Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil (nn viikingiajastu). Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Põhjala rahvad olid kirglikud iluarmastajad ja see õhutas nende käsitöölisi muutma kõiki tarbeemsemeid kauniteks taiesteks. nende loojad olid peaagu alati tavaliselt kuningate ja pealike juures töötanud anonüümsed käsitöölised. alles viikingiajastu lõpus lisasid taidurid mõnele ruunikivile ka omaenda nime ja sedagi ainuüksi Kesk-Rootsis. ilmselt valmistati palju esemeid riidest ja puidust, kuid näiteid nende kohta on säilinud vähe. nõrgalt on esindatud ka kivinikerdused, vähemalt varasemast perioodist. vähe on leitud ka keraamikat
truuks. 1870. aastatel rajati üle kogu maa rahvuslikke seltse ja organisatsioone. Esile tõusis üks uus liider Jakob Hurt. Ka Hurt proovis mitu korda saada valitsuselt luba ajalehe välja andmiseks. Kuna seda ta ei saanud, siis asus ta Jannseni lehe ,,Eesti Postimees" toimetajaks. Kuna ühe artikliga ärritas ta saksa ringkondasid, pidi Jannsen ta vallandama. Nii tekkis tal hea side Jakobsoniga. Rahvusliku liikumise tähtsaim mõte oli hariduse edendamine. 1860. aastal õhutas Jaan Adamson rahvast rajama emakeele kooli. Kuna valitsuse poolt polnud toetust oodata, pidi seda hakkama rajama omaenda raha eest. Rahasid koguti annetustega, korraldati näituseid, kontserte, etendusi jm. Kooli nimeks sai Eesti Aleksandrikool, pühendusega keiser Aleksander I. Eesti kihelkondades loodi komiteed, kes tulid iga aasta kokku, arutades tähtsamaid küsimusi, valiti Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja president. Peakomiteesse kuulusid 1871. aastast Hurt, Jakobson,
Inglise põhijõud Belgiasse. 2. minna läbi Luksemburgi, mööduda Maginot' liinist. 3. jõuda lääneliitlaste selja taha, et need ühe hoobiga purustada. 10. mail ründaski Sks Belgiat ja Hollandit. Prantsuse ja Briti väed polnud sõjaks ikka veel valmis. Lääneliitlased langesid Hitleri lõksu. Nende põhiväed said ümberpiiratud ja hävitatud. Kogu sõjavarustus läks Saksamaale. Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, kelle sõjaline panus jäi väikeseks. 22. juunil 1940 sõlmiti Compiegne'i metsas Sks ja Pr vahel vaherahu. 2/3 Prantsusmaast (k.a. Pariis) oli Sks all. Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. LAHING INGLISMAA PÄRAST Pr alistamise järel jätkas vastupanu vaid Srb, mille peaministriks oli Winston Churchill. Sks hakkas tegema plaane Srb hävitamiseks kõigepealt õhujõud.
või venna käe läbi. Valitsus ei pea seda kuriteoks ja ei võta ka midagi ette, sest au on see, mis vajab kaitsmist. Lisaks religioonist tingitud rollidele mõjutab naise positsiooni ühiskonnas levinud veendumused. Uuringute põhjal selgub, et nii naised kui mehed arvavad, et naiselikud isiksuseomadused on arglikkus, tundlikkus, naiivsus, abitus ja sõltuvus.Seda arvamust tahtis ümber pöörata naisõiguslane Emmeline Pankhurst, kes õhutas naisi tegema meeste töid, et viimased saaksid sõtta minna. Tema veendumuste kohaselt oli õrnem sugu võimeline tegema ka kõige raskemaid töid ja tahtis, et mehed seda mõistaksid. Just tema võitles välja valimisõiguse naistele, mis tekita 19. sajandil ühiskonnas palju poleemikat- paljud kõrgetel positsioonidel paiknenud mehed ei aktsepteerinud seda väga pikka aega. Ajalooürikute vahendusel saame teada, et maailmas on olnud ka sõjakaid naisi,
1)Kes juhtis Lui 14 ajal Prantsusmaa välispoliitikat ja militaarpolitiikat? Nende peaeesmärgid ja milleni see viis? Lui 14 valitsemise ajal juhtis Prantsusmaa militaar ja välispoliitikat kuningas ise, üritades riigipiire laiendada sedavõrd, et see muudaks võimatuks riigi eduka ründamise mis tahes suunast. Selline tegevus viis Prantsusmaa eriaegadel konflikti pea kõigi ülejäänud Euroopa võimudega. Esmajärjekorras Hispaaniaga. 2)Millise riigi vahendusel ning milliste riikide vahel sõlmiti 1720. a Uusikaupunki rahu ja mida selle rahu tingimused kaasa tõid? 1720. aastal sõlmisid rahu Rootsi ja Venemaa vahel. Selle tulemusel fikseeris Venemaa oma võidu ja tõusis Euroopa suurriigiks. Rootsi langes suurriigist regionaalseks teisejärguliseks riigiks, loovutades Eestimaa ja Liivima alad Venemaale. Tugevnesid Venemaa mõjud Poolas ja Euroopas hakkasid tugevnema Preisimaa mõjud. 3)1795. a toimus Poola lõplik jagamine tsarinna Katariina II juhtimi...
Václav Havel, 5.10.1936 - 18.12.2011 ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks ine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Külma sõja kangelane, näitekirjanik ja president. Ta avas Ida- Euroopas ukse demokraatiale ja teda mäletatakse alati!!!! Václav Havel sündis rikkasse ettevõtjate ja intellektuaalide perre, 1951. aastal lõpetas Václav kohustusliku põhikooli. Perekondliku tausta tõttu ei saanud Havel õpinguid formaalselt jätkata - seega töötas Havel neli aastat keemialaboris assistendina. Samal ajal õnnestus tal käia õhtukoolis ja lõpetada 1954. aastal keskkool. Poliitilistel põhjustel ei saanud Havel omandada kõrgharidust humanitaaralal. S...
Vennastekoguduse liikumine- saksamaalt herrnhutist alguse saanud pietistlik usuühendus. Iseloomulik on vendluse vaim ja tõeline, sisemine usklikus. Uus kirjaviis- õigekirja reeglid, mille koostas 1843a eduard ahren. Üldine kirjaoskus- 19. saj keskpaigaks oli eesti saavutamas üldist kirjaoskust. Täiskasvanutest oskas lugeda ~80%. Kirjutamisoskus levis jõudsalt. Janis cimze seminar- asus valgas, koolitati kihelkonnaõpetajaid. Saksakeelne üatriootlik haridus. Sealt omandasid hariduse nt jakobson, valdemars. Postipapa- johann voldemar jannsen hakkas andma välja ajalehte perno postimees 1857. ajakirjanduse algus. Lauluisa Kreutzwald. 1857 ilmus tema luuleteos kalevipoeg. 1870 jõudis eepos rahvani. Aleksandri kool- eestikeelne keskool, tänuks talupoegade vabakslaskmise eest keiser aleksandrile Palvekirjade aktsioon aktsioon, mille osalised olid vennad petersonid ja johann köler. Ühine palvekiri aleksander Ile, majanduslike ja rahvuslike n...
Puudusid ka rahvusvahelisi kriise reguleerivad institusioonid ning valitsused ei olnud uuendanud oma julgeolekupoliitikat, nad isegi ei tundnud tihtipeale sõjaplaane, mis muutis olukorra väga keeruliseks. Sõja ajend: Maailmasõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. Juunil 1914, atentaadi sooritas Serbia terrorist. Sellest sai alguse sündmuste laviin, mis viis sõjani venemaa asus toetama Serbiat, Saksamaa aga õhutas Austria-Ungarit Serbiale sõda kuulutama. Nii saigi atentaadist sündmus, mis viis sõjani. Suurriikide liidud: Esimene sõjaline blokk oli Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari ning Itaalia. Viimane nendest oli nõrgim, soovis vaid leida kaitset Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest ning hakkas tegelikult hiljem kaugenema liidust. Saksamaa eesmärgiks oli laiendada oma võimu Euroopas, purustada Prantsusmaa. Austria-Ungari aga peamiselt soovis
1865 Johann Voldemar Selts tegeles algselt Vanemuine polnud ainult VANEMUISE SELTS jaanipäeval, Jannsen peamiselt koorilaulu, Tartu keskne, tal oli üle- Tartus ettekande- ja eestiline tähtsus. peoõhtutega, millele "Vanemuine" õhutas ja hiljem lisandus ka näitas eeskuju näitemäng ehk eesti pasunakooride, laulukooride keelne teater. ja näiteringide loomiseks. Üldlaulupidu
vastukajana tsaristlikule repressioonile. "Finlandia" on temaatikalt väga konkreetne ja meeldejääv. Muusika areneb kiirustamata, suursuguse tõsidusega. Mõni rahvaviisitaoline meloodia flöödi või oboe esituses toob heledamaid meeleolu-ja kõlavärve. Väga iseloomulikud on basside tumedast sügavikust ootamatult kerkivad kõlamassid täis ähvardavat protesti ja äikesemeeleolu. Eriti jõuliselt on Sibelius neid meeleolusid väljendanud sümfoonilises poeemis "Finlandia", mis õhutas soome rahvast vabadusvõitlusele. Mussorgski Klaveritsükkel "Pildid näituselt" Teose kirjutamist inspireeris Mussorgski sõbra Hartmanni näitus. Muusika valmis 20-ne päevaga. Mussorgski kirjutas teose klaveripalade tsüklina. Seob teose tervikuks, kujutab (tinglikult) jalutamist ühe pildi juurest teise juurde, kõlab veidi muudetud kujul viiel korral, esmalt esitab teemat trompet, hiljem kogu vaskpillirühm.
XX saj. Algus-muutuste aeg Juba 19. sajandil hakkas teadus tegema suuri edusamme, 20. sajand lisas aina hoogu juurde. 20. Sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Jõudasalt arenes ühiskond, inimeste maailmapilt, teadus kunst ja muud eluvaldkonnad. Levis imerialistlik maailmapilt ning riigid muutusid globaliseerumise tõttu üksteisest aina sõltuvamaks. Väga jõudsalt arenes ning muutis inimeste elu tehnika areng. 20. Saj. Alguses käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid, millega lühendati autode valmistamisaega. Sellega hakati autosid ka igapäevaelus rohkem kasutama, sest nüüd said ka vaesemad inimesed endale autot lubada. Olulise hüppe tegi lennundus, alustades Ferdinad Zeppelini õhulaevast ning vendade Wright-ide 12 sekundilisest lennust kuni Louis Brelot lennuni üle La Manche'i. 1895. Aastal valmis Marconi esimene raaidosaade ning ...
Karl Robert Jakobson 1841- 1882 C. R. Jakobson on üks haaravamaid kujusid rahvusliku liikumise lühikeses ajaloos. Sihi- ja tahtekindlus olid tema kõige tugevad omadused, mis viisid ka sihile. Selle võitleva isikuga on lahutamatult seotud Eesti ühiskonna rahvuslik ärkamine. Ja kõige olulisem, mis Jakobson selleks tegi, oli see, et ta õhutas ning kasvatas võitlustahet Eesti rahvas. Ta oli kinnine inimene, kes ei lasknud isegi sõpru ligi oma hingeelule. Samuti ei tahtnud ta avaldada midagi oma lapse- ja varasema noorpõlvest. Kuid teame, et Jakobsoni vaadete kujunemisele avaldasid otsustavat mõju õppeaastad Valga Cimze seminaris . Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal. 1865. aastal kirjutas
Sel ajal hakkas ka Jakobsoni käe all ilmuma ajaleht Sakala ning loeti ette 3 Isamaakõnet. Sakala Luba ajalehte välja anda ootas Jakobson kaua. 1877.aasta algul sai Jakobson lõpuks loa ajalehe asutamiseks ning 11. märtsil 1878. ilmuski Sakala esimene osa. Lehel oli rahva hulgas suur menu, sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste õiguste eest, kritiseeris majandus- ja kooliolusid ning õhutas rahvuslikke algatusi. Sakala ümber olid kogunenud tollase eesti ühiskonna aktiivsemad jõud. Rünnati kirikutegelasi ning peagi ei jäänud ka religioon puutumata. Eriti vaenulik oli sellele Jakob Hurt, kes oli ka üks rahvusliku liikumine aktiviste. Tekkinud lahkhelide tõttu muutus rahvuslik liikumine mitmesuunaliseks. 3 Isamaakõnet 1868-1870 pidas ta "Vanemuise " seltsis kolm isamaakõnet, mis ilmusid ka eraldi raamatutena.
Hamlet oli vaoshoitud ja kaalutlev, ta tegi kõik sammud eelnevalt järele mõeldes, jäädes ikka väärikaks ega laskunud tasemele, mis oleks võinud tema kuninglikku staatust kõigutada. Samas ei unustanud ta oma põhieesmärki seoses isa surmaga. Nii Hamleti kui ka Claudiuse tegevusega said kannatada mitmed tegelaskujud. Neid kasutati ära nagu nad oleksid tühised tunneteta marionettnukud, keda võib liigutada ja juhtida vastavalt enda meele järgi. Näiteks kuningas õhutas Hamleti armsamat ning kahte väga head sõpra peategelast lõksu püüdma. Õukondlased täitsid käske vaid kõrgema isiku heakskiidu ja võimu nimel, mistõttu Taani prints kaotas nende vastu usalduse. Hamlet ise aga ei põlanud ära mitmete talle oluliste inimeste solvamist eesmärk pühendab abinõu. Pimestatuna vihast ei suutnud ta end kontrollida ja valas oma raevu armastatud neiu peale välja, mis pani Ophelia Hamletist eemalduma.
Tema käe all on õppinud paljud nimekad dirigendid (Eri Klas, Kuno Areng, Olev Oja). Ernesaks oli eesti laulupidude traditsiooni jätkaja ja laialdase kooriliikumise propa- geerija sõjajärgses Eestis. Ta oli paljude laulupidude korraldaja ja üldjuht, tema idee oli ehitada Tallinnasse laululava. Ernesaks kirjutas laule nii suurtele kui väikestele kogu rahvale. Ta uskus kooslaulu jõusse ja teadis, et laulupeod aitavad eestlastel alal hoida rahvus- tunnet. Kui I laulupidu õhutas seda tunnet ärkama, siis nõukogude okupatsiooni ajal peetud laulupeod aitasid rahvustundel püsida ja kasvada. (Rahva kooslaulu mõju oli tõesti võimas ka laulva revolutsiooni ajal.) Ernesaksa koorilaul ,,Mu isamaa on minu arm" sai rahva hinge- lauluks ja seda lauldi püsti seistes kaasa. Seda laulu võimud kartsid, kuid ära keelata ka ei tihanud. Koorijuhi ja laulupidude eestvedajana pälvis Ernesaks rahva suure poolehoiu. Teda
ajalehe väljaandmisele. Ta tahtis saada luba ajalehele "Valgus", mis oleks ilmuma hakanud Peterburis, aga ta ei saanud selle jaoks luba. 1871.aastal ootas ta ajalehele "Edasi" luba väljaandmiseks, aga seda luba ei tulnud ega tulnud.1877.aasta algul sai Jakobson lõpuks loa ajalehe asutamiseks.11. märtsil 1878. ilmus "Sakala" esimene osa. Lehel oli rahva hulgas suur menu, sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste õiguste eest, kritiseeris majandus- ja kooliolusid ning õhutas rahvuslikke algatusi. Elu poliitikuna 1870.aastetel pühendus Jakobson üha rohkem poliitikale.1868-1870 pidas ta "Vanemuise " seltsis kolm isamaakõnet, mis ilmusid ka eraldi raamatutena. Esimene kõne oli "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" 1868. aastal. Kõnes kirjeldas Jakobson muistset priiust kui valguse aega ja saksa võimupäevi kui pimeduse aega. Teine isamaakõne "Võitlemised eesti vaimupõllul" on vähem sõjakas16. detsembril 1873
ajalehte on loetud ka rahvusliku ärkamisaja alguseks, sest seal said levida Eesti rahvast ühendavad mõtted ja Jannseni toimetuses said kohtuda ka rahvusmeelsed Eesti haritlased. Peagi sai Johann Voldemar üle Eestimaa tuntuks, kui ,,Postipapa" ning lehe kasvav populaarsus pani teda ümber kolima Tartusse. Tartu ja Eesti Postimees Tartus alustas ta uue ja sisukama ajalehe Eesti Postimees väljaandmist. Ta pööras uues ajalehes rohkem tähelepanu laiema ilma uudistele, kuid õhutas veel endiselt rahvustunnet. Toimetuse töösse rakendas Jannsen kõik pere liikmed. Eriti silmapaistev oli ajakirjanikuna ta tütar Lydia ja ka poeg Harry. Pärnust lahkudes oli Jannsenil lehe tellijaid 40, Tartus aga aitas ajalehe tõusule kaasa erinevad lisalehed ning tellijate arv tõusis 2000 tellijani. Jannsenite kodust kujunes välja rahvusliku liikumise läbikäimiskoht. Enamik ärksamatest eestlastest õppis sellel ajal Tartu Ülikoolis ning lugesid Postimeest. Johann Voldemarist sai
1 MS põhjused-20 saj alguseks teravnenud vastuolud suurvõimude vahel, saksa soovis juhtpositsiooni euroopas ja selleks tuli purustada prantsusmaa, alahinnati ohtu kuna valitsused ei uskunud MS võimalikkusesse ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks, sõda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine, sõjaline mõtlemine kaalukam kui diplomaatia. Ajendiks A-U troonipärija franz ferdinandi tapmine 28 juuni 1914, venemaa toetas serbiat, saksa õhutas A-U serbiale sõda kuulutama, venema kuulutas mobilisatsiooni ning saksa võttis seda sõjakuulutusena, esitas ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks, seda ei tehtud ja saksa kuulutas sõja. Sõda laienes kiirelt. Sõjaplaanid- saksa(schlieffeni plaan, prants kiire purustamine läbi belgia pariisi ja vägede paiskamine venemaa vastu) prants(eesmärk vältida 1870-71 kogetud katastroofi, prants-saksa piirile rajati tugev kindlustus,
tänapäevased arvutimängud, mida ka raamatu antikangelane mängida armastas. Vägivald ja surve, mida lapsed pidevalt ekraanidelt jälgivad, jätavad oma jälje ning oma teole innustust leida ei ole sugugi keeruline. Arvutimängud aitavad unustada reaalsuse ja pakuvad võimaluse olla kangelased. Paljudes mängudes aga kahjuks relvakangelased ja nii tekivad paljudel lastel väärarusaamad sellest, mis on õige ja mis mitte. Isa kinkis oma pojale vibu ja õhutas teda pidevalt harjutama. Valesti valitud hobid võivad kurjalt kätte maksta, kui lisaks mängukannidele puudub õige õpetus selle kohta, kuidas ja miks neid kasutada. Paljude laste jaoks on arvutimängud ja internet lahutamatud kaaslased, sest vanematel ei ole aega nendega suhelda ja nii lõhed omavahelistes suhetes aina kasvavad. Kui välised tegurid ja keskkond kõrvale jätta, siis Kevini näol oli tegu väga keerulise lapsega
Bach esindab vana tsunftikunstniku vaimu, Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit. (1) Georg Friedrich Händel 3 1. KARJÄÄRI ALGUS Helilooja sündis Saksamaal Halles. Tema isa, õukonnakirurg, oli siis juba 63-aastane ja suri 12 aasta pärast. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, isa soovis talle aga paremat tulevikku ja õhutas noort Händelit õigusteadust õppima. Määravaks tema karjääri puhul sai aga perekondlik visiit Saksi-Weissenfelsi õukonda, kus noormehel oli võimalus mängida õukonna orelil. Seal soovitati oma ande tõttu Händelil tungivalt alustada muusikaõpinguid. Seepeale palgati talle muusikaõpetajaks Halle kiriku organist Friedrich Wilhelm Zachow- kohalik kuulsus õpetas Händelile orelit, klavessiini, viiulit ja heliloomingu aluseid. Siiski
Betti Alver 28.12.12 Sisukord 1. Betti Alver 2. Lapsepõlv 3. Nooruspõlv 4. Perekond 5. Elukaaslased 6. Looming 7. Vanaduspõlv 8. ,,Rotunde" 9. Viited http://kiduviha.files.wordpress.com/2008/01/betti.j pg 28.12.12 Betti Alver Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Elisabet Alveri Teine tase kirjanikunimi oli Betti Kolmas tase Neljas tase Alver. Viies tase Ta oli Eesti luuletaja, prosaist ja tõlkija. http://www.eha.ee/naitused_pildid/2006/alver.jpg http://www.filateelia.ee/templid/pildid/et2006 1011suur.jpg 2...
Kuna esitajad rääkisid inglise- ja vahel ka rootsikeeles, millest arvatavasti lapsed midagi aru ei saanud, olid nad rõdult vaadates siiski vaikselt ja hämmingus. Siiski jättes kõige muu seljataha, oli esitajate muusikaline oskus külmavärinaid pealeajav. Nende show-d vaadates, võis vahest jääda mulje, et miski siin maailmas pole võimatu ning suurejoonelisi trikke saab teha ka tavaliste trummipulkadega. Sellele kontserdile õhutas mind ja minu klassi minema meie muusika õpetaja Elo, kes arvatavasti arvas, et kontsert on meile eakohasem ja silmaringi suurendav. Olen enam kui kindel, et taolisel kontserdil pole ma varem käinud, kui siis lapseaes, kuid seda enam ei mäleta. Ise sellisest kontserdist enam osa ei võtaks, kuid kellegile nooremale soovitaksin kohe kindlasti. Esinejaks olid Rootsi löökpilliansambel "KOMODO", kus
Muistne vabadusvõitlus Eellugu 11. sajandi lõpul said alguse ristisõjad mis olid LääneEuroopa suurim vallutuslik üritus. 12. sajandi keskel rajati Lübecki linn, mis oli esimene saksa linn Läänemere ääres. Sakslased tegid tehinguid liivlastega ning peatusid vahepeal ka Eestis. Ristisõda jõuab Eestisse 12. sajandi lõpul hakkasid sakslased üritama mere poolt retki Eesti rannikule. Piiskop Albert, kel olid oma plaanid, õhutas taanlasi Eestisse tungima. Seal tehti juba ettevalmistusi ristisõjaks eestlaste vastu. 1206. aastal maabus peapiiskop Andreas suure väega Saaremaal. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist Holm'i lahingus alustasid sakslased rünnakuid LõunaEestisse. Ristisõda jõuab Eestisse II Kõigepealt langes nende rünnaku alla Ugandi maakond. Sinna tulid mitmed sakslaste saadikud kes esitasid mitmeid nõudmisi. 1208. aasta sügisel asus sakslaste vägi uuesti Ugandisse, seekord Otepää
Rahvuslik liikumine Ärkamisaeg 19.saj keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna arengu aeg. Rahvuslik liikumine rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Eeldused rahvusvahelisel tasandil: Suur Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine, huvi teiste rahvaste kultuuri vastu, vabadusliikumised, rahvaste poliitilise ühendamise taotlemine. Eeldused Eesti tasandil: pärisorjuse kaotamine, talude päriseksostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine, rahvusliku eneseteadvuse tõus, mõisnike eeskostest vabanemine, rahva haridustaseme kasv ja kommunikatsioonivõrgu avardumine rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Esmased eesmärgid: · emakeelse rahvahariduse edendamine, · rahva kultuuriharrastuste toetamine, · üldise silmaringi laiendamine, · kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvuslike...
Thomas Alva Edison sündis 11. veebruaril 1847. Aastal Ohio osariigis, viimase lapsena seitsmest. Ta õppis rääkima nelja aastaselt, seejärel hakkas ta uurima erinevate asjade töötamismehhanismide kohta. Thomas sai lapsena vähe formaalset haridust, käies koolis kõigest paar kuud. Ema (Nancy Matthews Elliott 18101871) õpetas noorele Edisonile lugemist, kirjutamist ning aritmeetikat, mistõttu õppis ta palju asju iseseisvalt. Thomase isa (Samuel Ogden Edison 18041896) õhutas poissi lugema suuri klassikuid, teaduslikke ning tehnilisi raamatuid, andes iga läbiloetud teose eest poisile 10 senti. Juba lapsepõlves kannatas ta kõva kuulmise pärast, mis oli tõenäoliselt pärilik viga. Kuulmisvea pärast ei edenenud Edisoni kooliõpingud, kaaslased ja õpetajad pidasid teda rumalaks. Seda enam noormees luges, hankides endale palju, kuid süsteemituid teadmisi igalt elualalt. 1859
märts 1685 Eisenach 28. (23. veebruar 1685 Halle 14. aprill eluaastad juuli 1750 Leipzig) 1759 London) · Bachi isa ja kõik onud olid · Ta ilmutas varakult huvi professionaalsed muusikud. muusika vastu; isa soovis · Isa õpetas talle juba lapsena talle paremat tulevikku ja viiuli- ja klavikordimängu õhutas teda õigusteadust ning onu Johann Christoph õppima. Hertsog soovitas Bach (164593) tutvustas Händelil orelimängu õppida, noorele sugulasele mistõttu anti poiss kuulsa orelimängu. organisti Friedrich Wilhelm · Olulise osa oma Zachovi käe alla. Tema
kommertslik, kuigi peaaegu - nimelt müüb sunduslikult ideoloogiaid). Sotsialistlik realism pani visuaalse kiti kandma elitaarseid ideid - ületas lõhe kiti ja elitaarse vahel. Postmodernism tekkis reaktsioonina modernismi lüüasaamisele. Ütles lahti individuaalsest loomingust ja läks üle tsiteerimisele (mängis kommertskultuuri valmisvormidega). Varem saavutati kunstiideaali puhtus uute isikupäratute ja "arusaamatute" vormide otsimisega (turg võttis selle omaks ja õhutas takka), nüüd pöördub kunstnik hoopis triviaalse poole. Postmodernism on uus võimutahtele vastu panemise vorm. Nõukogude Liidu sots-art tekkis modernismi võidu tingimustes, ei loonud enese kohta illusioone. Teadvustab, et kunstikavatsus on ikkagi võimule suunatud. Lääne kunstniku turg on Nõukogude Liidu kunstniku võim, sellele ei saa end vastandada. Nõukogude valitsejates on kunstniku alter ego. Sots-art'i
ja süvenenud tõsidust Viinis vabakunstnikuna 1781 jõudis konflikt peapiiskopiga Mozarti vabastamiseni teenistusest Esimestel vabakunstniku aastatel andis klaveritunde ja esines autorikontsertidel Tüli peapiiskop Colloredoga, keda Viinis ei sallitud, tuli Mozarti mainele kasuks Viinis vabakunstnikuna 1782 abiellus oma kunagise kiindumuse noorema õe Constanze Weberiga (pildil) Samal aastal tekkis hea kontakt parun von Swieteniga, kes õhutas Mozartit uurima Händeli ja Bachi muusikat; siit polüfoonilised mõjutused küpses loomingus Viinis vabakunstnikuna 1780ndatel aktiivne kontserttegevus, valmib paremik tema klaveri kontsertidest (ettekannetel oli ise solist) 1782 "Haaremirööv" 1786 "Teatridirektor" 1786 "Figaro pulm" 1787 "Don Giovanni" Kuid tunnustus ? ... Kuigi Mozarti kuulsus oli haripunktis, ametlikku tunnustust ta ei saavutanud
ülekohtusemaid otuseid peavad alamad respekteerima, kui otsuseid, mis tema kaudu tulevad Jumalalt. 1565.aastal kehtestas Ivan opritsnina-süsteemi, mis tähendas maa jagamist kaheks- opritsninaks ja zemstinaks.Viimases osas valitsesid Ivani väljavalitud, kes võisid trahve määrata, piinata mehi, vägistada naisi, torgata lastel silmi peast, rüüstada maju, põletada metsi jpm. Seda kõike ilma, et keegi midagi ütleks. Vastupidi tsaar just õhutas nende vägivaldsust ja pärast iga kangelastegu tasus heldelt. Selle kohta öeldi, et seal oleks nagu kuus tuhat väikest Ivani. Opritsninas oli tsaari piiramatu isevalitsus ning seal toimusid täiesti valimatult suured tapmised. Ivanile meeldis pärast väikest uinakut külastada vanglaid, et viibida kinnipeetavate piinamise juures. Jälgides nende aeglasi kannatusi keset purskavat verd, kontide praksumist, karjumist ja korinat verevahus suudest tundis ta naudingut. Selle paiga lõhn, mis
andis oma õnnistuse ordule 1216.a.*peamine ül.oli jutustada õige usu kaitseks ja neid teati jutlustajavendadena*kutsuti mustadeks vendadeks*panid suurt rõhku haridusele*kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud 8.Kuna paavst Gregorius VII (10731085) ja keiser Heinrich IV(10561106) nõudsid mõlemad endale õigust määrata piiskoppe ametisse.Tekkis tüli.keisri arvates olid nad vasallid aga paavsti arust vaimulikd.Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule,vabastades nad truuduse vandest keisri vastu.Seetõttu pidi keiser paavstilt 1077a Canossas andeks paluma, jätkates paavsti vastast võitlust 9.Inglismaa ja Prantsusmaa olid 2 tugeva võimuga riiki. 10.Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel.Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks pidi vasall senjööri ustavalt teenima.Läänistatud maatükki nim feoodiks e
1858. aastal astus ta tuntud Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse. Siin viisistas ta mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi. Taanis jätkas ta ka kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale. 1867. aastal naitus Grieg oma nõo Nina Hagerupiga ja nad asusid elama Christianiasse (Oslo). 1866. aastal oli ta Christiania Filharmooniaühingu juht ning osales 1867. aastal Norra Muusikaakadeemia asutamises. Grieg andis kontserte mitmetes Euroopa riikides,
1858. aastal astus ta Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. ... Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse. Siin viisistas ta mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi. Taanis jätkas ta ka kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Pühenduvus norra rahvusmuusikale Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale. Elukoha muutus 1867. aastal naitus Grieg oma nõo Nina Hagerupiga ja nad asusid elama Christianiasse. 1866. aastal oli ta Christiania Filharmooniaühingu juht ning osales 1867. aastal Norra Muusikaakadeemia asutamises. 10. aprillil 1868 sündis Edvard ja Nina Griegi perre tütar
olgu siis tegu pornograafia, isikliku traagika, raskete haiguste või hoopis surmaga. Kajastatakse praktiliselt kõike, mis trükimusta või tele- ja raadioeetrit kannatab. Peaasi, et kõik see müüks. Piirid on muutunud väga häguseks, meedia jõud on vaieldamatult kasvanud. Meedia on neljas võim, mis juhib ja mõjutab meie elu igapäevaselt. Meedia mõjujõudu näitas väga ilmekalt nn. pronksiöö. Üheltpoolt venekeelne meedia, mis tänaseks selgunud info kohaselt õhutas Eesti-vastaseid jõude järjest enam tegudele. Meedia andis mõnuga tuld juurde, mõjutades sellega meie kõigi elu. Need, kes oleks võibolla jätnud tänavale tulemata, tegid seda siiski, sest leheveergudel ja raadioeetris kajastatu kutsus neid poolt valima. Nad liitusid märatsevate rahvamassidega ja tulemus on meile kõigile teada. Ehk oleksid pronksiöö tagajärjed pisut leebemad olnud, kui venekeelne meedia oleks võtnud rahustaja rolli. Seda ei saa me kahjuks kunagi teada.
Rahvusliku liikumise eeldused Rahvusliku liikumise eeldusteks pärisorjuse kaotamine(1816/1819), talude päriseksostmine(1849/1856), eestlastest haritlaskonna kujunemine (Tartu Ülikooli avamine 1802), rahvusliku eneseteadvuse tõus (Postimees), Mõisnike eeskostest vabanemine (vallareform 1866). Rahva haridustaseme kasv (koolid), kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjad, 1870 esimene raudtee inimesed külastasid üksteist, tööstuslik pööre) - rahvakultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusvahelisel tasandil. Suur Prantsuse revolutsioon (1788-99) tõi kaasa demokraatia laienemise, huvi teiste rahvaste kultuuride vastu, vabadusliikumised, Rahvuste poliitilise ühendamise taotlemise. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Pärit Pärnust, Vändrast. Sai vändra...
Jakob Hurt (1839-1907) Rahvusliku liikumise liidriks tõusis. Huvi filoloogia, esmajoones eesti rahvaluule vastu. Lõi kaasa „Vanemuise” seltsi töös, pidades ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. 1870 peetud kõne, kus püstitas ülesande eestlastele saada suureks vaimult. Ta ei saanud luba oma ajalehte välja anda. Eesti Postimehe toimetajaks. Jakobsoniga sõps. 1872 kirikuõpetajaks Otepääl. Eesti Aleksandrikooli komiteed RL juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Jaan Adamson õhutas rahvast toetama kõrgema emakeelse kooli rajamist. Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogunesid kogu ärkamisaja Eesti ladvik. Summad tuli koguda annetuste teel. Selleks loodi komiteed peaaaegu kõikides Eesti kihelkondades. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge jne. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek. Valiti kooli peakomitee ja president. 1871 alustas tööd peakomitee(hurt, jakobson, jannsen, kreutzwald, köler)
Georg Friedrich Händel (16851759) G.F.Händelist Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685 Huvi muusika vastu ilmutas ta juba varakult, kuid Händeli isa soovis talle paremat tulevikku ning õhutas Händelit õigusteadust õppima. Hertsog soovitas Händelil orelimängu õppida, mistõttu anti poiss kuulsa organisti, Friedrich Wilhelm Zachovi, käe alla. Tema juures õppis poiss orelit, klavessiini, viiulit, kompositsioonialuseid ja kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaadi. 1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. Hamburg (17031706) 1703. aastal läks Händel Hamburgi
Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puuduse tõttu. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. 2.) Esimesed värsid ja kirjanduslikud loomingud Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Esimene luuletus sündis 13. Aastaselt. E.Vilde julgustas teda edasi luuletama ja soovitas ka proosaski luuletada. Vildest sai tema varaste värsside esimene kriitik. Peale Ants Laikmaaga kohtumist, õhutas Laikmaa Underit kirjutama oma luuletusi emakeeles. Esimesest trükitud luuletusest esikkoguni kulus 13 aastat. Esimene luulekogu kandis nime ,,Sonetid" ja ilmus 1917. Marie Under andis Siuru ajal välja kolm esimest luulekogu (,,Sonetid", ,,Eelõitseng" ja ,,Sinipuri"). Underi luuletustes on tundeline ja armastav naine. Under peamiselt kirjutas looduslüürikat (,,Sirelite aegu", ,,Sinine terass"). Paljud luuletused on sonetid. Luuletustes esineb: värve, varjundeid, lõhnasid, riideid, ehteid.
Sellele kõigele aitas kaasa elavad suhted ristiusuliste naaberriikidega nagu Rootsi, Taani, Venemaa. 4.4. EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS · EELLUGU 1. ,,Drang nach Osten" mis see on, selle eesmärgid, milliseid vahendeid kasutati? ,,Drang nach Osteni" ehk ümberasumine itta eesmärgid olid Suruda idapoolsetele maadele peale ristiusku ning kehtestada saksa ülemvõim. Selleks kasutati enamasti tuld ja mõõka. 2. Milline sündmus antud tegevust õhutas? Sündmust õhutas frankide paar aastat varem toimunud sarnane rünnak Saksamaale, kuid eelkõige taheti rajada tugipunkti Läänemere äärde. 3. Võrdle viikingi laeva kogega. KOGE VIIKINGITE LAEV - Aeglased - Väike - Mahukad - Merekindel - Kohmakas - Kiire - Väike süvis - Sale 4. Kes oli misjonär? Misjonär oli usu levitaja. Millised eesmärgid olid: a) Rooma paavstil?
avaldas arvukalt sega- ja meeskoorilaule, põhiliselt saksa heliloojate loomingust. 1885. a. asus ta toimetama esimest eesti muusikaalast ajakirja "Laulu ja mängu leht". "Laulu ja mängu leht" muutus koguni entsüklopeediliseks käsiraamatuks, kust võis leida vastust nii muusikaajaloo kui ka -teooria küsimustele. K. A. Hermanni muusikaharidusliku tegevuse hinnatavamaid külgi on eesti rahvalaulu propageerimine ning levitamine. 1888. a. avaldas ta üleskutse "Tähtjas soov ja palve", milles õhutas kooliõpetajaid rahvaviise koguma ja talletama. Veel hilises eas pidas K. A. Hermann paljudes Eesti linnades ettekandeid rahvamuusika arengust ja tähtsusest. Keelemehena pani K. A. Hermann rõhku muusikaterminitele eestikeelsete vastete leidmisele. Karl August Hermann suri 11. jaanuaril 1909. aastal. KARL AUGUST HERMANNI HELILOOMING Karl August Hermann oli produktiivne helilooja: talle kuulub üle 300 helitöö. Suurema ja parema osa moodustavad koorilaulud
koosnevas luuletuses jätab iga stroof omaette võetuna mulje blankvärsist. Kogu luuletust ühendavad kindlas järjekorras kokku langevad sõnad värsside lõpus, iga stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi algusvärsi viimane sõna kattuvad · Kantsoon lembelaul, mis tavaliselt koosnes 5-7 stroofist ja 3-4-värsilisest "saatest". · Sirventees vormilt kantsooniga sarnane, kuid ühiskondlik-poliitilise sisuga, ülistas taplusi ja sõdu, kinnitas sõja eeliseid rahu ees ning õhutas vaenu. · Pastoreel sageli dialoogina üles ehitatud; kujutas rüütli idülli karjusneiuga; enamasti rüütli võrgutuskatse luhtus. · Tentsoon huvitav dialoog-luuletus; vaidluslaul mis tahes teemal kahe luuletaja vahel. 5. Kirjandus keskaegses linnas. Linnaluule ja linnaromaan. Keskaegne draama. 1. Linna kirjandus hakkas välja kujunema 13. sajandil. See oli oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem ning esindas keskklassi inimeste maailmavaadet. 2
realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle luulet ta hiljem ka tõlkis. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schopenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu; ta luges ka teisi filosoofe, näiteks Nietzsche't. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist; kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka Heiti õde Hella ja vend Ilmari. Kogu perele oli iseloomustavaks tuntav majanduslik muretus, aga seda viljastavam vaimne õhkkond. Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides; säilinud on käsikirju alates 1923
Vägivallatus oli rahvusvaheline nähtus (via Bayard Rustin) Gandhi Indias Julgustas I maailmasõtta värbamist Levitas ideid rahumeelsest vastupanust Laia toetajaskonnaga sai 1920 IRK juhiks Muutis kongressi massidele avatud rahvuslikuks organisatsiooniks Kõneles ka moslemite eest, millega võitis nende toetuse Jawaharlal Nehru saab hiljem India Kongress õhutas Gandhi imagot messiasena esimeseks presidendiks Esimene suurem vastupanuliikumine lahknes rahumeelsusest, mille tõttu Gandhi katkestas selle avalikult 1928 sooviti brittidelt dominoonistaatust. Soolamarss 1930 30ndatel levisid rahvuslikud meeleolud, eesmärgiks iseseisvus Tähelepanu rahvusvaheliselt meedialt Tõi valgust probleemidele Indias: britte mõisteti rahvusvaheliselt hukka Massiline osavõtt 60 000 arreteerimist Briti võimude poolt
väljaandmisele. Ta tahtis saada luba ajalehele “Valgus”, mis oleks ilmuma hakanud Peterburis, aga ta ei saanud selle jaoks luba. 1871.aastal ootas ta ajalehele “Edasi” luba väljaandmiseks, aga seda luba ei tulnud ega tulnud.1877.aasta algul sai Jakobson lõpuks loa ajalehe asutamiseks.11. märtsil 1878. ilmus “Sakala” esimene osa. Lehel oli rahva hulgas suur menu, sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste õiguste eest, kritiseeris majandus- ja kooliolusid ning õhutas rahvuslikke algatusi. POLIITIKA 1870.aastetel pühendus Jakobson üha rohkem poliitikale.1868-1870 pidas ta “Vanemuise“ seltsis kolm isamaakõnet, mis ilmusid ka eraldi raamatutena. Esimene kõne oli “Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg” 1868. aastal. Kõnes kirjeldas Jakobson muistset priiust kui valguse aega ja saksa võimupäevi kui pimeduse aega. Teine isamaakõne – “Võitlemised eesti vaimupõllul” on vähem sõjakas
Kunileid. Selletõttu loodi 1865.aastal Tartus laulu- ja mänguselts „Vanemuine“, mis sai eeskujuks paljudele eestlastele. Vanemuine kavatses korraldada suure üle-eestilise laulukooride peo, mis tekitaks ühtset rahvus tunnet. Luba laulupeo öäbiviimiseks hakkati taotlema juba 1867.aastal. Ametlikult taotleti luba Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupeo korraldamiseks. Jannsen hoidis oma lugejaid kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutas koore harjutama juba aegsasti. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Ning kuigi paljud sakslased ei uskunud, et vaesed eesti talupojad saavad sellise suure peoga hakkama, juba 18.-20.juunil 1869.aastal toimuski see suur üritus Tartus. Sellest saigi alguse eestalste traditsioon, mis on jäädvustunud tänapäevani, et iga nelja aasta
ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sisse sulanduda Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng. Cristophe - pansionaadi tööline. Sylvie - pansionaadi köögitüdruk. Härra Poiret - pansionaadis lõunatamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma. Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar. Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar ja Eugene´i armastatu. Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Nad kõik elavad pansionis. 2) “Isa Goriot” on realistlik romaan. Milles see väljendub? Vaata realism iseloomustust ja põhjenda. 3) Missugused olid Goriot’ ja tema tütarde suhted? Too näiteid.
"Sakala" ilmuma hakkamine, seltside "Vanemuine" ja "Estonia" loomine, Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine ja Eesti eepose "Kalevipoeg" ilmumine. Eesti Kirjameeste Selts asutati Tartus 1872. aastal, tegutses kuni 1893. aastani. Idee autoriteks võib pidada F. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoni. Enamus liikmeid olid kooliõpetajad.Laullu- ja mänguselts "Vanemuine" asutati 1865 J. V. Jannseni eestvedamisel. "Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. "Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. "Vanemuine" ja J. V. Jannsen panid aluse laulupidude traditsioonile (1869, 1879 ja 1894). . Aastal 1869 osales üle 800 laulja ja mängija ning seal käis kuni 12 000 pealtvaataja 1870. aastal loodi rahvuslik teater just tänu "Vanemuise" seltsile. 6 Esimene üldlaulupidu Tartus 1869
söejoonistega ja samuti illustreeris esimese Kalevipoja. Kolmik on jätnud Eesti kultuuri sügava jälje loomingulise tegevusega ja näituste korraldamisega. Ants Laikmaa (1866-1942) nägi ja koges aastal 1883 Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitusel esimest korda elus, mida kõike maalikunst suudab. Näitus andis sellise hoobi, et ta korjas kokku kõik oma senised katsetused ja läks nendega joonistusõpetaja A. Sprengeli juurde nõu küsima. Sprengel nägi tema teostes midagi ja õhutas teda kunstialal edasi õppima. See oli Laikmaa esimene valguskiir ja tõuge teele, kuhu teda pole keegi kunagi osanud varem suunata. Laikmaad nimetatakse kaanekukeks - kuulutamas koitu ja millegi uue algust. Ta oli esimesi eesti kunstnikke, kes peale õpinguid kodumaal tegutsema asus. Laikmaa asus julgelt eesti rahvuslikule kunstile eesõigust kätte võitlema. Laikmaa mitte ainult ei loonud kunsti vaid hoolitses ka selle järelkasvu eest -
klaverikontsert nr. 1. o Kirjutas programmilist klaverimuusikat (,,Aastaajad", ,,Lastealbum") · 1867 külastas Eestit Haapsalu · NIKOLAI RIMSKI-KORSAKOV (1844-1908) · Vene helolooja, muusikaõpetaja · 6.aastaselt alustas muusikaõpingutega · 1856-1862 oli Peterburis mereväe kadett. Muusikaga ja heliloominguga tegeles selle kõrvalt. · 1861 tutvus Balakireviga (,,Võimsa" rühma liider), kes õhutas teda muusikaga tegelema · 1871 lahkus mereväest · Asus õppima muusikateooriat · LOOMING: ooperid- 15. Sisu pärineb tihti vene folkloorist ja ajaloost o ,,Muinasjutt Tsaar Saltaanist", ,,Surematu Kastsei", ,,Sadko", ,,Tsaari mõrsja", ,,Kuldkikas" jt. o Sümfooniline süit ,,seherazade" Teose süzee põhineb araabia muinasjuttudel kogu teos idamaise värvinguga. Aluseks ,,tuhande ühe öö muinasjutud"
Ta visati koolist välja ja saadeti Giosuè Carducci kooli Forlimpopolis, kust ta peagi taas pahanduste tõttu välja visati. Kõige selle kõrval oli Benito Mussolini siiski tark ja läbis lõpueksamid ilma raskusteta. Ta töötas mõnda aega koolis õpetajana, kuni sai aru et see töö ei sobi tema jaoks. Peagi läks Mussolini Itaaliast Sveitsi ja proovis palju erinevaid töid. Ta oli tuntud oma sõnaosavuse poolest ning sai ta tuntuks andeka ajakirjanikuna kes propageeris vägivalda ja õhutas mässe, teda arreteeriti ja pandi vangi mitmeid kordi. Aastal 1904 läks Benito Mussolini Itaaliasse tagasi ja hakkas jälle kooliõpetaja ametit pidama. Peagi tüdines ta sellest taas ja naasis ajakirjanduse ning poliitika juurde, mis viis ta veelkord vanglasse. 1909. aastal, kui Benito Mussolini oli vaba, armus ta 16- aastasesse Rachele Guid'i. Nad hakkasid koos elama kitsas korteris Forli linnas ning abiellusid. Varsti peale abiellumist pandi Mussolini viiendat korda vangi. Selleks
tähtsusetutest asjadest. Tundub siira ja ausa inimesena. 10. Betti Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas. Lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi. 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Teiselt poolt vormis tema talenti eruditsioon. Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
