Tuli tehti ümber poti ja pott asetseti maha. Tunduvalt korralikumad savinõud, mis on üle pinna ilustatud mingi kammilaatse riistaga jakepiga. Pottide kuju samasugune nagu narva kultuuris. Rikkaliku ornamendiga. Asulaid on Eesti aladelt avastatud üle 50 . Levinud ka Lätis, Loode Venemaal, Soomes, Karjalas. Kohati ka Leedus ja Valgevenes. 4000 ekr jõudis siia. Majad neljanurgelised, keerulise vaiade süsteemiga. Jõe äärsed olid peataumispaik, vastavalt aastaajale. Kammkeraamika kultuuri ajast korralikult teada ka matused( teatakse u 25 matust)Matused paiknevad asula territooriumil, sageli ka omaaegse elamu all.Asulaterritooriumile maeti ainult kõige tähtsamad. Panused väga erinevad. Elanikevahel tihedad suhted, aktiivne kaubavahetus. Kammkeraamikas valmistati ka ripatseid, nägudel oli religioosne tähendus. Hing võis rännata inim kuju sisse. Matustelt kus on hauas palju
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim t...
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
Taksonite väljasuremine evolutsioonis ja kaasajal. · Globaalne väljasuremine takson lakkab olemast · Lokaalne väljasuremine taksoni areaal kahaneb · Väljasuremise eelfaas on haruldus. Refuugiumid. · Pelgupaigad, kus liik on säilinud areaali kahanemisel keskkonnatingimuste karmistumise tõttu. o Pelgupaikadeks jääajal olid näiteks nunatakid (jääkilbist väljaulatuvad mäed), ookeanide äärsed paigad, soojaveeallikad. · Rändtuvid surid looduses 1890 välja, 1914 loomaaias viimane. · 1900-1970 aastate jooksul on 40 linnuliiki kadunud Panama kanalis asuval Barro Colorado saarel. · Väljasuremise oht on liikidel, mis asustavad vaid ühte kohta. Praegu on neid 794 liiki. Levi ehk levimine (ökoloogiline ja ajaloolis-biogeograafiline nähtus). · Ökoloogiline - isendi või tema järglaste eemaldumine sünnikohast või vanemast.
levitama mõtet, et Moskvast saab kolmas maailmariik. Peale Vana-Rooma ja Bütsantsi langust pidi võtma Euroopa valitsemise üle Moskva. Samuti hoolitses Ivan III diplomaatiliste sidemete eest, abielludes Bütsantsi printsessiga. Veel kutsus valitseja Itaaliast kohale arhitektid, kes muutsid Moskva ilusamaks. Teine suur valitseja oli Ivan IV. Noor valitseja loobus bojaaride nõu kuulma võtmast ning moodustas erilise kogu, mille abil ta riiki juhtis. Samuti vallutas ta Volga äärsed khaaniriigid ja tahtis ka vallutada Baltimaid, et pääseda Euroopasse, kuid see ebaõnnestus. Abinõud, mida Ivan IV võimu suurendamiseks ette võttis olis äärmiselt julmad, mistöttu sai ta hüüdnimeks Julm. Tsaar jaotas maa kahte ossa: enda hiigelmõisaks ja maa, kus valitsesid bojaarid. Tegelikult oli terve riik tsaari võimu all ja riigi jagamine oli ettekäändeks, et tappa ebasoosingusse sattunuid alamaid. Ivan Julma valitsemise ajal riik laostus ja 1571
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 ...
Jaguneb kolmeks: ● klindiastanguline (seda on vähe, ehituses eriti ei tegeleta) ● Põhja-Eesti moreenid ● Lõuna-Eesti moreenid 2) Tugevad viirsavid- viirsavi kuulub lomnoglatsiaalsete setete hulka, liiva ja savikihid, levinud Lääne-Eestis, filtratsioonimoodul on väike ja halb, ehitada saab madalaid maju. 3) Nõrgad savipinnased- Pärnu jõe vesikond ja Pärnu. Pärnu ümbruse jõekallaste äärsed maanteed liiguvad jõgede suunas, ei tasu ehitada. Eripinnased-turvas, järvelubi, allikalubi. Nende peale üldiselt ehitada ei ole võimalik. Vundamendi alt tuleb need pinnased eemaldada ja kasutada täidet, kuivendussüsteeme on võimalik rajada. Põhimõtteliselt on siiski ehitada võimalik, aga see on väga-väga keeruline. Tehispinnased- kandevõimelt eriomadustega, erisugused ja täiesti ettearvamatud. EHITUSGEOLOOGILISED NÄHTUSED
esitama, jutustama, kirjeldama mõtlema exsist, stit, , ere välja tulema, ilmuma; fnis, is m piir; lõpp; eesmärk; pl. fns, ium tekkima; põlvnema; järelduma, osutuma piirkond, maa-ala exspect, v, tum, re ootama fnitimus, a, um naaber-, piiriäärne; subst. extr adv. väljas(t), väljaspool(t); praep. c. fnitim, rum m naabrid, naaberpiiri acc. väljaspool; peale, välja arvatud; üle äärsed elanikud extrmus, a, um (superl. sõnast exter) f, factus sum, fier (fer) (pass. sõnast äärmine, viimane, kõige kaugem faci) tekkima, saama, juhtuma, sündima; fbula, ae f jutt, lugu; kuulujutt; müüt olema 9 firmus, a, um kindel, tugev; usaldusväärne genus, neris n sugu; laad, liik; viis, mood;
Hannoveri tõug on poolvereline tõug. St märasid paaritatakse mõne aasta järel inglise täisverelise täkuga. Hannover on hea liikuvusega just traavis ja hüpetes. Vanemal tüübil oli suur pea ja kongninaline. Pikk kael, turi ei ole eriti väljendusrikas. Tal on pikk küünarvars ja lühike kämmal. Enamasti on kõrbid ja punased. Eamus takistussõiduhobuseid on hannover, kuna tal on võimas hüpe. Budjonnõi ühelt poolt Musta mere äärsed Doni märad ja teiselt poolt inglise täisvereline. Seega ka poolvereline. Doni tõugu peetakse lageda taeva all, aga budjonnõi vajab kergtalli, sest ei suuda külma nii hästi taluda ja vajab ka lisasööta talvel. Traavlid 1600m Orlovi traavel 161-163-184-20,0 2.02,2 Vene traavel 160-162-184-19,5 1.59,6 Ameerika traavel 155-156-178-19,0 1.55,25 Prantsuse traavel 160-162-182-21,0 1
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, ...
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...
2) mudeli operatsionaliseerimine 3) statistiliste toimingute valik 4) eritähelepanu all olevate näitajate valik 5) nimetaja valik (leibkondade, elanike vm arv) 6) usaldusväärsuse hinnang Tingimused näitajatele: 1) valdkonda iseloomustav 2) deprivatsiooni mõõtev 3) värskete andmete põhjal määratav 4) regulaarselt uuendatav 5) statistiliselt usaldusväärne 6) ühesuguse regionaalse lõikega esitatav Deprivatsioon regiooniti 1. Lõuna-Eesti omavalitsused 2. Peipsi äärsed ja Saaremaa omavalitsused 3. Üksikud omavalitsused Ida-Virumaal Halvimad näitajad kumuleeruvad (sissetulek, töötus, eluase, tervis, väiksem kuhjumine hariduse ja teenuste osas) Indeksid saab kasutada ressursivajaduse hindamiseks ja sotsiaalteenuste pakkumiseks Deprivatsioon arenduspoliitikas 1. EL EQUAL projektides mis on suunatud ettevõtluse arendamisele ja sotsiaalsete ettevõtete toetamisele on arendatud või testitud linlikel deprivatsiooni alade ettevõtlust. 2
EUROAKADEEMIA Loengukonspekt aines “Euroopa Liidu naabruspoliitika” Koostas: Juhan Värk, PhD Tallinn 2015 Copyright I loengupaar õppeaines “EL naabruspoliitika”: “Sissejuhatus õppeainesse, nõuded ainekursuse läbimiseks, soovitused õppematerjalide osas” (Koostas: J. Värk, PhD) 2004. aastal toimus Euroopa Liidu (EL) suurim laienemine. In corpore võeti Euroliitu siis vastu 10 riiki, kellede hulgas olid ka kõik kolm Balti riiki. Ent juba samal aastal kiitsid Europarlament ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu heaks “Euroopa Liidu naabruspoliitika”, mille eesmärgiks oli luua EL-i riikide ümber sõbralike ja paljude osas neist ka lähitulevikus EL-i liikmesriikideks kõlbulike riikide ring. Tollel ajal peeti Brüsselis silmas 17 EL-i ida- ja lõunanaaberriiki. Otsustati, et suhted nende riikidega põhinevad ...
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
ülemjuhatust ateenlastele. 478/7 talvel moodustati ateenlase Aristeidese eestvõttel Delose liit e Ateena mereliit Egeuse mere äärsete, peamiselt ioonia linnriikide liit ühiseks võitluseks Pärsia vastu ateenlaste juhtimisel. Liidu keskuseks (liidukassa asupaigaks) määrati Apolloni pühamu Delosel. Liidulaevastik, mis koosnes valdavalt Ateena laevadest, jätkas ateenlase Kimoni juhtimisel edukat võitlust, võttes pärslastelt järkjärgult kõik Egeuse mere äärsed ja suure osa Väike-Aasia lõunaranniku kreeka linnadest. Otsustav võit saavutati 469 465 Eurymedoni lahingus väike-Aasia lõunarannikul. Ateenlaste domineerimine liidus järjest tugevnes. U 450 toodi liidukassa Deloselt Ateena akropolile. Liitlased allutati Ateena kohtukorraldusele. Liidu linnades käibis Ateena raha ja mõõdusüsteem. Ateenlaste domineerimine suurendas liitlaslinnade aristokraatia vastuseisu Ateena ülemvõimule.
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 2...
Venemaal, tehti ümberasujatele mitmeid soodustusi, pakuti tasuta maad. Eestimaal ja Liivimaal võetakse vastu uued talurahva seadused (Eesti 1856). Need talurahva seadused parandasid talurahva liikumist, igal aastal võib väljarännata 5% vallaliikmetest. 1863- Seadus, mis kaotas talupoegade liikumisvabaduse piiranguid. Talupojad võisid vabalt liikuda Läänemere provintsides. Väljaränne: Peamised sihtkohad, kuhu Eesti talupojad väljarändasid olid Lõuna- Venemaa Volga äärsed kubermangualad (Krimmi poolsaar, Saratova), Siber. Maailmasõja ajaks oli Eesti asundusi üle 300 üle kogu Vene impeeriumi. Kõige suurem eestlaste koloonia oli Peterburgi linnas 1918. a. Peterburgis elas ligikaudselt 50 000 eestlast. Rahvaarvu kasvamisega tekkis maa puudus, kõik talupojad ei saanud maad ning pidid rändama välja. Sotsiaalne käärimine: Liivimaal ja Saaremaal hakati rajama õigeusu talurahva koole (Varasemad koolid olid Luterliku usku ning rüütelkonna kontrolli all)
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega ...
Kalandus on oluline elu- ja tegevusala rannikualadel, sisevetel ja neid teenindavates piirkondades, mis on kujunenud eelkõige tänu soodsatele looduslikele tingimustele. Eestil on pikk rannajoon (3794 km) ja siseveekogude rohkus, kalavaru olemasolu, püügipiirkondadele on lähedased lossimiskohad. Säilinud on traditsioonid ja piirkondlik teadmusbaas. Eesti rannakalandusega seotud piirkonnad võib jagada kaheks: mereäärsed (Liivi laht, Väinameri ja Soome laht) ja siseveekogude äärsed (Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv ning Võrtsjärv) piirkonnad. Püüki reguleeritakse püügivahendite arvu ja osaliselt nn blokk-kvoodi (lubatud saak) abil. Püügivõimalused jaotatakse kutseliste kalurite vahel ajaloolise püügiõiguse alusel püügivahendite piirarvudena. Blokk-kvoodi raames toimub püük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ja rannapüük tursa, räime, lõhi ja kilu osas. Püügikorralduste aluseks on teadlaste soovitused püügivahendite arvu ja lubatud saakide kohta.
ja kaitseala eeskirjadest. Kaitsemetsad - keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets. Sellesse kategooriasse kuuluvad peamiselt mulda, vett, asulaid, maastikke ning teisi objekte kaitsvad metsad. Siit tulenevalt kasutatakse neid metsi peamiselt keskkonna kaitseks aga ka puhkeotstarbel. Kaitsemetsad võivad olla näiteks: *veekaitsemetsad veekogude kaldaaladel *maastikukaitsemetsad erosiooniohtlikel aladel *teede äärsed kaitsemetsad *rohelise vööndi metsad linnade, asulate läheduses jne. Kaitsemetsade majandamisel ei tohi rajada lageraielanke pindalaga üle 2 ha ning laiusega üle 30m ja turberaielanke pindalaga üle 10 ha. Umbes 30% Eesti metsadest on kaitse- ja hoiumetsad. Tulundusmetsade hulka kuuluvatel puistutel puudub majanduslikku tegevust piirav reziim, nõutav on metsanduslike üldsätete jälgimine. Tulundusmetsade juhtfunktsiooniks on enamikel juhtudel puidu tootmine. Metsakasutus
Langus Seotud Trooja langusega. Mingi 12 sajand olid igal pool purustused, oli katastroof ja lineaarkiri B hävis ühes sellega. Pärast seda oli kirjaoskamatuse aeg. Materiaalne kultuur säilis mingi aeg. Kreekapärast keraamikat on ilmunud idapoolel. Vb toimus emigratsioon sinnapoole. 12 saj omandas Küpros siiani püsiva Kreeka elanikkonna. 1100 olid uued purustused ja hävingud ja Kreeka-Mükeene tsivilisatsioon lõppes. See on nö mererahvaste sisserände aeg (Vahemere äärsed maad hävisid) Algas tume ajajärk Idamaad samal ajal Oldi killustatud kuni 9.saj. Puudutas ka Assüüriat ja Babülooniat, olid natukene nõrgemad ja sellest ajast pole seal midagi teada ka. Esile tõusid iisraelased. Aramealased olid nomaadid pm. Hakkasid imbuma igale poole kogu viljaka poolkaare ulatuses. Sel ajal kodustatakse vms ka kaamel. Aramea keel levis hästi ja suretas vaikselt teisi keeli välja. Levisid tähestikkirjad. 8. saj langes Egiptus lõunast Kusi valitsejate alla
aladel. Samast perioodist pärinevad ka Pärnu vanimad majad väljaspool linnamüüri. Kuigi eeslinnad hakkasid Riia suunas kasvama juba keskajal, on meie päevini jõudnud vanimad hooned siiski 18. sajandi II poolest. Pärnu üheks eripäraks võibki pidada suhteliselt ühtlast ekspansiivset laienemist, mis tähendab, et veel tänagi katavad märkimisväärse osa linna territooriumist puitasumid, vt. Joonis 1.2. 1 Haapsalu mnt äärsed kinnistud Mõrra ja Emajõe tn vahelises lõigus; 2 Jaani - Voorimehe - Kadri - Uus- Sauga tänavate vaheline kvartal; 3 Vanapargi tn - Vingi tn - Pärnu
64 Pireus, Korintose akropol [Akrokorinthos], Chalkis Euboia saarel ja Poliorketese rajatud Demetrias Tessaalias), kus paiknevad garnisonid lubasid hoida kontrolli all suurt osa Balkani poolsaare lõunaosast. Peloponnesose poolsaar ja suur osa Kesk-Kreekast olid Makedoonia kuningast siiski praktiliselt sõltumatud. Jätkuvalt vaenuliku püsis Epeirose kuningriik Aadria Mere rannikul. Paljud Egeuse äärsed linnad, teiste seas Vahemere üks tähtsamaid kaubalinnu Rhodos, tunnistasid meeleldi Egiptuse Ptolemaioste hegemooniat. Suurem osas Kreeka linnadest, sõltumata sellest, kas nad allusid Makedoonia ülemvõimule või mitte, säilitasid traditsioonilise elu- ja valitsusviisi. Mitmelt poolt on teateid sotsiaalsetest pingetest, nõudmistest jagada ümber maad ja tühistada võlad. Rahvastiku arvukust mõjutas teatud määral emigratsioon idamaadesse, mistõttu 2.
ületada 150 m ja pindala 7 ha. Turberaielangi pindala ei tohi ületada 10 ha. Kaitsemetsad - keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets. Sellesse kategooriasse kuuluvad peamiselt mulda, vett, asulaid, maastikke ning teisi objekte kaitsvad metsad. Siit tulenevalt kasutatakse neid metsi peamiselt keskkonna kaitseks aga ka puhkeotstarbel. Kaitsemetsad võivad olla näiteks: *veekaitsemetsad veekogude kaldaaladel *maastikukaitsemetsad erosiooniohtlikel aladel *teede äärsed kaitsemetsad *rohelise vööndi metsad linnade, asulate läheduses jne. Kaitsemetsade majandamisel ei tohi rajada lageraielanke pindalaga üle 2 ha ning laiusega üle 30m ja turberaielanke pindalaga üle 10 ha. 2003.a. seisuga 25,8 % Eesti metsadest on kaitse- ja hoiumetsad. 2. Puistu koostisosad, põhimõisted, puude diferenseerumise põhjused puistus ja G.Krafti klassifikatsioon. Taimevarre ehituses tuleb vahet teha esmase e. primaarse ehituse, nagu see
punased lipud, peeti kõnesid. Madrused tulid ka maale ja ühinesid. Üheskoos suunduti vabastama poliitvange. Paksu Margaretat kasutati vanglana, seal tapeti paar inimest (vangivalvur ja politsei). Kongiuksed tehti laht ja kõik vangid, sh ka kriminaalid, lasti vabadusse. Paks Margareta pandi põlema, sealt mingi edasi teistesse vanglastesse, nt Toompeale. Järgmisena mingi kohtuastustesse ja politseijaamadesse, seal laamendati ja põletati. Ka salapolitsei dokumendid leidsid oma lõpu. Tln äärsed sõjaväelased tahtsid ka kaasa lüüa ja tapsid oma ohvitserid. Öö vastu 3. märtsi oli üsna rahutu. Mitmel pool tulekahjud, põletati maha viinapoode, lõbumajasid. Paugutamine käis. Tänavatel räuskasid jõugud, kriminaalid olid hoos. Hommikuks olukord rahunes. Miitingud ja demostratsioonid leidsid aset ka teistes Eesti linnades, eriti Narvas, Pärnus, Paldiskis, kus oli palju venelasi. Vahl tapeti ka revolutsiooni vanelasteks peetud inimesi. U 30
kestma veel 12a, mida ei arvestatud. Koadjuutorivaenus näitas, et liivimaalased on sõjaliselt väga nõrgad. Liivlaste suhted Rotsiga ( Gustav I Vasa/Gustav Eriksson). Vasa oli 1554 a Orduga kokkulepet ürit saavutada, et ühiselt astuda Venemaa vastu sõtta.Oluline ida-piiri küsimuse pärast. Ordu loobus sellest ettepanekust. 1550a kevadel puhkes sõda. 1557 Venemaa-Rootsi vaheline relvarahu. Vasa pettub liivimaalastes. Läänemere äärsed riigid olid kiire arengu teel( Rootsi, Taani). Tahtsid enda võimu alla saada Läänemerd. Toimub ülemvõitlus võimu üle Läänemerel. Ülejõu elamine tol ajal. Venemaa 16 saj keskpaigas Esile hakkab kerkima Moskva vürstiriik. Moskvast saab Vene õigeusu keskus. 14 saj alguses on see selgelt nähtav. Vene alasid hakatakse koguma Moskva vürsti võimu alla. Võitlus tatarlastega. Moskva vürstiriik hakkab koguma alasid, mis enne olid tatarlastel
Enamasti oli külas ka väike kool, pood ja velskripunkt. Suurmajandite moodustamisega kaotasid koolasaamid senisegi vähese majandusliku iseseisvuse. Kolhooside tsentraliseerimine päädis monopolistliku hiigelsovhoosi ,,Tundra" moodustamisega, kuhu 1970.-1980. aastateks koondati enamjagu poolsaare põhjapõtradest ja karjamaadest. Teiseks tsentraliseerimise eesmärgiks oli tühjendada rannikualad seoses sõjaväebaaside rajamisega. Soome ja Norra piiri äärsed alad on tänaseni paljude kilomeetrite kaupa peaaegu inimtühjad, kui mitte arvestada sõjaväge ja piirivalveväeosi. Vanade asulakohtade kadumist ja elanike ümberasustamisi põhjustas ka hüdroelektrijaamade rajamine. Koola poolsaare saamide sotsiaalsed ja rahvusprobleemid Sunnitud ümberasumine koduküladest ,,heakorrastatud keskasulate" mitmekorruselistesse kivimajadesse, mida esitati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
