Pisuhänd (35)

Kirjandusteose analüüs
Koostaja : Gert Kurmiste
11.05.08
Pisuhänd
Eduard Vilde
1. Teose sisu lühikokkuvõte
Selle komöödia tegevus toimub ärimehe Vestmani perekonnas. Teos algas sellega kui Matilde õhutas oma abikaasat Sandrit kirjandusvõistluses osalema . Sander siis teeskleski et kirjutab raamatut. Kuna tal endal hästi ei läinud kutsus ta appi vana koolivenna Tiit Piibelehe , kes oli kirjanik. Tiit müüs talle oma raamatu käekirja mis tal hetkel valmis oli, ja oli nõus seda Sandreile müüma. See käsikiri saadetigi kirjandusvõistlustele. Teos „Pisuhänd“ oli ilmunud ning sai esikoha. Kõik olid vaimustuses uudistest peale Vestmani, kes sellest ei hoolinud. Piibeleht oli ajast mil ta Laura (teine peretütar) elu päästis teda armastanud ning tahtis temaga abielluda . Selleks hakkas Tiit Sandrit ähvardama, et ta veenaks Vestmani, muidu räägib ta kõigile kes on õige „pisuhänna” autor. Lõpuks otsustas Sander teda aidata, kuna teadis kõike Vestmani tegudest ja tahtis tema ettevõtte üle lüüa. Nii tõi Sander Vestmanile üks päev halva uudise. Üks teine ostja oli temast ette jõudnud ja see oli Piibeleht. Vestman oli nõus Laura Piibelehele naiseks andma, et varandus jääks ikka perele.
2. Teoses esilekerkinud probleemid
A.) Pettus – Sander pani teisi uskuma, et „Pisuhänd” on tema kirjutatud.
b.) Väljapressimine – pettusega said Sander ja Piibeleht väljapressida oma tahtmised.
c.) Valetamine – Sander valetas teistele, kirjutades oma nimed alla teiste kirjutatud teostele ja luulele.
3. Teose peategelas(t)e iseloomustus
Sander – Ta oli insener, kes tahtis olla kuulus kirjanik, mille ta saavutaski, kuid kõrvalise abi ja pettusega. Kui ta kuulsaks sai pidas ta ennast väga tähtsaks. Ta oli kaval ja valetas tihti. Ostis erinevate kirjanike teoseid ja luuletusi ja kirjutas need enda nimele ning sellega üritas avaldada muljet oma naisele. Kirjanikuks saades ei olnud ta aga nii väärtuslik äiale, kuna talle ei meeldinud kirjanikud . Tal olid ka üldiselt head suhted inimestega.
4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus
Tiit Piibeleht – Ta oli tark ja abivalmis mees, kuid mitte nii jõukas. Ta armus Vestmani noorimasse tütresse ja soovis temaga abielluda. Aga seda polnud väga lihtne teha kuna ta oli ühiskonnas madalal positsioonil. Kuid ta suutis läbi kavaluse Laura endale võita sealhulgas kasutades ka Sandri abi. Tiit Piibeleht oli ametilt koolmeister ja luuletaja. Ta oli oluline kõrvaltegelane, sest tema ümber toimusid mitmed tähtsad sündmused.
5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele

• Sander, kas sa üldse lugesid „Pisuhänna” läbi?
  
• Tiit Piibeleht, miks sa nii lihtsalt loobusid oma osavast „Pisuhänna” käsikirjast?
  

6. Teose miljöö
7. Huvitavaid tsitaate teosest

• Raha on jumal neile loonud, kes oskavad teda sigitada.
  
• Ärimees ei võta tööpäeval alguooli
  

8.1. Teised teosest

• „Pisuhänd“ on Vilde draamaloomingu tippsaavutus, mille tugevus peitub leidlikult loodud tegelaskujudes. Komöödia konflikt tekib tõusikkodanluse ihast ümbritseda end iga hinna ees kultuursuse aupaistega (Pisuhänd... 11.05.08).
  

8.2. Minu nägemus
Ma nõustun sellega väitega. Pisuhänd on Vilde üks tippsaavutusi. Tegelaskujud olid tõepoolest väga hästi loodud ja see oli üldse siiani üks parimad raamatuid mida ma tean.
9. Aita õpetajat
Mille nimel oli Vestman nõus loovutama oma noorima tütre Tiit Piibelehele?
10. Autorist
Mõnda eluloost : Eduard Vilde sündis 20. veebruaril 1865 ning suri 26. detsember 1933. 6-aastaselt hakkas Eduard lugema ning ta pandi Auguste Treubergi koduõpilaste ringi. 1875. a. Astus Eduard Kentmanni kooli. 1878 läks ta õppima Tallina kreiskooli. Pärast kooli 1886 . aastal töötas ta mitmes kohas kirjanikuna, 1883-1896 töötas ta: Virulase ja Postimehe toimetuses ja oli ka Berliinis vabakutseline ajakirjanik. Aastal 1986 elas ta Moskvas. Nii läbi aegade töötast ta erinevates toimetustes. Vilde algatas kriitilise realismi Eestis, julgedes erineda teistest kirjanikest .
Loomingu üldiseloomustus : Eduard Vilde tuli kirjandusse vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina. Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel „Külmale maale” ja „ Raudsed käed”. Hiljem avaldas Eduard Vilde novelle ja redigeeris varasemat loomingut.
Olulisemad teosed :

• „Külmale maale“
  
• „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“
  
• „ Mahtra sõda“
  
• „Pisuhänd“
  
• „Mäeküla piimamees “
  
• „Raudsed käed”