MÕJUD TERVISELE Kbp-12 Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Õpilane: Reio Saarniit Väimela 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................3 Ehitusplatsil varitsevad ohud.....................................................................4 Müra kaudne toime tervisele, mürakaitse, õhuliikumine...........................5 Töövägivald................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................7 2 Igal erialal töötavat persooni ümbritsevad ohud. Pole olemas sellist ametit, mis on sajaprotsendiliselt turvaline. Tööjuhendis saab kirjutada ja loetleda suurel hulgal tööga
mehhanismide abil auto rataste pöörlemiseks Salongi soojendus Mootori jahutusvedeliku soojusega soojendatakse õhku Mootori jahutusvedeliku soojusega soojendatakse õhku Selle tulemusena kabiini õhutemperatuur tõuseb. Miks lähevad klaasid uduseks? Õhus leiduv vesi kondenseerub klaasidel, mis halvendab nähtavust. Et klaasid oleksid puhtad peaks kabiini õhutemperatuur olema nii kõrge, et klaasidel kondenseerunud vesi auruks. Vajalik on ka õhuliikumine kabiinis, mis soodustab aurumist. Muu Sigarisüütaja - Generaatorist või akumulaatorist tulev elektrivool kuumutab sigaretisüütaja kütte- elemendi hõõgumiseni Istmesoojendus Peeglisoojendus Tagumise klaasi soojendus Konditsioneer
inimesed arvutiga. Arvutiga on hea töötada, kuna sealt saab kiiresti informatsiooni ja arvuti on kommunikatsiooni vahendiks. · Kahjuks aga unustatakse ennast arvuti taga olles ära ning seetõttu istuvad inimesed arvuti taga sundasendis. Mõjutavad tegurid · Füüsikalised tegurid Psühhosotsiaalne tegur: o Valgustus Töökaaslastega läbisaamine o õhutemperatuur o õhuliikumine o Füsioloogilised tegurid o sundasend o liigutuste kordumine o Psühholoogilised tegurid o võimetele mitte vastav töö o halb töökorraldus o töö monotoonsus Millised on ohud Probleemid arvuti taga olles : · kaelapiirkonna probleemid · alaseljavalu · probleemid randmete ja kätega · küünarvarte probleemid · vaevused küünarnukkides · kaebused peas ja silmades · jalaprobleemid · üldine väsimus · nägemisprobleem
mehhanismide abil auto rataste pöörlemiseks. Salongi soojendus Mootori jahutusvedeliku soojusega soojendatakse õhku Ventilaatori abil suunatakse soojendatud õhk kabiini Selle tulemusena kabiini õhutemperatuur tõuseb. Miks lähvad klaasid uduseks ? (: Õhus leiduv vesi kondenseerub klaasidel, mis halvendab nähtavust. Et klaasid oleksid puhtad peaks kabiini õhutemperatuur olema nii kõrge, et klaasidel kondenseerunud vesi auruks. Vajalik ka õhuliikumine kabiinis, mis soodustab aurumist. Nähtused laternates Elektrivool läbides pirnide hõõgniite paneb need hõõguma, tekib valgus, mis võimaldab pimedal ajal autoga sõita. Esineb energia muutumine elektri energia muundub valgus- ja soojusenergiaks. Muud soojusnähtused autos Mootori töötamisel tekivate heitgaaside emisioon atmosfääri. Mootori töötamisel mitte vajalik soojus juhitakse jahutusvedeliku abil radiaatorisse, kus seda õhuvooluga jahutatakse.
Mart Pulst Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas TALLINNA TEENINDUSKOOL Mart Pulst T11K FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2008 1 Mart Pulst Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 3 FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS..4 1. OHT.......................................................................................................................................
Seal tekivad pilved ja sademed. Stratosfäär- Asub osoonikiht. Kaitseks UV kiirguse eest. Uv kiirgus tekitab vähki. Mesosfäär- Kuni 80km. -90 kraadi. 5.Õhurõhk Normaalõhk 750 mm/hg ehk 1013 mb 6.Kuidas muutub temperatuur kõrguse kasvades? Õhurõhk muutub 100 meetri kohta 10mm, 1000 m (1km) kohta 100mm 7. Kuidas liigub õhk? Nertikaalseslt või orisontaalselt 8. Kuidas muutub temperatuur kõrguse kasvades? Iga kilomeetri kohta langeb 6 kraadi. 9. Mis on tuul? Tuul on õhuliikumine. 10.Kuidas mõjutab temperatuur õhurõhku ja õhu liikumist? Lk 11 11. Mõisted udu, kaste, hall Udu- õhus hõljuvate väga peenikesre veepiiskade kogum. Kaste- Taimedele ja esemetele piiskadena kondenseerunud veeaur. Hall- Valge kristalliline sade, mis tekib rohule, põõsastele ja puulehtedele õhus oleva veeauru tahkeks muutumisel, kui aluspinna temperatuur langeb alla 0 kraadi 12. Päikesekiirguse peegeldumine ja neeldumine lk 12 joonis 1 13
- Pilved takistavad sooja väljalaskmist. *Albeedo-peegeldumisvõime-pinnalt peegelduva ja pinnale langeva päikesekiirguse suhe. Albeedo sõltub aluspinna värvusest, maapinna niiskusest, pinna struktuurist, päikesekiirte langemisnurgast. Albeedo 100% looduses...lumi. Albeedo 0%, kui on absoluutselt must pind. *Maakiirgusbilants-maale saabuv ja tagasi peegelduv kiirguse tasakaal *Atmosfääri tsirkulatsioon ehk üldine õhuringlus-kogu maakera hõlmav õhuliikumine, mis toimub päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu. Elemendid on : 1.Fassaadid 2.Läänetuuled 3.Mussoonid-püsivad tuuled 4.Tsüklonid 5.Antitsüklonid *Õhu liikumist mõjutavad : 1.Maismaa ja mere vaheldumine 2.Mäestikud 3.Maakera pöörlemine omal teljel *Corialise jõud-pöörlemise tõttu tekkinud jõud. 4.Hõõrdejõud 5.Gradientjõud-paneb õhu liikuma 6.Passaadid-püsivad tuuled, puhuvad 30 laiuselt ekvaatori poole. *Õhumass-ühesuguste omadustega õhuhulk troposfääris.
Auto surutiib ("spoiler") Esimene tehasest väljunud spoileriga auto oli Ferrari 275 GTB, oktoobris 1964. Esimene Ameerikas toodetud auto mis väljus tehasest spoileriga oli Shelby GT 350 (1966). Eestis ei tegutse spoilerite tootmisega seotud asutusi. Küll aga valmistatakse neid küllaltki suurel hulgal motohuviliste poolt. Spoilereite kasutamine muudel masinatel: Mille jaoks? Vägagi tähtis on spoilerite Auto surutiibasid ehk spoilereid võib olla nii auto esi- kui ka tagaosas ning neil ...
Töökeskkonna ohutegurid Küllike Varik Töökeskkonna ohutegurid OHUTEGUR on vigastuse või tervisekahjustuse võimalik tekitaja. Töökeskkonnas toimivad ohutegurid jaotatakse: Füüsikalised; Keemilised; Bioloogilised; Füsioloogilised; Psühholoogilised; Füüsikalised ohutegurid Müra Vibratsioon. Kiirgus (ioniseeriv ja mitteioniseeriv) Õhk (liikumise kiirus, õhutemperatuur ja –niiskus, õhurõhk) Valgustus. Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad Füüsikalised ohutegurid Kukkumine (kõrgustest, tasapinnal, kukkuvad esemed) Elektrilöögioht Tehniline tolm Ultravioletne kiirgus, Infrapunane kiirgus Mikrokliima Õhutemperatuur: optimaalne vahemik 20 - 24°C sõltub Füüsilisest aktiivsusest Töö ja töökoha iseloomust Riietusest ja aastaajast Õhu relatiivne niiskus norm 40 – 60% (lubatud 30 – 70%) Õhuliikumine kiirus Õhus tolmu konsentratsioon Masina ohutuse tagamisel vasta järgmistele k...
A rectalis sup. Pleura-kaitseb rindekeret, elundeid. Peritoneum- kaitseb kõhuõõnt ja elundeid( parietale, viscerale). NEErud- asuvad retroperitonaalses ruumis, ümbr rasv. Trachea asub tag mediastinumis, ees sternum, taga oesophagus.Hingetoru on kõhrelinem tagant membroosne. Brohniaalpuu sein kõhreline, alveolaarpuu sein on lihaseline. Söögitoru asub tag mediastinumis, rindkereõõnes lülisamba ees, trahhea- sõdame taga. Sapp suundub duodenumisse.ves. hingamiskahin- õhuliikumine hingamisteedes hingamise ajal, surnud ruum- hingamisteede osa kus gaasivah ei toimu e ülemised hingamisteed suurte bronhidega., soojendab niisutab puhastab õhku..gaasivahetus- CO2- venoosne veri paremast vatsakesest kopruarterist kopsu ja alveoolides annab ära co2.O2- veri kopsuveenist vasakusse kotta, 2-hõlmse klapi kaudu vasakusse vatsakesse, edasi arterisse. CO2 j O2 difundeeruvad läbi alveolaarmembraani, venoosne veri arterialiseerub
Kliima- pikaajal.ilmade reziim. Astr.tegur: maakaug.päikes; maa telje kallakus; päik.saadud kiirg.hulk; maa tiirl ümb päik, pöör ümb telje. Geo.teg: mandrite, ookeanide jaotus; koha geograafiline laius; suurte mäeahel, madalike paiknemine; merehoov; igilumi,jää. Päikesekiir- päikeselt lähtuv elektromag.kiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. Päik.liik: otse; hajus; kogu; neeldunud kiirgus; albeedo. Atmosf.õhuringlus-kogu maakera hõlmav õhuliikumine. Põhj:päikesekiirg.ebaühtlane jaotus maakera pinnal; maismaa ja mere vaheldumine;suured mäeahelikud; maakera pöör ümb oma telje. Kõrgrõhuvöönd paikn: 30;90. Madal: 0;60. Passa- idealiseeritud atmosfääris on troopikas võrreldes ekvaatoriga kõrgrõhkkond, õhk liigub ekvaatori poole, Coriolis'e jõud keerab selle liikumise kõrvale. Ekvaatorist 30-ni. Parasv läänetuul: subpolaarsetel laiustel esineb madalrõhkkond, mis koos pooluste kõrgrõhkkonnaga
Õhuliikumist saab kasutada keha liigutamiseks, asetades õhuvoolu liikumisteele takistuse, mis sõltuvalt takistuse kujust, suurusest ning asendist tuule suhtes(ründenurk), hakkab keha liigutama. Purjeka purjede, taglase, kere(de) pinna ümber toimuv õhuliikumine võiks olla pidev (laminaarne). Õhuvoolamist uuriv teadus on aerodünaamika.Samaaegselt kui purjed püüavad tuult on, sõltuvalt purjeka tüübist, kas üks või mitmest kerest vähemalt üks, osaliselt või pidevalt ühenduses veega, mis omakorda võib liikuda, nt hoovuste mõjul ja lainetus, seega juba laeva kujundades peab arvutamisel arvestama ka hüdrodünaamikaga. A Vastutuult ei saa purjetada B Tihttuules saab loovida C Külgtuules peab arvestama suure triiviga
kiirguse väljumine on takistatud ning see neeldub õhus. Õhus on peamiseks soojuskiirguse neelajaks kasvuhoonegaasid süsihappegaas, metaan, naerugaas, aerosool jne. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess ja see on looduses kogu aeg toimunud. Kuna viimasel ajal on suurenenud CO2 ja metaani hulk, siis seostatakse kliima soojenemist kasvuhooneefektiga. Ilma kasvuhooneefektita oleks maa keskmine temperatuur mitte 15°C vaid -18°C. * tuul horisontaalne õhuliikumine, mis tekib rõhkude erinevusest õhus ning mida saab määratleda suuna ja kiiruse järgi. Tuult mõjutavad: * gradientjõud õhurõhkude erinevusest tekkinud jõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale (mida suurem gradientjõud, seda tugevam tuul) * Coriolisi jõud maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud, mis on maksimaalne poolustel ning ekvaatoril puudub (Selle mõjul kanduvad põhjapoolkeral kõik liikuvad kehad paremale, lõunapoolkeral aga vasakule)
Sisukord Hoone üldandmed.......................................................................................................................2 Elamu materjalid.........................................................................................................................3 1.Hoone soojuskadude leidmine.............................................................................................4 1.1. Hoone välispiirete lõiked koos soojusjuhtivusarvutustega..........................................4 1.2. Hoone külmasildade määratlemine ning nende joonpikkuste leidmine ruumide kaupa koos erisoojuskadude leidmisega........................................................................................4 1.3. Hoone infiltratsiooniõhuhulga leidmine ja ruumide kaupa erisoojuskao leidmine infiltratsioonist...........................................................................................
Arvuti juures leidub palju negatiivset , kui ka positiivset . Mida aga leidub selles head ja halba , selle toon esile oma essees.Tähtsad tegurid arvutiga töötades on , kliima , valgustus , müra . See siis kas segab või teeb olemise arvuti taga paremaks. Kui kliima on töökeskkonnas näiteks üle 25 kraadi , on see liiga palav . Soovitavalt oleks hea , kui töökeskkonnas säiliks ikka temperatuur 22-24 kraadi . Samuti peaks ruumis olema piisav õhuliikumine (ventilatsioon) . Üheks tähtsaimaks mõjuriks on töökohal valgustus , sest nägemise kaudu saab inimene umbes 90% informatsioonist , mida ta oma töös kasutab . Töökeskkonnas siis peaks olema kindlasti vähemalt kaks valgust . Kui töötada oma töökeskkonnas vanade arvutitega , siis teen arvutid tavaliselt mürisevad ja kolisevad nii , et hirmus . Selleljuhul see müra küll segab . Tänapäeval on aga infotehnoloogia nii edukalt
paigutatud kapi taha, kiviplaatidesse, krohvi sisse, vaipadessse, laeplaatidessse või soojustusmaterjalidesse (pilt 1 ja 2)(Postimees, 2015). Kõige sagedamine võib leida hallitust just nendest kohtadest: 1. Köök ja vannituba – piirkond, kus on soe, niiske ja leidub toitaineid seente paljunemiseks; 2. Akende ümbrus, kapitagused, ülemised välisnurgad – seal, kus õhuniiskus kondenseerub kokkupuutel jahedate pindadega ja õhuliikumine on vähene; 3. Keldrid ja garaažid, kus on suur õhuniiskus; 4. Konstruktsioonid, kus on torustikke või lekkeid; 5. Ripplagede taga niisketes ruumides; 6. Kappides ja mööbli sokli piirkondades, kus on kõrge õhuniiskus. (Hoonete biokahjustused ja sisekliima, 2012) Kõige olulisemat osa mängib hallitusseente levikul niiskus. Kui õhuniiskuse protsent on üle 70, sobib see juba enamiku hallitusseente eoste kasvuks. Seevastu suhtelise niiskuse langemisel alla 30 protsendi
soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Kaasaegsetes tingimustes töötab inimene suhteliselt stabiilse mikrokliimaga ruumides. Sobiv temperatuur istuval tööl on 18-24 kraadi. Sobiv temperatuur istuval tööl kerge käsitsitööga: 16-22 kraadi. Seisev asend kerge käsitsitööga: 15-21 kraadi. Seisev asend raske käsitsitööga: 14-20 kraadi. Füüsiliselt raske töö: 13- 19 kraadi. Normaalne õhuniiskus on 30-70% Ebamugavust tekitab õhuliikumine kiirusel üle 0,3 m/s. Optometristide mikrokliimat mõjutavad tegurid Konditsioneerid, Klientide pidev liikumine, Avatud aknad, Välistemperatuur, Sisetemperatuur, Õhuniisutaja või niiskusekoguja olemasolu, Elektroonika soojuskiirgus. Mõjud Optimaalsest kõrgem ja madalam temperatuur võib tööviljakust märgatavalt vähendada. Optimaalsest kõrgema õhutemperatuuri puhul langeb töö motivatsioon. Ohtlik on tervisele esmajoones kõrge üle 70% õhuniiskus. See
petersell, tomat, paprika. Kõige vastupidavamad on arbuus, melon, kõrvits, mais, aeduba (tugev juurestik, mis imab hästi vett ja tarbib seda säästlikult). 6) Õhk Normaalne õhk sisaldab 78% N, 21% O2, 1% veeauru, 0,03% süsihappegaasi ja veel väikestes kogustes erinevaid gaase . 7) Tuul Mõõdukad õhuliikumised mõjutavad taimede pikkus- ja paksuskasvu ja tugevdab taime seisukindlust. Samuti soodustab õhuliikumine atmosfäärikoostise reguleerumist. Õhu liikumisega on soodustatud CO2 juurdepääs lehtedele, see jahutab lehe temperatuuri, kuivatab niiskeid taimeosi ja mulda. Samas võib tugev tuul teha kahju. 8) Mullastik Tähtsaim kasvukeskond. Mullad jagunevad: liivmullad, saviliivmullad, liivsavimullad, savimullad, turvasmullad Kergetele muldadele - kurk, porgand, söögipeet, lillkapsas, spargelkapsas, sibul, aeduba, enamik maitsetaimi.
2. Pesuveesüsteem 3.Heitvete süsteem Mikro kliima loomise süsteem. 1. Ventilatsioonisüsteemid- Masinateks on ventilaatorid .. 2 põhitüüpi telg ja radiaalventilaatorid. Tekitatav õhusurve järgi. Liigitatakse ventilaatoreid väljatõmbavateks ja sissepuhuvateks. Paigutuse järgi liigitatakse horisontaalselt ja vertikaalselt. Ventilatsioonisüsteemid võivad olla ülelaevalised ja kohalikud. Ilma ventilaatoriteta tekitatud ventilatsiooni kutsutakse loomulikuks, seljuhul tekitakse õhuliikumine temperatuuride vahe või tuule abil. Loomuliku ventilatsiooni korral kasutavad seadmed on : 1. Defrektor 2. Ezektor 3. Sissepuhuv 4. Väljaimev ventilatsiooni torude otstele v6ivad olla asetatud tulekaitsevõrk. Küttesüsteemid. Vesiküte Auruküte elektriküte Õhkküte Muud süsteemid. Siia ulka kuuluvad ülelasketorude äravoolu ehk piigati süsteem.. see süsteem on ette nähtud laeva tekkidele ja ülemistesse ruumidesse sattunud vee juhtimiseks parda taha või bilsidesse.
Tegijapoiss Aerodünaamika 1. KT konspekt ( Oma konspekti ja "Õpime lendame" põhjal) Dünaamiline rõhk on rõhk , mis tekib voolu liikumiskiiruse pidurdamise tulemusena . Õhuliikumine on gaaside ja kehade vastastikmõju uurimine. Staatiline rõhk on rõhk mis mõjub voolus ilma liikumis kiirust pidurdamata ühtlaselt igas suunas. Õhuhulga jäävuse seadus ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstante sõltumata joa läbimõõdust. Lennuki õhus püsimiseks on vajalik õhu liikumine . Bernoulli seadus - Kui õhk liigub mõne pinna kõrval siis mõjub sellele pinnale väiksem rõhk kui seisva õhu korral. Õhuhulga jäävuse seadus ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstantne sõltumatta joa läbimõõdust. Kui voolutoru väheneb kaks korda siis voolukiirus suureneb neli korda. Kui voolutoru läbimõõt väheneb kaks korda siis dünaamilne rõhk suureneb kaks korda . Profiili suhteline paksus näitab mitu protsenti (%) moodustab profiili paksus prof...
Kehamassiindeks kõikus 16,7 ja 28,7 vahel ning keskmine oli 22,3 mis on standardite järgi täitsa normaalne. Üks ruum oli soe ja teine külm. Iga katse võttis aega 3 tundi arvestades sisse riiete vahetuse, ootealas ruumide temperatuuride stabiliseerumise ootamise ja lõpus küsimustikele vastamise. Mõlemas ruumis toimus kütmine ühe küttepumba abil põranda kaudu. Soojema ruumi temperatuur oli 25-27 C kraadi ning külmemas ruumis oli temperatuur 18-20 kraadi. CO2 tase, õhuliikumine ja niiskus ja kõik muud ruumi näitajad hoiti konstantselt samad. Katsealustele olid tehtud spetsiaalne riietus, mille riide isolatsioon (Clothing insulation- clo) oli umbes 0.8 clo. Erinevate ainevahetuse kiirust tekitamiseks oli katsealustel palutud vahetada oma tegevusi, mida oli kokku 4. Esimeseks oli põrandal maas lamamine (0.8 Met), teiseks oli põrandal istumine (1.0 Met), kolmandaks oli toolil istumine ja trükkimine (1.2 Met) ja neljanaks ning
kokku ning suunatakse tagasi ringlusesse. 13. Töödeldavatele detailidele on võimalik viimistlusmaterjali peale kanda ka jugadega. Joad suunatakse detailidele kas horisontaalselt läbi statsionaarse torustikesüsteemi või vertikaalselt läbi detailide all edasi-tagasi liikuva torustikesüsteemi. Detailidelt maha valgunud viimistlusmaterjal kogutakse äravoolukanalites kokku ning suunatakse tagasi ringlusesse. Flow-coat-tüüpi kambris on oluline tagada tingimused(vähene õhuliikumine , sobiv niiskustase jne), mis võimaldaksid viimistlusmaterjalil ühtlaselt pinnale valguda ning ülejäägil maha valguda. Samuti on tähtis, et detailid riputataks konveierile asendis, mis tagaks viimistlusmaterjali hea mahavalgumise ning jätaks teravatele nurkadele minimaalselt tilkasid. Jugadega pealekantavate materjalide puhul on oluline hea valgumine ja kattevõime. 14. Trummelviimistlust kasutatakse eelkõige väiksemate detailide viimistlemisel. Töödeldavad
- Lihased lähevad pingesse (lihased on kanged); - Organismi ainevahetuse häired, veres tõuseb rasvade osakaal normist kõrgemale; - Kuulmisorgani kahjustus (põhjustatud kõrgest vererõhust) jne. Mürakaitse: - Müratõkked hoonetes, tootmisruumides või töökohtade vahel; - Müraallika alla müra summutavad alused; - Müraallikas muust töökeskkonnast eraldi; - Kaitsevahendid. Õhu liikumine Optimaalne õhuliikumine -0,10,4 m/s; istuva töö puhul 0,10,2 m/s. - Soodustab temperatuuri taju; - Soodustab aurumist; - Tagab õhuvahetuse. Tööreziim ja kehaasend Töö peab olema korraldatud selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teistlaadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause
Tänu sellele kanalile ühtsustatakse atmosfääri ja keskkonna õhku. Ta avaneb neelamisel ja rõhud võrdsustuvad. Lastel on see kanal lühike ja lai, mistõttu nohu tüsistuseks on sageli keskkõrva põletik. Keskkõrvapõletikud võivad viia kuulmislanguseni. Kõri valendik(läbipääs) on kitsas, turse tõttu võib lapsel kergesti tekkida lämbumine või oht lämbumiseks. Kogu hingamiselundite süsteem(lihaskest ja veresooned) läheb kergesti tursesse, mistõttu on õhuliikumine takistatud. Trahhea ja bronhid on samuti kitsad, nende limaskest omab rohkesti veresooni ja vähe elastseid kiude, mistõttu ka nende ahenemise oht on suur ja röga väljaköhimine on takistatud. Parem bronh on justkui trahhea jätk, võõrkehad võivad hingetorust suhteliselt kergesti paremasse bronhi sattuda. Kopsud on hea vere varustusega. Täiskasvanuga võrreldes on lastel kopsudes rohkem verd ja vähem õhku. Rindkere liikuvus on lastel väiksem. Seega hingamine on pindmisem, seetõttu
Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“. Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; 6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused; 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; 8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. 10. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); 11.Töötajate tööoh...
töökohtadel 40. Mis on töökoha mikrokliima Töökeskkonna mikrokliima on nähtus, mis kujuneb rea tegurite koosmõjul. Olulisemad nendest teguritest on: 1) õhutemperatuur; 2) õhuniiskus; 3) õhu liikumiskiirus; 4) soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel. Vähem olulised on: 5) õhurõhk; 6) õhu hapnikusisaldus; 7) õhu ionisatsiooni 41. Mikrokliima optimaalsed väärtused õhuniiskus (40-60%), kliima, soojus (22-24 oC), õhuliikumine (< 0,1 m/s) 42. Müra põhilised mõisted 1) Heli rõhu lained keskkonnas; 2) Müra töötaja tervist kahjustav heli; 3) Infraheli heli sagedusega alla 20 Hz; 4) Ultraheli heli sagedusega üle 20 kHz 5) Helirõhk heli lisarõhk gaasis või vedelikus, ühik Pa 6) Helirõhutase (müratase) suhteline helirõhk, määratakse detsibellidel, (dB) kuulmist kahjustav alates 80 dB. 43. Müra vähendamise teed 1) Uute töövahendite ja töökohtade planeerimisel ette mõelda
Tallinn 2009 Sisukord 1. Töökeskkonna kirjeldus Double Coffee OÜ on klienditeninduse pakkuv firma. Ettevõttes töötab 12 inimest: 1 juhatuse liige, 1 raamatupidaja, 1 peamänedzer, 1 koristaja, 8 klienditeenindajat. Töökorraldus. Töö sisekorraeeskirjadega on puhkeaja ja söömise reziim. Double coffec töötab ööpäevaringselt. Klienditeenindajad töötavad 12 tunniste vahetusega. Valgustatus. Kontoriruumi valgustamiseks on kasutusel luminofoorvalgustid (Polylux XL F58W/830). Teenindussaalides ja baariletis on summutatud valgustus, valgusallikatena on kasutusel peamiselt halogeenlambid. Õhuvahetus. Tööruume õhutatakse kunstliku- (sisse- ja äratõmbeventilatsioon) ja loomuliku ventilatsiooniga (akende ja uste kaudu). Küttesüsteem. Hoones on keskküte. Tuleohutus. Olemas on häiresignalisatsioon, suitsuandurid, tulekustutid, mis vastavad kehtivatele nõuetele. Tulekustutite paiknemiskoht ei ole märgistatud. Töötajatel puudub väljaõpe avariiol...
parasvöötmes Briisid Briis on rannikul esinev tuul, mis muudab suunda ööpäeva vältel. Briiside teke on seletatav maismaa ja merevee erineva soojenemise või jahtumisega. Briisid puhuvad päeval mere poolt mandrile ja seda nimetakse merebriisiks. Öösel jahtub maismaa merest kiiremini ning briisid puhuvad maalt merele, neid nimetatakse maabriisideks. Mäe-orutuul Mäe ja oru tuul mägedes tekib seetõttu, et nõlvad ja orud soojenevad ja jahtuvad erinevalt, omalaadne õhuliikumine. Päeval liigub õhk mööda nõlvasid üles, öösel voolavad orgude suunas Tsüklonid ja antitsüklonid Tsüklonid ja antitsüklonid kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena. Tsüklon on õhukeeris mille keskmes on madalrõhuala, kuhu puhuvad äärealalt tuuled, mis põhjapoolkeral liiguvad vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub. Antitsüklon on õhupööris, mille keskmes on kõrgrõhuala ja tuuled puhuvad
1 2 näidiseksSisukord 1. Töökeskkonna kirjeldus.................................................................................................................................................................. 2.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine........................................................................................................ 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................................................................................... 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine............................................................................................................................................. 1. Töökeskkonna kirjeldus............................................................................................... 3 2.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine..........................
Tavaliselt esineb labiilne kihistumine päikesepaiselistel suvepäevadel, aga see võib esineda ka pilviste ilmadega tsüklonites. Labiilses atmosfääris seguneb õhku paisatud lisand kiiresti paksus õhukihis. Labiilse kihistumise korral jäävad maapinnalähedased saastetasemed küllaltki väikseseks, seda eriti saasteallikast kaugemal, aga kõrgetest korstnatest pärinev saaste jõuab kiiremini maapinnale. (Nirgi, 2001) Stabiilses kihistuses iga vertikaalne õhuliikumine sumbub ja õhuvahetus kihtide vahel on aeglane. Stabiilne kihistumine esineb tavaliselt tuulevaiksel selgel ööl suvel jahtub päeval soojenenud õhk öö saabudes kiiresti ning maapinna lähedal on temperatuur jahedam kui mõnekümne meetri kõrgusel. Talvel, kui esineb kõrgrõhkkond, võib meie laiuskraadil ja veelgi kaugemal põhjas kujuneda olukord, kus päevane päike ei suuda alumist õhukihti piisavalt soojendada ning õhk maapinna lähedal muutub iga ööga külmemaks
põhjustab tugevaid sademeid. Talveperioodil on asi vastupidine, maa on külmem kui meri, mistõttu puhuvad tuuled merele, jättes talveperioodil mussoonkliimaga alad sademeist ilma. Mussooni ja briisi tekkepõhjused on sarnased, kuid mussoon on briisist tunduvalt ulatuslikum ja püsivam nähtus. Mussooniks nimetatakse ka aastaaega, mil tuul merelt maale puhub, tuues kaasa niiske kliima. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia. Parasvöötme läänetuuled kõige keerulisem õhuliikumine. Parasvöötmesse jõuab soe õhk, mis passaatide ringist üle jääb ja soe õhk, mis pooluste ringist üle jääb. Kõige raskem ilma ennustada. Coriolisi jõu tõttu on tuuled kaldunud nii palju kõrvale, et kujunevad läänetuuled, see tähendab passaadist ülejäänud õhk liigub põhja. Maakera pinnapunktide pöörlemiskiirus on aeglasem. Õhk jõuab maapinnast ette, et muutus läänetuuleks. 30.laiuste laskuvate õhuvoolude tõttu kujuned maapinna lähedal
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
(1) Tööandja on kohustatud: • 1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevale seadusele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral parandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja puudega töötajad) nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotu...
TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIHINDAMINE Tellija: Casino OÜ Ettevõtte esindaja: Töö teostaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk, metoodika........................................................ 4 2. Töökeskkonna kirjeldus............................................................................................... 7 3.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine..................................... 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................ 9 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine........................................................................ 10 6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. ........
risti ja saavad rohkem kiirgust kui pooluste ümber, kuhu päikesekiired langevad kaldu. Seetõttu tekib ekvaatoril soe ja polaaraladel külm õhk. Soe õhk on kergem kui külm õhk. Kui peale päikesekiirguse ei oleks teisi õhuliikumist mõjutavaid tegureid, siis võiks toimuda järgmine: Ekvaatoril õhk soojeneb ja tõuseb üles ning liigub kõrgemates õhukihtides pooluste poole. Poolustel paiknev külm õhk aga laskub ja liigub maapinna lähedal tagasi ekvaatori suunas. Tegelikuses ei ole õhuliikumine nii lihtne, sest tuulte kiirus ja suund ei sõltu mitte ainult päikesekiirgusest vaid ka maismaa ja mere vaheldumisest ja suurtest mäeahelikest ning eriti maakera pöörlemisest ümber oma telje. Maa pöörlemisel ümber oma telje tekib Coriolisi jõud - inertsijõud, mille mõjul kanduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolusel otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Nii kanduvad ekvaatorilt liikuvad tuuled põhjapoolkeral paremale ning lõunapoolkeral vasakule.
Eraldatud serveriruumi korral, kus on väikeses ruumis palju tehnikat, tuleks kaaluda konditsioneeri ostmist, kuna arvutustehnikast eraldub soojust, mis väikese ruumi suhteliselt kuumaks suudab kütta ning tehnikale halvasti mõjuda võib. Samuti ei tasu serverit paigutada rõskete seinadega keldrikorrusele, kus õhuniiskus liialt suur. Kui serveriruum puudub, võib serveri ülesandeid täitev arvuti asuda inimestega samas ruumis, näiteks eraldatud kapis (kus aga tuleb samuti õhuliikumine vastavate avadega tagada). Sellisel juhul pole eraldi kliimasüsteemi vaja, kui tõotajad ise seda ei nõua - üldjuhul kehtib reegel, et kui inimesed end ise mugavalt tunnevad (temperatuur ja õhuniiskus on sobivad), ei ole ka tehnikale ohtu karta. võib, ilma et seda märgataks, vaid vajalik on eriseadmete kasutamine. Juurdepääs andmetele, paroolkaitse Sisselogimisel ja andmekaitses üldse kasutatakse juurdepääsuõiguste piiramiseks tihti paroole ja kasutajakontosid
Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid. Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostoot...
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; RISKIANALÜÜS selgitamaks välja ohud Võimaldama enesekaitsevahendid ja väljaõppe antud töö tegemiseks, (dokumenteerima ja kontrollima) Võimaldama töö varieeruvust, hoidmaks ära sundliigutustest/asendist ...
loobuda. Passiivmajaks nimetatakse seega sellist hoonet, kus maja kütmiseks piisab ainult sissejuhitava õhu soojendamisest ning kus aktiivsest küttesüsteemist saab seetõttu loobuda. Passiivmajades elavad pered kulutavad täna reaalselt küttele kümme korda vähem, kui teiste uute majade omanikud. [5: 17-18] Loomuliku ventsilatsiooni kaudu on võimalik õhutemperatuuri hoones alandada, kasutades meetodeid nagu loomulik õhuliikumine, õhutemperatuuri erinevus ja korstnaefekt. Kuuma kuiva õhku võib jahutada ja niisutada väikeste ükstteisest eemal auvate purskkaevudega. Elutoad võiks planeerida maja lõuna- või läänepoolsele küljele, et talvist vähest päikesekiirgust võimalikult rohkem ära kasutada. [5: 17-18] Tagasipeegeldumine ehitistelt sõltub seina värvist. Valged seinad peegelduvad soojust kõige enam. Traditsioonilised ehitised Lõuna-Euroopas on valged, et vähendada
Tänu sellele kanalile ühtsustatakse atmosfääri ja keskkonna õhku. Ta avaneb neelamisel ja rõhud võrdsustuvad. Lastel on see kanal lühike ja lai, mistõttu nohu tüsistuseks on sageli keskkõrva põletik. Keskkõrvapõletikud võivad viia kuulmislanguseni. Kõri valendik(läbipääs) on kitsas, turse tõttu võib lapsel kergesti tekkida lämbumine või oht lämbumiseks. Kogu hingamiselundite süsteem(lihaskest ja veresooned) läheb kergesti tursesse, mistõttu on õhuliikumine takistatud. Trahhea ja bronhid on samuti kitsad, nende limaskest omab rohkesti veresooni ja vähe elastseid kiude, mistõttu ka nende ahenemise oht on suur ja röga väljaköhimine on takistatud. Parem bronh on justkui trahhea jätk, võõrkehad võivad hingetorust suhteliselt kergesti paremasse bronhi sattuda. Kopsud on hea vere varustusega. Täiskasvanuga võrreldes on lastel kopsudes rohkem verd ja vähem õhku. Rindkere liikuvus on lastel väiksem. Seega hingamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
