rahvuslikkuse teadvustamine, rahva haridustaseme kasv, kommunikatsiooni arenemine. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid: emakeelne haridus ning üleüldiselt riigikeel, silmaringi laiendamine, Rahvuslikul liikumisel oli kolm suunda: Saksameelne suund – J.V. Jannsen, eestimeelne suund – J. Hurt, venemeelne suund – C.R. Jakobson Jannsen pani püsiva aluse eestikeelsele ajakirjandusele, 1857 andis välja pärnu postimehe, õhutas eestlasi oma talusid ostma, kirjutas hariduse vajalikkusest ning 1865 tegi laulu ja mänguseltsi Vanemuine ja 1870 eesti põllumeeste selts. Jakob Hurt – pidas vanemuises kõnesid eesti ajaloost ja rahvaluulest, 1870 tegi kõne eestlastele saada suureks ja vaimult, oli eesti kirjameeste seltsi president. Carl Robert Jakobson – nõudis usuõpetuse vähendamist avalikult postimehes, oli baltisakslaste vastu, valiti pärnu ja viljandi põllumeeste seltsi presidendiks.
Batseba Torgny Lindgren Kirjastus << Eesti Raamat >> Tallinn, 1993 Võitnud Prantsusmaal auhinna Prix Femina Torgny Lindgren Sündinud 16.juuni 1938 Pärit Põhja-Rootsist Lugude allikas on piibel Katoliiklane, kes huvitub inimestest ,,Mao tee kalju peal" ,,Valgus" Tegelased: Taavet Iisraeli kuningas; omas üle 52 naise ja Batseba oli tema viimane; julm; vananedes leebus; oli enam kui 30 aastat vanem Batsebast Batseba noor; lõhnab põletavvalust iha järele; ta on vastupandamatult ilus; ihkab valitsemist; Uurija naine; hiljem Taaveti kuninganna Uurija väepealik; ostis Batseba kui ta oli 13; Kuningas Taavet tapab ta Saalomon Batseba ja Taaveti kuues poeg; tüse; peab lugu viinast ja viigimarjadest; troonipärija Amnon Ahinoami ja Taaveti poeg; tavaline; hea südamega; tal on palju sõpru ja naisi; puuduvad vaenlased ...
Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage paavsti ja keisrivõimu vastasseisu 11-13 sajandil. Millest olid vastuolud tingitud? – Kui Püha-Rooma keisririik tekkis, oli paavsti võim nõrk. Kõige selgemalt iseloomustas vastuolu investituuritüli, mida põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule. Paavstid kokkuvõttes edukamad. 2. Mõisted: Kuuria – paavstiõukond Legaat – saadik Kümnis – kirikumaks Bulla – dokument 3. Pühakud, reliikvia, palverännakud. Ketserid ja inkvisitsioon. – Ketser on inimene, kes julgeb katoliku kirikut kritiseerida. Inkvisitsioon on katoliku vaimilike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada
tolleaegne rahvakirjanik Karl Körber hakkas hoolsa noormehe vastu huvi tundma, võttes ta endale kutsariks. 19 aastaselt asus ta tööle köstrina. `'Perno Postimees ehk Näddali leht'' 1857 aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva nädalalehe, mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Pärnu Postimehe avanumbris pöördus Jannsen esimest korda Eesti rahva poole, mitte enam maarahva poole. Koos Eesti rahva nime kasutusele võtuga õhutas Jannsen ka rahvaluule põlistamist. `'Eesti Postimees'' 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeeri kus hakkas välja andma uut ajalehte `'Eessti Teine tase Postimees'', mis siiski oli samas stiilis Kolmas tase Neljas tase eelmisega Aja jooksul jäid tema seisukohad
1 Kordamine muusikaajalookontrolltööks 09.12.2008 Tuuli Varik aga seekord juba kolmeosalsises taktimõõdus. Instrumentaalmuusika õhutas omakorda täiustama juba olemasolevaid pille ja valmistama ka uusi. Pillide püüti anda inimhääle kõla. Renessanssiajastu lemmikpillideks kujunesid orel ja lauto. Otsiti pillikõla, mis meenutaks inimhääle laulvust ja seda suutis kõige tundeküllasemalt tekitada viiul. Kuulsad pillimeistrid Anarud ha Stradivarid oskasid selle pilli vormida täiuslikuks. Renessanssiajastu hakati jumalateenistuseks loodud muusikat esitama ka kontsertmuusikana. Tekkisid esimesed mitmeosalised
alustas Grieg iseseisvalt komponeerimsiega. 1858. aastal astus Leipzigi konservatooriumi, kus õppis muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverti ning õppeasutuse lõpetas aastal 1862. Andis edukaid klaverikontserte kodumaal, kuid 1863 siirdus Kopenhaagenisse, kus viisistas mitmeid H. C. Anderseni luuletusi, jätkas ka kompositsiooniõpinguid. Taanis kohtus ka norra heliloojagaga (Rikard Nordraak) kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Kuid sõprus lõppes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordaaki mälestuseks" ja siis alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale. 1867 asus koos nõo Nina Hagerupiga, kellega abiellus, Christianiasse elama (Oslo) 1866 oli ta Christiana Filharmooniaühingu juht ning osales 1867 Norra Muusikaakadeemia asutamises. Andis kontserte mitmetes Euroopa riikides (Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal)
Kui Hojedas peale 50 päeva tagasi ei olnud võttis Pizarro kõik ellujäänud kokku ja hakkas minema tagasi Santo Dominogo poole. Poole peal kohtasid nad teist ekspeditsiooni mille eesmärgiksoli asustada Darién alad. Seal oli Francisco parem käsi Vasco Nuñez de Balboale. Tema esimene ekspeditsioon Lõuna-Ameerikasse sai alguse Panamast. Sealt leidis ta endale partneri Diego de Almagro. Lood Hernán Cortésest ja tema edukusest õhutas hispaanlasi Lõuna –Ameerikasse ,et sealt kulda ja hõbedat leida aastail 1524-1526 tegid Pizarro ja Almagro kaks reisi pikki Lõuna-Ameerika rannikut. Kuid karmid loodus olud ja pärismaalaste rünnakud sündisid neid tagasi minema. Kuid teisel korral nägid nad inkade linna kus oli palju hõbetat ja kulda. Nüüd oli Pizarro kindlaim kui kunagi varem ,et leidub veel linnu nagu neid mida Hernán Cortésest oli näinud ja mis tasuvad vallutamist.
asemikuks Gregorius Suur- tegeles lisaks usuasjadele ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega; juhtis Rooma linna kindlustamist; korraldas roomlaste suhteid langobardidega; rajas kloostreid; korraldas liturgiat; avaldas teoloogilisi kirjutiti; pani alguse Gregoriuse koraalile; tea autoriteet ultaus isegi Inglismaale Gregorius VII- oli veendunud, et vaimulik võim on ilmalikest valitsejatest üle; pidas oma pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt; õhutas Saksamaa vasalle mässule Innocentius III- tema ajal viidi ellu Greogorius VII ajal sõnastatud põhimõtted; sai sekkuda riikide siseasjadesse; oli alaealise Saksa-Rooma keisri eestkostja; kuulutas välja IV ristisõja; täpsustas ristiusu seisukohti; täiustas kiriku korraldust; tema valitsusaeg oli keskaegse paavstivõimu kõrghetk 9. Kiriku korraldus - paavst, piiskopid, peapiiskopid, preestrid. Kloostrid ja mungad. Olulisimad kloostriordud.(ptk 12)
25. Rahvusliku liikumise uued juhid 1890.-1900. aastatel. Rahvusliku liikumise politiseerumine. Liikumine koondus seltsidesse, uued juhid Jaan Tõnisson ja Konstatin Päts 26. Jaan Tõnisson ja tema tegevus ,,Postimehe" toimetajana. Tartu renessanss. Tõnissoni vaadete iseloomustus. Tõnisson sisendas eestlastesse usku kultuurilise iseolemise võimalikkusesse, võitles venestamise pärast tekkinud passiivsusega, õhutas rahvast oma huvide eest seisma. Kutsus lugejaid üles mitte häbenema oma rahvust ja emakeelt, kõneles demonstratiivselt eesti keelt. 27. 1902 esimese Eesti panga rajamine Tõnissoni eestvedamisel. Eesti laenu- ja Hoiuühisus, esimene eestlastele kuuluv rahaasutus 28. Konstantin Päts ja tema tegevus ,,Teataja" väljaandjana. Pätsi vaadete iseloomustus, nende erinevus Tõnissoni vaadetest.
lapsena seitsmest. Üllatuslikult õppis ta rääkima alles nelja aastaselt, kuid seejärel hakkas ta anuma kõigilt täiskasvanutelt, keda ta kohtas, erinevate asjade töötamismehhanismide kohta. Thomas sai lapsena väga vähe formaalset haridust, käies koolis kõigest paar kuud. Noor Edison õppis lugemist, kirjutamist ning aritmeetikat tänu oma emale. Kuid piiritu huvi nagu ka usk enesearendamisesse ei kadunud lapsest kuhugi, mistõttu õppis ta palju asju iseseisvalt. Thomase isa Samuel õhutas poissi lugema suuri klassikuid, teaduslikke ning tehnilisi raamatuid, andes iga läbiloetud teose eest poisile 10 senti. Kui Edison oli viieteistaastane poiss, oli ta tööl telegraafioperaatorina. Ta pidi olema tööl õhtul kella seitsmest hommikul kella seitsmeni ning andma iga tunni tagant signaali, mis tõestaks, et ta pole uinunud. Signaalid tulid hämmastamapaneva täpsusega. Ühel ööl juhtus sinna inspektor ja nägi Edisoni tugitoolis magamas.
Thomas sai väga vähe formaalset haridust lapsena, käies koolis kõigest paar kuud. Kui modernne psühholoogia oleks sel ajal eksisteerinud, siis oleks talle diagnoostiud ,,tähelepanu defitsiidi sündroom", ning määratud raviks priske kogus ,,imeravimit" Ritalini. Noor Edison õppis lugema, kirjutama ning aritmeetikat tänu oma emale. Kuid piiritu huvi nagu ka usk enesearendamisesse ei kadunud lapsest kuhugi, mistõttu õppis ta palju asju omalkäel. Thomase isa Samuel õhutas poissi lugema suuri klassikuid, teaduslikke ning tehnilisi raamatuid, andes iga läbiloetud teose eest poisile 10 senti. 16-aastaselt alustas Edison juba täisajaga telegraafi tööd, olles eelnevalt kogunud piisavalt teadmisi antud valdkonnas. Viimane viis noore Edisoni paljudesse USA linnadesse, mis viis ta lõpuks, 1868. aastal, Bostonisse, kus ta alustab oma leiutaja karjääri. Thomas Alva Edison ja tema leiutised
· Pärisnimi Elisabet Lepik. · Sündis raudtee-teemeistri perekonnas Jõgeval. · Lapsena tahtis saada näitlejannaks, hiljem see vaimustus lahkus. · 1914 asus õppima Tartusse Puskini-nimelises tütarlaste gümnaasiumis. · 1924 lõpetas selle kooli. · 1924-1927 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. · Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. · Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. · Sõjajärgsel perioodil tegeles luuletaja peamiselt tõlkimisega. · Peamiselt tõlkis saksa ja vene kirjandust. · Luuletõlkijana on Alver erilist huvi tundnud Puskini loomingu vastu ("Jevgeni Onegin"). · Luuletõlkijana on Alver erilist huvi tundnud Puskini loomingu vastu ("Jevgeni Onegin"). · Pärast kooli elas kutselise kirjanikuna Tartus. · 1937.aastal abiellus Heiti Talvikuga. · 1956.aastal abiellus Mart Lepikuga.
vastase koostöölepingu. Sellega alustas Saksamaa on sõjatööstuse arengut ja hakkas looma uut armeed. Selline toiming andis juba aimduse, et Saksamaa tahtis vabaneda rahulepingu tingimustest kas sõjata või sõjaga. Kindlasti lootis ka Venemaa, et saab kaasata Saksamaa oma plaanidesse. Järgmine samm Teise Maailmasõtta oli Hitleri nimetamine kantsleriks 1933. aastal. Hitler oli Saksamaa raudne rusikas II maailmasõjas. Hitler kehtestas Saksamaal diktatuuri ning õhutas rahavast Versailles' rahulepingule vastu astuma. Ta sisendas rahvale, et sõda on õige lahendus ning inimesed jäid seda isegi uskuma. Ma arvan, et Saksamaa ei oleks olnud nii suur sõja õhutaja, kui eesotsas ei oleks olnud Adolf Hitler. 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu. Ta asus kohe looma endale lennuvälja ja sõjalaevastikku. Lääneriigid olid Saksamaa suhtes järeleandlikud. Tänu sellele suutis Saksamaa endale luua armee ning valmistuda sõjaks
d) Aleksandrikool avati 1888 venekeelse koolina. 3. Eestlaste suhtumine a) Venestuse toetajad: · eestvedajaks oli Jakob Kõrv, kes asutas Tallinnas ajalehe "Valgus" · 1880.aastate lõpus asus venestamist toetama ka Ado Grenzstein (ajaleht "Olevik") venestudes saavat eestlased ainelist ja kultuurilist kasu, sõdis laulupidude vastu, tänas võime EKSi sulgemise eest. b) Venestuse vastased, rahvusliku vaimu säilitajad: · Karl August Hermanni ajaleht "Postimees" õhutas kultuurilist arengut · 1884 alustas Tartus tööd Hugo Treffneri eragümnaasium. Vaatamata võimude piirangutele said just seal ettevalmistuse enamus Tartu Ülikooli õppimaasunud eestlased Treffneri koolis oli võimalus õppida eesti keeles. · pastor Villem Reimann (1861-1917). Peale TÜ lõpetamist oli Kolga-Jaanis kirikuõpetaja. Edendas karskusliikumist, pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele.
Ta visati koolist välja ja saadeti Giosuè Carducci kooli Forlimpopolis, kust ta peagi taas pahanduste tõttu välja visati. Kõige selle kõrval oli Benito Mussolini siiski tark ja läbis lõpueksamid ilma raskusteta. Ta töötas mõnda aega koolis õpetajana, kuni sai aru et see töö ei sobi tema jaoks. Peagi läks Mussolini Itaaliast Sveitsi ja proovis palju erinevaid töid. Ta oli tuntud oma sõnaosavuse poolest ning sai ta tuntuks andeka ajakirjanikuna kes propageeris vägivalda ja õhutas mässe, teda arreteeriti ja pandi vangi mitmeid kordi. Aastal 1904 läks Benito Mussolini Itaaliasse tagasi ja hakkas jälle kooliõpetaja ametit pidama. Peagi tüdines ta sellest taas ja naasis ajakirjanduse ning poliitika juurde, mis viis ta veelkord vanglasse. 1909. aastal, kui Benito Mussolini oli vaba, armus ta 16-aastasesse Rachele Guid'i. Nad hakkasid koos elama kitsas korteris Forli linnas ning abiellusid. Varsti peale abiellumist pandi Mussolini viiendat korda vangi
rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannsen kasutas Perno Postimehes uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. Koos "eesti rahva" nimetuse kasutuselevõtuga õhutas Jannsen ühtlasi ka vanade rahvalaulude ja -kommete põlistamist. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Aja jooksul jäid tema seisukohad aga enamiku rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale.
Ometigi oli see tõsi. Sonja käitus oma põhimõtete vastastelt, et aidata teisi. Sonja oli erilise karakteriga, mis tuli välja näiteks suhtumises Raskolnikovi kuritöösse. Kuigi alguses oli tüdruk suures segaduses ning ei suutnud seda uskuda, ei lakanud neiu teda siiski armastamast. Sonja jaoks ei olnud niivõrd tähtis kuritegu, vaid mees, keda ta armastas, kuigi üks tapetuid oli ka Sonja sõber Lizaveta. Sonja õhutas Raskolnikovi, et ta oma kuritöö üles tunnistaks, mida mees ka lõpuks tegi. (lk 541) Tüdruk lubas, et mis iganes ka pärast ülestunnistust ei saa, järgneb tema oma armastatule. Raskolnikov tunnistaski kõik üles. Talle määrati 8 aastat teise järgu sunnitööd Siberis. Sonja tahtis temaga kaasa minna, sest ta oli leidnud Raskolnikovis oma eluarmastuse. Raskolnikov aga ei tahtnud, et Sonja, noor ning hea tüdruk, temaga koos sinna tuleks. Kuid Sonja siiski järgnes talle
kulges edukalt, langesid mitmed orduvennad, kaotused olid ka liivlaste ja latgalite seas. Sakslased püüdsid esialgu koonduda ümber ordulipu, aga kui abiväed põgenesid, olid nemadki sunnitud tagasi astuma. Eestlased ajasid vaenlasi taga, osa neist surmati ja vangistati. Räägitakse, et mõnel tõmmati isegi riided puruks ja tehti mõõgaga rist seljale, ristiusu pilastamiseks. Väikese väega saavutatud võit õhutas eestlaste võitlusvaimu ja usku oma võimetesse. Kindlasti oli selles võidus oma osa ka meie sugulasrahval liivlastel, kes reeturlikult meelitasid sakslased kiirelt edasi liikuma. Nii tabaski eestlaste varitsus sakslasi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. Võttes arvesse Henriku Kroonikas pakutud kaotajate arve (sadakond vangilangenut, 14 piinatut ja hukatut, 3 hukkunud kohalikku ülikut, mõned haavatud ordu liikmed), võime
Uus klaverimängustiil Liszt lõi uue klaverimängustiili. Temale polnud klaver enam intiimne salongiinstrument esnemiseks valiud publiku ees. Liszt sütitas oma jõulise mänguga suuri rahvhulki. Ta suutis klaveril edasi anda niisuguseid varjundeid, mis meenutasid orkestripille. Nii muutus klaveri kõla enneolenatult jõuliseks ja värvikaks. Kaasaegsete mälestuste kohaselt oli Liszti mäng kirglik, ajuti otse vulkaanilinem samas aga värviküllane ja poeetiline. Liszt õhutas klaverimänguoskust täiuslikkuseni arendama geniaalse viiuldaja Paganini kunst, mida ta sügavalt imetles. Liszt soovis saada "klaveri Paganiniks". Armastas suurt publikut ja suurt lava. Programm- muusika viljeleja Listi loomingus asetus pearõhk sümfoonilisele ja klaverimuusikale. Ka heliloojana võitles ta kirglikult uue eest. Lisztist sai programmilise muusika veendunud pooldaja ja arendaja. Tema kolme klaveripalade tsüklit "Rännuaastad" võib pidada muusikalisteks reisikirjeldusteks.
tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse.
Punaarmeesse mobiliseeritud eestlastest Rahvaväe poolele üle tulid. Suudeti vallutada ka Pihkva ja sealne sõjategevuse lõpp tõi kaasa Läti Nõukogude Vabariigi hävimise. Põhjakorpus Landeswehr'i sõda Lätis moodustus sakslaste abil kaks kaitsejõudude tuumikut: Balti Landeswehr ja Saksa vabatahtlikke Rauddiviis. Lätis olev Saksa vägede juhi Rüdiger von der Goltzi vaikival heakskiidul korraldasid baltisakslased Lätis riigipöörde ja see õhutas eestlaste viha sakslaste vastu. 1919. a juunis Võnnu lähistel kohtunud Eesti ja Saksa eelosad pidid koos enamlaste vastu pöörduma, kuid viha üksteise vastu sai võimule. Esimestes kokkupõrgetes saatis edu sakslasi, kes vallutasid Võnnu linna. Seejärel kehtestati ajutine relvarahu. Mõlemad pooled kasutasid vaheaega uute rünnakute planeerimiseks. Võnnu lahing algas sakslaste pealetungiga, kuid pärast neli päeva kestnud lahingutegevust sakslased taandusid.
ja tema tsivilisatsioonikriitika oli lähtekohaks paljudele romantikutele. 5. Mis võimaldas nüüd lähemalt tutvuda antiigi pärandiga? Huvi antiigi vastu tõusis ning selle pärand muutus kättesaadavamaks.Kunstnikud, kunstiajaloolased ja arhitektid pääsesid lihtsamini kui varem imetlema, uurima ja mõõtma antiikaja ehitismälestisi. Toimusid nt Pompeji ja Herculaneumi väljakaevamised. 6. Kes oli J.J. Winckelmann? Kuidas tema õhutas oma ajastul antiigivaimustust?Saksa teadlane. Oma teoses ,,Antiikkunsti ajalugu" kirjutas, et vanakreeka kunsti iseloomustab õilis lihtsus ja vaikne suurus. 7. Kuidas periodiseeritakse klassitsismi üldiselt Prantsusmaal? 1) 1760-1790 Louis XVI stiil 2) 1790-1800 direktooriumi stiil 3) 1800- u 1820 ampiirstiil 8. Kuhu ihaldasid ajas või ruumis romantikud? Minevikku, keskaega 9. Kas romantismil oli olemas ka kindel stiil või oli see pigem ellusuhtumise küsimus?
ebamugavus tunnet. Kui oli aeg magama minna tuli Ziinake lastetuppa.(jahimehe nimi oli Petja).Ta ütles Ziinale et teab kõike, suudlusest paju all , naine oli väga ehmatunud näoga , palus sügavalt mitte emale sellest rääkida. Petja oli õnnelik et Ziinake nii endast välja läks ja arvas et too ei maganud raudselt terveöö kuna hommikul olid tal silmade all sinised rõngad , siis nägi ta hommikul Sasat ja ütles ka temale et teab kõikeaga too ei teinud teist nägugi ja see õhutas Jahimeest veel rohkem tagant. Ta sai teha tundide ajal mida tahes kuna Ziinake andis saladuse pärast temale järgi , ta mürgeldas ja rääkis rumalaid jutte, mida aeg edasi läks seda rohkem tahtis Petja saladust kellelegi välja rääkida. Niisiis söögitoas ta rääkis emale et teab midagi Ziina ja Sasa juuresolekul ja ema küsis mida aga ta ei öelnud ta jälgis seda millised pilgud lendasid tema poole ja need ei olnud kõige sõbralikumad vaid väga vihased
soeng · Moekad mehed kandsid põskhabet IV Uus ajaarvamine V Suhtumine vanakorraaegsesse kultuuri pärandisse 1. Miks rahvas hävitas kultuuri ja teaduse saavutusi? · See meenutas neile endist korda ja endisi valitsejaid · Omakasu · Riik ise õhutas hävitama · Harimatus ja Rumalus 2. Kuidas püüti kaitsta kultuuriväärtusi? Loodi monumentide komisjon, mille ülesandeks oli fikseerida milline monument kuulub säilimisele VI Revolutsiooni tagajärjed Positiivsed: · Prantsusmaal kadus feodaalkord, mis õõnestas õõnestas feodaalkorda terves Euroopas ja samas kiirendas majanduse arengut · Kuulutati välja inimeste võrdsus, vabadused ja õigused, millest võtsid eeskuju ka teised Euroopa
1880. aastal põhjustas "Sakalas" esitatud süüdistus, nagu võtnuks Jannsen rüütelkonnalt altkäemaksu, tollel insuldi, mille tulemusel ta muutus sisuliselt teovõimetuks. Carl Robert Jakobson ja Johann Köler, kes leidis, et eestlaste suurimateks vaenlasteks on endiselt balti parunid ja pastorid, kelle vastu võitlemiseks on parim võimalus toetuda vene liberaalsele ja demokraatlikule seltskonnale. Seepärast püüdis venemeelne suund apelleerida vene liberaalseile ringkondadele ning õhutas vene riigivõimu sekkuma Baltikumi probleemide lahendamisse. Venemeelsest suunast lähtus näiteks ka palvekirjade kampaania 1864. aastal. Mitmed Jakobsoni järgijad said pärast venestuse algust selle tulisteks pooldajateks (Ado Grenzstein, Jakob Kõrv). Kõige hullem ärkamisajale oligi see, et ei suudetud lahendada lahkhelisid. Eesmärk oli ju eesti rahva muutmine ühtseks rahvaks, kes soovib saada vabaks. Lahkhelide
Valge lind","Rändav järv" ,"Koterman","Naissaare sünd". · Under ja mehed- E.Vilde vahendusel sai ta töökoha ajalehes ,,Teataja",ülepeakaela armus raamatupidaja Carl Hackerisse, abiellusid,lahutasid,2 tütart. Peale lahutust Hackerist abiellus Marie Under Artur Adsoniga. Abielu oli harmooniline ja kestis kuni Adsoni surmani. Gustav suits kirjutas. Tutvumine 1904. a. kunstnik Ants Laikmaaga, kes Underit maalis; teda eesti keeles luuletama õhutas ja salaja ta luuletused ajakirjadele avaldamiseks saatis, oli Underi elus tähtsaks sündmuseks. Nende sõprus kestis kuni Laikmaa surmani. · Under ja sonetid- Need raamatud moodustavad temaatilise ja tunnetusliku terviku, mille sisuks on armastus- ja looduslüürika. Underi eluvaade on impressionistlik, seal pulbitseb armastus kõigis oma hinge- ja meelterõõmudes. Luuletaja esikkogu sonetid üllatasid lugejaid julge sensuaalsuse ja armastusjoobumusega
ametisse vene ametnikud. Ametliku keelena võis asjaajamises kasutada ainult vene keelt.Rahvas muutus selliste ümberkorralduste suhtes väga rahulolematuks. Eriti puudutas see eesti keele välja tõrjumist igasugusest asjaajamisest. Venestuse pealetung pani rahvusliku liikumise liidrid valiku ette kas minna sellega kaasa või kaotada võimalus avalikus elus osaleda. Aastal 1870 asutatud Eesti Üliõpilaste Selts oli tollel ajal ainuke eestlaste üliõpilasorganisatsioon. EÜS õhutas üliõpilasi rahvuslikule tegevusele. Selts valis oma lipuvärvideks sini-must-valge, mis hiljem kujunes meie rahvus- ja riigilipuks. 4. juunil 1884. aastal õnnistati see lipp pidulikult Otepää kiriku saalis. Omavalitsuse kujunemine: * Kujunes välja 19. Sajandi alguses tänu seadustele. * Teise nimega vallakogukond. * Kogukonna ülesanded: vaeste hoolekanne, vaestemajade ehitamine. * Vallakohtud talupoegade enda kohtud. Talurahva koormised.
töötamismehhanismide kohta. Kui Edison oli seitsme aastane, siis kolis pere Port Huronisse, Michigani osariiki. Thomas sai väga vähe formaalset haridust lapsena, käies koolis kõigest paar kuud. Noor Edison õppis lugema, kirjutama ning aritmeetikat tänu oma emale. Kuid piiritu huvi nagu ka usk enesearendamisesse ei kadunud lapsest kuhugi, mistõttu õppis ta palju asju omalkäel. Thomase isa Samuel õhutas poissi lugema suuri klassikuid, teaduslikke ning tehnilisi raamatuid, andes iga läbiloetud teose eest poisile 10 senti. 16aastaselt alustas Edison juba täisajaga telegraafi tööd, olles eelnevalt kogunud piisavalt teadmisi antud valdkonnas. Viimane viis noore Edisoni paljudesse USA linnadesse, mis viis ta lõpuks, 1868. aastal, Bostonisse, kus ta alustab oma leiutaja karjääri. Esimese patendi taotles Edison elektrilisele hääle salvestajale, mis oli mõeldud
laulupeo toimkonna abijuhataja. Vanemuise selts hakkas luba taotlema, eesotsas Johann Voldemar Jannsen, aastal 1867. Pikka aega rändas loa taotlus Liivima kuberneri ja siseministeerium vahet. Luba saadi 9.veebruar 1869, mil laulupeoni oli jäänud vaid 4 kuud. Nüüd hakati kokku panema laulupeo komiteed, mis koosnes neljast erikomiteest laulude ja kõnede komitee, majandus- ja ehitamiskomitee, kassakomitee ja korteriameti komitee. Jannsen hoidis rahvast kursis ettevalmistuste käiguga ja õhutas koore laule harjutama. Eestis oli palju segakoore, aga Jannsen nõudis, et laulupeol esineksid ainult mehed. See muidugi tähendas, et segakooridel tuli laulud ümberseadistada ja ümberõppida, mis tekitas palju vaidlusi, aga jäi nii nagu Jannsen ütles. Naised said laulda alles III laulupeol. Ka laulude valik tekitas vaidlust. Repertuaaris oli palju saksa ja vaimulikke laule. Jannsen avaldas ,,Eesti rahva 50-aastase Jubelipiddo-Laulud" mõni kuu enne laulupidu. Samal ajal oli C.R
Ärkamisaeg- oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Venestamine- Vene keel ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele. Aleksandrikool- oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. 2. Friedrich Reinhold Kreutzwald- Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst.Eepose "Kalevipoeg" autor. Johann Voldemar Jannsen- oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857. aastal andis välja nädalalehe Perno Postimees, õhutas eestlasi talusi ostma, 1864.aastal asutas uue ajalehe Eesti Postimees, tema algatusel loodi mänguselts Vanemuine ja Eesti Põllume...
Betti Alver, kodaniku nimega Elisabeth Alver sündis 23. novemberil 1906 aastal Jõgeval Lapsepõlve unistus oli saada näitlejannaks, õhutas mängukaaslasi teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus 1914 1917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust Isa Mart Alverit iseloomustab hästi luuletus ,,Rumalad sõnad", mis ilmus kogus ,,Eluhelbed". Ema Minni Alver on jäänud samuti iseloomulikku mälupilti kirjutises ,,Minu ema".
9. Miks ebaõnnestusid püüded asendada katoliiklus mingi uue usundi või kultusega (nt.Mõistuse või Kõrgema Olendi kultused)? Sest inimesed olid truud oma religiooni ning selle muutmisega võiksid toimuda kokkupõrged linnas. 10. Miks hävitati revolutsiooni ajal kultuuriväärtusi? Millist kahju tõi revolutsioon kultuurile ja teadusele? 1. See meenutas neile endist korda ja endisi valitsejaid 2. Omakasu kunstiväärtused olid sageli hinnalised 3. Riik ise õhutas hävitama 4. Harimatus ja Rumalus Enamik raamatuid kuulutati mittevajalikuks ja otsustati hävitada samamoodi suhtuti arhiividokumentidesse Lõhuti kirkute sisustus Rängalt said kannatada aadlikest mahajäätud losside kirikute kloostrite maali kunsti ja raamatuogud Lammutati palju hooneid nt 1789 a lammutati Bastille kindlus 11. Tooge välja ümberkorraldused, mis Napoleon viis ellu keisrina.
Pindmisel tasemel tunduvad sündmuste ja otsuste motiivid, mis põhjustasid lõplikku lagunemist, piisavalt lihtsad: kollektiivne ja individuaalne (raha)ahnus, mis loodi ettevõtte ülbes õhkkonnas. Kui Enroni maine globaalses keskkonnas kasvas, halvenes vastavalt ka organisatsiooni sisemine kultuur. Enron üritas luua uut “majandusliku religiooni” ja selle keskmes olid raha ja jõukus kui motivaatorid kõigeks. Jõukuse saavutamisel agressiivsuse ja stressi olulist kasutamist õhutas ka firmasisene soorituste hindamise komisjon. Igal aastal toodi töötajad individuaalselt juhatuse ette ja neile anti hinnang. Kui töötaja ei olnud parim, lasti ta lahti. Enron vallandas kuskil 15% oma töötajatest igal aastal. Enroni kinnisidee rahaga oli ilmne: aktsiahindu postitati kontoris kõikjale, isegi liftidesse. Pankrotti väljakuulutamise päeval kästi töötajatel oma asjad kokku pakkida ning majast väljuda kolmekümne minuti jooksul
jäid vaid Meistri peale. Mehele jäi silma naise üksindus tema silmis. Margarita oli abielus, ta rääkis sellest ka Meistrile. 2. Miks saatis Pilatus Jesua hukule? Pilatus saatis Jesua hukule kuna ta olevat tahtnud templihoonet maha lammutada/kukutada. Aga tegelikult rääkis Jesua rahvale, et inimesed jõuavad tõe ja õigluse riik, kus mingit võimu pole enam tarvis. Jesua pidas lihtsalt totraid kõnesid, mis inimesi eksitasid. Barabasi teod olid suuremad ja väga julmad, ta õhutas rahvast mässule ja tappis ühe sõjamehe. Kuigi Jesua teod polnud võrreldavad Barabase omadega, mõisteti süüdi siiski Jesua. 3. Mida tahtis teha Ivan teha pärast Berliozi surma? Pärast Berliozi surma tahtis Ivan Wolandit kinni püüda ja ta teadis, kuhu Woland suunduda võib, kuid see oli vaid pettekujutlus. Ivan käis Moskva jões suplemas ja keegi vahetas ta riided mingite nartsude vastu. Kuigi Moskvas ei tohtinud alasti ringi käia, pidi Ivan jõudma ruttu Gribojedovisse
Püha-rooma keisririik tekkis-paavstid nõrgad. Pope valiti vaenutsevate Rooma ülikuperekondade hulast, vajas keisri kaitset. 11 saj. Pepeid, kes tahtsid muuta usuelu olid võimekad, tõstsid euroopas popide autoriteeti. Tähtsaim sel ajal Gregorius7(1073-1085)- vaimulik ilmalikust võimust üle, püha kohustust ta meelest vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt, tüli nii riigim kui ka usum. Tahtsis piiskoppe ametisse määratainvestittritüli) Heinrich 4 õhutas mäsülle vasalle, pidi vabandama. Sõdid usulastega edasi. Barbarosa valitsusajal(1152.1190) popid ja poliitikud verised võitlused eriti. Popide kõrgaeg saabus Innocentius3(1198-1216) mõned valitsejad koguni paavsti vasalliks, kujunes välja l ja p Euroopa katoliku kiriku tsentraliseeritud korraldus. Feodaalid ja dongihoted Feodaalkord- vasalli ja senjööri vaheline suhe. Vasall senjööri kaitse all, senjöör vasallile kasutada e. Läänistada maad seal elavate talupoegadega
Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Barokkiajastu esileküündinud ja kuulsamad heliloojaid: itaallased A. Scarletti, A. Corelli, A. Vivaldi, saksalsed J. S. Bach, G. Händel ja inglane H. Purcell Georg Friedrich Händel- Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685.aastal. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, kuid isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas poissi õigusteadust õppima. Noor Händel olevat siiski käinud salaja pööningul klavikordi harjutamas. Kord kuulnud üks hertsog tema orelimängu ja soovitanud talle tungivalt muusikaõpinguid. Händel on hilisbaroki muusikapildis omalaadne "polüglott" tema helikeel ühendab saksa, itaalia, inglise ja prantsuse muusika erinevaid elemente. Saksalsed ja inglased pole suutnud teda omavahel jagada päritolult sakslane, sai temast Briti kodanik,
vormiselge helikeele. Mendelssohn sündis Hamburgis, lapsepõlv ja noorus möödusid Berliinis. Mendelssohni isa oli edukas pankur ja vanaisa tunnustatud filosoof, Lessingu lähedane sõber. Mendelssohni esinemised ning tema ja ta samuti üliandeka pianistist ja heliloojast õe Fanny muusikaga kujundatud teatriõhtud. Mendelssohn sai parima koduse kasvatuse; eraõpetajate juhendamisel õppis ta nii üldaineid, klaveri- ja viiulimängu ning teooriat. Zelter(õpetaja) õhutas ka Mendelssohni sügavat huvi ja kiindumust Bachi muusika vastu. 9-aastaselt debüteeris ta pianisti ning 13-selt dirigendina. 1820-30-ndail aastail Mendelssohn reisis palju Itaalias, Sveitsis, Prantsusmaal, Sotimaal, Inglismaal, kus pälvis tähelepanu nii pianisti, helilooja kui dirigendina. Reisimuljed kajastusid romantikuile tüüpiliselt ka tema loomingus (Itaalia- ja Soti- sümfoonia, Veneetsia gondlilaulud) Aastast 1835 kuni surmani elas ja töötas ta
Kirjandusteose analüüs Koostaja: Gert Kurmiste 11.05.08 Pisuhänd Eduard Vilde 1. Teose sisu lühikokkuvõte Selle komöödia tegevus toimub ärimehe Vestmani perekonnas. Teos algas sellega kui Matilde õhutas oma abikaasat Sandrit kirjandusvõistluses osalema . Sander siis teeskleski et kirjutab raamatut. Kuna tal endal hästi ei läinud kutsus ta appi vana koolivenna Tiit Piibelehe, kes oli kirjanik. Tiit müüs talle oma raamatu käekirja mis tal hetkel valmis oli, ja oli nõus seda Sandreile müüma. See käsikiri saadetigi kirjandusvõistlustele. Teos ,,Pisuhänd" oli ilmunud ning sai esikoha. Kõik olid vaimu...
1979a Viljandis hakkab ilmuma Jakobsoni toimetatud ajaleht ,,Sakala" Minu arvates kõige tähtsam sündmus on I Üldlaulupidu 1869a. Tartu. Kuna see on esimene üle Eestiline üritus kuhu tuleb nii palju rahvast kokku. Laulupeo korraldamise luba paluti Balti kindralkubernerilt juba 1867. aastal. Ametlikult taotleti luba Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupeo korraldamiseks. Jannsen hoidis oma lugejaid kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutas koore harjutama juba aegsasti. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. I Üldlaulupeol kanti ette laul ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" mille viisi on kirjutanud helilooja Pacius ning sõnad Jannsen. Sellest laulust sai hiljem ka Eesti hümn.
Kuna demokraatlik riik näeb ette, et võim on rahva käes ning rahva soov ja tahe on kõigest üle, siis reaalselt oleks suurim võim sellel, kes suudaks rahva tahet vastavalt oma soovile suunata. Rahva mõjutamiseks on ideaalne abivahend avalik arvamus. Seoses kõikvõimalike sõdadega on riikide valitsused propageerinud oma ideid nii, et avalikkus nendega nõustuks ning neid toetaks. Seeläbi on riigid peale surunud oma tahet, jättes samas mulje, et tegu on rahva enda sooviga. Näiteks õhutas Hitler sakslasi üles Esimese maailmasõja ebaõiglase rahulepingu pärast kättemaksma. See õnnestus tal suurema vaevata, sest rahvas haaras hõlpsalt neile ettesöödetud ideest ega arutlenud pikemalt, mida nende tehtud otsused hiljem kaasa tuua võivad. Seetõttu on ohtlik, kui üks ühiste vaadetega grupp suudab avalikku arvamust oma suva järgi manipuleerida. Avalik arvamus peaks õhutama inimesi maailmas toimuva vastu huvi tundma. Samas on
Seltsi üldkoosolekuid peeti mitu korda aastas, kus kuulati ettekandeid keele, kirjanduse, kultuuri, rahvaluule, pedagoogika ja muu säärase alalt. EKS korraldas ka kirjutamise võistlusi, kus hinnati algupäraseid teoseid. EKS-i tähtsus väljendub paljude selle aja kohta silmapaistvate eestikeelsete õpikute ilmumise kaasaaitamises ning ka rahvaluule kogumises. Laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" asutati Tartus 1865. aastal J. V. Jannseni eestvedamisel. ,,Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. ,,Vanemuine" ja J. V. Jannsen panid aluse laulupidude traditsioonile. ,,Vanemuine" seltsis peeti ka kõneõhtuid, kus C. R. Jakobson pidas oma kolm isamaakõnet. Laulu- ja mänguselts ,,Estonia" loodi 1865. aastal. Tänu ,,Estonia" seltsile algatati ,,Estonia" teatri ja kotsenrdihoone ehitamine. Eesti rahvuseepose ,,Kalevipoeg" idee autoriks on Friedrich Robert Faehlmann, kes esitas selle idee 1839
Ristisõjad Ristisõda on lääne kristlaste sõjakäik Kristuse ja tema kiriku vaenlaste vastu. Püha sõja idee teke: Paavst Urbanus II püüdis kujutada sõda, kuhu ta “ustavaid” minema õhutas, Kristuse haua vabastamise ja “Hommikumaal elavate vendade”, s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Ristisõdade moto oli - „Jumal tahab seda!“ Ristisõdade põhjused: Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja nad ei lubanud sinna enam palverändureid. Euroopas valitses ka sõjameeste üleküllus, sõduritel oli kalduvus endale ise sõjalist tegevust otsida. Algus - talupoegade ristiretk 1095
lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. + ... Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse. Siin viisistas ta mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi. Taanis jätkas ta ka kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. +Pühenduvus Norra rahvusmuusikale Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale. + Elukoha muutus 1867. aastal naitus Grieg oma nõo Nina Hagerupiga ja nad asusid elama Christianiasse. 1866. aastal oli ta Christiania Filharmooniaühingu juht ning osales 1867. aastal Norra Muusikaakadeemia asutamises. 10
HAIGUS 2 Jannsen suri 13. juulil 1890 Tartus olles põdenud kümme aastat afaasia haigust, ta maeti suure rahvahulga osavõtul Tartu Maarja kalmistule. Ta haud asub Raadi kalmistu peateest paremal, peavärava lähedal Kalmistu tn. poolsel küljel. ÜHISKONDLIK ARVAMUS Jannsen oli üks esimesi haritlasi kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust jõuliselt tunnistada pöördudes inimeste poole "maarahva" asemel "Eesti rahva" sõnadega. Ühhtlasi õhutas Jannsen vanade rahvalaulude ja kommete kasutusele võttu. Hilisemad uurimised on näidanud et Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud ning sealt tulnud toetussummade eest avaldas ta "Eesti Postimehes" sakslastele meelepärast juttu. Küllap on see Jannseni-raamatut käes hoidev lugeja, kes kõigele vaatamata austab tema rahvale pühendatud elutööd, kohtuotsuslikku peatükki «Müüdud või ostetud?» lugema asudes parajas ootuspinges
Mina arvan, et selline kujutusviis mõjus inimestele, läks neile korda. Tavaliselt jäävad ju meile ikka meelde negatiivsed läbielamised, nii ka siinkohal. Selline kunstnike ausalt ja valusalt ühiskonna puudustele vajutamine tõmbas inimeste silme eest loori ja pani neid aktiivselt mõtlema ning kaasa elama ümberringi toimuvale. Kuna ekspressionistide töödes oli selge sõnum, et tuleb vabaneda sotsiaalsetest piirangutest, siis õhutas see inimesi kindlasti teatud KG 20.09.08 Karin Kilumets 12b määral protestima, kasvõi omaenda hinges. Samuti peegeldas eksperssionism hästi sajandi alguses valitsenud ebamäärast ärevust Euroopas. Ka teised kunstivoolud, näiteks uudsust taotlev juugendstiil, aitasisd inimesel vaadata tulevikku. Olenevalt inimesest, kas siis positiivselt ja avatult muutuste suunas või hirmuga uuenduste suhtes.
presidendiks. Neis seltsides pidas ta põllumajandusealaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava. 1877.aasta algul sai Jakobson lõpuks loa ajalehe asutamiseks.11. märtsil 1878. ilmus "Sakala" esimene osa. Lehel oli rahva hulgas suur menu, sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste õiguste eest, kritiseeris majandus- ja kooliolusid ning õhutas rahvuslikke algatusi. 1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu Teadus ja Seadus põllul (I osa 1869) ning raamatud Kuidas põllumees rikkaks saab (1874. Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut.
Ladinakeelne originaal kõlab "Cogito ergo sum" sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda. Aastatel 1647-1648 viibis Descartes taas Prantsusmaal, kohtus seal ka noore Blaise Pascaliga. Segaduste periood ja kodusõda sundisid Descartes´it minema Hollandisse elama, kus ta oli kirjavahetuses kahe Euroopa harituima naisega Böömimaa printsessi Elisabethiga, kes õhutas Descartes´i mõtisklema armastuse ja tundemaailma üle (sellest kirjavahetusest tekkis hiljem "Traktaat kirgedest"), ja Rootsi kuninganna Kristiinaga, kes tungivalt palus Descartes´i Stockholmi sõita. Vastumeelsusest hoolimata sõitis Descartes 1649. aasta oktoobris Rootsi, kus Kristiina sundis teda mingisugusele lustmängule värsse kirjutama. Veebruari alguses jäi Descartes kopsupõletiku, kuid keeldus kuninganna ihuarstist, otsustades ise end ravida
selleks tuleb kokku leppida valitsuse ja baltisakslastega Perno Postimees 1857, laulu-ja mänguselts Vanemuine 1865, I Eesti üldlaulupidu 1869 Jakob Hurt ,,Eesti rahvas on väikesearvuline, mistõttu tuleb suureks saada vaimult", eestlane peab saama kultuurseks ja harituks Eesti Kirjameeste Seltsi esimees, valiti Aleksandrikooli komiteesse, mis pidid asutama eestikeelse kreiskooli(jäi asutamata), kogus rahvaluulet ja vanavara ja õhutas teisi sellega tegelema Carl Robert Jakobson eestlaste majanduslik olukord peab paranema, tuleb saavutada sakslastega võrdsed poliitilised õigused, koostööd tuleks teha venelastega ajaleht Sakala, valiti Eesti Kirjameeste Seltsi esimeheks, osales põllumeeste seltside töös, esines Vanemuises isamaakõnega 6. Millal toimus I Eesti üldlaulupidu ja milline oli selle tähtsus? Toimus 1869.aastal, esmakordselt tulid eestlased üle kogu maa kokku, algas traditsioon,
GEORG FRIEDRICH HÄNDEL (1685-1759) Helilooja sündis Saksamaal Halles. Tema isa, õukonnakirurg, oli siis juba 63-aastane ja suri 12 aasta pärast. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, isa soovis talle aga paremat tulevikku ja õhutas noort Händelit õigusteadust õppima. Määravaks tema karjääri puhul sai aga perekondlik visiit Saksi-Weissenfelsi õukonda, kus noormehel oli võimalus mängida õukonna orelil. Noor Weissenfelsi hertsog, kuulnud tema improvisatsioone, soovitas Händelil tungivalt alustada muusikaõpinguid. Seepeale palgati talle muusikaõpetajaks Halle kiriku organist Friedrich Wilhelm Zachow- kohalik kuulsus õpetas Händelile orelit, klavessiini, viiulit ja heliloomingu aluseid. Siiski astus
- raad- linna võimuorgan - bürgermeister-rae koosseisu kuulunud 4 inimest kes moodustasid selle juhatuse. - tsunft- käsitööliste ühing - skraa-tsunfti siseelu kirjeldav põhikiri - kabel- väikesed kirikud, mis asusid kihelkonna kaugemates punktides. Ajaloolised isikud - Lembitu- Sakala maavanem, kes juhtis eestlasi Vabadusvõitluses. - Kaupo- Liivlaste vanem, kes laskis ennast ristida ristiusu levitajate poolt ja õhutas rahvastki seda tegema. - Piiskop Albert-Bremeni toomhärra, kes määrati Liivimaa piiskopiks ja kelle algatusel hakati rajama Riia linna ja kes asutas Mõõravendade ordu. - Läti Henrik-kroonika kirjutaja, kelle kroonikast saab infot Muistse vabadusvõtluse kohta. - Balthasar Russow- ,,Liivimaa provintsi kroonika" kirjutaja. Oma kroonikas kirjutas palju Liivi sõjast - B.Hoeneke- kroonika kirjutaja , kajastas Jüriöö ülestõusu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
