Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Heli (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas heli tekib?

HELI
MILLEST ME RÄÄGIME?
 Mis on heli?
 Kuidas heli tekib?
 Heliallikad
 Heli kiirus
 Kuuldav heli,  infraheli  ja  ultraheli
 Heli  peegeldumine  ja  kaja
  Müra
 Kasutatud kirjandus
MIS ON HELI?
 Heliks nimetatakse keskkonnas levivat 
võnkumist
 Heli iseloomustatakse helikõrguse (ühik 1 Hz) 
ja helivaljuse (ühik 1 B) abil
 Mida suurem on võnkesagedus, seda kõrgem 
on heli
 Mida suurem on võnkeamplituud, seda valjem 
on heli
KUIDAS HELI TEKIB?
 Heli tekitavad võnkuvad kehad:
 Võnkuv keha paneb võnkuma ka ümbritseva õhu
 Õhk omakorda inimese kõrvas oleva  trummikile
 Trummikile võnkumist tajumegi  helina
 Õhuta ruumis heli ei levi!
HELIALLIKAD
  Heliallikaks  nimetatakse võnkuvat keha
 Helisev pillikeel
 Orelivile
 Saag puu  lõikamisel
 Töötav auto mootor
 Jne.
HELI KIIRUS
 Heli kiirus erinevates ainetes on erinev
 Õhus sõltuvalt õhutemperatuurist, kiirusega 330-340 m/s
 Vees, kiirusega  1450  m/s
 Rauas, kiirusega 5850 m/s
 Heli kiirust saab arvutada valemiga v=s/t ehk kiirus 
võrdub teepikkuse ja aja jagatisega 
KUULDAV HELI, INFRAHELI JA 
ULTRAHELI

 Inimene  tajub  kuuldavat heli ehk häält, mis 
on sagedusel 16 Hz kuni 20 000 Hz
 Infraheli sagedus on alla 16 Hz, inimene seda 
ei taju
 Infraheli kuulevad nt  elevandid
 Ultraheli sagedus on üle 20 000 Hz, inimene 
seda ei taju
 Ultraheli kuulevad nt koerad
  Delfiinid  suhtlevad ultraheli vahendusel
  Nahkhiired  orienteeruvad ultraheli abil
HELI PEEGELDUMINE JA KAJA
 Põhiheli ja peegeldunud heli ühinemisel on heli 
valjem
 Mida suurem on ruum, seda rohkem peegeldunud 
heli hilineb
 Kui peegeldunud heli hilineb põhiheliga võrreldes 
sedavõrd, et kuuleme kahte  iseseisvat  heli, siis 
on tegemist kajaga
MÜRA
 Müra tekitavad korrapäratult võnkuvad kehad
 Looduslikud  mürad :
 Merelainete  kohin
 Tuule vihin
 Äikese kärgatus
 Jne
 Muud mürad:
 Töötav külmkapp
  Pesumasin  
 Ventilaator
 Jne
KASUTATUD KIRJANDUS
 Google 
 Vikipeedia
 Füüsika õpik
TÄNAME KUULAMAST 

Document Outline

  • Slide 1
  • Millest me räägime?
  • Mis on heli?
  • Kuidas heli tekib?
  • Heliallikad
  • Heli kiirus
  • Kuuldav heli, infraheli ja ultraheli
  • Heli peegeldumine ja kaja
  • Müra
  • Kasutatud kirjandus
  • Täname kuulamast 
Vasakule Paremale
Heli #1 Heli #2 Heli #3 Heli #4 Heli #5 Heli #6 Heli #7 Heli #8 Heli #9 Heli #10 Heli #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kylli.rk Õppematerjali autor
Mis on heli?
Kuidas heli tekib?
Heliallikad
Heli kiirus
Kuuldav heli, infraheli ja ultraheli
Heli peegeldumine ja kaja
Müra

Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist
Heli iseloomustatakse helikõrguse (ühik 1 Hz) ja helivaljuse (ühik 1 B) abil
Mida suurem on võnkesagedus, seda kõrgem on heli
Mida suurem on võnkeamplituud, seda valjem on heli

Sarnased õppematerjalid

Muusika ja selle seos heliõpetusega
12
doc

Muusika ja selle seos heliõpetusega

..................................................3 - Millega muusikat tehakse?...............................................................................3-4 3) Mis on muusikateadus?........................................................................................4 4) Mida tähendab muusika minu jaoks?...................................................................5 5) Mis on akustika ehk heliõpetus?..........................................................................5 - Heli......................................................................................................................6 - Heli levimine ja peegeldumine............................................................................6 - Kaja.....................................................................................................................6 - Müra....................................................................................................................7

Füüsika
Akustika
14
pptx

Akustika

Heliõpetus Jana Sarnavskaja 2012 Sisukord Heli Heli levimine Heli peegeldumine Müra Füüsika ja muusika Kokkuvõte Heli Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist Inimene kuuleb heli vahemikus 16Hz kuni 20 000Hz Infraheli on heli, mille sagedus on väiksem kui 16Hz Ultraheli on heli, mille sagedus on suurem kui 20 000Hz Kindla helikõrgusega heli tekitamiseks kasutatakse heliharki Heli levimine Laineks nimetatakse võnkumise levimist keskkonnas Heli levimise kiirus sõltub õhutemperatuurist, õhuniiskusest ja õhurõhust Heli levimise kiirus õhus on 330 m/s Heli levimise kiirus vees on üle nelja korra suurem kui õhus, 1450 m/s Heliallikas tekitab laineid, mis jõuavad meie kõrvadeni. Heli peegeldumine Suurtes ruumides, näiteks kirikutes, esineb kõnelemisel eriline heli, järelkõla. See tekib põhiheli ja peegeldunud heli liitmisel

Füüsika
Füüsika kordamine 8 klass
9
doc

Füüsika kordamine 8.klass

Nii mitu korda, kui võidetakse jõus, kaotatakse teepikkuses. Mehaanika kuldreegel väljendab lihtmehhanismide korral energia jäävuse seadust. 50. Mida näitab kasutegur? KASUTEGURIKS nimetatakse kasuliku töö ja kogutöö suhet. Kasutegur näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. Kasutegur väljendatakse protsentides. = Akas * 100% Akogu 51. Mis on akustika? AKUSTIKA ehk heliõpetus on füüsika osa, mis uurib helinähtusi. 52. Mis on heli? HELIKS nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist. 53. Missugused kehad on heliallikateks? HELIALLIKAKS nimetatakse võnkuvat keha. 54. Millist liikumist nimetatakse võnkliikumiseks? VÕNKUMINE on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. 55. Mis on võnkeamplituud? Ühik. VÕNKEAMPLITUUD on suurim kaugus tasakaluasendist, suurim hälve. Võnkeamplituudi ühik on 1 meeter. 56. Mis on võnkeperiood? Ühik. VÕNKEPERIOOD on ajavahemik, mille jooksul sooritatakse üks täisvõnge.

Füüsika
Huvitavaid katseid fakte füüsikast
10
doc

Huvitavaid katseid/fakte füüsikast

tasakaalus ega hakka pöörlema? Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Katse: kasutame kangi ja 100 grammiseid koormisi. Igale koormisele massiga 100 g mõjub raskusjõud 1 N. Paneme kangi ühte otsa koormise massiga 100 g. Otsime teisele niisama suure massiga koormisele koha kangil, nii et kang oleks tasakaalus. 6 Akustika on füüsika osa, kus uuritakse helinähtusi. Helinähtuseks on heli tekkimine ja levimine. Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha. Kuidas me helisid kuuleme? Õhu kaudu kandub võnkumine meie kõrva ja kõrvas olev trummikile hakkab samuti võnkuma, seda tajumegi helina. Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist. Õhuta ruumis heli ei levi.Mida lühem on võnkuv osa, seda kõrgem on heli. Inimene kuuleb heli sageduste vahemikus 16Hz kuni 20 000Hz. Kuuldavat heli nimetatakse ka hääleks. Heli mille sagedus on väiksem kui 16Hz

Füüsika
Mõisted
4
doc

Mõisted

49.Sõnasta mehaanika kuldreegel. Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda, kui võidakse jõus, Kaotatakse teepikkuses. Mehaanika kuldreegel väljendab lihtmehhanismide korral Energia jäävuse seadust. 50.Mida näitab kasutegur? Kasutegur näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. 51.Mis on akustika? Akustika on füüsika osa, kus uuritakse helinähtusi. 52.Mis on heli? Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist. 53.Missugused kehad on heliallikateks? Heliallikateks nimetatakse võnkuvaid kehasid. 54.Millist liikumist nimetatakse võnkliikumiseks? Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla Ajavahemiku järel. 55.Mis on võnkeamplituud? Ühik. Võnkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendist. Ühik: 56.Mis on võnkeperiood? Ühik. Ajavahemik, mis kulub 1 võnkesooritamiseks. Ühik: Valem: 57

Füüsika
Helivaljus-helivaljuse kõverad ja müra keskkonnas
8
doc

Helivaljus, helivaljuse kõverad ja müra keskkonnas

nähtusest ning selle omadustest. Heli Heli on keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus - pikilaine, tahkes - ka ristlaine) võnkumine, mis levib õhus kiirusega 344 m/s. Füsioloogiliselt suudab normaalse kuulmisega inimene tajuda õhus levivaid helisid võnkesagedusega 16 kuni 20 000 Hz (väikelapsed isegi kuni 40 000 Hz). Tajupiiridest kõrgemad ja madalamad sagedused on vastavalt ultraheli ja infraheli. Kuuldelävi (vaikseim heli, mida tajutakse) sõltub sagedusest, aga on umbes 0 dB lähedal; valulävi (millest tugevam heli põhjustab kuuldeelundites valu) on umbes 130 dB lähedal. Helikõrguse määrab põhitooni sagedus, tämbri määrab sageduste spekter ning helitugevuse lainete intensiivsus. Heliallika elastne keha on võimeline võnkuma üheaegselt nii tervikuna (põhisagedus) kui ka selle korrapäraste osadena (ülemhelidena). Elastse keha võnkumisena tekkival helil on 4 põhiomadust:

Keskkonafüüsika
Eksamiks kordamine füüsika 8-klass
8
pdf

Eksamiks kordamine füüsika 8. klass

Laineks nim võnkumise levimist keskkonnas. Laineharja kõrgus lainepõhjast on võrdne kahekordse laine amplituudiga. Lainepikkus on kahe kõrvutise laineharja vaheline kaugus. Ühik: m, tähis: lambada λ . Laine levimiskiirus: v=s/t või v= π /t. Laine kiiruseks nim laine mingit punkti, nt laineharja levimise kiirust. Ristlaines võnguvad keskkonna osakesed laine levimise suunaga risti. Pikilaines võnguvad keskkonna osakesed laine levimise suuna sihiliselt. Heli tekitavad heliallikad e võnkuvad kehad. Heli on keskkonnas leviv võnkumine, mida organismid tajuvad. Õhus levib heli pikilainena. Stetoskoobid on arstidel kaelas. Ühtlases keskkonnas levib heli sirgjooneliselt. Heli kiirus õhus on u 330 m/s. Helihargi sagedus on 440Hz ehk 1 oktavi la. Heli tugevus sõltub võnkeamplituudist, mida suurem amplituud, seda kõvem heli. Me kuuleme helisid 16-20 000Hz. Nendest alumised helid on infrahelid, kõrgemad ultrahelid, nende piires kuuldavad helid

Füüsika
KESKKONNAFÜÜSIKA KT-Teooria
17
docx

KESKKONNAFÜÜSIKA KT-Teooria

taha kuuleb, aga ei näe. Valgusallikad tekitavad nähtavaid varje. Huygensi printsiip; Avaga piiritletud lainefrondi iga punkt on sekundaarlainete allikaks Sekundaarlained on keralained. Kehade ja lainete võrdlus: KEHAD: On materiaalsed – mingist ainest tehtud Ei saa olla samal ajal samas kohas Kokkupõrkel vahetavad energiat LAINED: Ei ole materiaalsed Saavad olla samal ajal samas kohas Saavad läbida üksteist ilma mõjuta Akustika Helilained e. kuuldav heli e. heli – keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised sageduste vahemikus 16 (20) Hz – 20 000 Hz. Vedelikes ja gaasides levib heli pikilainena, tahkistes ka ristilainena. Heli on keskkonnas levivad rõhu võnkumised NB! Heli ei saa levida vaakumis! Kosmoses ei ole heli! Heli levimise kiirus: Sõltub keskkonnatingimustest, mitte heliallika omadustest! Olulist rolli mängivad molekulide vahelised seosed, isel. Jäikus, kokkusurutavus. Mida

Keskkonafüüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun