Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Haiguste levik ning sellega kaasnevad probleemid (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Haiguste levik ning sellega kaasnevad probleemid #1 Haiguste levik ning sellega kaasnevad probleemid #2 Haiguste levik ning sellega kaasnevad probleemid #3 Haiguste levik ning sellega kaasnevad probleemid #4 Haiguste levik ning sellega kaasnevad probleemid #5 Haiguste levik ning sellega kaasnevad probleemid #6 Haiguste levik ning sellega kaasnevad probleemid #7 Haiguste levik ning sellega kaasnevad probleemid #8 Haiguste levik ning sellega kaasnevad probleemid #9 Haiguste levik ning sellega kaasnevad probleemid #10 Haiguste levik ning sellega kaasnevad probleemid #11 Haiguste levik ning sellega kaasnevad probleemid #12 Haiguste levik ning sellega kaasnevad probleemid #13 Haiguste levik ning sellega kaasnevad probleemid #14 Haiguste levik ning sellega kaasnevad probleemid #15 Haiguste levik ning sellega kaasnevad probleemid #16 Haiguste levik ning sellega kaasnevad probleemid #17 Haiguste levik ning sellega kaasnevad probleemid #18 Haiguste levik ning sellega kaasnevad probleemid #19 Haiguste levik ning sellega kaasnevad probleemid #20
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor K2tlinSarik Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
58
pdf

Viirused

Polüomaviirus Struktuur. Väike ikosaeedriline viirus. Kaheahelaline DNA. Replikatsioon ja montaaž tuumas. Olulisemad tüübid SV40, JC, BK. Väiksemad kui papilloomiviirused (45 nm, 5000 aluspaari), vähem komplekssed. Ümbriseta – inaktivatsioonile resistentne. Epidemioloogia. Üldlevinud (BK, JC), aga ei põhjusta tavaliselt haigust. Tavaliselt ollakse infitseeritud 15 eluaastaks. Levik ilmselt respiratoorselt. Latentne infektsioon reaktiveerub immuunsupressioonil: AIDS, transplantatsioon, rasedus. 10% AIDSi-patsientidest saab PML-i, see on fataalne 90% juhtudest. Ülemaailmne, sesoonsuseta. Replikatsioon. Genoom jaguneb varaseks, hiliseks, mittekodeerivateks regioonideks. Varane regioon ühel ahelal kodeerib T-valke (transformatsiooni-), hiline regioon teisel ahelal kolme viiruse kapsiidivalku VP1, VP2, VP3. Mittekodeerivas regioonis on DNA

Bioloogia
thumbnail
86
pdf

Bakterid

Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmete lipiide. Nukleaas. Beetalaktamaasid. Tsütotoksiinid lõhustavad vere vormelementide membraane. Eksfoliatiivne toksiin (epidermolüüs). Toksilise šoki sündroomi toksiin (TSST-1) ja superantigeen toksiline šokk. Enterotoksiin A-E, superantigeenid põhjustavad toidumürgistust (keetmisel ei lagune): vabastavad põletikumediaatoreid makrofaagidest, tugevdavad peristaltikat, vedeliku kadu. epidemioloogia. Kogu maailmas, sesoonsuseta

Bioloogia
thumbnail
127
docx

Kordamisküsimused immunoloogia

Kordamisküsimused 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia areng Eestis. Immunoloogia - teadus immuunsüsteemi funktsioonist normis ja haiguste korral, selle mõjutamise võimalusest. Immuunsus – nakkustõvekindlus, ohustamatus, resistentsus, infektsioonide jms suhtes. Immuunsüsteem - rakkude, kudede ja molekulide kooslus, mis vahendab immuunreaktsioone, eeskätt infektsioonide korral. Immunoloogia teaduste roll Tänapäeva meditsiinilise meditsiinis ja selle erinevates immunoloogia põhiobjektid:

immunoloogia
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: Andras Laugamets – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun