50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-08-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rainike
Õppematerjali autor
Atmosfäär Atmosfäär Atmosfäär on jagatud kihtideks temperatuuri ja rõhu muutumise alusel. Atmosfäär on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik 78%, sellele järgneb koguseliselt hapnik 21%, argooni on 0,93% ja süsinikdioksiid 0,03%. . Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru 4%, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Õhk paikneb atmosfääris
ATMOSFÄÄR 1. Millisteks sfäärideks jaguneb atmosfäär? 4 sfääri, erinevad temp ja õhu järgi: Troposfäär: alumine atmosfääri kiht tekivad pilved, sademed õhk liigub ja seguneb kujuneb ilm ja kliima temp langemine troposfääri kohal on tropopaus, temp enam ei lange tõusvad õhuvoolud ehk konvektsioonivoolud Stratosfäär: ulatub u 50 km O3 põhjustab temp tõusu O3 - osoonikiht, kaitseb Maad UV - kiirguse eest Mesosfäär:
2) Ilm ja kliima. Maa kiirgusbilanss I lk 44-47, 60-61 3) Üldine õhuringlus: kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, idatuuled, mussoonid I lk 48-49 4)Õhumassid. Õhu liikumine tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevad ilmastikunähtused; sooja ja külma frondi teke ning ilma muutumine frondi üleminekul I lk 50- 51, 56-57 5) Ilmakaardid ja ilmaprognoosimine I lk 52-55 6) Kliimamuutused. I lk 58-59, II, III, IV Õppematerjal: I Geograafia gümnaasiumile II. Üldmaateadus, 2014. II http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/INFO_JA_MEEDIA/Ajalehed/ III http://www.horisont.ee/node/1013 IV http://www.horisont.ee/node/1291 V Troposfääri. - Kõiksuse lühiajalugu, lk 256-267 MÕISTED Ilm – lühiajaline atmosfääri seisund Kliima – mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine Atmosfäär – Maad ümbritsev õhu kest
Päike paistab seniidis ekvaatoril ja valgustab mõlemat poolkera peaaegu võrdselt. Polaaraladel on polaarpäev ja öö. Eestis on sel ajal kevad või sügis. Päev ja öö on ühepikkused. Osooniauk- osoonikihi oluline õhenemine stratosfääris, esinevad polaaraladel. Osooni lagundavad freoonid. Kasvuhooneefekti olemus lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikaajaline soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on: CO2,CH4, N2O, O, O3. · CO2 süsinikdioksiidi hulka suurendavad: metsade maharaiumine, autode heitgaasid, tsemendi tootmine · N2O- naerugaas: autode heitgaasid, põldude väetamine, eraldumine lennukite düüsidest · CH4-metaan: märgaladest õhkupaisumine, riisikasvatustes, prügilatest lendumine, veisekasvatus · Freoonid: eraldumine külmutusseadmetest, deodorantide kasutamine, tulekustutusseadmete kasutamine.
1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Atmosfääri kihid ulatuvad kuni 110 km kõrguseni. Atmosfäär koosneb: lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist, süsihappegaasist ja teistest gaasidest. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused Atmosfääri kihid on: Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, temperatuur langeb 6c km koht, troposfääri kohal on tropopaus(õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange), leiavad aset peamised ilmastikunähtused.
suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale Soe front on atmosfäärifront, mis tekib, kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles. mussoon- püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Passaat- püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Kasvuhoonegaas - soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti. Kasvuhooneefekt – maa atmosfäär laseb läbi päikesekiirgust, kuid neelab maa pinnalt kiirguvat kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb. Osoonikiht – kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Happesademed- mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Sudu- suits + udu
Kontrolltöö ATMOSFÄÄR 1.Mis on atmosfäär? Loetle atmosfääri kihid. Mille alusel liigitatakse? Atmosfrääri tähtsus. 2.Nimeta õhu komponendid. Otstarve. 3.Kirjelda troposfääri koostist, seal toimuvaid protsesse. 4.Kus asub enamus osoonist? Osooni roll. Mis on osooniaugud? Esinemine. 5.Kus esinevad virmalised? Mis kutsub esile virmaliste tekke? 6.Kuidas muutub temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades? 7.Mida kujutab endast päikese kiirgus? Mis juhtub päikese kiirgusega atmosfääri kihtides? 8
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid