jaotise vahelüliks). Kapitalistlik ühiskond ühiskond, kus toimub töölisklassi ärakasutamine/ kurnamine. Marxi säärane töölisklassi ekspluateerimisteooria rajaneb kahel alusel: tööväärtusteooria ja kapitalistide monopoolsel (ainuõiguslikul) tootmisvahendite omamisel. Marx küsib: kui turumajandussüsteemis vahetatakse kõiki kaupu vastavalt nende väärtusetele , kuidas saab siis sellises olukorras üldse tekkida kasum? Vastus peitub tööjõus.
Muistne Egiptus Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Muistse Egiptuse ajalugu 3. Muistse Egiptuse ühiskond 4.Usk 5.Kiri, haridus, teadus, kirjandus ja kunst Sissejuhatus Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele. Peale üleujutust oli maapind nii hea, et seda ei olnud tarvis kündagi,
ÜHISKONNA ÕPETUS Nüüdis ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Et üldiselt hõlmab ühiskonna mõiste inimrühmi kellel on ühesugused arusaamad ja kes teevad koostööd.Oma põhiolemuselt on inimene sotsiaalne olend, seega ka vältimatult mõne inimgrupi liige. Õpetuseühiskonnast lõi Karl Marx ja Friedrich Engels(kapital). Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse inimesesuhted tootmises. Tootmissuhete viis sõltub tööjõu tasemest ,mis määrab oluliselt
Tööstusühiskonna põhijooned Majanduses tõusis esile tööstuslik tootmine. 1) Tööd korraldati konveieritel 2) Ratsionaalsus range arvestus 3) Bürokraatia ametnike võim 4) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismise muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 1) Leibkonnamudelid 2) Linna- ja maarahvastike suhtarv 3) Tööhõive majanduse põhivaldkondades Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond. 1) Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine 2) Kirjaklassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud Tertsiaar- ehk teenindussektor. 1) Osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab: 1) Haritud spetsialiste 2) Tsentraliseeritust ja paremini kooskõlastatust Adam Smith propageeris kujunevaid turumajandussuhteid olles veendunud
jooksul. Riiklikud toetused on hädasolevate perekondade päästmisel olulise tähtsusega. Selleks, et tegeleda inimese ja tema probleemidega peab riigil olema ülevaade sellest, milline on elanike olukord. On vaja teada saada, millised on kodanike probleemid ja mis on põhjused, et miks inimene ei suuda nendega toime tulla Siin viljeldud üliliberalism lähtus ekslikust arusaamast, et mida kiiremini isiklikult rikastutakse, seda rikkamaks saab ka ühiskond. Väike rikkurite eliit tarbib ligi 70% tarbimistasemest, ülejäänud elanikkonna sissetulekud võimaldavad pretendeerida vaid kolmandikule. Eesti turg on väike just seetõttu, et ostuvõimeline osa elanikkonnast on väike. Tööandjad üle Euroopa on võtnud oma südameasjaks regiooni majanduse ergutamise, kuna ainult majanduskasvuga on võimalik säilitada heaoluühiskonna mudelit. Kuigi aastaks 2010 on seatud eesmärgiks saada maailma kõige
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
