Perno Postimeees1857. palvekirjade aktsioonid 1864 tsaarile. Esimene üldlaulupidu 1869, 1865 alustab tööd laulu- ja mänguselts Vanemuine, Isamaalised kõned, Rahvaluule kogumine. Liidriteks olid: Johann Voldemar Jannsen, koolmeister, kelle eestvedamisel tehti Laulupidu ja Perno Postimmes. Jannsen oli ettevaatlik ja üritas läbi saada baltisakslastega ja vene võimuga. Jannsen oli väga eesti meelne ja õhutas rahvuslikule liikumisele. C. R. Jakobson oli õpetaja haridusega isamaaliste kõnede autor, tema suhtumine kirikusse ja võimudesse oli kritiseeriv. Jakob Hurt oli rahvaluule kogumise eestvedajaks, Hurt suhtus kirikusse hästi, kuid sakslastesse ja riigivõimu suhteliselt kriitiliselt. Jakobsoni eesmärgiks oli õpetada eestlasi põldu ja ennast harima, Hurt tahtis säilitada eestlaste
Joseph Gibert'i all. 1852. aastal astus Cezanne Bourboni kolledzisse ( nüüd Mignet' kolledz ), kus ta tutvus ja sai sõbraks Emile Zolaga. Ta jäi sinna kuueks aastaks, kuigi viimased kaks aastat oli ta õpetaja. 1859. - 1861. aastani käis ta isa soovil Aix' ülikoolis juurat õppimas ning sai samal ajal joonistamistunde. Vaatamata pankurist isa vastuväidetele pühendas ta end oma kunsti arendamisele ja lahkus 1861. aastal Aix'st Pariisi. Tema otsust õhutas Zola, kes sel hetkel juba elas pealinnas. Lõpuks tema isa leppis Pauliga ning toetas tema karjääriotsust. Hiljem sai ta oma isa käest päranduseks 400 00 franki, mis vabastas ta kõigist rahamuredest. Cezanne kunstnik Pariisis kohtus Cezanne impressionist Camille Pisarroga. Alguses oli 1860-ndate keskpaigas kujunenud sõprus rohkem õpetaja-õpilase suhe, kus Pisarro avaldas mõju nooremale kunstnikule. Aga selle kümnendi jooksul muutus nende suhe pigem koostööks kahe võrdse vahel
llumajandussaaduste töötlemisega. Kasutati kunstväetisi, soetati moodsaid põllutöömasinaid, pöörati tähelepanu sordi- ja tõuaretusele. Piimakasvatus kujunes kõige tähtsamaks põllumajandusharuks. Kasvas talumajandus. 1916. aastaks oli Eestis päriseks ostetud 83% talumaast. Külades süvenes sotsiaalne kihistumine. Maatamehed moodustasid üle 2/3 talurahvast ning maapuudus kujunes suurimaks probleemiks. Selle leevendamiseks jagas keskvalitsus väikekohti riigimaast ja õhutas väljarändamist Venemaa teistesse vähem asustatud küladesse. 1906-1014.a rändas Eestist välja 20 000 talupoega. Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev. Ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust sõtta minna, sest Vene valitsus polnud vastu tulnud väikerahvaste soovidele, ning kardeti, et Venemaa võiduga kaasnev sovinismi kasv ja venestamislaine. Teisalt sooviti Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist. 1915.a hõivasid Saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, rinne jõudis
õiguse kodumaale tulla. Landeswehri sõda 1918 kuulutas välja Läti Vabariik iseseivuse, kuid sellega olid suuremad probleemid kui Eestil. Saksmaa oli valmis abistama Lätit, Läti kaitsejõudude tuumikuks kujunes välja baltisakslastest koosnev Balti Landerswehr ja Saksa vabatahtlike Rauddiviis. Saksa vägede juht Goltz seadis eesmärgi enamluse kukutamise Venmaal. Goltzi heakskiidul korraldasid baltisakslased Läti riigipöörde, mis õhutas Eestlaste viha Sakslaste vastu. 1919 kohtunud Eesti ja Saksa eesosade vahel tekkis vaen. Esimesel kokkupõrkel saatis edu saklasi, vallutades Võnnu linna. Landerswehri sõja teine etapp ehk Võnnu lahing algas sakslaste paletungiga. Eesti varuüksuste saabumsiega viis Golzi järeldusele, et operatsioon on ebaõnnestunud. 23 juuni marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta sisse Võnnu linna.Leiti et landerswehri purustamine tähendab jäädavat vabanemist nn pentlirüütlite orjusest
õpetaks teda 10-20 minutit , muidugi südamliku ,,aitäh" eest. Noormees õppis igati innukalt. Teoorjuse kaotamisega seoses tekkis küsimus, kes teeb ära mõisa töö. Toodi Saksamaalt abitöölisi. Ka Ungern-Stenberg tellis Erastverre töölisi ning Viljandi mõisa jaoks valitseja. Uus valitseja Karnbach jäi esialgu Erastverre ja Weizenberg puutus temaga tihti kokku. Nad sobisid hästi. Weizenberg õpetas Karnbachile eesti, see omakorda temale saksa keelt. Mõisavalitseja õhutas Augustit sõitma välismaaleteadmisi täiendama ja õiget ala avastama. 1862. aasta jüripäeval ütleski ta koha üles. Lahkudes sai ta parunilt kaasa väga hea tunnistuse. Karnbach otsustas Saksamaale tagasi minna ja temast sai Augustile kogenud reisikaaslane. Kahekümne viie aastasele noormehele, kes seni polnud Võrust ja Tartust kaugemale sanud, oli esineme reis võhivõõrasse keskkonda erutav ja lootusrikas, aga samas täis kahtlusi ja kartust tuleviku suhtes.
Kummalisel kombel distantseerus Gogol viimastel eluaastatel oma loomingust. Kirjanduslike teekaaslaste Puskini ja Lermontovi surm lõi psüühiliselt ja füüsiliselt labiilse autori rivist välja. Lisandus närvihaigus. Gogolist sai korraga religioosne müstik ja konservatiiv, ta taganes kõigi üllatuseks oma senistest humanistlikest põhimõtetest, kaitstes tsaarivõimu ja pärisorjust. Kirjaniku vaenlased kahjurõõmutsesid, sõbrad tõmbusid tagasi. Keegi fanaatiline preester õhutas ta hullumeelsele teole: 1852. aasta veebruaris põletas Gogol pidulikult "Surnud hingede" juba lõpetatud teise osa. Mõni päev hiljem järgnes täielik kokkuvarisemine. Gogol suri sügavas masenduses. Ja sõna otseses mõttes alatoitumise tagajärjel. Ta oli nädalaid keeldunud söömast. Pärast surma maeti Nikolai Gogol Danilovi kloostri kalmistule. Aastal 1931 maeti ta ümber Moskva Novodevitsje kalmistule. Gogol oli oma elu ajal paaniliselt kartnud, et ta maetakse elusalt
Algul oli jutlus suunatud ainult juutidele, kuid hiljem ka paganatele. Väga palju koondus tema juurde vaeseid, harimatuid, keda rabid ei tahtnud. TA jutustas kõigile. - Jeesus teeb haigeid terveks, kuulutab et patud on andeks antavad, häbistab inimesi, kes proovivad ta tegevust keelata see on kõik judaismi vastu. Ta tegi palju imesid. - Juutide juhtkond häälestus Jeesuse vastu. Nende arust Jeesus õhutas Jumala seatustes loobuma. - Usuti, et Jeesus rändas ringi, et valmistada inimesi suureks Juutide mässuks. Ööl enne ta vahistamist kutsus ta oma sõbrad enda juurde õhtusöögile. Kuid võimuesindajad oli leppinud ühe Jeesuse jüngri Juudasega, et Jeesus vangistatakse. Juudas pidi tagama, et just Jeesus võetakse kinni. Jeesus viidi Pontius Pilatuse ette kohtamõistmisele. Pilatus
Europariigid ühinesid liiduks ehk koalitsiooniks. Põhimõtteks oli1) Kaotada revolutsioon Prantsusmaal 2) taastada tugev kuningavõim. Hilem tähendasid need Napoleoni sõdu, kus teised euroopa riigid ennast kaitsesid ja pärast seda Napoleoni purustamise sõjad. Sisuliselt Prantsusmaa sõdis teiste euroopa riikide vastu. Kõik Euroopa riigid olid mingites sõdases Prantsusmaa vastases koalitsioonis aga ainuke riik, kes oli igas koalitsioonis sees oli INGLISMAA. Peamine riik, kes ka teisi õhutas. Inglismaa kartis revolutsiooniliste ideede levikut. 1792 sept saavutatud võit oli Valmi lahingus ja Prantsusmaa suutis välja ajada Austria väed. See võimaldas 22. sep 1792 kuulutada välja Prantsuse Vabariigi. Kuningas kaotas oma tiitli ja ta nim tavaliseks Prantsusmaa kuningaks. Sai nimeks Louis Capet, sellepärast, et Capet-i suguvõsa sai kunangi võimule ja kehtestas absolutimi ja selle järgi siis nimi. Vabariigi välja kuulutamine oli teistele euroopa riikidele oluline samm
,,Mida lähemalt ma vaatlesin talurahva elu, seda enam suurenes minu hinge vallanud sügav kaastundmus, sest tõelisus ületas kõik, mida võis luua metsikuim fantaasia. Maale minnes nutsin ma tihti kui laps, tundes oma täielikku jõuetust rahvast millegagi aidata." Ent ometi oli ta otsustanud: ,,Võtsin nõuks seda teha, mis võin, et ilma vägivaldsuseta inimlik elu eestlastele tuleks..." (Jansen 1983: 9) Võib-olla on Köleri üks suuremaid ajaloolisi teeneid see, et ta õhutas ja abistas Viljandimaa talupoegi ja maaharitlasi, kes 1860. aastate keskpaiku hakkasid esitama tsaarivalitsusele siinse poolfeodaalse agraarkorra samuti kogukonna- ja kohtukorralduse vastu sihitud märgukirju. Ta oli veendunud, et ,,valitsus ainult siis meie rahva kasuks midagi teha võib, kui hädapärased nõudmised rahva enese poolt välja lähevad". (Jansen 1983: 9) Sellest lähtuvalt said teoks mitmed märgukirjad 1864. Aasta kevadel ja suvel ning
„Mida lähemalt ma vaatlesin talurahva elu, seda enam suurenes minu hinge vallanud sügav kaastundmus, sest tõelisus ületas kõik, mida võis luua metsikuim fantaasia. Maale minnes nutsin ma tihti kui laps, tundes oma täielikku jõuetust rahvast millegagi aidata.“ Ent ometi oli ta otsustanud: „Võtsin nõuks seda teha, mis võin, et ilma vägivaldsuseta inimlik elu eestlastele tuleks...“ (Jansen 1983: 9) Võib-olla on Köleri üks suuremaid ajaloolisi teeneid see, et ta õhutas ja abistas Viljandimaa talupoegi ja maaharitlasi, kes 1860. aastate keskpaiku hakkasid esitama tsaarivalitsusele siinse poolfeodaalse agraarkorra samuti kogukonna- ja kohtukorralduse vastu sihitud märgukirju. Ta oli veendunud, et „valitsus ainult siis meie rahva kasuks midagi teha võib, kui hädapärased nõudmised rahva enese poolt välja lähevad“. (Jansen 1983: 9) Sellest lähtuvalt said teoks mitmed märgukirjad 1864. Aasta kevadel ja suvel ning
Dionysusel õnnestus, Hephaistos jäi olümposele ja leppis Heraga ära.Zeus määras Hephaistosele naiseks Aphrodite aga nad ei meeldinud üksteisele. Ta tegi jumalanna Thetise pojale Achilleusele kilbi. Moira saatusejumalanna Hefaistia- ateena suurim pidutstus, iga 5 aasta tagant, üks osa oli õpipoiste tõrvikutega võidujooks. Theseioni tempel on Hephaistose auks ehitatud. Eris - tüli ja vihkamise jumalanna Ares sõjajumal, nägus, hea kehaehitusega, ta armastas sõda, õhutas seda, kuri, halastamatu, metsik, rumal, naeruväärne. Surm, lahingud ja veri pakkusid talle lõbu. Tema sümboliteks olid oda ja raisakotkas, oda, mis tapab ja raisakotkas, kelle toiduks on tapetute liha. Arese 2 poega: Phobos( hirm) Deimos (õud) Aphroditele meeldis Ares. Diomedes vapper kreeka sõdalane, kelle päästis lahingus Athena. Ta haavas Arest. Kyknos arese poeg, juhm, loll Herakles Zeusi võitmaltu poeg
ainult Eestile, kogu Euroopas on linnu arvukus tohutult langenud Tippkiskjana on ta ohustatud taimekaitsevahendite ja putukamürkide kasutamisest, samuti sobivate pesitsuspaikade kadumisest Rabapistrik kuulub looduskaitsealuste lindude I kategooriasse (5.). Ökoloogilised globaalprobleemid Suurimaks probleemiks rabades on märgalade kuivendamine põllumajandusmaade ja tulundusmetsa tarvis, mis on kestnud sajandeid. Näiteks Vene riik õhutas suuremastaabilist soode kuivendamist 1720. aastatel, mil Peeter Suur andis välja dekreedi, mis kohustas vastrajatud Peterburi ümbruse alasid kuivendama, 1740. aastal andis Rootsi kuningas Frederik I maksuvabastuse neile talunikele, kes põllumaade rajamiseks järvi või rabasi kuivendasid. Värskelt kuivendatud soodele istutati rukist, kaera, heintaimi või naereid. Islandis ja Soti mägismaal oli varasema sookuivenduse
A okupeeritud ja juriidiliselt edasi kestva EV kodanikke ning ette valmistama nende esinduskogu Eesti Kongressi kokkukutsumist. §46. SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE I Breznevi doktriini lõpp · Uus poliitika pidi andma suurema vabaduse Kesk-ja Ida-Euroopale. Moskva asus mõjutama kohalikke kommunistlikke parteisid,et need asendaksid vanameelsed parteijuhid noorema põlvkonnaga. · Satelliitriikide parteijuhtide arvates õhutas Gorbatsovi poliitika opositsiooniliikumisi ning see oleks võinud lõppeda kommunistlike valitsuste langemisega. · Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise 1968.a ja loobus 1987.a avalikult Breznevi doktriinist,teatades,et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. · Kesk-ja Ida-Euroopas tugevneski opositsiooniliikumine.Baltimaade laulev revolutsioon näitas,et NSV Liit on nõrgaks jäänud.See andis Kesk-ja Ida-Euroopa
omast. 17. sept tungis ka NSVL Poolale kallale, hõivates Ida-Poola. 6.okt sõjategevus lõppenud. NSVL ja Saksamaa pidasid ühist võiduparaadi. 1939 nov ründas NSVL Poolat ja Bessaraabiat 1940. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt lääne. Prantsuse-Saksa piiril Maginot' ja Siegfiredi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda. Mõnevõrra aktiivsem tegevus merel. 1940 Saksa armee vallutas Taani ja Norra- 10.mai 1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit. Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi siiski väikeseks. Prantslased olid murtud. 22.juuni 1940 sõlmiti taas Compiegne'i metsas vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. 2/3, sealhulgas Pariis sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus. Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid Suurbritannia, mille peaministriks oli
Samuti andis ta juhiseid treeninguks, selgitas maadlusvõtteid ja -taktikat. Lurichi esinemised ning tema sütitavad sõnad nii kõnedes kui ka ajakirjanduses tekitasid laiades rahvahulkades suure huvi, lausa vaimustuse raskejõustiku vastu. Mitmel pool Eestis sündisid raskejõustikuringid, kus hakati harrastama maadlust ja tõstesporti. Nendele lisandusid veel sajad ja vahest tuhandedki Lurichist vaimustatud noored, kes hakkasid omapead "Luurit tegema". Peale vaimustuse raskejõustiku vastu õhutas Lurich ka eestlaste rahvuslikku iseteadvust, rõhutades oma rahvust ja kutsudes suguvendi harjutama end sama tugevaks ja terveks nagu tema. Balti mõisnike rõhumise ja tsaarivalitsuse sovinistliku rahvuspoliitika all kannatavale rahvale oli ta tõeliseks rahvuskangelaseks, kes näitas kogu maailmale, et ka "eestlane on mees", et ka tema on suuteline suurteks tegudeks. Põhjuseta ei hüütud Lurichit juubeldades "Kaleviks" või "Kalevipojaks"
4. Balkani püssirohukelder Balkani sõjad koosnesid kahest konfliktist, mis leidsid Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel aset aastatel 1912 ja 1913. Neli Balkani riiki võitsid Osmanite riiki esimeses sõjas; üks neljast, Bulgaaria, sai kaotuse teises sõjas. Osmanite riik kaotas lõviosa oma territooriumist Euroopas. Austria-Ungari, kuigi mitte osaline, muutus suhteliselt nõrgemaks, kui oluliselt laienenud Serbia õhutas lõunaslaavi rahvaste liitu. Sõda lõi tingimused Balkani kriisile 1914. aastal ja oli seega "eelmänguks Esimesele maailmasõjale". 20. sajandi algul olid Bulgaaria, Kreeka, Montenegro ja Serbia saavutanud Osmanite riigist sõltumatuse, kuid suur osa nende rahvuskaaslasi jäi Osmanite võimu alla. Aastal 1912 moodustasid need riigid Balkani liidu. Esimesel Balkani sõjal oli kolm peapõhjust: Osmanite riik ei suutnud ennast reformida, rahuldavalt valitseda või tegeleda kirju rahvastiku
tippkohtumisi, alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise 7 alustamiseks. 1987.a. loobuti Brežnevi doktriinist, millega eelnevalt lubati sekkuda Ida- Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialismi võimul olemine satub hädaohtu. Sellega oli võimalik alustada reforme ka okupeeritud riikides. Okupeeritud riikide parteijuhid polnud perestroikast just eriti vaimustatud. Nende arvates õhutas Gorbatšovi poliitika opositsiooniliikumisi. Gorbatšov ei lasknud end vastuseisust häirida. Ta kutsus Kesk- ja Ida-Euroopas avalikult üles samasugustele muudatustele, nagu olid toimunud Nõukogude Liidus. Gorbatšov teatas, et annab igale rahvale võimaluse ise oma suund valida. Kesk- ja Ida- Euroopas tugevneski opositsiooniliikumine kuna see andis Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastele märku, et aeg on kommunistlik diktatuur kukutada. NSV Liit nõrgenes ning ei suutnud isegi
Läks aga veel ligi aasta, enne kui saadi 9. juunil 1901 ajalehe väljaandmise luba. Vilde asus energiliselt kaastöölisi organiseerima: sõideti mööda Eesti linnu ja käidi Peterburis toimetusliikmeid, kirjasaatjaid ja levitajaid värbamas. Vildel olid eesti demokraatlike ringkondadega juba varem laiad sidemed. Toimetusse kutsuti O.H Münther, H. Pöögelmann, J. V. Veski, hiljem A. H. Tammsaare, E. Virgo. Lehe kontoris töötas tulevane poetess M. Under, keda Vilde õhutas luuletajateele. Ajaleht „Teataja“ tõi kaasa suuri muutusi eesti keele positsioonide tugevnemisel Tallinnas. Iga päev toimetusse sisse asunud eesti haritlased lisasid saksakeelsele kesklinnale seni harva kuulda olnud eesti keele kõla. Ka ajaleht ise propageeris oma veergudel moodsat eesti keelt. Vilde igapäevaseks tööks Teataja toimetuses oli tõlkida ajalehe Berliner Tageblatt järgi välistelegramme, panna kokku poliitikaringvaade ning kirjutada „Mahtra sõda“.
Timoleon Riigimees, kelle sürakuusalased palusid appi Dionysios noorema türannia vastu võitlema. Pagendas D ja kehtestas Sürakuusas mõõdukalt dem. riigikorra. Philippos II Makedoonia kuningas, kes hakkas vermima kuldmünte, viis läbi sõjaväereformi, kujundas välja makedoonia faalanksi. Kutsus kokku Kreeka linnriigid, et sõlmida üle-kreekaline liit. Demosthen Ateena kõne- ja riigimees, kes õhutas Philippose-vastaseid meeleolusid. es 17) Kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil Simonides Kreeka poeet. Piduliku lüürika esindaja. Pindaros Kreeka aristokraat ja koorilüürik. Üritas säilitada luules inimese surematust. Aischylos Kreeka tragöödiakirjanik. Positiivse lõpuga tragöödiad, tõi teise näitleja koori kõrvale. Sophokles Kreeka tragöödiakirjanik. Tõi sisse kolmanda näitleja. Oli väga edukas ja tunnustatud kirjanik
ja paavst soovis allutada endale idakirikut ja näidata üleolekut. Talupojad lootsid aga pääseda vägivallast ja hädadest. Clermont'i kirikukogu 27. nov.1095 Clermont'i linna Prantsusmaal tuli paavsti kuulama tuhandeid rüütleid, palju vaimulikke ning hulgaliselt lihtrahvast (üle 200 piiskopi ja 400 abti). Urbanus II esines 26. nov. vabaõhukõnega tohutu inimhulga ees. Ta püüdis kujutada sõda, kuhu ta "ustavaid" minema õhutas, Kristuse haua vabastamise ja "Hommikumaal elavate vendade", s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Need, kes annavad Pühale Maale sõttaminekuks tõotusvande, ootab mitte ainult õndsus taevariigis - võit "uskmatute" üle toob ka maapealset kasu. "Siin Õhtumaal pole põld kuigi lahke. Seal, Hommikumaal, voolab aga mett ja piima ning Jeruusalemm on maailma naba, õitsev ja haljendav maa - teine paradiis. Kes on õnnetud ja vaesed, saavad seal rõõmsaks ja rikkaks
Venelaste vägi paigutati Otepää-, Viljandi- ja Tartu linnustesse . Kõik , mis eestlastele ristiusku meenutas hävitati . Pesti maha ristivesi , surnud kaevati välja ja põletati . Sakalased saatsid tartlastele veriseid mõõku , millega oldi tapetud sakslaseid . Sissetungijad paraku täiendasid oma ridu . Piiskop Albert tõi uusi ristisõdijaid , ning aegamööda painutasid nad Eesti uuesti oma võimu alla . Tartu langes aastal 1224 , üksnes Saaremaa jäi vabaks. Saarlasi hävitama õhutas paavsti saadik Modena Wilhelm . Vallutajad ajasid aastal 1227 kokku 20 000 meest ja suundusid üle jää Saaremaa poole . Üheskoos vallutati Muhu linnus kuigi selle kaitsjad pakkusid rahu . piirajad võtsid vastu Valjala linnuse meeste rahupakkumise. Sinna tulid kokku ka teiste Saaremaa kihelkondade vanemad , kes lasid ennast ristida . Nõnda pidime meie eestlased lõpuks tunnistama ristiusku ja läänest tulnute tugevust. Reformatsioon e. Usuvahetus 16
Ja ma tahan, et inimesed seda teaksid." Varsti sõbrunes Dali Madridi avangardistidega ja temast sai juht rühmituses, kuhu kuulusid teiste hulgas ka Federico Garcia Lorca ja Luis Bunuel. 1923. aastal eemaldati Dali üliõpilasrahutusest osavõtjate kaitsemise eest aastaks akadeemiast ja ta pidi veetma 35 päeva vanglas. 1925. aasta novembris korraldati Barcelonas Dalmau galeriis Dali esimene personaalnäitus. 1926. aastal heideti Dali akadeemiast lõplikult välja, sest ta õhutas kursusekaaslasi protesteerima ühe kunstniku õppejõuks määramise vastu. Dali lahkus Madridist ja sõitis Cadakesi. Samal aastal valmis Dali üks tuntum noorpõlvetöö natüürmort ,,Korv leivaga" (Lisa 2), mille ta maalis Garcia Lorcale. Dali demonstreerib täielikku joonistamistehnika valdamist, meisterlikku värvi, ruumi ja valguse käsitlemise oskust. Garcia Lorca imetleb kunstniku talenti: ,,Minu arvates on ta unikaalne, ta oskab selgelt ja
surmani", sõnad Lydia Koidulalt ning Jannsen, kes kirjutas sõnad laulule ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (praegune eesti rahvushümn) mille viisi autor on soomlane Friedrich Pacius. Seetõttu koges see üritus nii Jakobsoni, kui ka teiste demokraatlike tegelaste vastuseisu. Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode. Ometi sai see sündmuseks kus eesti rahvaks end üheks laulis. Jannsen hoidis oma lugejaid kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutas koore harjutama juba aegsasti. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed. Segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks ja "ülimalt ohtlikuks". See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare
looduses võib kuulda. Neid hääli peeti enneteks. Faunus sai oma templi ühelt Tiibeti saarelt aastal 194 eKr. Faunuse seotus luperkaalidega pole selge, võib-olla on pidustused saanud mütoloogilist sära ühest teisest peost, mida peeti Paani auks Kreekas Arkaadias. CERES Ceres on maa-, st vilja-, eriti teraviljajumalanna. Nimi tuleb sõnast creare(esile tooma, looma). Kuna maa oli muistses Rooma kogu rikkus, oli Ceres oluline jumalanna, sest tema looming oli ju inimeste leib. Ent ta õhutas ka inimeste viljakust ja kaitses isegi surnuid: pöördus ju surnu tagasi tema riiki. Viljakusjumalannana seisis naise koha eest abielus ja tema templi preester oli naine. Vana Rooma seaduse kohaselt tohtis abielumees naisest lahutada vaid siis, kui too oli rikkunud abielu, üritanud petta oma meest või teinud maja salavõtmed. Kui naine oli süüst prii, ent abikaasa ometi minema saatis(lahutatuna või orjaks), pidi mees poole oma varandusest Cerese templisse viima. VENUS
Tuli tetraeeder, maa kuup, õhk oktaeeder, vesi ioksaeeder. Maailma tegelik olemus on arvudes. Kui arv on maailma olemus, siis peab kõik olema matemaatiliselt väljendatav. Poliitilistelt vaadetelt olid pütaagorlased aristokraatlik-konservatiivsed ja saavutasid tollases ühiskonnas küllaltki suure mõjujõu. Nad saavutasid kõrged positsioonid Krotoni valitsemises, 8 kuid krotonlane Cylon õhutas rahva ülestõusule, mis kujunes üsna veriseks ja mille käigus paljud pütaagorlased tapeti või saadeti maalt välja. Pütaagorlasi see ei murdnud. Pärast vaheaega nende mõjuvõim taastus ja isegi laienes. Pythagoras aga oli ülestõusu tagajärjel sunnitud Krotonist lahkuma ja veetis viimased elupäevad pagenduses Musese kloostris Metapontionis, kus ta tõenäoliselt nälga suri. Ülestõusu algataja Cyloni kohta on arvatud, et ta
Läänemere väinades valitses Taani; Rootsile kuulus Soome ja ta püüdis oma valdusi veelgi ida suunas laiendada; oma piiridega Läänemerele oli jõudnud Poola. Venemaal oli laienenud Moskva vürstiriik ja tema välispoliitika põhisuunaks kujunes võitlus Läänemere idakalda pärast. Venemaa kaubandus oli arenenud, kuid Liivimaa võimud olid keelanud otsese kauplemise sealsete linnadega. Liivimaal valitses ärevus, mida Moskva veelgi õhutas. Ta küll pikendas vaherahu, kuid samas nõudis nn Tartu maksu. Järjekordne sõda ordu ja Riia peapiiskopi ning Poola vahel tõestas, et Liivimaa on nõrk. Sõda lõppes Posvoli rahuga. 1557 sai ümber vaherahu Venemaaga, tsaar Ivan IV Julm keeldus saadikuid jutule võtmast. Liivimaa saadikud olid andnud Tartu maksu mittemaksmisega ajendi sõja puhkemiseks. Tekkisid küsimused, et kellelt saada abi ja kelle võimu alla end heita. Saarlased otsisid abi Rootsist ja lubasid end tema alluvusse
eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle luulet ta hiljem ka tõlkis. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schopenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu; ta luges ka teisi filosoofe, näiteks Nietzsche't. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist; kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka Heiti õde Hella ja vend Ilmari. Kogu perele oli iseloomustavaks tuntav majanduslik muretus, aga seda viljastavam vaimne õhkkond. Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides; säilinud on käsikirju alates 1923
KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE 1946-1990(1991) Usa ja NSVL+liitlaste vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi (poliitilisi, sporti, majandus) KS PÕHJUSED? KONFLIKT EELMISTE LIITLASTE VAHEL? MIKS? USA asus demokraatliku lääne etteotsa NSVL tõkestas shtlemise lääneriikidega demokraatia ja kommunismi vastuseis, vastuolu 1946. Stalin valmistus uueks sõjaks taastades NSVL sõjaeelse hirmuõhkkonna Stalin tahtis võimu kogu EUs ( Stalini kõne õhutas kommunismi) 1946. märtsis W.Churchilli kõne USAs, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. (Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.) 1947. märts Trumani doktriin (USA presidendi) - abistada riike, kes võitlevad relvastatud
saj algul. Revolutsioon ei katkestanud kiiret arengut. Eestlaste, lätlaste ja leedukaste positsioon tugevnes, nende seast hakkas esile kerkima üldtunnustatud kultuuritegelasi. Eestis asutati erakoole. Estonia teater jne... 5. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20 SAJ. ALGUL Suurriikide blokkide kujunemine: 1879 sõlmiti leping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, hiljem ühines nendega Itaalia (Kolmikliit) Sõjakaid meeleolusid õhutas sõjatehnika areng ning võidurelvastumine. Prantsusmaa ja Inglismaa vahel: antant. (26) Väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, lõi tegelikult see protsess eeldused 1 maailmasõja puhkemiseks. Riikide saatus hakkas sõltuma ka täpsetest mobilisatsiooniplaanidest ning nende elluviimisest. Kokkuvõte: Uue aastasaja algul astus maailm teaduse ja tehnika arengusse. Maailm hakkas globaliseeruma
inglaste rahvuslikku uhkust. Paraku pole inglise muusikaloos pärast Purcelli pikka aega ühtki oma rahvusest suurkuju paljude järgmiste põlvkondade jaoks sai muusikas keskseks nimeks Georg Friedrich Händel. GEORG FRIEDRICH HÄNDEL 1685-1759 Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685.aastal. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, kuid isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas poissi õigusteadust õppima. Noor Händel olevat siiski käinud salaja pööningul klavikordi harjutamas. Kord kuulnud üks hertsog tema orelimängu ja soovitanud talle tungivalt muusikaõpinguid. Händeli õpetajaks sai kuulus Halle organist Friedrich Wilhelm Zachow. Zachow õpetas talle orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. 1702. aastal astus Händel ülikooli ja õppis mõnda aega õigusteadus, selle kõrval töötas ta ka abiorganistina Halle kalvinistlikus kirikus. 1703
( Orpheuse aaria 3.vaatuses ). "Orpheuse" menu oli nii suur, et järgmisel aastal telliti temalt uus ooper. "Ariadne" partituur on kahjuks kadunud, tuntud on vaid hüljatud Ariadne kaebeaaria . 1613.aastal läks Monteverdi Veneetsiasse. Seal kirjutatud ooperid on enamasti kõik hävinud. Georg Friedrich Händel (1685-1759) Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685.aastal. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, kuid isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas poissi õigusteadust õppima. Noor Händel olevat siiski käinud salaja pööningul klavikordi harjutamas. 1702. aastal astus Händel ülikooli ja õppis mõnda aega õigusteadus, selle kõrval töötas ta ka abiorganistina Halle kalvinistlikus kirikus. 1703.aastal lahkus ta Hamburgi, kus temast sai viiuldaja ooperiteatris, mõni aeg hiljem juhatas ta juba orkestrit ning 1705.aastal tulid lavale tema ooperid "Almira" ja "Nero".
Arts & Crafts movement Vastukaaluks anonüümsete ja näotute vabrikutoodete tulvale tekkis Inglismaal 19.sajandi II poolel kunsti ja käsitöö liikumine (Arts&Crafts Movement). "Arts and Crafts" liikumise esteetika tugines gooti arhitektuuri "aususele" ja "sobivusele" ning ideele, et hea disain tuleneb objekti funktsiooni ja selle loomiseks kasutatud materjali olemuse mõistmisest. Olles laiahaardeline, taastas see liikumine huvi käsitööliikide vastu ning õhutas poliitilist ja sotsiaalset kriitikat. Arts&Crafts Movementi on piiritletud aastatega 1861-1914. · Arts&Crafts Movement ideed pärinesid kunstikriitiku ja teoreetiku John Ruskin`i kirjutistest, kuid realiseerusid kunstniku William Morrise tegevuses. · Morris oli muutunud sotsialistiks, sest tema arvates kunstil polnud võimalik eksisteerida ja areneda kaasaegses ,,kommertslikus ja kasuahnes" süsteemis.
Kreeka keeles apostolos = saadik. Lisaks neile oli tal teisigi poolehoidjaid (piiblis räägitakse 70 väljavalitust), kelle seas oli ka naisi. Algul oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see mittejuutidele e. paganatele. JEESUSE VANGISTAMINE JA SURM Jeesuse tegevus leidis peagi vastuseisu. Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu. Mõne usujuhi meelest oli Jeesuse sõnum jumalateotus ning nende arvates õhutas ta juute ususeadusest loobuma. Kuigi oli selge, et valitsevad ringkonnad tahtsid Jeesust tappa, tõid tema üha jõulisemad jutlustused kokku suuri rahvahulki. Öösel enne Jeesuse vahistamist kutsus ta oma lähedased sõbrad paasapühade õhtusöögile. Seda nimetavad kristlased viimaseks õhtusöömaajaks. Võimukandjad leppisid kokku ühe Jeesuse jüngri Juudas Iskariotiga, et Jeesus vangistatakse ning tuuakse kohtumõistmiseks rooma asehalduri Pontius Pilatuse ette
Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Aastast 1871 avaldas ta ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset rahvaluule kogumiseks. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist zanritest), kokku 122 317 lehekülge. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke mis ilmus 1863. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded.
Sama aasta sügisest algas ,,vaikiv ajastu" parlamenti ei aetud küll laiali, kuid ei kutsutud ka enam istungitele, see jäi nö vaikivasse olekusse. 1935. loodi Isamaaliit ja keelustati erakondade tegevus. Isamaaliit oli valitsuse juhtimisel tegutsev ainupartei. 1934. loodi riigivanema määrusega siseministeeriumi juurde Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus, mis varustas ajakirjandust valitsusele sobiva teabega ning õhutas ka rahvusterviklikkust (organiseeriti näiteks kodude kaunistamise, nimede eestistamise kampaaniaid). Järgmisel aastal allutati asutus Riikliku Propaganda Talituse seadusega peaministrile, 1930nda teiseks pooleks oli sellest kujunenud ajakirjanduse sisu tsenseeriv asutus. On arvatud, et selle eeskujuks oli Saksamaa, kus Joseph Paul Goebbelsi juhitud propagandaministeeriumi töö põhines alateadvuse mõjutamisel, sümboolikal, masside üleskütmisel
13. Estofiilid: millega tegelesid, kuulsamad estofiilid Rosenplänter ja Masing, Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Eelärkamisaeg – seotud balti-saksa haritlastega, kes uskusid, et igal rahval on õigus oma rahvuskultuurile. Estofiilid – baltisakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist ning püüdsid neid arendada. Kuulsaimateks estofiilideks on: 1. Rosenplänter – töötas üle 30 aasta Pärnus kirikuõpetajana; õhutas Pärnu raadi avama Eesti koolmeistrite kooli; andis välja õpikuid, lavastas Pärnus eestikeelseid näidendeid. 2. Masing – andis välja eestikeelse aabitsa; andis välja maarahva nädalalehti. Estofiilid lõid kaks suurt organisatsiooni: Õpetatud Eesti Selts (eesmärgiks „edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist“) ja Eestimaa Kirjanduslik Ühing.
Liibüa Araabia Džamahirija Suurt Revolutsiooni või Vennalikku Juhti ja Revolutsiooni juhti. 1977. a muutis Gaddafi oma riigi nimeks Suur Sotsialistlik Populaar Liibüa Araabia Džamahirija ning lubas inimestel väljendada enda seisukohti Rahvakongressile. 1972. aastal püüdis Gaddafi liita Liibüa Egiptuse ja Süüriaga Araabia Vabariigi Föderatsiooniks, kuid see ebaõnnestus. Pärast 11. septembri rünnakuid õhutas Gaddafi inimesi ohvritele verd annetama. 2009. a tegid Itaalia peaminister Silvio Berlusconi ja Gaddafi kokkuleppe, kus Liibüa püüab riigist väljarändajaid hoida riigis, ning et Itaalia saadaks immigrandid tagasi Liibüasse. Liibüas oli kõikidele kodanikele tasuta elekter. Pangalaenudel ei olnud intresse. Kõik vastabiellunud said Liibüas parlamendilt 60 000 dinaari (65 000€), et osta omale elukoht.
· Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel: Laulu- ja mänguselts "Vanemuine" Asutati 1865 J. V. Jannseni eestvedamisel. "Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. "Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. " 1869 aastal toimunud esimesel üldlaulupeol laulsid ainult meeskoorid. .). Ilmusid esimesed eesti keelsed muusikaõpikud ja laulukogumikud (Jannseni ,,Eesti laulik", Hermanni koorilaulu kogumikud ja Jakobsoni ,,Wanemuise Kandle Haeled"). 4. Cimze seminar: Cimze seminar oli lätlasest pedagoogi ja muusiku Janis Cimze (Zimse) juhitud Liivimaa kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite seminar Valgas. Seminari
tee märkamatult üle Ardennide liikunud tankidiviisidele, mis prantslaste kaitse läbi murdsid ning nende tagalasse tungisid. Soomusüksuste edasitungi toetas lennuvägi, eriti sööstpommitajad Stukad, mis iga vastupanukatse eos maha surusid. Enne kui vastased millestki aru said, olid nende põhijõud sisse piiratud. Suure vaevaga suutsid inglased juuni alguseks enamiku oma vägedest Dunkerque´i kaudu Prantsusmaalt evakueerida, kogu sõjavarustus langes aga sakslaste kätte. Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi siiski väikeseks. Prantsusmaa segi paisatud sõjajõud üritasid sakslastele küll veel vastupanu osutada, kuid nende vaim oli murtud. 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne´i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga
inglaste rahvuslikku uhkust. Paraku pole inglise muusikaloos pärast Purcelli pikka aega ühtki oma rahvusest suurkuju paljude järgmiste põlvkondade jaoks sai muusikas keskseks nimeks Georg Friedrich Händel. GEORG FRIEDRICH HÄNDEL 1685-1759 Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685.aastal. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, kuid isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas poissi õigusteadust õppima. Noor Händel olevat siiski käinud salaja pööningul klavikordi harjutamas. Kord kuulnud üks hertsog tema orelimängu ja soovitanud talle tungivalt muusikaõpinguid. Händeli õpetajaks sai kuulus Halle organist Friedrich Wilhelm Zachow. Zachow õpetas talle orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. 1702. aastal astus Händel ülikooli ja õppis mõnda aega õigusteadus, selle kõrval töötas ta ka abiorganistina Halle kalvinistlikus kirikus. 1703
6) Tartu Ülikool venestati, Jurjevi-nimeline venekeelne õpe 7) Vene õigeusu propageerimine Eesti ühiskond venestamise tingimustes: 1870.a loeti ühiselt "Kalevipoega" Eesti Üliõpilas Seltsis - EÜS 1884.a sini-must-valge lipu pühitsemine Otepää kirikus - 4.juuni üle-eestiline lipupäev Villem Reiman - karskusseltside tegevus 1888.a rahvaluule suurkogumine - J.Hurt "Vana Kannel" Venestusreformide tulemused: 1) sotsiaalse mobiilsuse kasv, õhutas eestlaslikku kodanikutunnet, vähenes baltisakslaste autoriteet. 2) edenes eesti ühiskonna iseorganiseerumine 3) omaalgatuslik eneseharimine. Õpiti vastu hakkama! Eesti poliitiline maastik XX.saj algul: K.Päts: Ideed - majanduslik ja poliitiline võitlus, tuleb parandada majanduslikku olukorda Väljaanne - "Teataja" Toetajad - venelased (demokraatlikud vene jõud) J.Tõnisson: Ideed - rahvusliku eneseteadvuse arendamine (venestamise ja saksastamise vastu)
1.1.2. Laulu- ja mänguselts ,,Estonia" Loodi 1865. aastal. Osales 1869. aastal Eesti esimesel üldlaulupeol, kus ,,Estonia" meeskoor sai I järgu diplomi (dirigendiks oli E. Bergmann). Tänu ,,Estonia" seltsile algatati ,,Estonia" Teatri ja kontserdihoone ehitamine. 4 1.1.3. Laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" Asutati 1865, eestvedajaks oli J. V. Jannsen. ,,Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. ,,Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. ,,Vanemuine" ja J. V. Jannsen panid aluse laulupidude traditsioonile (1869, 1879 ja 1894). 1870. aastal loodi rahvuslik teater just tänu ,,Vanemuise" seltsile. ,,Vanemuise" seltsis peeti ka kõneõhtuid, kus C. R. Jakobson pidas oma kolm isamaakõnet (sisaldavad Eesti ajaloo uudset käsitlemist). 1.1.4. Eesti rahvuseepos ,,Kalevipoeg" Kalevipoja idee autor on F. R. Faehlmann, ta esitas oma idee 1839
Kasutati kunstväetisi, soetati moodsaid masinaid, pöörati tähelepanu aretusele. Tähtsaimaks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus. Kasvas ja tugevnes ka talumajandus. 1916. aastaks oli Eestis päriseks ostetud 83% talumaast. Süvenes sotsiaalne kihistumine. Suurenes kehvikute hulk. Maatamehed moodustasid üle 2/3 talurahvast, maapuudus kujunes teravaimaks probleemiks. Keskvalitsus jagas kehvikutele riigimaast väikekohti ja õhutas väljarändamist. Aastail 1906-1914 lahkus Eestist 20 000 talupoega (Siberisse, Krimmi, Kaukaasiasse). Linnarahvastiku juurde kasv (maatamehed suundusid linnadesse). Esialgu moodustasid eestlased alama rahvakihi, hiljem jõuti paremale järjele. Esimene maailmasõda Inimkonna ajaloo suurim relvastatud konflikt (1914-1918). Eestlased ei soovinud võidelda ,,usu, tsaari ja isamaa eest", kuid sooviti Saksa lüüasaamist. Sõja algusaastatel kaaluti Eesti ala evakueerimist. 1915
võtta, oma seadusi võis ta igal ajal muuta või tühistada. Seadis ametisse intendandid kuninga korralduste täitmiseks, võis anda käsu vangistamiseks vajamata selleks otsust. Kuningate Louis XIII ja Louis XIV valitsemisaega võis nimetada absolutistlikuks, kuna and tegutsesid oma tahtmist mööda. Louis XIV ajal suurendati sissetulekuid merkantilistliku majanduspoliitikaga. Kutsus Prantsusmaale välismaa poliitikuid ja õhutas neid asutama manufaktuure ning jagas neile soodsaid laene nii muutus see juhtivaks luksus ja moekaupu tootvaks riigiks, kehtestas suured tollimaksud, mis sundisid inimesi kodumaiseid kaupu ostma, ehitati palju kanaleid ja maanteid. Linnusel on ümber kaitsevall, et sinna sõjaajal inimesed varju läheksid. Lossides aga on kuninglikud pereliikmed ja nende nõuandjad ja igasugused kaunistused. "Riik see olen mina!" tähendab, et ilma temata poleks ei riiki ega ka riigis elavaid elanikke.
Euroopas domineerida. Kui püüti Saksamaale ,,kohta kätte näidata" ning reparatsioonivarasid kätte saada, ikuoeerisid prantslased 1923. aastal koos Belgia vägedega Ruhri piirkonna, kuid Inglismaa ja USA vastuseisu tõttu olid sunnitud oma väed välja viima. 1920-ndatel oli Prantsusmaa Nõukogude Liidu suhtes kõige vaenulikum riik, sest kaotati varad, mis omal ajal olid investeeritud Tsaari-Venemaale. Vaenu Nõukogude Venemaa vastu õhutas ka suur Venemaalt emigreerunute kogukond. 1930-ndatel aastatel muutus Prantsusmaa välispoliitiline seisund ebakindlaks, kuna teda ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania). Peale hitleri võimuletulekut kasvas Prantsusmaal hirm Saksamaa ees ning üritati otsida liitlasi. Algas Prantsusmaa ja NSVL-i lähenemine. 1936. aastal tuldi koos välja Idapakti sõlmimise ideega, millega nähti ette mittekallaletungilepete sõlmimist Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel ning 1935
10 Kui kirjanikust minister 1928. aastal oma raamatus "Järelmäng" kirjutas tabas teda eelaimdus, et on juhtumas midagi halba. Oma raamatus ta kirjutaski ta, et inimese kõige sügavamad voorused ongi massilise hävitusvõime tugevdamiseks. Kui on hästi toimiv rahandus, mis seob kogu maailma rahvast. Kuna toimus rahva harimine said kodanikud aru, mis maailmas sündinud. Ajakirjandus ühtlustas ja õhutas ka samas rahvast. Inglismaal toimisid raudteevõrgustikud, moodsad aurulaevad, mootorveokid tõid kohale miljoneid sõjariietuses ja sõjavarustuses mehi erinevatelt lahinguväljadelt kuna oli arenenud meditsiin. Ta sai isegi 1953 10. detsember Nobeli kirjanduspreemia Rootsi kuningalt Gustavilt. Preemia tulenes teose "Teine maailmasõda" eest. Seda preemiat pidas ta tunnustuseks teisele ametiajale. Churchill aga kartis, et kõik need head asjad on millegi halva alguseks
2.2.3. Prantsusmaa: 45* 1920.aastatel üritas Euroopas domineerida (omas suurimat ja tugevamat sõjaväge) 46* Saksamaale kohta kätte näidata püüdes ja kätte saamaks reparatsioonivarasid okupeerisid prantslased koos Belgia vägedega 1923.a.Ruhri piirkonna (Inglismaa ja USA vastuseisu tõttu oldi sunnitud väed välja tõmbama). 47* 1920.aastatel oli Prantsusmaa kõige nõukogude vaenulikum riik, sest kaotati varad, mis olid investeeritud omal ajal Tsaari-Venemaale. Samuti õhutas vaenu Nõukogude Venemaa vastu suur Venemaal emigreerunute kogukond. 48* 1928.a. oli Prantsusmaa üks Briand-Kelloggi pakti algatajaid. 49* 1930.aastatel Prantsusmaa välispoliitiline seisund muutus ebakindlaks, sest riiki ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania). 50* Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: 76* algas Prantsusmaa ja NSVL lähenemine (1934.a. tuldi koos välja Idapakti sõlmimise ideega, milleg
ning teisest ja ka viimasest teosest ,,Kohtupäev". 1. Heiti Talviku elukäik Heiti Talvik sündis 9.ndal novembril 1904. aastal Tartus. Tema perekond elas Pärnus. Talviti elas Talvik isaga Tartus, kuna too õppis seal ja poeg oli talle seltsiks. Suved veetsid nad siiski koos perega kodus, Pärnus. Heiti Talvik käiski koolis Pärnus ja Tartus vaheldumisi. Pere oli väga kunstilembeline, suurt rõhku pandi vaimsetele huvidele. Talvikute pere kunstilisust õhutas veelgi enam fakt, et perekonnal polnud majanduslikke raskusi- seda rohkem oli neil aega mõelda loometööle. Talvikute kodus oli harmooniline vahekord vanemate ja laste vahel. Ka lapsed said omavahel hästi läbi ja toetasid üksteist. Talviku isa Siegfried oli filosoofiliste kalduvustega arst. Ta töötas Tartu Ülikoolis kohtumeditsiini professorina. Talvik oli oma isaga väga sarnane. Nad olid mõlemad ülimalt tundlikud, suhtusid naistesse
Poisikeselik ülemeelikus tõi järgemööda pahandusi, millele pani punkti eksmatrikuleerimine ülikoolist, misjärel mees asus tööle Käärikule. Olümpia lähenemine Tokio olümpia lähenes ning Kääriku spordibaasi kogunesid Nõukogude Liidu olümpia- kandidaadid, aga seal igapäevase töö kõrval treenivale Aunale tähelepanu ei pööratud. Ka Leningradi Talvestaadionil kuuevõistluses teisele kohale tulemine ei aidanud. Neil päevil aitas teda Valter Kalam, kes noormeest õhutas: ,,Võta kätte ja käi olümpial ära!" Aun suutiski end maksma panna, kuid seda peaaegu viimasel minutil. Juulis toimunud vendade Znamenskite mälestusvõistlustel Kiievis tuli Aun uue isikliku rekordiga 7438 (uue arvestuse järgi 7068) punktiga teiseks, mispeale ka tema olümpiakandidaatide treeningkogunemisele kutsuti. Tokiosse sõitjad selgusid Nõukogude Liidu meistrivõistlustel Kiievis. Auna vaevas sel ajal vana häda krooniline põskkoopapõletik ja sellega kaasnev palavik
Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860. aastal, saanud äratust kodukohast ja ,,Kalevipojast,,. Rahvaluule kogumist korraldas Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina ja hiljem iseseisvalt. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, 1888 ilmus ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste (ligi 1400 inimest Eestist ja Venemaa eesti asundustest) ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt koos Eesti Kirjameeste Seltsi materjalidega 261 589 üksust rahvaluulet, kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena ,,Vana Kannel,, I ja II, ,,Setukeste laulud" IIII
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
