Tervisliku toitumise põhimõtted Toit ja toitumine on faktorid, mis mõjutavad treeningu efektiivsust ja sportliku saavutusvõimet. Toit peab rahuldama järgmised vajadused: · Energiavajadus · Uute rakkude loomine nn ehitusmaterjal · Organismi talitluses olulist rolli omavad ained, millel ei ole otsest energeetilist ega ehituslikku rolli vitamiinid, mineraalained · Organismi vedelikutasakaalu säilitamine Ainevahetuse põhikäive On vajalik elu alalhoidmiseks eluprotsessideks täielikuks passiivses seisundis. Sõltub: · Soost · Vanusest · Keha kaalust ja pikkusest e pindalast · Keha koostises Kõige olulisemad on valgud, neid pidevalt lammutatakse ja sünteesitakse. Täiskasvanu vajab valke 0,8 1,0 g/kg kohta; sportlastel 1,2 1,7. Need on eriti olulised kiirus ja jõualade arendamiseks, ainsaks aineks ei ole valk. Inimene vajab palju erinevaid ühendeid, mis osalevad aineva...
S ruumalas oleva niiske õhu massisse. ( g/kg ) Kastepunkt on temperatuur, mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga. ( ºC ) M A A T E A D U S Suhteline õhuniiskus sõltub õhutemperatuurist, kuna sooja õhu veeauru mahutavus on suurem M A A T E A D U S Suhteline õhuniiskuse, temperatuuri ja kastepunkti vahelised seosed (maikuus parasvöötmes) M A A T E A
Tartu kutsehariduskeskus Iseseisev töö Müüritööd Tartu 2009 Krohvimine Aluspind peab olema stabiilne, kuiv, puhas ning mitte külmunud. Enne krohvimistööde alustamist tuleb aluspinnalt eemaldada lahtised osakesed, värvijäänused ja tolm. Teraselemendid tuleb eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Vajalikud tööriistad: Kellu Rihtlatt Mördi amber Hõõruti Krohvimise järjekord Krihvimist alustatakse laest ja tullakse krohvimise käigus ülevalt allapoole. Pärast karniiside tõmbamist ja nurkade krohvimist kantakse lakke ja nurkadesse koos seinte ülemise osaga viimistluskiht ning hõõrutakse siledaks. Siis viimistletakse aknaavade ja piidvahede ülemised osad. Koristatakse töölavad ja töö jätkub seinte alumiste osade krohvimisega. Kui karniise ei ole, viimistletakse kohe lagi puhtalt. Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 m...
Võnkuvkeha paneb võnkuma ka ümbritseva õhu Õhk omakorda inimese kõrvas oleva trummikile Trummikile võnkumist tajumegi helina Õhuta ruumis heli ei levi! HELIALLIKAD Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha Helisev pillikeel Orelivile Saag puu lõikamisel Töötav auto mootor Jne. HELI KIIRUS Heli kiirus erinevates ainetes on erinev Õhus sõltuvalt õhutemperatuurist, kiirusega 330-340 m/s Vees, kiirusega 1450 m/s Rauas, kiirusega 5850 m/s Heli kiirust saab arvutada valemiga v=s/t ehk kiirus võrdub teepikkuse ja aja jagatisega KUULDAV HELI, INFRAHELI JA ULTRAHELI Inimene tajub kuuldavat heli ehk häält, mis on sagedusel 16 Hz kuni 20 000 Hz Infraheli sagedus on alla 16 Hz, inimene seda ei taju Infraheli kuulevad nt elevandid Ultraheli sagedus on üle 20 000 Hz, inimene seda ei taju
Tihti elab ta aedades ja võib tungida ka hoonetesse. Mägedes võivad nastikud elada kuni 2300 meetri kõrgusel. Nastikud varjuvad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse ja sõnnikuhunnikutesse, kuid võivad metsakõdusse ka ise käike rajada. Oktoobrist märtsi-aprillini talvituvad nastikud talveunes näriliste urgudes või kändude all, kompostihunnikutes, külmumata pinnases või lehekuhjades kas üksikult või mitmekesi koos. Väljumise aeg oleneb õhutemperatuurist. Rasmus Roos
Heliõpetus Jana Sarnavskaja 2012 Sisukord Heli Heli levimine Heli peegeldumine Müra Füüsika ja muusika Kokkuvõte Heli Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist Inimene kuuleb heli vahemikus 16Hz kuni 20 000Hz Infraheli on heli, mille sagedus on väiksem kui 16Hz Ultraheli on heli, mille sagedus on suurem kui 20 000Hz Kindla helikõrgusega heli tekitamiseks kasutatakse heliharki Heli levimine Laineks nimetatakse võnkumise levimist keskkonnas Heli levimise kiirus sõltub õhutemperatuurist, õhuniiskusest ja õhurõhust Heli levimise kiirus õhus on 330 m/s Heli levimise kiirus vees on üle nelja korra suurem kui õhus, 1450 m/s Heliallikas tekitab laineid, mis jõuavad meie kõrvadeni. Heli peegeldumine Suurtes ruumides, näiteks kirikutes, esineb kõnelemisel eriline heli, järelkõla. See tekib põhiheli ja peegeldunud heli liitmisel Mida suur...
Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kantakse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul kui krundikiht on liialt tardunud, tuleb seda hoolikalt veega niisutada. Mördikihid nakkuvad teineteisega paremini. Mördi tardumisaeg oleneb krohvitava pinna niiskusest ja poorsusest, õhutemperatuurist, mördikihtide paksusest. Lihtkrohvimise täpsus on väike. Enne krohvimist niisutatakse kõik krohvitavad seinad hästi veega. Kohe peale vee sisseimbumist tehakse sisseviskekiht. See libistatakse rihtlatiga üle, lisatakse teine kiht samalaadselt 10 mm paksuselt ning tasandatakse. Tardunud krundile kantakse viimistluskiht ja silutakse üle. Peale kuivamist hõõrutakse. 6. Kõvade pindade ettevalmistus krohvimiseks?
Painduvus ja selle arendamine Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö kaugõpe Karin Kiilaspä, Kalev Saar Painduvus Painduvus on tugi-liigutusaparaadi morfofunktsionaalne omadus, mis määrab liigutuste liikuvuse ulatuse, sõltudes liigese ehitusest, lihaste ja kõõluste venitatavusest Painduvus näitab sportlase võimet ja omadust suuta sooritada laiaulatuslikke liitusi omal jõul või väliste jõudude mõjul ühe või mitme liigesega. Painduvusharjutuste tegemine Kiirendab valgusünteesi Tõstab toiduainete omastamise efektiivsust Väldib vigastusi Parandab lihase välimust (vormi) On heaks soojenduseks Stimuleerib kehaliste võimete arengut Painduvus jaguneb Üldine peamiste liigeste liikuvus on heal tasemel. Spetsiaalne hea liikuvus kindlas liigeses Staatiline kestev venitusasendi h...
pooridesse ja moodustab ühtlase kattekihi. Tärpentini-linaõli Sisaldab linaõli ja männitärpentini Värvus läbipaistev Kasutuskohad -Uksed, aknaraamid, aiamööbel, väärispuidust tooted , termiliselt töödeldud puit, palkmajade abiruumid. · Kuivamisaeg 1-5 ööpäeva sõltuvalt materjalist ja viimistlus viisist, õhutemperatuurist, õhuniiskusest. Männitõrv Saadakse vaigurikastest männikändudest ja tüvede alumistest osadest. Sobib paatide,paadisildade, sadamakaide, puitmajade, laast-, kimm-, laudkatustele ja hoonete seintele, köite, hööveldamata puitpindade tõrvamiseks ja tõrvaõlide, tõrvavärvi valmistamiseks. Ei kuiva, vaid imendub puitu Hele ja tume tõrvaõli Sisaldab linaõli, tõrva ja männitärpentini ning looduslikku vaiku. Kasutuskohad- Puitkatused, paadid ja sadamakaid, palkmajad,
km paksuses kihis, kus selle hulk ulatub kuni 4%ni. Vesi satub õhku, kui see aurab veepinnalt, maapinnalt ja taimedelt. Taimedelt toimuvat auramist nimetatakse transpiratsiooniks. Vesi atmosfääris Õhuniiskus on õhus leiduv veeauru hulk. Eristatakse absoluutset ja relatiivset niiskust. Absoluutne niiskus on mingil hetkel õhus oleva veeauru tegelik hulk, mis väljendab vee hulka õhu ruumalaühiku kohta. Relatiivne niiskus sõltub suuresti õhutemperatuurist. Õhutemperatuuri langedes veeaur kondenseerub ning tekivad pilved ja udu. Pilvisust, st. Pilvede hulka taevavõlvil, mõõdetakse protsentides, mis näitab, kui suur osa taevavõlvist on pilvedega kaetud. Sademete jaotus maakeral Atacama kõrbes ja Sahara keskosas on sademeid ainult kuni 10 mm aastas. Inimtegevuse mõju atmosfäärile Atmosfääris reageerivad need õhuniiskusega ning nii tekivad happevihmad ehk happesademed, mis põhjustavad mulla ja magevee hapestumist ja on
Mida kiirem võnkumine seda kõrgem hääl. Hääle valjus oleneb sagedusest. Mida suurem on sagedus seda kõrgem on hääl. 9. Heli levimise kiirus ehk heli kiirus ei sõltu sagedusest, vaid ainult keskkonnast ja välistingimustest (temperatuur, rõhk). Mida tihedam on keskkond, seda suurem on heli levimiskiirus: õhus on 344 m/s, vees 1500 m/s, terases 5100 m/s. Temperatuuri tõustes 1 °C võrra kasvab heli kiirus õhus u 0,5 m/s võrra. 10. Hääle kiirus õhus oleneb õhutemperatuurist, õhurõhust. Mida kõrgem on temperatuur, seda kiirem on hääl. Mida kõrgem on rõhk seda kiirem on hääl. 11. Erisoojus cp keha soojusmahtuvus jääval rõhul gaasi soojendamisel hoitakse rõhk const. J/ (kg*K) Erisoojus cv keha soojusmahtuvus jääval ruumalal gaasi soojendamisel ei lasta sel paisuda J/(kg*K) Aine moolsoojus on ühe mooli selle aine soojusmahtuvus. Gaasi moolsoojus isobaarilisel protsessil Cp on
Kultuuritaimede mitmeksesisus on suur: kasvatatakse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapähklit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi. 10. Ekvatoriaalne vööde On väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad. Taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kautsuki, kohvi ja kakaopuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. Maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes. Sealgi oleneb kasvatavate kultuuride ja loomatõugude valik õhutemperatuurist ning sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest.
töövõime, tugevneb immuunsus, nahk päevitub ja naha sarvkiht pakseneb. UVA-kiirgus tungib tänu pikemale lainepikkusele sügavamale nahka, tekitab päevitamisel kiiret nahapunetust ja pigmendilaike. UVA põhjustab varast naha vananemist, häireid inimese immuunsüsteemis ning suurendab oluliselt nahavähi ohtu. UVA-kiirgus on võrdselt intensiivne nii suvel kui ka talvel. UVB-kiirguse toime sõltub paljudest teguritest: aasta- ja kellaajast (intensiivsuse kõrgaeg on kell 11 kuni 15), õhutemperatuurist jne. Kuna sel kiirgusel on lühem lainepikkus, ei jõua see naha pealispinnast ehk marrasknahast kaugemale. Seetõttu aitab mõistlikes kogustes saadud UVB-kiirgus tõsta naha kaitsevõimet, kuna soodustab pigmendi tekitamist. Selle tulemuseks on nähtav päevitus. UVB-kiirgus ei tungi nii sügavale nahka kui UVA-kiirgus. UVB-kiirgus soodustab organismis D-vitamiini tekkimist, hävitab õhus haigustekitajaid, tugevdab immuunsust
Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kantakse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul kui krundikiht on liialt tardunud, tuleb seda hoolikalt veega niisutada. See annab krohvile monoliitsuse. Mördikihid nakkuvad teineteisega paremini. Mördi tardumisaeg oleneb krohvitava pinna niiskusest ja poorsusest, õhutemperatuurist, mördikihtide paksusest. Lihtkrohvimise täpsus on väike. Enne krohvimist niisutatakse kõik krohvitavad seinad hästi veega. Kohe peale vee sisseimbumist tehakse sisseviskekiht. See libistatakse rihtlatiga üle, lisatakse teine kiht samalaadselt 10 mm paksuselt ning tasandatakse. Tardunud krundile kantakse viimistluskiht ja silutakse üle. Peale kuivamist hõõrutakse 4.1 Plaatimistööd Plaatimistööd algavad pindade ettevalmistamisest. Pinnad tuleb puhastada tolmust, rasvast, vahast jne
Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kantakse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t. kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul, kui krundikiht on liialt tardunud, tuleb seda hoolikalt veega niisutada. See annab krohvile monoliitsuse. Mördikihid nakkuvad teineteisega paremini. Mördi tardumisaeg oleneb krohvitava pinna niiskusest ja poorsusest, õhutemperatuurist, mördikihtide paksusest. Tööriistad pesta veega kohe pärast töö lõpetamist. Krohvitud pindu kontrollitakse peale 14-päevast kuivamist. Aluspinna ettevalmistamist ja tehnoloogilise järjekorra õigsust kontrollitakse kihi lahtiraiumisega. Tugevuse ja niiskusesisaldust kontrollitakse laboris. Pinnase siledust kontrollitakse käega katsudes. Naket kontrollitakse vasaraga kergelt koputades. Pinna siledust kontrollitakse 2-m latiga ja mõõtekiiluga
Värvikirevaid päevaliblikaid kohtame sageli lilleõitel, kuhu nad toituma laskuvad. Jalgadel oleva maitsmistundlaga tunneb liblikas nektari maitset. Enamik liblikaid on taimtoidulised. Mõni liblikaröövik toitub ka loomadest ollustest- näiteks koiröövik villast ja karvast. Köögis võib lendamas näha ja kapiseinal istumas leedikuid. Leedikute vastsed arenevad jahus, kamajahus jt. jahusaadustes. Liblikate levik Liblikate valmikute aktiivsus sõltub suuresti õhutemperatuurist ning valgusest. Päevaliblikaid tuntakse ööliblikatest paremini, sest nad tegutsevad valgel ajal. Ometi on ööliblikaid maailmas palju rohkem- u. 105 000-, päevaliblikaid aga 15 000 liiki. Päevaliblikad lendavad ringi ainult valgel ajal, hämarikuliblikate hulgas on aga lisaks ainult pimeduses lendavatele loomadele küllalt ka selliseid liike, kes on aktiivsed kas ainult valgel ajal või siis ööpäevaringselt. Õhutemperatuuri mõju on eriti selgelt nähtav ööliblikate puhul, külmadel
Millest sõltub peamiselt tundravööndi ulatus? · Maailmamere- ja hoovuste mõjust. · 3.Miks on tundravööndis sageli maapind liigniiske, olgugi et sademeid on suhteliselt vähe? · Madala temperatuuri tõttu. · 4.Kirjlda lühidalt talve tundras! · Pikk, pakaseline, pooluse suunast puhuvad tuuled, tuisk, halb nähtavus. · 5.Missugust maakoore osa nimetatakse igikeltsaks ehk kirsmaaks? · Kestvalt külmunud pindmist osa. · 6.Millest oleneb igikeltsa paksus? · *talvisest õhutemperatuurist. · *lumikatte paksusest. · *kivimite lõhelisusest. · 7.Kus asub inertne kiht? · Teguskihi all. · 8.Millest oleneb teguskihi sulamise sügavus? · Pinnase soojusjuhtivusest, mehaanilisest koostisest ja taimkattest. · 9.Kuidas tekivad hüdrolakoliidid? · Põhjavee külmumisel kaasneva paisumise tagajärjel. · 10.Missugust loodusnähtust nim. solifluktsiooniks? · Künklikel aladel voolab üles sulanud pinnasekiht mööda igikülmunud kihti mäekülge pidi alla
Kui mingil sipelgate rajal märgistada kandjaid, kes kannavad lõugade vahel ehitusmaterjali ja mõne päeva pärast uuesti tulla sinna, siis sageli võib leida eest enamiku sipelgaid, kuigi, siis nad ei kanna ainult okkaid, taimekiude või vaigutükikesi, vaid ka surnud putukaid, terakesi ja pesakaaslasi. Huvitavat · Emassipelgas võib muneda kuni 3000 muna päevas. · Pesas elab kuklasi üle miljoni. · Sipelga liikumise kiirus oleneb õhutemperatuurist. Mida soojem on ilm, seda kiiremini nad jooksevad · Vaenlast rünnatakse tugevate lõugade või sipelga mürgiga. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Sipelgas
lumikattega päeva. Kui lumeta oli aga 2-3 päeva, siis peaks eelneva lumikatte kestvus olema vähemalt 10 päeva. Nagu näha, on klimatoloogilise talve pikkuse arvutamine küllalt keerukas. 4 FENOLOOGILISED AASTAAJAD Looduses korduvate aastaajaliste muutuste alusel piiritletakse fenoloogilisi aastaaegu. Paikkonniti ilmuvad fenoloogilisi aastaaegu piiritlevad nähtused eri aegadel, sest nad sõltuvad õhutemperatuurist ja teistest klimaatilistest tingimustest. Sügisega seotud fenoloogilised nähtused on pilvisuse suurenemine, sademete hulga kasv, öökülmade algus, keskmise õhutemperatuuri langus. Neist tulenevad ka teisesed fenoloogilised nähtused, mis kaasnevad sügisega nagu lehtede värvumine ja langemine, rändlindude lahkumine ja loomade talvevarude kogumine (seotud päeva pikkusega), seemnete valmimine (seotud õhutemperatuuri ja valgustingimuste muutumisega). Olenevalt ilmastiku käigust saabuvad
Sargasso mere ülipikkade merevetikate probleemi . Ekspeditsioon kestis 751 päeva , 535 päeva sellest olid laevad lõunapoolkeral . Kogu reisi käigus läbiti ühtekokku 49 723 miili teekond , mis ületab kaks ja veerand korda ekvaatori pikkuse . Avastati koguni 29 saart , arvukalt meresõidule ohtlikke madalikke , ning karisid , oluliselt parandati ja täpsustati varem tuntud geograafiliste objektide koordinaate . Samuti koguti erinevat infot õhutemperatuurist , baromeetrilisest rõhust , maa magnetvälja elementidest ning teisalt ookeanisügavustest , veetemperatuurist , ookeanivee erikaalust erinevatel sügavustel ja selle läbipaistvusest . Kogu retke jooksul ja eriti lõunapolaarvetes näitaseid meremehed üles hiilgavaid meresõiduoskusi . Bellingshauseni ekspeditsiooni väljapaistvad tulemused vainustasid kogu maailma õpilasi . Bellingshauseni edaspidine elu .
Nastikud varjuvad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse ja sõnnikuhunnikutesse, kuid võivad metsakõdusse ka ise käike rajada. Nastik ujub hästi ja võib sukelduda mitmekümneks minutiks. Hea ujumisoskuse tõttu elab nastikuid ka Eesti väikesaartel. Oktoobrist märtsi-aprillini talvituvad nastikud talveunes näriliste urgudes või kändude all, kompostihunnikutes, külmumata pinnases või lehekuhjades kas üksikult või mitmekesi koos. Väljumise aeg oleneb õhutemperatuurist. Nastikud on põhiliselt päevase eluviisiga, kuid toitu püüavad nad hommikul ja õhtul. Hommikut alustavad nad pika päikesevanniga Sigimine Nastikud paarituvad pärast esimest kevadist nahavahetust (Kesk-Euroopas aprillis). Sageli kogunevad nad suurtesse paaritumisrühmadesse, millesse võib kuuluda kuni 60 looma. Isaseid on nendes rühmades alati rohkem kui emaseid. Paaritusmängu ega eelmängu ei ole.
Hüdrosfäär Vee jaotus maal-maailmameres:Vaikne ookean-52,9%; Atlandi ookean-24,8%; India ooeken-20,8%; Põhja jää meri-1,5%; muu:Liustik-75%; põhjavesi-24%; mullavesi 1% Maailmamere veetemperatuur-Maailmamere pinna aasta keskmine temperatuur on 17-18C, mis on 3-4 kraadi võrra kõrgem keskmisest õhutemperatuurist maismaa kohal.Tervikuna on maailmamere keskmine temp. 3,8C, põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3C võrra kõrgem kui lõunapoolkeral. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1 meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõppeb 30-40m sügavusel, seetõttu on veekogude paari meetri paksune veekiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi.
iseloomustamiseks on kasutusele võetud füüsikalised suurused: võnkeamplituud, periood ja sagedus. Võnkeamplituudiks nimetatakse võnkuva keha amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist. Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Võnkesageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust. Sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis. Helid liigitatakse infraheliks, kuuldavaks heliks ehk hääleks ja ultraheliks. Heli levib õhus, sõltuvalt õhutemperatuurist, kiirusega 330-340 m/s. Heli iseloomustatakse helikõrguse ja helivaljuse abil. Mida suurem on võnkesagedus, seda kõrgem on heli. 3. Soojusõpetus · Siseenergia. Soojusülekanne Soojusülekandeks nimetatakse siseenergia levimist ühelt kehalt teisele. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale kehale. Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teiselekehadele või siis teistelt kehadelt antud kehale.
Värvikirevaid päevaliblikaid kohtame sageli lilleõitel, kuhu nad toituma laskuvad. Jalgadel oleva maitsmistundlaga tunneb liblikas nektari maitset. Enamik liblikaid on taimtoidulised. Mõni liblikaröövik toitub ka loomadest ollustest- näiteks koiröövik villast ja karvast. Köögis võib lendamas näha ja kapiseinal istumas leedikuid. Leedikute vastsed arenevad jahus, kamajahus jt. jahusaadustes. Liblikate levik Liblikate valmikute aktiivsus sõltub suuresti õhutemperatuurist ning valgusest. Päevaliblikaid tuntakse ööliblikatest paremini, sest nad tegutsevad valgel ajal. Ometi on ööliblikaid maailmas palju rohkem- u. 105 000-, päevaliblikaid aga 15 000 liiki. Päevaliblikad lendavad ringi ainult valgel ajal, hämarikuliblikate hulgas on aga lisaks ainult pimeduses lendavatele loomadele küllalt ka selliseid liike, kes on aktiivsed kas ainult valgel ajal või siis ööpäevaringselt. Õhutemperatuuri mõju on eriti selgelt
Kõige lihtsam on meie oludes märgata seost jahedate ja vihmaste ilmadega. Sellistes oludes lendab ringi vähe putukaid ja neist toituvatel lindudel kuluks liiga palju energiat, et kõht täis saada. Nõnda suigubki näiteks osa pääsukesi ja piiritajaid jahedate ja sombuste ilmade korral uinakusse. Niisugused energiat säästvad uinakud kestavad üldjuhul kuni paar päeva. Kui halvad olud püsivad kauem, satub uinunud lindude elu suurde ohtu. Kasetriibikute elurütm sõltub õhutemperatuurist üsna otseselt. Sooja suveilmaga tegutsevad kasetriibikud hämarikus ja öösel, nii nagu suurem osa pisiimetajaid. Kui õhutemperatuur langeb aga alla kümne soojakraadi, tõmbavad nad end kerra ja jäävad magama. Kevadel ja sügisel, kui ööd on jahedad, võib see toimuda lausa igal öösel. Kui ka päevane temperatuur jääb madalaks, põõnavad triibikud mitu ööpäeva järjest. Isegi suvel uinuvad
Pilvedest langevad: uduvihm, vihm, lumi, rahe, teralumi, jää- või lumekruubid Maapinnal tekkivad kondensatsiooni produktid: Kaste, hall, jäide, kiilasjää, härmatis SADEMETE JAOTUS Agregaatoleku järgi: Vedelad: vihm, uduvihm Tahked: lumi, lume- ja jääkruubid, teralumi, jäävihm, rahe Segatüüpi: lumelörts, rahe koos vihmaga, jäävihm koos vihmaga Agregaatolek sõltub peamiselt õhutemperatuurist ning niiskusest. Langemise järgi: Laussademed: - täispilvisuse korral (Ns, St, As) - Sadu kestab pikalt (nt mitu ööpäeva) - Saju intensiivsus mõõdukas või nõrk ning muutub vähe - Sajab suurel territooriumil - Lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm, lauslörts Hoogsademed: - Meie laiustel Cb Kestab lühikest aega - Intensiivsus on muutlik, üldiselt suur - Sajab suhteliselt väikesel alal
On selgunud, et eriti kahjulik on inimesele infraheli sagedusega 8-12HZ. Infraheli on ohtlik seetõttu, et pole teada, kas oleme infraheli mõjusfääris või mitte. Infraheli eest on raske end kaitsta, sest see tungib seintest läbi oluliselt nõrgenemata. Muusikas on müra paljude löökpillide, näiteks trummi, triangli, gongi, kastjaneti poolt tekitatud heli. Helikiirus Heli levib õhus kiirusega u. 1224 km/h. Heli levimise kiirus oleneb õhutemperatuurist ja rõhust- mida madalamad need on, seda väiksem on helikiirus. 11 km kõrgusel hõredas külmas õhus on helikiirus u. 1000 km/h. Vees levib heli palju kiiremini kui õhus- 5400 km/h. Kui heli on mõnes punktis kord tekkinud, siis keskkonnatingimuste samaks jäämisel levib ta ajas muutumatu kiirusega. Sedamööda, kuidas helilained tekkekohast eemalduvad, muutuvad nad üha nõrgemaks ja kustuvad täielikult. Nende kiirus jääb aga kuni täieliku kustumiseni muutumatuks
Kui tavaliselt õhutemperatuur kõrgemale tõustes langeb, siis inversiooni korral see troposfääris kõrgemale tõustes tõuseb. Hoolimata kõrgest õhurõhust võib inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht tingida pilves taeva. 6. Õhurõhu mõõtmise vahendid ·Õhurõhk oleneb mõõtmise kohast maapinna suhtes. ·Mida kõrgemal mägedes õhurõhku mõõta, seda väiksem on õhumassi rõhk, sest mägede kohal on õhusammas väiksem ja õhk hõredam. ·Õhurõhk oleneb ka õhutemperatuurist. Mõõtmisi on püsivalt teostatud alates 1. jaanuarist 1998 kolmel korral ööpäevas. Õhurõhu mõõtmiseks kasutatakse baromeetrit. Meteoroloogiajaamades on levinud anumbaromeetrid. Nende põhiosaks on elavhõbedaga täidetud karbike ning sellesse suubuv skaalaga varustatud klaasist toru. Õhurõhu tõusul suureneb surve karbikesele, rohkem elavhõbedat surutakse klaastorusse ning elavhõbede sammas tõuseb. Õhurõhu langusel surve karbikesele
· Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad. Haritavat maad, peamiselt istandikke, ei ole kuigi palju, rohumaid pole peaaegu üldse. Taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kautsuki-,kohvi ja kakaopuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. · Maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes. Sealgi oleneb kasvataate kultuuride ja loomatõugude valik õhutemperatuurist ning sademete hulgast ja aastajalisest jaotusest. Need omakorda sõltuvad mäeahelike asendist ilmakaarte ja valdavate tuulte suhtes ning mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist. Nii kasvatatakse näiteks Peruu Andides kolme kilomeetri kõrgusel veel kartulit ja maisi ning nelja kilomeetri kõrgusel villa- ja lihaloomadena laamasid. Nepalis viivad seprad jakke isegi viie kilomeetri kõrgusel mägedes paiknevatele suvekarjamaadele. Siiski nendest
kõige külmemad alad). Sageli kohtame värvikirevaid päevaliblikaid lilleõitel, kuhu nad toituma laskuvad. Jalgadel oleva maitsmistundlaga tunneb liblikas nektari maitset. Enamik liblikaid on taimtoidulised. Mõni liblikaröövik toitub ka loomadest näiteks koiröövik villast ja karvast. Köögis võib lendamas näha ja kapiseinal istumas leedikuid. Leedikute vastsed arenevad jahus, kamajahus ja teistes jahusaadustes. 1.3. Levik Liblikate valmikute aktiivsus sõltub suuresti õhutemperatuurist ning valgusest. Päevaliblikaid tuntakse ööliblikatest paremini, sest nad tegutsevad valgel ajal. Ometi on ööliblikaid maailmas palju rohkem umbes 105 000-, päevaliblikaid aga 15 000 liiki. Päevaliblikad lendavad ringi ainult valgel ajal, hämarikuliblikate hulgas on aga lisaks ainult pimeduses lendavatele loomadele küllalt ka selliseid liike, kes on aktiivsed kas ainult valgel ajal või siis ööpäevaringselt.
Mõnikord võivad tagakeha seljal esineda karvatutid, mis on muust karvastikust tugevamad. Osal liblikatel esinevad tagakehal tümpanaalelundid (kuulmiselundid). Isaste liblikate tagakeha koosneb kaheksast, emaste oma seitsmest nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Suguelundid on liigispetsiifilise kujuga, see takistab eri liikidesse kuuluvate loomade paaritumist. Liblikate valmikute aktiivsus sõltub suuresti õhutemperatuurist ning valgusest. Päevaliblikad lendavad ringi ainult valgel ajal, hämarikuliblikate hulgas on aga lisaks ainult pimeduses lendavatele loomadele küllalt ka selliseid liike, kes on aktiivsed kas ainult valgel ajal või siis ööpäevaringselt. Õhutemperatuuri mõju on eriti selgelt nähtav ööliblikate puhul, külmadel öödel on liblikate aktiivsus madal. Mõned valmikuna talvituvad (näiteks satelliitöölane - Eupsilia transversa) või hilissügisel lendavad
A 1. Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus- maapinna soojuskiirgus. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering) -Peegeldumine (reflection) -Neeldumine (absorption) 2. Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Selleks, et õhumassid liikuma hakkaks, on vaja teperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temp. on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma ja tekib madala rõhuga ala. Külmematel aladelt voolab sinna uus rõhk, mis soojeneb ja tõuseb. Tänu...
Jalgadel oleva maitsmistundlaga tunneb liblikas nektari maitset. Enamik liblikaid on taimtoidulised. Mõni liblikaröövik toitub ka loomadest ollustest- näiteks koiröövik villast ja karvast. Köögis võib lendamas näha ja kapiseinal istumas leedikuid. Leedikute vastsed arenevad jahus, kamajahus jt. jahusaadustes. Liblikate levik Liblikate valmikute aktiivsus sõltub suuresti õhutemperatuurist ning valgusest. Päevaliblikaid tuntakse ööliblikatest paremini, sest nad tegutsevad valgel ajal. Ometi on ööliblikaid maailmas palju rohkem- u. 105 000-, päevaliblikaid aga 15 000 liiki. Päevaliblikad lendavad ringi ainult valgel ajal, hämarikuliblikate hulgas on aga lisaks ainult pimeduses lendavatele loomadele küllalt ka selliseid liike, kes on aktiivsed kas ainult valgel ajal või siis ööpäevaringselt. Õhutemperatuuri
Atmosfäär Atmosfäär Atmosfäär on jagatud kihtideks temperatuuri ja rõhu muutumise alusel. Atmosfäär on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik 78%, sellele järgneb koguseliselt hapnik 21%, argooni on 0,93% ja süsinikdioksiid 0,03%. . Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru 4%, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Õhk paikneb atmosfääris ebaühtlaselt , ligikaudu 99% atmosfääri massist asub kihis mis ulatub maapinnast 30-35 km kõrgusele. Ulatudes enam kui 700 kilomeetri kõrgusele, koosneb atmosfäär viiest kihi...
Holz Prof kantakse mustusest, tolmust, puukoorest jm puhastatud pinnale pintsli ja/või rulli abil või vannis/vaakumis. Töödeldava puidu niiskus ei tohi ületada 20% puidu massist. Õhutemperatuur ei tohi olla alla +50 (õhuniiskus ei tohi ületada 75%). Reagendi (Holz Prof) temperatuur peab olema +150C...+250C, vajaduse korral võib seda soojendada kuni vajaliku temperatuurini. Reagendi õige temperatuur tagab hea ja ühtlase imbumise puitu. Kuivamisaeg on 13 ööpäeva sõltuvalt õhutemperatuurist ja -niiskusest, puidutüübist ja viimistlusviisist. Immutatud ja kuivatatud pinda võib värvida või katta teiste dekoratiivvahenditega. Toode on puiduga lõplikult seondunud 7 ööpäeva möödudes. Peale immutamist ei tohi puidu pinda mehaaniliselt töödelda. Mitte töödelda jäätunud puitu! Mitte segada teiste vahenditega! Enne kasutamist hoolikalt segada! (Toote põhja tekkiv sade ei mõjuta toote kvaliteeti) Säilitamine
toimub väga kiiresti ja pidevalt. Kui katkeks fotosünteesi protsess, lõppeks ka elu maakeral. Fotosünteesi protsess jaguneb valgus- ja pimedusstaadiumiteks, kus toimuvad vastavalt valguse neeldumine, fotosüsteemid ja sahhariidide süntees. Protsessi lähteaineteks on süsinikdioksiid ja vesi ning saadusteks on süsivesikud ja hapnik, energiaallikana kasutatakse päikesekiirgust. Taimede fotosüntees ja saak olenevad mitmetest erinevatest teguritest: päikese kiirguse neeldumisest lehtedes, õhutemperatuurist, pinnase ja õhu niiskusest, mineraalsest toitumisest ja süstihappegaasi konsentratsioonist ja teistest tingimustest. Peamiselt toimub fotosüntees taime lehtedes. Fotosüntees tagab keemiliste elementide ringe suures aineringes. 13 Kasutatud allikad 1) Farabee, M. 1992, 1994, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2007 ,,Online Biology Book". Kättesaadav: http://www.emc.maricopa
Kursuse projekt aines Metallkonstruktsiooid I - projekt Üliõpilane: Matrikli nr: Juhendaja: Priit Luhakooder Töö esitatud: 11.01.2013 Töö kaitstud: Tallinn 2013 1 LÄHTEANDMED Hoone teljemõõdud mõõdud: Laius L=17 m; Pikkus B= 60 m; Hoone vaba kõrgus H=9 m. Hoone asukohaks on Tartu, linnalähipiirkond. Hoone välisgabariit on tavaliselt u. 0,5m suurem teljegabariidist ning Koormuse määramisel on tarvis teada hoone välisgabariite, seega hoone plaanimõõdud on järgmised: Laius L=17,5 m; Pikkus B=60,5 m. Hoone raamide arv on 8 ja sammuks on 7,5 m (). Hoone kõrguse määramisel tuleb ruumi vabale kõrgusele liita katusekandja-, roovide-, kattepleki- ja vajadusel soojustused kõrgused/paksused. Samuti tuleb arvestada ka soklikõrgusega, kuna projekt...
tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kanatkse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t. kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul, kui krundikiht on liialt tardunud, tuleb seda hoolikalt veega niisutada. See annab krohvile monoliitsuse. Mördikihid nakkuvad teineteisega paremini. Mördi tardumisaeg oleneb: krohvitava pinna niiskusest ja poorsusest, õhutemperatuurist, mördikihide paksusest. 33. Soojustuse paigaldamine ja katmine dekoratiivkrohviga Soojustus pannakse prusside või mingite muude asjade vahele. Selle peale kinnitatakse võrk ja krohvitakse dekoratiivkrohviga 34. Rullmaterjalide paigaldamisel kasutatavad töövahendid ja liimid · Töövahendid: Värvirull, liimihari, pintsel, tapeedirull, suugirull, lõikur, plastlabidas, kliistriämber, käärid, nöörlood, tapeedinuga, · Liimid: Kuivliimid, valmisliimid 35
FÜSIOLOOGIA: Veri 1. Vere funktsioonid 1) Transpordifunktsioon - Veri transpordib hingamisgaase hapnikku kudedesse ja CO2 kudedest kopsudesse 2) Kaitsefunktsioon - Hüübimisvõime, mis tõkestab verejooksu väikese veresoone sulgemise teel. Homöostaas - Veri hoiab pH taseme organismis normipiires 3) Valgudepoo - Veres olevad valgud on organismile vajadusel kergesti kättesaadavaks valgutagavaraks 2. Verd iseloomustavad omadused 1) Vere maht Täiskasvanud 4,5-5L. Inimesel on verd 6-8% kehakaalust. 2) Hematokriti abil saab vererakkude ja plasma vahekorda 3. Vererakud Punaverelibled Erütrotsüüdid Valgeverelibled Leukotsüüdid Vereliistakud Trombotsüüdid 4. Erütrotsüüt sisaldab hemoglobiini ja määrab veregruppi. Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse 5. Leukotsüüt organismi kaitse. 6. Trombotsüüt ...
vajalik lisa töökäiguna pinna lihvimine märja vilthõõrutiga, mida tehakse siis, kui pinnakiht on veidi kuivanud. Vältima peaks igasuguseid katkestusi ühel pinnal. Erivärviliste pinnaosade tegemiseks ei soovitaks kasutada erivärvi krohvi, vaid kasutada selleks hiljem pinnaosade ülevärvimist. Ülevärvimisel tekib aga probleem ideaalselt sirge joone saavutamine suure faktuuriga pinnal, mis ligidalt vaadates võib hakata häirima. Krohvi kuivamisaeg sõltub õhutemperatuurist ning -niiskusest. Suvel kuivaga kuivab standardkrohv 1 ööpäevaga, sügisel vihmaste ja külmade ilmadega kuni 2 nädalat. Kogu kuivamisajal tuleb pinda kaitsta sademete eest. Kuivamisaeg on väga pikk kirjukivikrohvil, mis suvel on ca 1 nädal. Lõpetustööd. Lõpetustöödeks on kilede eemaldamine. Seda võib teha koheselt peale krohvifaktuuri tegemist märja krohvi puhul. Kui lastakse krohv juba veidi kuivada, peab ootama krohvi täielikku kuivamist tehes seda juba terava noa abil
Õhuniiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Troopiline mandriline õhumass on väga kuiv, aga troopiline mereline õhumass on niiske. Absoluutne, suhteline niiskus, temperatuurAbsoluutse niiskuse all mõistetakse ühes kuupmeetris niiskes õhus sisalduvat veeauru massi. Suhteline niiskus ehk relatiivne niiskus on õhus oleva ja õhu temperatuurile vastava küllastava veeauru rõhu suhe, mis on väljendatud protsentides- sõltub õhutemperatuurist, kuna sooja veeauru mahutavus on suurem. Relatiivne niiskus on tavaelus kõige tuntum ja ka inimese poolt kõige paremini tajutav niiskuse karakteristik. Kui väljas on udu või sajab lausvihma on suhteline niiskus tavaliselt väga lähedane või võrdne 100%, sest siis on õhk veeauruga küllastunud (või väga lähedal sellele). Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus. Kastepunkti saavutamine on vajalik udu tekkeks.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 RAAMATUPIDAJA TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Kodutöö Õppejõud Kaie Kranich MA Mõdriku 2016 SISUKORD 1ÜLDANDMED............................................................................................................4 2RISKIANALÜÜSI METOODIKA..............................................................................4 3TÖÖKOHA JA TÖÖÜLESANNETE KIRJELDUS....................................................6 3.1Töökoha kirjeldus..................................................................................................6 3.2Töötaja tööülesannete lühikirjeldus.......................................................................6 4TÖÖKOHA RISKITEGURID..............................................................
A JÕGEVA ÜHISGÜMNAASIUM 11. klass Minni Ansip ÕHUTEMPERATUURID JÕGEVA LINNAS Uurimustöö Juhendaja: Maire Tuimets Jõgeva 2008 Sisukord ÕHUTEMPERATUURID JÕGEVA LINNAS.........................................................1 Sisukord.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 TEOREETILINE TAUST [1]........................................................................................... 4 1. 1 Õhutemperatuur......................................................................................................4 1. 2 Termomeetrite liigid..................................................................................................
A 1. Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus-maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering)...
pihustitest põlemiskambris, määrimine halveneb. Paraneb kütuse põlemine. Suur viskoossus: hakkab tekkima juba alates +5C-st. Paksenema hakkab parafiin. Pihustamine halveneb, samuti ka segu moodustumine, kütus ei põle täielikult. Heitgaas muutub tumedamaks (hakkab sisaldama tahma). Kütuse koostis: a) Hägustumistemperatuur: +3...5C, tahked süsivesinikud (e. parafiin) muudavad kütuse häguseks. Kütuse hägustumistemperatuur võiks olla varuga, nt. õhutemperatuurist 5C madalam. b) Isesüttimistemperatuur: madalaim temperatuur, mille juures kütus süttib ilma kõrvalise tuleta. c) Kütuse isesüttivus: Tsetaaniarv min. 45, 1100...2200p/min. 5) Lisaained kütuses: lubamatud on väävel, vesi ja tahked ained. 1. 3 Gaasikütus Gaasikütuseks nimetatakse selliseid kütuseid, mis juhitakse mootori toitesüsteemi gaasilises olekus. Võrreldes vedelkütustega on gaasikütustel mitmeid eeliseid: · suured varud looduses · sobilik hind
segistit või visplit. Krohvimiseks vajalikud tööriistad on kellu, hõõruti, liip, mördiprits, krohvinuga, anum krohvi jaoks ja vispel krohvi segamiseks. Tööohutuse tagamiseks on vajalikud tööriided/jalanõud, kindad, respiraatorit, vajadusel kaitseprillid ja müts. Kõrgemal olevate pindade krohvimiseks on vajalik telling, mis ei logise ja ei sea töötaja elu ohtu. Mördi tardumisaeg oleneb krohvitava pinna niiskusest ja poorsusest, õhutemperatuurist, mördikihtide paksusest. Tööriistad pesta veega kohe pärast töö lõpetamist. Krohvitud pindu kontrollitakse peale 14-päevast kuivamist. Aluspinna ettevalmistamist ja tehnoloogilise järjekorra õigsust kontrollitakse kihi lahtiraiumisega. Tugevuse ja niiskusesisaldust kontrollitakse laboris. Pinnase siledust kontrollitakse käega katsudes. Naket kontrollitakse vasaraga kergelt koputades. Pinna siledust kontrollitakse 2-m latiga ja mõõtekiiluga
OÜ Rivervalley RISKIANALÜÜS Riskianalüüsi valmimisel osalesid: Riskianalüüsi teostaja Remo Jõeorg. Koostamise aeg ja koht: Tallinn 2014 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................................... 3 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS....................................................................................................................................... 4 METOODIKA......................................................................
GLOBAALNE VEEVARU MAAKERAL Maailmameri 97,2% Mandrijää ja jääliustikud 2,15% Põhjavesi 0,62% (sh aktiivse veevahetuse tsoonis 0,29%) Mageveejärved 0,009% Soolajärved ja sisemered 0,008% Mullavesi 0,005% Atmosfäär 0,001% Jõed 0,0001% -2- VEE HULK MAAL JA VEERINGE ÕHUNIISKUS Suhteline õhuniiskus sõltub õhutemperatuurist, kuna sooja õhu veeauru mahutavus on suurem. Õhu niiskussisaldus kasvab kiiresti temperatuuri suurenedes. SOOJUSMAHUTAVUS Soojushulk, mis kulub aurumisele on üks olulisemaid soojusbilansi mõjutavaid komponente. 1g vee külmumisel vabaneb 334 J soojust, sama palju soojust kulub 1g jää sulamisel. Õhu ja vee soojusmahutavuse erinevus on 3483 korda. Ookeanid toimivad kui soojuse akumulaatorid. (Atlandi ookeani põhja osa annab
Operatiivne temperatuur iseloomustab ruumi õhutemperatuuride ja pinnatemperatuuride koosmõju. α C ∙t a +α rad ∙ t rad t operatiivne= ,℃ α c + α rad αc - keha pinna konvektiivne soojusjuhtivus, W/(m2·K); ta - õhutemperatuur, ºC; αrad - keha pinna kiirguslik soojusjuhtivus, W/(m2·K); trad - kiirgavate pindade keskmine temperatuur, ºC Kui õhu liikumiskiirus on alla 0,2m/s ja kiirgustemperatuur ei erine õhutemperatuurist üle 4°C võib kasutada järgmist valemit: t a +t rad t operatiivne= ,℃ 2 Keskmine kiirgustemperatuur - arvutatakse kiirgavate pindade kaalutud keskmiste temperatuuridena. Efektiivne temperatuur – on võrdne niiskusega küllastunud õhu temperatuuriga, kui õhu liikumiskiirus on 0,1 m/s. Iseloomustab õhu temperatuuri, niiskuse ja liikumiskiiruse koosmõju. 13. Temperatuur (ºC, K, ºF)
seda aktiivseks temperatuuriks. Kaetus kui suur osa sellest on taime osadega kaetud ja kui palju on selles pildis näha aluspinda (vertikaalselt pildistatud). Taime lehe temperatuur on lähedane õhutemperatuurile, aga seda kas ta on või mitte mõjutab oluliselt see, milline on taime veega varustatus. Kui taimed on halvasti veega varustatud, siis päikese käes võib taime lehe temperatuur tõusta kõrgemale õhutemperatuurist. Ladvaõun on nii ilus, sest ta kasvab soodsamates temperatuuri tingimustes. Vahe võra sisemuses, alumises osas võib olla temperatuuri erinevus kuni 4 kraadi. ÕHUNIISKUS, AURAMINE JA SADEMED Üldine veeringe looduses veeauru hulk atmosfääris on suuresti muutuv. Auramine toimub maapinnalt ja veekogult. Maismaast suurem osa on kaetud veega ja vee pealt on auramine märgatavalt suurem, siis suurema osa sellest veest aasta jooksul aurub tuleb ookeanide pinnalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
