Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Akustika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Heliõpetus
Jana Sarnavskaja
2012
Sisukord
Heli
Heli levimine
Heli peegeldumine
Müra
Füüsika ja muusika
Kokkuvõte
Heli
Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha
Heliks  nimetatakse keskkonnas levivat 
võnkumist 
Inimene kuuleb  heli vahemikus 16Hz kuni 
20 000Hz
Infraheli  on heli, mille sagedus on väiksem 
kui 16Hz 
Ultraheli on heli, mille sagedus on suurem 
kui  20 000Hz
Kindla helikõrgusega heli 
tekitamiseks kasutatakse 
heliharki
Heli levimine
Laineks nimetatakse võnkumise 
levimist  keskkonnas
Heli levimise kiirus sõltub 
õhutemperatuurist, õhuniiskusest ja 
õhurõhust
Heli levimise kiirus õhus on 330 m/s
Heli levimise kiirus vees on üle nelja 
korra suurem kui õhus,  1450 m/s
Heliallikas tekitab  laineid , mis 
jõuavad meie kõrvadeni.
Heli peegeldumine
Suurtes ruumides, näiteks kirikutes, esineb 
kõnelemisel eriline heli, järelkõla. See tekib 
põhiheli ja peegeldunud heli liitmisel
Mida suurem on ruum, seda rohkem 
peegeldunud heli hilineb
Kui peegeldunud heli hilineb põhiheliga 
võrreldes sedavõrd, et kuuleme kahte 
iseseisvat  heli, siis on tegemist kajaga
Tallinna lauluväljakule ehitati 
hiigelsuur kaar, et lauljate hääl 
kostaks tuhandete kuulajateni.
Müra
Müra tekitavad korrapäratult 
võnkuvad kehad
Müra on tervisele kahjulik
Inimene saab ennast kaitsta eriliste 
kõrvaklappidega – antifoonidega
Inimesel on eriti kahjulik infraheli 
sagedusega 8 – 12Hz
Lennukid  tekitavad palju müra.
Füüsika ja muusika
Tämber on muusikariistale omane kõlavärving. 
Põhitooniks nimetatakse pillikeele kõige madalamat sagedust
Ülemtooniks nimetatakse põhitooni kordset sagedust
Helitaju pole võrdeline kõrva tungiva heli energiaga. Helitaju mõõduks on võetud 
kasutusele helivaljus. Helivaljuse mõõtühikuks on 1dB=0,1B
Kuuldelävi – kõige nõrgem heli, mis tekitab heliaistingu
Igal keelpillil on erinev tämber.
Kokkuvõte
Heli. Helid liigitatakse infraheliks, kuuldavaks heliks ehk hääleks ja ultraheliks. 
Heli levib kiirusega 330-340 m/s. Mida suurem on võnkesagedus, seda kõrgem 
on heli
Tämber. Tämber ehk kõlavärving tekib põhitooni ja ülemtoonide  liitumise  
tulemusena
Helivaljus. Helivaljuse ühik on 1 bell (1 B). Sageli kasutatakse ühikut 1 detsibell (1 
dB)
Tänan tähelepanu eest!

Document Outline

  • Slide 1
  • Sisukord
  • Heli
  • Slide 4
  • Heli levimine
  • Slide 6
  • Heli peegeldumine
  • Slide 8
  • Müra
  • Slide 10
  • Füüsika ja muusika
  • Slide 12
  • Kokkuvõte
  • Tänan tähelepanu eest!
Vasakule Paremale
Akustika #1 Akustika #2 Akustika #3 Akustika #4 Akustika #5 Akustika #6 Akustika #7 Akustika #8 Akustika #9 Akustika #10 Akustika #11 Akustika #12 Akustika #13 Akustika #14
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Janchika Õppematerjali autor
Heli(levimine, peegeldumine, müra, füüsika ja muusika)

Sarnased õppematerjalid

Muusika ja selle seos heliõpetusega
12
doc

Muusika ja selle seos heliõpetusega

..............................3 - Noodikiri..............................................................................................................3 - Millega muusikat tehakse?...............................................................................3-4 3) Mis on muusikateadus?........................................................................................4 4) Mida tähendab muusika minu jaoks?...................................................................5 5) Mis on akustika ehk heliõpetus?..........................................................................5 - Heli......................................................................................................................6 - Heli levimine ja peegeldumine............................................................................6 - Kaja.....................................................................................................................6 - Müra.............................

Füüsika
Heli
22
pptx

Heli

HELI MILLEST ME RÄÄGIME?  Mis on heli?  Kuidas heli tekib?  Heliallikad  Heli kiirus  Kuuldav heli, infraheli ja ultraheli  Heli peegeldumine ja kaja  Müra  Kasutatud kirjandus MIS ON HELI?  Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist  Heli iseloomustatakse helikõrguse (ühik 1 Hz) ja helivaljuse (ühik 1 B) abil  Mida suurem on võnkesagedus, seda kõrgem on heli  Mida suurem on võnkeamplituud, seda valjem on heli KUIDAS HELI TEKIB?  Heli tekitavad võnkuvad kehad:  Võnkuvkeha paneb võnkuma ka ümbritseva õhu  Õhk omakorda inimese kõrvas oleva trummikile  Trummikile võnkumist tajumegi helina  Õhuta ruumis heli ei levi! HELIALLIKAD  Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha  Helisev pillikeel  Orelivile  Saag puu lõikamisel  Töötav auto mootor  Jne. HELI KIIRUS  Heli kiirus erinevates aine

Füüsika
Huvitavaid katseid fakte füüsikast
10
doc

Huvitavaid katseid/fakte füüsikast

Miks on kang tasakaalus ega hakka pöörlema? Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Katse: kasutame kangi ja 100 grammiseid koormisi. Igale koormisele massiga 100 g mõjub raskusjõud 1 N. Paneme kangi ühte otsa koormise massiga 100 g. Otsime teisele niisama suure massiga koormisele koha kangil, nii et kang oleks tasakaalus. 6 Akustika on füüsika osa, kus uuritakse helinähtusi. Helinähtuseks on heli tekkimine ja levimine. Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha. Kuidas me helisid kuuleme? Õhu kaudu kandub võnkumine meie kõrva ja kõrvas olev trummikile hakkab samuti võnkuma, seda tajumegi helina. Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist. Õhuta ruumis heli ei levi.Mida lühem on võnkuv osa, seda kõrgem on heli. Inimene kuuleb heli sageduste vahemikus 16Hz kuni 20 000Hz.

Füüsika
Helivaljus-helivaljuse kõverad ja müra keskkonnas
8
doc

Helivaljus, helivaljuse kõverad ja müra keskkonnas

Referaat Helivaljus, helivaljuse kõverad ja müra keskkonnas 12/04/2009 Sissejuhatus Järgnevas referaadist käsitlen teemasid, mis puudutavad helivaljust ja müra keskkonnas. Referaat on tehtud vabale netientsüklopeediale Vikipeedia ja keskkonnafüüsika praktikumi juhendile toetudes ning eeldab, et antud teemaga on praktikumi jooksul lähemalt tutvust tehtud. Mina kahjuks praktikumi käigus kuuldelävede ja müra taseme mõõtmisega kokku ei puutunud, kuna vastavad aparaadid olid lihtsalt vigased. Seega piirdub minu ettekanne üldise informatsiooniga ning ei lasku arvutustesse. Referaadis toon aga välja ka mõned põhivalemid. Enne, kui põhiteemade juurde pöördun, räägin natuke ka helist kui füüsikalisest nähtusest ning selle omadustest. Heli Heli on keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus - pikilaine, tahkes - ka ristlaine) võnkumine, mis levib õhus kiirusega 344 m/s. Füsioloogiliselt suudab normaalse kuulmisega inimene tajuda õhus levivaid heli

Keskkonafüüsika
Heli
7
docx

Heli

NISSI PÕHIKOOL Mihkel Heli Kirjaliktöö Juhendaja: Kaie Nissi 2015 1 Sisukord Heli ja hääl.............................................................................................................. 3 Heli ja inimene........................................................................................................ 4 Heli peegeldumine.................................................................................................. 5 Tämber................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 7 2 Heli ja hääl Heli tekitavaid kehi nimetatakse heliallikateks. Enamasti on nende võnkumine suure s

võnkumine ja lained
Füüsika kordamine 8 klass
9
doc

Füüsika kordamine 8.klass

49. Sõnasta MEHAANIKA KULDREEGEL! Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda, kui võidetakse jõus, kaotatakse teepikkuses. Mehaanika kuldreegel väljendab lihtmehhanismide korral energia jäävuse seadust. 50. Mida näitab kasutegur? KASUTEGURIKS nimetatakse kasuliku töö ja kogutöö suhet. Kasutegur näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. Kasutegur väljendatakse protsentides. = Akas * 100% Akogu 51. Mis on akustika? AKUSTIKA ehk heliõpetus on füüsika osa, mis uurib helinähtusi. 52. Mis on heli? HELIKS nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist. 53. Missugused kehad on heliallikateks? HELIALLIKAKS nimetatakse võnkuvat keha. 54. Millist liikumist nimetatakse võnkliikumiseks? VÕNKUMINE on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. 55. Mis on võnkeamplituud? Ühik. VÕNKEAMPLITUUD on suurim kaugus tasakaluasendist, suurim hälve. Võnkeamplituudi ühik on 1 meeter. 56. Mis on võnkeperiood

Füüsika
Mõisted
4
doc

Mõisted

Teisele. 48.Sõnasta kangi tasakaalutingimus. Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. 49.Sõnasta mehaanika kuldreegel. Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda, kui võidakse jõus, Kaotatakse teepikkuses. Mehaanika kuldreegel väljendab lihtmehhanismide korral Energia jäävuse seadust. 50.Mida näitab kasutegur? Kasutegur näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. 51.Mis on akustika? Akustika on füüsika osa, kus uuritakse helinähtusi. 52.Mis on heli? Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist. 53.Missugused kehad on heliallikateks? Heliallikateks nimetatakse võnkuvaid kehasid. 54.Millist liikumist nimetatakse võnkliikumiseks? Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla Ajavahemiku järel. 55.Mis on võnkeamplituud? Ühik. Võnkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendist. Ühik: 56.Mis on võnkeperiood? Ühik.

Füüsika
Eksamiks kordamine füüsika 8-klass
8
pdf

Eksamiks kordamine füüsika 8. klass

Füüsika 8.kl Päikeses muundub vesinik heeliumiks, ta on üks tähtedest. Planeedid alates päikesest on Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päikesesüsteemia kehade tõmbejõud tagab süsteemi terviklikkuse. Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks. Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemisasendiga risti. Võnkumiseks nim liikumist, mis kordub teatud ajavahemiku järel, keha läbib sama tee edasi-tagasi. amplituudasend on pendli asukoht, kus liikumise suund muutub ja pendel hakkab tagasi liikuma. Võnkeperiood (T)-ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks (s). T=t/n t-aeg n- võngete arv Võnkesagedus (V)- mitu täisvõnget teeb keha ühes ajaühikus (Hz). V=1/T amplituud on keha suurim kaugus taskaaluasendist. periood on ühe täisvõnke kestvus. sagedus näitab, kui mitu võnget tehakse sekundis. sagedus on võrdne võnkeperioodi pöördväärtusega. f=1/T ühik on Hz, üks

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun