GENITAALHERPES Genitaalherpes Sugulisel teel leviv viirusinfektsioon Tekitaja Herpes Simplex Virus tüüp 2, harvemini Herpes Simplex Virus 1 HSV 2 infektsioon omandatakse peamiselt pärast puberteediiga Pärast esmase nakkusprotsessi läbipõdemist säilib viirus latentsena närvisüsteemi ganglionides või lümfikoes Genitaalherpes viirused paljunevad sisenemiskohas, suuõõnes või siis genitaalide piirkonnas Viiruste paljunemise tagajärjel tekib sensoorsete närvilõpmete põletik Mida raskemal kujul avaldus esmasnakkus, seda sagedamini tekib taasägenemine Käivitavad jõud: hõõrdumine seksuaalvahekorra ajal, üldhaigus, stress, väsimus, depressioon, unepuudus, menstruatsioon, päikesekiirgus või
*Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid. Viiruste omadused: 1) viirused on nii väiksed organismid, et nad ei ole nähtavad mikroskoobis ja nad läbivad bakterifiltreid; 2) viiruste genoom on elusrakkudes aktiivselt isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul; 3) viiruste genoom ei sisalda selliseid geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida rakuväliselt valke; 4) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena. *Viiruse kõige tähtsamaks komponendiks ja kõigi omaduste määrajaks on tema genoom. Väiksemad viiruste genoomid koosnevad umbes kolmest tuhandest nukleotiidist, suurimad aga kuni 300000 nukleotiidist. Viirused kasutavad oma genoomi rakusiseseks paljunemiseks paljusid erinevaid mooduseid, kuid kindlasti peab nende genoomides olema kolme tüüpi geene:*replikatsioonigeenid *regulaatorgeenid *struktuurgeenid. Viirusosakese
• avast! Free Antivirus • Comodo Internet Security • AVG Anti-Virus Free • Microsoft Security Essentials Arvuti viirusetõrjed Tasulised • Kaspersky AntiVirus • ESET NOD32 AntiVirus • G-Data Anti-Virus • F-Secure Anti-Virus • Norton AntiVirus • McAfee AntiVirus Plus • a-squared Anti-Malware • BitDefender AntiVirus Kokkuvõte Arvutiviirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega. Kasuta viirusetõrje tarkvara, see kontrollib arvutis olevaid faile ja kaitseb süsteemi viirusesse nakatumise eest. Käitu targalt - ära ava tundmatutelt saatjatelt tundmatuid faile ning ära kasuta piraattarkvara. Allikad http://www.ekaitse
· Transmissiivne haigus · Punalibledes elavad eukarüootsed algloomad · Neli erinevat malaariavormi MALAARIA LEVIK · levinud troopikas ja lähistroopikas · Must Aafrika, Aasia ja Ameerika · Soe ja niiske kliima, hallsääskede paljunemine · emase hallasääse hammustus MALAARIASSE HAIGESTUMINE, RAVI · Sporozoiidid liikumine maksarakkudesse · Malaariaravim klorokviin MALAARIA SÜMPTOMID · Palavikust ja külmavärinatest teadvuse kaotuse ja koomani HIV/AIDS · Viirus · Nõrgestab inimese immuunsüsteemi · Vastuvõtlikum haigustele · Suhteliselt ,,uus haigus" HETKESEIS... · Aastal 2012 suri HIV viirusesse rohkem kui 1,5 miljonit inimest (peamiselt AIDS) · 2012 aasta seisuga 35,3 miljonit inimest elab HIV- viirusega. (3,4 nendest lapsed) · Eestis: 168 HIV nakkusega isikut (18.juuli 2014) · Enim nakatunuid Aafrikas ( pea 70% kogu hiv nakkusega inimestest maailmas) · Ameerikas (narkomaania) HIV NAKKUSE STAADIUMID 1. HIV nakkuse äge faas 2
Kaitse haiguste eest Mõisted Antigeen võõrvalk Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja. ( viirus/ parasiit/ mikroob) B-rakk- lümfotsüüt, mis valmib lümfisõlmedes T-rakk- lümfotsüüt, mis valmib harkelundis Fagotsüüt- õgirakk Immuunsus Kaitseks haiguste eest IMMUUNSUS vastupanuvõime haigustekitajatele ja kehavõõrastele ainetele Selle tagab immuunsüsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: 1) kaasasündinud kaitsemehhanismid 2) omandatud immuunsus Kaasasündinud kaitsemehhanismid päranduvad liigi kõikidele isenditele toimivad kiiresti paljudele haigustekitajatele teatakse olevat kõigil loomadel tänu neile ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi Kaasasündinud kaitsemehhanismid Kaitse katete poolt - Nahk - Ripsepiteel - Limamembraan - Eritised Immuunsüsteem - Mittespetsiifiline immuunreaktsioon - Mikroobidevastased valgud - Fa...
raskemalt kui lapseeas. Tuulerõugenakkus levib hingamisteede kaudu või villide sisuga nii kergesti, et kui kodus on üks haigusjuhtum, siis haigestuvad teised vastuvõtlikud pereliikmed kahe nädala pärast 90 %-lise tõenäosusega. Tavaliselt on haigus kerge ja hästi ravitav. Kuidas see tekib? Tuulerõugeviirus kuulub herpesviiruste hulka – Varicella-zoster-viirus, mis mõne aasta tagant põhjustab epideemiaid ehk järsku levikut. Organismi sattudes levib viirus kogu organismis spetsiaalsete vere valgeliblede – monotsüütide – sees, põhjustades nahal ja harvem ka limaskestadel löövet. Kuidas minul olid tuulerõuged. Olin siis päris väike ega mäleta enam eriti kuidas need mul olid ja kuidas ma neid ravisin. Mäletan ainult seda, et kui mina tuulerõugetesse jäin jäi mu vend ka kohe neisse. Vist nakatus kuna tuulerõugenakkus levib hingamisteede kaudu nii kergesti, et
............................................................................................6 3.1Alatoitumine.........................................................................................................6 3.2 Patogeenid ja immuunsuspuudulikkuse teooriad.................................................7 3.2.1 Üldiselt............................................................................................................7 3.2.2 Lest Varroa ja Iisraeli tugeva paralüüsi viirus................................................7 3.2.3 Nosema...........................................................................................................8 3.3 Putukamürgid......................................................................................................10 3.3.1 Üldiselt...........................................................................................................10 3.3.2 Fipronil.......................................................
Viirushepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Praegu tuntakse viit tüüpi hepatiiti: A, B, C, D ja E. Kõige sagedamini esineb B- ja C- hepatiiti, mille levik narkomaanide seas teeb tõsist muret. Suur oht nakatuda on ka meditsiini- ja päästetöötajatel, hepatiidihaigete seksuaalpartneritel, perekonnaliikmetel ja mängukaaslastel. Üldiselt paraneb maksapõletik hästi, vahel muutub aga haigus krooniliseks. A-hepatiidi viirus võib saada kuumtöötlemata toidu söömisel, saastunud veest või sellest jää valmistamisel. B- ja C- hepatiiti saadakse viirusega saastunud verest nt. sugulisel teel, tatoveerides. Parim kaitse A- ja B- hepatiidi vastu on vaktsineerimine. B- hepatiidi vastu vaktsineerimine on samaaegselt ka maksavähi ennetus. Pikaajaliste kaitse tagamiseks on vajalik ettenähtud perioodil 2 (A hepatiit) või 3 (B ja A+B hepatiit) vaktsiiniannuse manustamine.
HIV-AIDS HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS
s A 1. Suhthlemine teistes sõnas ? 2. Edukss teenistuskäik. 3. Kokkupõrge, vastakutiminek,tüli. 4. Esimene iga meie elus 5. Psühhoaktiivsed ained, mida saab kuritarvitada, sõltumata nende legaalsusese või illegaalsusest. 6. Rühm teistesõnadega 7. Viimane iga meie elus 8. Ettekirjutatud toitumisre 9. Edukas teenistuskäik 10. Haigus mida põhjustab viirus, mis kahjustab inimese immuunsüsteemi ? 11. Võimule pimesi alistumist nõudev 12. Mida indiviid ei suuda kontrollida ja mis viib raskete tervislike, psühholoogiliste ja sotsiaalsete probleemide tekkele. 13. Asend teistesõnadega 14. Üldtunnustatud mitteametlik mõjuvõim, mis põhineb isiksuse kogemustel, teadmistel ja kõlbelistel omadustel ning väljendub võimas mõjutada ja suunta inimestele mõtteid ja tegusid ilma välise sunnita 15
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini- ja loomakasvatuse instituud Lindude rõuged VL. 0073 Lindude haigused Tartu 2013 Etioloogia • Sugukond: Poxviridae • Perekond: Avipoxvirus • DNA-viirus • Replikatsioon 12-24 tundi pärast nakatumist naha epiteelirakkudes. • Tabandab nii kodu- kui metslinde. • Diagnoositud 60 linnuliigil. • Aeglase levikuga. • 1-2 kuud • Nahakoorikutes säilib viirus mitu kuud kuni aasta. Epidemioloogia • Nakatab mõlemast soost ja • Satub organismi igas vanuses linde. peroraalselt, hingamisteede ja • Haigus on levinud mehaaniliste endeemiliselt kogu maailmas. vigastuste kaudu. • Nakkusallikaks on haiged • Viirust levitavad ka linnud. • Rõugevillide sisaldis ja verd imevad putukad. kuivanud koorikud
petuskeeme. Meieni võivad jõuda interneti ohud ebameeldiva üllatusena hiigelsuure telefoniarve või tühjendatud krediidiarve näol. Ka tellitud tooted ei pruugi alati vastata oodatule ja tagastamine võib osutuda keerukaks või suisa võimatuks. Muidugi võib juhtuda ka, et tellides võib jääda vaid maksmisrõõm kuna kaupa ei pruugi üldse saada ja alati ei suuda siis aidata ka politsei. Tundmatu päritoluga faile avades võidakse saada oma arvutisse viirus, mis saadab laiali rämpsposti, kopeerib pangaparoole või kasutab arvutit viiruste levitamiseks. Viirus võib ka kahjustada arvutit ja kõik andmed kustada. Kui kõik inimesed kasutaks internetti õigetel eesmärkidel heade kavatsustega oleks ka virtuaalmaailm väga turvaline ja kaitstud.
või IX) ravi, mida regulaarselt tehes väheneb spontaansete verejooksude ja liigesekahjustuste risk Hemofiilia raskete vormide korral ja ka näiteks operatsioonide eelselt kasutatakse hüübimisfaktori manustamist profülaktiliselt, enne kui verejooks tekib Geeniteraapia 2011. aastal teatasid Briti ja Ameerika uurijate meeskond eduka ravi avastamisest B-hemofiilia vastu Uurijad sisestasid hüübimisfaktor IX geeni adeno- assotsieerunud viirus-8 vektorisse Muudetud viirus süstiti veeni Vältimaks keha kaitsereaktsiooni viirusevektori vastu, anti patsientidele steroide, et pärssida nende immuunvastust Alternatiivne meditsiin Hüpnoos Enesesisendus Maitsetaimed, mis tugevdavad veresooni ning aitavad veresoontel kontraheeruda Dieedid Ennetamine Hoidumine vere vedeldajate manustamisest (nt aspiriin) Ettevaatus vitamiinipreparaatidega, eriti K-vit Ei tohi teha i/m süsteid Tänan tähelepanu eest! Kasutatud allikad http://www
käsitletakse haigust marutaudina. Mis on marutaud? ● Marutaud on surmaga lõppev närvisüsteemi kahjustav viirushaigus ● Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks. ● Haigustekitaja levib nakatunud isendi süljega, tavaliselt nakatutakse haigestunud looma hammustuse tagajärjel. ● Harvemini võib viirus üle kanduda ka marutaudis looma sülje sattumisel silma, ninna, suhu või värskele haavale ● Juhul, kui haiguspilt on juba välja kujunenud, ei ole haigus ravitav, vaid lõppeb alati nakatunud looma või inimese surmaga. Lemmikloomade vaktsineerimine marutaudi vastu, hulkuvate loomade arvukuse piiramine ning metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine aitavad kaasa marutaudi leviku tõkestamisele. Millised loomad võivad nakatuda ?
rakuvahesein, bakterirakk jaguneb kaheks · Haigused: teetanus, koolera, tüüfus Eosed e spoorid moodustavad osad bakterid väliskeskkonnas eksisteerimiseks (resistentsed) Viirused eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid · Viirushaiguste ennetamiseks vaktsineeritakse (surmatud või nõrgestatud viirustega). · Erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag viirus, mille peremeesrakuks bakter) · Ehitus: genoom DNA või RNA, nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot, kapsiid valguline kate, kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku, ümbris peremeesraku membraanist, valgud · Jaotatakse nukeliinhappe alusel: DNA-viirused (herpes, papilloom), RNA-viirused (punetised, lastehalvatus), DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit), sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid
a. 132 haiget. Haigestunutest oli vaktsineeritud 72,4%. 44,8% haigetest olid lapsed vanuses 5-14a. 2006.a. registreeriti 17 haiget. Haigestunutest oli vaktsineeritud 76,5%. 47,0% haigetest olid isikud vanuses 10-19.a. 2007.a. registreeriti 18 haiget. Haigestunutest oli vaktsineeritud 77,8%. 61,1% haigetest olid isikud vanuses 10-19.a. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Haigustekitaja: Paramüksoviirus Levib piisknakkusena hingamisteede kaudu Viirus eritub nakatunu sülge mõni päev enne sümptomeid ja uriini paari nädala vältel nakatumisest Viirus tungib vereringesse ning sealt sihtorganisse, milleks võib olla süljenääre, ajukelmed, munandid, kõhunääre või süda Inkubatsiooniaeg nakatumisest sümptomite ilmnemiseni 16-18 päeva, vahel kuni 3 nädalat. Kliiniline pilt Palavik,mis võib esimestel päevadel olla kõrge (39-40C) Kõrvasüljenäärmete valulikkus ja turse ehk parotiit, mis võib olla ühe- või
Viirusnakkuse puhul hävitavad T-lümfotsüüdid nakatunud rakke ning sellega peatatakse organismi immuunsüsteemi poolt viiruse paljunemine. Paljudel juhtudel on immuunvastus pikaajaline ja annab organismile konkreetse viiruse suhtes eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Vaktsineerimisel viiakse organismi (süstides või suu kaudu manustades) nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub esile immunvastuse. Vastsündinud laps saab immuunkaitse emalt rinnapiimaga, mis sisaldab antikehi. Need hoiavad ära lapse nakatumise terve rea viirustega. Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on ohutud antigeenid, mis nakkushaigust ei põhjusta. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane
kilpnäärmehormooni tootvad rakud, siis saab hormooni manustada tableti kujul ja organism praktiliselt ei kannata selle seisundi tõttu. Paljude mikroorganiskide suhtes on inimene juba sünnist saadik immuunne, arvatakse et vaid 1% bakteritest suudab tungida inimese organismi ja vaevusi tekitab vaid murdosa neist. Viirustega on olukord enam-vähem sama. Näiteks koertel sageli (umbes 50% juhtudest) surma põhjustav koertekatkuviiruse toimel inimene isegi ei haigestu. Inimesele on see viirus täiesti ohutu. Teiseks immuunreaktsioonide liigiks on SPETSIIFILINE IMMUUNSUS, organism suudab ära tunda konkreetsed kahjulikud mikroobid ja teeb kahjustuks ainult seda liiki mikroobe. Neid võõrkehi, mis kutsuvad esile immuunreaktsiooni nimetatakse antigeenideks. Antigeenideks võivad olla viirused, bakterid ja kõik rakud, mis ei ole sellele organismile omased. Kui mingi antigeen sattub inimese verre, siis toodetakse temaga võitlemiseks
*Viiruses on geenid. neid võib olla 3 - 1000 tk. geenid jagunevad : a) peremeesraku kontrolli mõjutavad geenid. b) viiruse nukleiinhappe sünteesi määravad geenid. c) viirusrakkude sünteesi määravad geenid. Viiruste elutsükkel : 1.viirusosake peab tungima organismi (oluline nakatumise toos). 2. viirusosake peab kinnituma peremeesraku pinnale (retseptorid). 3. viirus tungib peremeesrakku 4. nukleiinhappe vabanemine (DNA seostub otse peremeesraku geenidega, RNA muundub ensüümide abil esmalt DNA-ks) 4. viiruse geenid hakkavad kontrollima peremeesraku ainevahetust. 5. a) Kävitub lüütiline tsükkel. Rakus tekib massiliselt viirusosakesi ja rakk sureb. Sellised haigused kulgevad kiirelt ja ägedalt (gripp, leetrid, entsefaliit) b) Käivitub lüsogeenne tsükkel. Viiruse nukleiinhape tungib rakku ja seostub raku DNA-ga.Püsib seal muutumatus olekus
Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialisti õppekava Mairi Sepp INIMESE PAPILLOOMIVIIRUS (HPV) Referaat Juhendaja: Triin Veber, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 KOKKUVÕTE Inimese papilloomviirus - HPV (Human papilloma virus) on väike välisümbriseta DNA viirus, mis nakatab epiteelkoe basaalrakke. Inimese papillomviirused on väga levinud ning suurem osa inimesi nakatub vähemalt kord elus mõne papilloomiviirusega. Papilloomiviirusi on üle saja tüübi. HPV viirused jaotuvad vähki tekitava omaduse järgi kõrge vähiriskiga ja madala vähiriskiga papilloomiviirusteks. Madala riskiga HPV tüved tekitavad papilloome healoomulisi kasvajaid nahal (soolatüükaid) ja limaskestal (kondüloome suguelunditel)
jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. AIDS ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuigi HI-viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao viirus organismist kuhugi ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kuigi võib end üsna hästi tunda pikka aega. HIV põhjustab kroonilise seisundi, mida saab vaos hoida. HIV-i nakatumine ei tähenda veel, et inimene oleks haige. Kui ravi alustatakse õigel ajal ja eluviisid on tervislikud, võib veel pikka aega hea tervise juures püsida. HIV-nakkuse kulgemises eristatakse mitmeid faase
Lipiid- rasvad, õlid, vahad, steroidid. On organismide energiaaliikas, aitab hoida sooja rasvkude. Lihtlipiidid, liit, steroidid, hormoonid. Valgud- aminohapetest polümeerid. Kahe aminohappe vahel moodustub peptiidside. Ala-arg-jenjne. 1 2 3 4 järku struktuurid. Valgud rakuorganellide koostises, e ehituslik funktsioon, ensümaatiline funkt, transportfunkt, retrsepturfunkt, energeetiline. Kaitsefunkt- antikehad. Aids- immuunpuudlikus, viirus HIV põhjustab. Nukleeinhapped- desoksüribonukleeiinhape DNA ja ribonukleiinhape RNA. Dna koostis adeniin A, guaniin G, tsütosiin C, tümiin T, A-T G-C. DNA säilitab pärilikku infot ja kannab üle tütarrakkudele. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises- info mRNA (toob info ribosoomidesse), transport tRNA (toodud info lahtimõtestamine), ribosoomi rRNA (ribosoomi ehituses ja osalev valgusünteesis). Tümiini asemel uratsiil U. A-U. 3
Avasime eelmises joonises antud veebilehed ning nakatasime virtuaalarvuti kuue viirusega. Pahavara efekte ei olnud märgata, kuid AVG tundis kohe ära, et arvuti on nakatanud, seega tuli AVG viirusetõrje ajutiselt väljalülitada, et skanneri testimisel oleks kõikidel programmidel võrdsed võimalused. Alustades skanneerimist oli teada, et arvutisse oli paigaldatud seitse viirust, mida AVG antiviirus oleks pidanud leidma. Kahjuks nagu on näha tulemustest jäi üks viirus leidmata. Kontrollimise eesmärgil laadisime üles antud viiruse ka veebisaidile www.virustotal.com, mis avastas, et tegemis on ikka pahaloomulise elemendiga. 7 Võime väita programmi AVG Internet Security 2014 kohta nii palju, et 18 minuti ja 15 sekundi jooksul kätte saadud kuus viirust seitsmest on suhteliselt hea tulemus, kuna avastati ainult trooja hobused. Sai läbiviidud ka järelskann, mis ka sel puhul ütles, et arvuti
Herpes on ohatis, viiruseline nahahaigus, mille tunnus on rühmiti paiknevad vesivillid. Eristatakse kaht vormi: 1)H.simplex, harilik ohatis näol, ninal, huultel ja suguosadel täheldatakse umbes hirsiterasuurusi ville, mis kipitavad ja mõnikord põhjustavad palavikku, enamasti nende teke kordub. 2)H.zoster, vöötohatis tekib ühe närvi piirkonnas, alati ühepoolne, väga valuline. Ravi: viirusevastased ravimid. HSV1 on väga levinud viirus. Erinevatel andmetel on selle viiruse antikehad veres kuni 80% kõigist inimestest. Antikehade olemasolu annab paraku vaid tunnistust, et me võime ka edaspidi nakatuda, kuna antikehad tekivad immuunsüsteemi vastureaktsioonina kehast leitud viirusele. Seega - herpesesse nakatunu sellest enam kunagi lahti ei saa. Õnneks kannatab oraalse herpese puhangute all vaid kolmandik HSV1 kandjatest. Ülejäänud 2/3 on vaid viirusekandjad. Peale
Nii mõnegi arvutisüsteemi viirusetõrje programm on siis kui suur ja uhke uks keset hõredavõitu seina. Põhjuseks on sagedasti asjaolu, et operatsioonisüsteemide turvaparandused on peale panemata. Windowsi ja internetiühenduse puhul vajutage Start ja valige menüüst Windows Update. Turvapaigad on nn Critical Updates rubriigis ja need on alati paigaldamiseks teisi uuendusi võite valida. Ehkki viirusetõrje on paigaldatud ja mõni viirus imbub ikkagi kaitsest läbi. Kui viirusekaitse on uuendamata, pole veel väga viga, laeme uuendused ja oleme edaspidi hoolikamad. Aga kui viirusekaitse on töö kiirendamise huvides välja lülitatud, on asi tõsine. Väär tegu, kuna mitmed organisatsioonid ja inimesed on tõsiselt vaeva näinud et see kaitse luua . Saadud näiline efekt ajas ei kaalu üles võimalikku kahju, mis võib tekkida, halvates ettevõtte töö tundideks või isegi päevadeks, rääkimata võimalikust andmete kaotsi
Viirused koosnevad pärilikkuseainest, seda ümbritsevast valgulisest kattest ja ümbrisest. Pärilikkusaines on info uute viiruste moodustamiseks. Viiruste paljunemisest Kuna viirused ei saa iseseisvalt paljuneda, kasutavad nad paljunemiseks teiste organismide rakke ehk peremeesrakke. Mis tähendab, et nad on rakusisesed parasiidid. Viiruste pärilikkuseaine paneb enda info põhjal peremeesraku uusi viirusi moodustama. Kuidas viirused toimivad Inimese puhul, organismi sattunud viirus tungib kõigepealt rakku. Ja edasi toimimiseks on neil kolm võimalust: 1. Viiruse Pärilikkuseaine paneb peremeesraku kohe massiliselt tootma uusi viiruseosakesi. Mingil ajal sureb see rakk viirusnakkuse tagajärjel ja laguneb. Vabanevad uued viirusosakesed kes nakatavad uusi rakke. Ja pärast nende rakkude suremist vabanevad juba järgmised viirused, kes nakatavad siis järjest uusi ja uusi rakke. Sellised
3) Keskkonnateguritest tulenevad haigused ei ole seotud pärilikkusega. Nt olmetraumad, nakatumine. 2.Viirus-koosneb nukleiinhapetest ja valkudest, paljunevad elusorganismi arvel , viirused kujutavad endast üht või mitut DNA või RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest kapsiid, mõnel juhul sisaldavad ka lipiide. Viirused on bioloogilised objektid, mis omavad pärilikku infot ja on võimelised seda realiseerima ainult teiste organismide rakkudes. Nad on alati parasiidid. Viirus on keskkonnas viirusosakesena, mis koosneb kuni kolmest ehituslikust osast: 1) Genoom geenide kogumik, mis moodustub kas DNA või RNA molekulis. Koosneb vähemalt kolmest geenist, mis on vajalikud viiruse paljunemiseks. 1. Struktuurigeen selle alusel moodustatakse struktuurivalke, et keskkonnas eksisteerida 2. Replikatsioonigeen genoomi paljunemiseks 3. Regulatsioonigeen sunnib peremeesrakku viiruse heaks talitlema.
lähemat kontakti sageli ei soovita," rääkis Kaldoja. "Positiivne üllatus oli siiski see, et õpetajate arvates peaksid HIV-positiivsed õpilased õppima koos teistega ja kool peaks tegelema vastava ennetustööga." Haritumad ning vanemad ja nooremad õpetajad kardavad uuringu autori sõnul vähem HIV- positiivse õpilasega kokku puutuda kui keskealised õpetajad. Kuigi õpetajad leidsid kummalisel kombel, et viirus võib levida ka sääskedega, ei teadnud nad samas kõiki tegelikke viiruse levimise teid. "Seda, et AIDSi võib nakatuda ka näiteks rinnapiimaga, teadsid vaid alla poole ehk 43% vastanutest," sõnab Kaldoja. 77% pedagoogidest oli teadlik, et nakatuda võib ka kaitsevahendita anaalseksi kaudu. Sellegipoolest ei poolda enamik õpetajaid kondoomiautomaati koolis. Uurimuses osalesid ainult eesti rahvusest õpetajad, kellest 91% olid naised ning suurem osa vanuses 2235 eluaastat.
energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse
Otseselt see ei sega arvuti kasutamist, aga krüpteeritud failid saavad kättesaamatuteks. On olemas tõenäosus, et pärast krüpteeritakse ka uued failid. 2. Lukud Antud tüüp on veel keerulisem ja kasutajale ohtlikum. Pandud lukud blokeerivad arvuti kasutamist. Arvuti saab lahtilukustatud ainult siis, kui kasutaja on lunavara maksnud. Sellised lukud andmeid tavaliselt ei krüpteeri, aga võib juhtuda ka, et krüpteerivad. Väga raske viirus saab teha mõlemat - lukustada arvuti ja failid krüpteerida. Korraga. Lunavarast saab üha suurem oht. Antud ründed võivad olla eriti effektiivsed korporatiivvõrkude suhtes, seal seal kasutatavad failiserverid on laialdaselt kasutusel. Krüptoviiruste loojad ründavad pigem firmasid, kuid ohvriteks võivad saada ka tavalised erakasutajad. Lunavara on ohtlik. Kasutaja võib teha 1 viga ja tema arvuti saab nakatud. 3. Lunavaraga nakatunud arvutid
ja kinnitamisel rakku. Viiruste seltsid · DNA- viirused: herpesviiruste, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond · DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskiptaas, nt. Retoviiruste sugukonna viirused, hepatiit b · RNA viirused: gripiviiruste perekond, leetri-, mumps- ja marutõveviirus · Viirustega sarnanevad nakkusliku elemendid: sateliitviirused, viroidid Viiruste paljunemine Kõige pealt toimub nakatumine, mille käigus kinnitub viirus raku pinnale ning liigub raku sisemusse, kus ta vabaneb kapsiidist ning liigub tuuma või tsütoplasmasse. Edasi toimub viruse paljunemine. Kas varajane ( toodetakse regilatoorgeenide järgi valke, mis mõjutavad raku elutegevust) või hiline (toimub viiruse DNA replikatsioon- tehakse koopiaid, valke, millest saab moodustada kapsiidi siis pakitakse kokku ja viirus väljub rakust.
000 HBV seotud surma !) - nakkavad on kõik verd ja plasmat sisaldavad kehavedelikud (sama levik nagu HIV-il ) - peiteperiood 1-4 kuud - tunnused palavik, isutus, kõhuvalu, oksendamine kaovad 1-3 kuuga ja võib üle minna krooniliseks hepatiidiks- sel juhul raskustunne maksa piirkonnas, maksatsirroos jm., esineda võivad lööbed, artriit - rasedale ohtlik ei ole, kuid lapsel on oht 50 % saada viirus sünnituse käigus - HBV eritub ka rinnapiima - diagnostika: mitmete erinevate antikehade leidmine verest - ravi sümtomaatiline, ägedast B- hepatiidist paraneb 85-90 %, ülejäänud kroonilised viiruskandjad - ennetamine ülekandemehhanismide TEADVUSTAMINE , riskikäitumise vältimine, vaktsineerimine 3 süstiga ( 0, 1, 6 kuu ) 10 aastaks D hepatiit - levinud kogu maailmas - võimsamaks levipiirkonnaks Vahemeremaad, nakatutakse juba varases eas läbi
RNA-viirused on viirused, mille genoomiks on RNA. Mõnede viiruste genoom on üheahelaline RNA (ssRNA), teistel kaheahelaline RNA (dsRNA). Üheahelaline RNA on kas pluss-ahelaline või miinus-ahelaline. Leidub ka viiruseid, mille genoom on osaliselt pluss- ahelaline ja osaliselt miinus-ahelaline. Neid kutsutakse ambisense-viirusteks. 15. Viirustel eristatakse lüütilist ja lüsogeenset elutsüklit. Lüütiline tsükkel Viirus sisestab peremees-rakku oma genoomi Peremeesraku ainevahetus korraldatakse ümber Peremeesrakus paljun-datakse viiruse genoom ja toodetakse viirusvalgud Rakus pannakse kokku uued viirusosakesed Peremeesrakk hävib. Lüsogeenne tsükkel Viirus sisestab peremees-rakku oma genoomi Viiruse genoom lülitub peremeesrakku genoomi hulka Viiruse genoom püsib inaktiivsena peremees-rakus pikka aega ja kahe-kordistub iga peremees-raku jagunemisega 16
turvalisuse. Tihtipeale ei pööra inimesed piisavalt tähelepanu võrgule, vaid põhirõhk läheb ainult arvutile. Paljud inimeseste jaoks on tähtis ainult see, et kui võrgukaabel järgi ühendada, et oleks olemas internet, ja veel võimalikult kiire. Kui internet peaks kuidagi aeglane olema, siis tavakasutajad ei tea mida teha, et kiirus paraneks. Nad lihtsalt ootavad ja loodavad, et asi on teistes, mitte nende arvutis. Tihtipeale võib olla neil arvutis viirus, mis aeglustab nii arvutit kui ka internetti, kuid tavakasuta sellest ise ei tea midagi. Selle ärahoidmiseks võiks või lausa peaks kasutama viirusetõrje programme, et hoida nii enda kui ka teiste inimeste võrk kiirem ja turvalisem. Võrgu töökindluse tagamises mängib kindlasti suurt rolli ka kaabeldus, et kust ja kuidas on asi läbi viidud. Kaablid ei tohiks vedeleda jalus nii, et iga inimene sinna otsa võib koperdada.
7) Kirjelda rakkude suurusi? V. Bakteritrakud on väikesed 1-10 värdjatühikut, munarakud on väga suured 8) Miks ei saa rakud olla väga suured? V.kuna muidu jääb nende varustamine toitainetega ja infoga ümbritsevast keskkonnast kehvaks või olematuks 9) Kuidas rakud paljunevad? V: Rakud paljunevad jagunemise teel. Enne raku jagunemist kahekordistuvad kromosoomid. 10) V: ainuraksed on väikesed ja kerge ehitusega. LK 20 1) Selgita millest tuleb nimetus viirus ja miks see on õigustatud? V: viirus tuleneb ladinakeelsest sõnast virus mis tähendab mürki. 2) Võrdle viirust ja taimerakku. Leia erinevad ja ühised tunnuseid. V: neil on präilikkusaine olemas, võime muutuda ja ajajooksul areneda. 3) Kirjelda millistel viisidel saavad viirused peremeesrakuks paljuneda. V: nad kasutavad paljunemiseks teisi rakke ehk peremeesrakke. 4) Loetle viise kuidas inimene nakatub viirustega?
KONTROLLTÖÖ BIOLOOGIA 12.KLASS Nimi: 1. Kus kasutati esimesi bioloogilisi relvi? Kasutati II maailmasõjas, kui jaapanlased katsetasid katku mõju hiinlaste peal. 2. Too näiteid kõige ohtlikkumadest bioloogilistest relvadest. Siberi katk, muud katku põhjustavad bakterid, rõuged, Ebola, Marburgi viirus. 3. Mis on biorelvade eelis teiste relvade ees? Neil on võime organismis paljuneda ja neid on raske märgata. 4. Mis on ensüümid? Valgud, mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone rakus (muudavad reaktsiooni kiirust vi võimaldavad reaktsioonidel toimuda sobimatutes tingimustes, nt madalama temperatuuriga kui muidu). 5. Milleks kasutavad geneetikud viiruseid? Viiruste viimisega bakteri genoomi toodetakse ravimeid, nt insuliini ja interferooni
TERAVAD KONDÜLOOMID Naistel paiknevad kondüloomid enamasti häbememokkadel või nende lähedal, meestel sugutil. Nad on erineva suurusega näsajad moodustised, mis sügelevad ja on valulikud. Kondüloomidele võivad tekkida veritsevad lõhed. Haigusnähud tekivad 2-3 kuud pärast nakatumist või veelgi hiljem. Haigus on tavaliselt silmaga ära tuntav iseloomulike näsade järgi. Kondüloome ravitakse kirurgiliselt, laseriga, külmutamisega või spetsiaalse lahusega. Kondüloome tekitav viirus võib põhjustada emakakaela vähki Esineb küllalt sageli. SUGUELUNDITE HERPES Suguelunditel tekivad punetavad, tihti valulikud villikesed, mis mõne päeva pärast lõhkevad. Tagajärjeks on haavandid. Nähud korduvad sageli samas kohas. Villid on silmaga nähtavad ja nende tekitajaks on viirus. Laboratoorseks uuringuks võetakse villide sisaldist. Ravitakse viiruse vastaste preparaatidega. Laps võib sünnituse ajal nakatuda, kui emal on herpes ravimata
51. üheidulehelised- seemnes üks leht, idu; kaheidulehelised-seemnes 2 idulehte 52.bioinvasioon- võõrliikide sissetung 53. bioloogiline mitmekesisus- liikide elupaikade ja geenide rohkus 54.neoteenia- noorjärkude omaduste säilimine täiskasvanueas, aeglustunud areng 55.osteoporoos- luude hõrenemine, seotud Ca puudusega 56.bioloogiline kell- rütmiliselt toimuvad bioloogilised protsessid 57. viirus- bioobjektid, mis koosnevad pärilikkusainest ja valkkestast 58.Lüütiline- viirusnakkus- viirus tungides rakku surub alla raku ainevahetuse ja paneb raku tootma viirusosakesi, rakk hukkub; lüsogeenne- tungides rakku viiruse pärilikkusaine ühineb raku pärilikkusega ja paljuneb rakuga rakku hävitamata. 59. viirusevektor- selle abil asendatakse vigased geenid rakus tervetega 60. plasmiid- väikesed DNA-rõngad bakterirakkudes, mille abil geene kasutatakse eri olukorras 61. antibiootikumid- bakterhaiguste vastased ravimid, mida toodavad teised bakterid, hallitusseened 62
Varieeruvus on tingitud haiguspuhangutest. Mükoplasma esineb peamiselt kooliealistel lastel ja noorematel täiskasvanutel. Olulisemad viirused on A- ja B- gripi, paragripi- ning adenoviirus; väikelastel ka RS-viirus. Samuti võivad ägedat bronhiiti põhjustada pneumokokid, seened- kandida, ning mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm). Bronhiit võib olla üheks vaevuseks ka laste nakkushaiguste puhul: leetrid, sarlakid, läkaköha. Hingamisteedesse sattudes kahjustab viirus bronhide limaskestarakke, tekib põletik ja suurenenud limaeritus. Teatud tingimustes lisandub 2-3 päeva pärast bakteriaalne põletik. Põletiku levimisel kopsukoesse võib tellida kopsupõletik. Kroonilise bronhiidi teket soodustavad: suitsetamine,saasteained õhus, klimaatilised tingimused (külm ja niiske õhk), hingamisteede nakkuslikud põletikud ning organismikaitsesüsteemi teatud rakkude puudulikkus. 4,Põletiku ägenemisel ja bakteriaalse infektsiooni lisandumisel ravi
4 geenid mis ei avaldu kunagi Mis on geneetiline kood? Selgita selle omadusi(4) Dna ahela järgi rna lõigu ja selle järgi valgu lõigu üles kirjutamine Vaja on ensüüme Geneetilise koodi omadused sünonüümsus st ühele aminohappele vastab mitu goodonit Ühe tähenduslikkus tähendab et üks goodon määrab 1 amino happe Mittekattuvus- üks nukleotiid kuulub korraga ühte goodonisse Universaasus Kt küsimused Viirused Millistest osadest koosneb viirus ja milleks neid osi vaja on? Koosneb südamik kapsiidist ja ümbrisest Kus ja kuidas viirused paljunevad paljuneb peremees rakus korraldab ainevahetuse ümber Kuidas toimub viiruse lüütiline ja lüsogeenne tsükkel viiruseosakesed muutuvad aktiivseks ja väljuvad peremeesrakust surmates selle(lüütiline) Viirused lülitavad oma genoomi peremeesraku genoomi ja püsivad seal mitteaktiivsetena pikka aega kahekordistudes raku jagunemisel koos peremeesraku geneetilie materjaliga(lüsogeenne)
Pulmonoloogilised haigused Nimeta pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid. Geneetiline eelsoodumus Sugu, vanus Antikehade puudulikkus Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Nimeta mõjutatavad riskitegurid Suitsetamine Külm ja niiske õhk Allergilised tegurid: saastunud õhk, õietolm, koduloomade karvad, kodukeemia Viirus Nimeta esmased uuringud: Objektiivne uuring – Ausklulatsioon ehk kopsu kuulamine Labori uuring – vere analüüs - põletiku näitaja Instrumentaalsed uuringud ägeda kopsuhaiguse puhul - röntgen Instrumentaalsed uuringud kroonilise kopsuhaiguse puhul - Spiromeetria - mõõdab, kui palju inimene suudab sisse-välja hingata PEF meetria - mõõdab, kui palju inimene suudab välja hingata
.................................................................................9 Hiir............................................................................................................................................ 10 ARVUTIVIIRUSED.................................................................................................................11 Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse. Viiruste levimiskiirus võib olla väga suur ja nende likvideerimine vägagi tülikas. Viiruste poolt tekitatav kahju võib
Niisugustnähtust nimetatakse lüsogeensuseks. 3. Milles seisneb viiruse lüsogeense elutsükli tähtsus? Lüsogeensus on vajalik mõlema bakteri ja bakteriviiruse jätkuvaks eksistentsiks. 4. Kuidas on omavahel seotud viiruste lüütiline ja lüsogeene elutsükkel? Faagi lüsogeenne elutsükkel garabteerib viiruse ellujäämise bakteripopulatsioonis, samas hävitamata peremeesorganismi. Bakterite kasvutingimuste muutudes võib viirus lahkuda sellisest varjatud olekust ja alustada lüütilist elutsüklit. 5. Selgitage mõistet krooniline nakkus. Haigus, mis avaldub pidevalt. 1. Selgitage mõisteid: äge viirusnakkus, peidetud viirusnakkus ja krooniline viirusnakkus. Ägedate nakkuste korral toimub organismis viiruse kiire paljunemine, millega kaasneb nakatunud rakkude surm. Oma olemuselt on selline viiruse paljunemine sarnane bakteriviiruste lüütilise elutsükliga.
4. viiruseosade süntees lüütiline 5. viiruste kokkupanek 6. raku surm ehk lüüs lüsogeenne 5. viirusega nakatunud rakk paljuneb 5. Nimeta, milliseid geene sisaldavad viirused?(3) - regulaatorgeenid (kindlustavad viiruse ja genoomi paljunemise) - retseptorgeenid (mõjutavad peremeesraku ainevahetust) - struktuurgeenid ( kindlustavad viirusvalkude sünteesi) 6. Kuidas valivad viirused endale peremeesraku? viirus kinnitub rakumembraani küljes olevatele retseptoritele tänu antiretseptoritele mis tunnevad õige raku ära. 7. Kirjelda, kuidas erineva ehitusega viirused nakatavad raku? (Ümbrisega viirus, ümbriseta viirus, bakteriofaag) - ilma ümbriseta -> otse läbi rakumembraani või endotsütoosi teel - ümbrisega -> sulandub raku sisse ümbrise abil 8. Võrdle viiruste lüütilist ja lüsogeennset paljunemist.
loobuma. naiste olukorra parandamine St naistele hariduse võimaldamine, nende õiguste igakülgne kaitse. laste suremuse vähendamine kõlab võibolla veidi vastuoluliselt kuid, reeglina muretsetakse lapsi seda rohkem, mida suurem on nende suremus, et oleks suurem tõenäosus vähemalt osa laste jõudmine täisikka. AIDS kui vahend rahvastiku kasvu peatamiseks? AIDS ehk immuunsuspuudulikkuse haigus on tappev, see määratleti 1981. aastal ja oletatakse, et AIDSi tekitav viirus HIV levis ahvidelt inimesele 50100 aastat tagasi. Laialdaselt levima hakkas see eelkõige "tänu" seksuaalse vabaduse ja verre süstitavate meelemürkide suurele levikule maailmas viimastel aastakümnetel. Viirus kandub edasi kehavedelike vahendusel, kõige enam sugulisel läbikäimisel. Kõige enam, ca 90% nakatunuist, keda praegu arvatakse olevat umbes 110 miljonit inimest, elab arengumaades, eriti Kesk ja IdaAafrikas.
BCG - Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis; lühend TB, tbc[1]) on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakteri kompleksi rühma liikmed, kes võivad nakatada kõiki elundkondi ja kudesid, kõige sagedamini kopse. Tuberkuloos ei anna läbipõdemisel immuunsust, mis tähendab, et tuberkuloosi võib põdeda korduvalt. RV - Rotaviirus on viirus, mis põhjustab peensoole põletikku (enteriiti), mis avaldub kõhulahtisuse, oksendamise ja palavikuna. Viirus on väga nakkav, levib haige väljaheidetega saastunud käte vahendusel. Selline väljaheide võib olla nakkav kuni 2 nädalat.
...............................................2 Nakatumine...............................................3 Haigus.....................................................4 Ravi ja haigusest hoidumine............................5 Puukentsefaliit Eestis...................................6 Kasutatud allikad........................................7 Sissejuhatus Puukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus. See on kesknärvisüsteemi haigus, ajupõletik. Seda tekitab viirus, mis levib puugihammustuse vahendusel. Inimene on viiruse leviku ahelas juhuslik vaheperemees, kuid võib haigestuda eluohtlikult. Eestis levitavad entsefaliiti võsapuuk ja laanepuuk. Peitseperiood on puukentsefaliidil tavaliselt 7 kuni 14 päeva. Esimesed haigusnähud, mis sarnanevad gripile mööduvad tavaliselt mõne päeva või nädalaga. Puukentsefaliidi nakatunud ei ole teistele nakkusohtlikud. Eriravi haiguse ravimiseks puudub, ennast saab kaitsta viiruse eest vaktsineerides
· Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väiskeskkonna muutustele · Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. · Nad on ringi rändavad ,,halvad uudised" · Võimalik jagada kuju ja genoomi järgi(organismi geneetiline materjal) · Kuju järgi silindrilised, hulktahukalised, silindriline ümbrisega, hulktahukaline ümbrisega, jätketega, lisanditega. · Viirus sisaldab geneetilist materjali, DNA või RNA, mõlemat korraga pole. (Genoomi järgi jaotamine) · Genoomi katab ja kaitseb valguline kest e kapsiid. · Ümbris on pärit peremeesrakust. · Bakteriofaagid(näevad välja nagu tulnukad) bakteritapjad, nakatab baktereid. Kõigil bakteritel on omad bakteriofaagid. · · Bakteriofaagi osad päis, kaelus, saband, kinnitusplaat. Kõik osad koosnevad valkudest. Alusplaat koos 6 kinnitusniidiga.
1.Oskan võrrelda eukarüootset (päristuumset) ja prokarüootset (eeltuumset) rakku! (erinevused, sarnasused) Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Raku keskosas paiknev tuum. Eukarüootsed jagunevad: taimne ja loomne rakk. Sisaldavad rohkem DNA’d. Prokarüoodil ehk eeltuumsel rakul puudub tuum ja membraansed organellid. Väiksemad kui eukarüoodid. Nt:bakterite rakud. 2. Oskad võrrelda taime ja loomarakke (erinevused, sarnasused) Taimerakk- plastiidide esinemine + vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Lisaks membraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimeraku kest koosneb põhiliselt tselluloosist. Fotosüntees(kloroplastides.) Taime siserõhk- turgor. Loomarakk- 3. Tead rakuorganelle ja nende ülesandeid. Tead nende ehitust, tunned nad ära joonisel. Ribosoom-kinnituvad tsütoplasma membraanile, kus nad süntseedivad valke. Lüsosoom-Ümbritsetud membraanid.Sisaldavad ensüüme, mis lagundav...
Selles referaadis on kirjas ka AIDS-ist ( HIV lõppstaadium ) ning selle ajaloost. Mina, kui kooliõpilane, kes tutvub esmakordselt iseseisvalt nii levinud haigusega, tegin terve referaadi osadeks, mis on kõik ära jagatud pealkirjade järgi. See peaks tooma olulisemad teemad rohkem esile. 4 1. Mis on HIV-tõbi ja mis on AIDS ? HIV (Inimese Immuunpuudulikkuse Viirus) on viirus, mis elab inimese organismis ainult teatud kehavedelikes nagu veri, menstruatsiooniveri, eelsperma, sperma, tupevedelik ja rinnapiim. Selleks, et HIV nakkus leviks, peab üks nendest kehavedelikest sattuma HIV- positiivselt inimeselt terve inimese vereringesse. AIDS-i (Omandatud Immuunpuudulikkuse Sündroom) põhjustab HIV nakkus. Immuunsüsteemi hävinedes on inimene igale nakkushaigusele vastuvõtlik. Ta jääb haigeks ja ei suuda enam paraneda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
