HPV vaktsiin Kristin Randla Tartu Ülikool Mis on inimese papiloomiviirus ning kuidas avaldub? Viirushaigus Levib peamiselt suguliselt Väga levinud Tekitab tüükaid: konnasilmi ja kondüloome Raskematel juhtudel erinevaid vähivorme HPV vaktsiin Enne suguelu alustamist Kaitseks 9 viirusetüve vastu Revaktsineerimisvajadus puudub HPV viirus Vaktsiini kõrvaltoimed Keha vastureaktsioon palaviku näo Süstimisest tingitud turse, valu, punetus Kolm tõsisemat kõrvaltoime teatist Kasutatud allikad: Vikerraadio saade Huvitaja: HPV vaktsiin https://somblogi.wordpress.com/2017/02/16/tutarlaste-hpv-vastane-vaktsineerimine- on-vajalik-ja-ohutu/ Vaadatud 18.03.2018. http://www.terviseuudised.ee/uudised/2017/10/20/uuest-aastast-hakatakse-tutarlap si-hpv-vastu-vaktsineerima Vaadatud 20.03.2018. http://bit
tulemusena muutub geenide avaldumine reaktsiooninorm tunnuse varieerumise määr, mida üks genotüüp eri keskkonnatingimustes võimaldab SRY-geen Sugutunnuste kujunemine sõltub Y-kromosoomis asuva SRY-geeni avaldumisest. avaldumisel arenevad lootel välja seemnesarjad ning hakatakse tootma meessuguhormooni testosterooni. Testosterooni mõjul avalduvad ülejäänud meessugutunnused VIIRUS BAKTER LEVIK Võimalik kasutada vaktsineerimist. PALJUNEMINE Toimub rakusisene paljunemine. Paljunevad mittesugulise pooldumise teel. Sugukromosoomid Inimesel on 23 paari kromosoome, millest ühe paari moodustavad sugukromosoomid. Sugu määratakse sugukromosoomidega. Naistel on kaks X kromosoomi (XX) Meestel on üks X ja üks Y kromosoom (XY)
Viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: regulaator (raku ainevahetust reguleerivad geenid), replikatsiooni (viiruse genoomi paljundamiseks vajalike valkude geenid) ja viiruse struktuurigeenid c) Kujult on viirused mitmesuguse kujuga, nt. silindrilise, ikosaeedrilise või faagi kujulised viirusosakesed d) Viirused saavad elada vaid jäigas kapsiidis väljaspool elusat rakku e) Viirused saavad paljuneda vaid elusates rakkudes f) Kui viirus tungib peremeesrakku, siis hakkab nakatunud rakk muunduma g) Selle tagajärjel rakk peatab viiruse paljunemiseks mittevajalike rakuliste valkude sünteesi ning lütitatakse välja rakuliste geenide transkriptsioon h) Tekkinud viirused lähevad rakust välja ning rakk hävib kui on tegemist lüütilise elutsükliga i) Kui viirus püsib rakus mitteaktiivsena, siis nimetatakse seda haiguse peiteperioodiks
Ainult need lapse, kes on sündinud jaanuaris, jooksevad teise kodujoone taha. Kes püüdjale kätte jääb, läheb uueks püüdjaks. Osavad on need lapsed, kes kätte ei jää. Mängitakse nii kaua, kui kõik kuu on nimetatud. Suvi ja talv Eesmärgid: arendada kiirust, kehatunnetusoskust ja tähelepanu Osavõtjad: paarisarv mängijaid Vahendid: papist ketas, mille ühel pool on talve- ja teisel ppol suvepilt Mängu käik: Mängijad seisavad kahes viirus nägudega vastakuti, teineteisest 2-3 m kaugusel. Üks võistkond on ,,suvi", teine ,,talv". Mängujuht seisab keskel ja nimetab kulliks kummagi aastaaja. Põgenejad püüavad joosta varem kindlaks määratud piirjoone taha. Kinnipeetud lahkuvad hetkeks mängust. Kumb võiskond saab võrdse arvu jooksude puhul rohkem püütuid. Pallisõda Eesmärk: harjutada liikuvat eset tabada Vahendid: suur pall, väiksed pallid Mängu käik: Mängijad on kahes reas vastamisi piirjoone taha
Immuunsus on meie sõber ja ka vaenlane Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime Kasulik, elundi siirdamisel aga Kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid -nahka ja limaskesta koos nende eritistega -, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma: · B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi ehk kaitsekehi - valkude hulka kuuluvaid immuunglobuliine, mis kannavad kehavedelikuga seotud immuunsust. Immuunreaktsiooni käigus, kui antikeha reageerib kehasse tunginud ant...
Hakatakse paljundama viirusosakese DNA- d, siis toodetakse kapsiidi osi, et kapsiidi kokku panna ja viirusosakesed lahkuvad rakust. Peremeesrakk võib kas surra või mitte. Küsimused: 1. Millisesse organismide riiki kuuluvad viiruse osakesed. 2. Võrdle ennast ja viiruse osakest. Too välja sarnasused. 3. Milline on viiruse osakese minimaalne geenide arv? Põhjenda. 4. Millest viiruse osakesed toituvad? Vastused: 1. Viiruse osakesed kuuluvad bakterite riiki. 0p 2. Viirus võib nii muutuda kui ka areneda ja sedasi võib ka inimene. 1p 3. Väiksematel viirustel on kolm geeni aga suurematel viirustel on enam kui paarsada geeni. Väiksemad viirused võivad koosneda umbes kolmest tuhandest nukleotiidist (bakteriviirused), suurimad aga kuni kolmesaja tuhandest nukleotiidist (rõugeviirus). Geeni keskmiseks suuruseks võib arvestada 1000 nukleotiidi. 1p 4. Viiruse osakesed ei saa millestki toituda, sest Viirusel ei ole rakulist ehitust. 1p
asendades kahjustatud rakke. Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse - see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjusta otseselt antud isikut, vaid peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta Mis on geenikandjad, näited Viirus- viiruse geenid asendatakse inimese normaalsete geenidega ja kuna viirus on suuteline sisenema paljudesse inimese rakkudesse, siis koos viirusega läheks rakku kohale ka soovitud geen. Teine viis geene paigale toimetada on plasmiidide kasutamine Mis on kloonimine? Täiskasvanud org pärit geneetilise materjali kasut uue, temaga identse org loomiseks. Millal klooniti Dolly, mis tast saanud on? 1997.Elas 6 aastaseks, suri kopsuhaigusesse. Kui suur on kloonimise edukus? Dollyle eelnes ligi 300 ebaõnnestunud eksperimenti
Haigusnähud: kõrvasüljenäärmete põletik, palavik Peiteperiood: 16 – 18 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine Kui haigestumine on peale puberteediiga, võib tekkida ka munandi põletik, mis võib tüsistuda sigimatusega. OHATIS Levikuviis: kontaktnakkus Haigusnähud: villid huultel Vaktsiin: puudub Viirus püsib organismis terve elu GENITAALHERPES Levikuviis: seksuaalkontakt Haigusnähud: villid suguelunditel Vaktsiin: puudub Viirus jääb organismi püsima. GRIPIVIIRUS Levikuviis: piisknakkus Haigusnähud: palavik, hingamisteede ärritus, valulikud silmad Peiteperiood: 1 – 4 päeva Vaktsiin: olemas kuid esineb mitmeid gripitüvesid ROTAVIIRUS (soolepõletik)
Kollapalavik on raskekujuline äge viirusinfektsioon, mis kuulub eriti ohtlike nakkushaiguste hulka. Tänapäeval on kollapalaviku vastane vaktsineerimine ainukene, mis võib Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhendi alusel olla kohustuslikus korras riiki sisenevalt inimeselt nõuda. Kollapalavikku esineb ulatuslikult troopilises Lõuna-Ameerikas (Boliivias, Brasiilias, Venezuelas, Peruus, Kariibi riikides) ja Aafrikas Sahara kõrbest lõunapool. Troopiline viirus kandub inimese verre sääsehammustuse kaudu ning paljuneb organismis, tekitades haigusilminguid. Ennetamiseks tuleb kollapalaviku vastu tegema tõhusa ja turvalise vaktsiini ja oluline on sääsehammustuse vältimist ohtlikes piirkondades. Dengue viiruspalavik on kiire levikuga viirus maailmas, mis põhjustab üle 100 miljoni nakkuse igal aastal. Seda haigust esineb rohkeb kui 100 troopilises ja subtroopilises riigis Aasias, Lõuna- ja
nt nahk, limaskestad, antikehad, õgirakud, 2)organismi vastupanuvõimet tugevdatakse vaktsineerimisega. · Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surnud või nõrgestatud viirusosakesi. Viirused levivad: 1. piisknakkuse (gripp, viiruslik nohu) 2. otsese kontakti tagajärjel viirushaigega (leetrid, tuulerõuged) 3. toidu ja joogiveega, näiteks mitmed kõhulahtisust põhjustavad viirused 4. vere või teiste kehavedelike kaudu (AIDSi põhjustav viirus HIV) 5. emalt lootele (punetised) 6. siirutajate vahendusel (entsefaliit, marutõbi) hingamisteed viiruslik nohu, gripp nahk tuulerõuged, leetrid, ohatis, punetised närvisüsteem marutõbi, ajukelmepõletik, lastehalvatus seedekulgla viiruslik maksapõletik, viiruslik kõhulahtisus Limakapsel katab baktereid väljast. Lima aitab säilitada niiskust või siduda üksikuid rakud kolooniaks.
Minu kindel seisukoht on, et tuleks kasutada ressursse olemasoleva arendamiseks: leida üles ja toetada andekaid. Guinnessi rekordite raamat muutuks sellest paksemaks, aga meil ju juba on üks Usain Bolt. Kloonimisel ei puudu ka negatiivsed küljed. Teadlased on rääkinud reaalsest ohust, et terve kloonitud populatsioon on täpselt ühesuguse vastupanuvõimega. Me oleme erinevad, mõne immuunsüsteem on tugevam, mõnel nõrgem leidus ju seagripipaanika ajal rohkelt neid, kelle see viirus pikaks ajaks maha murdis, osade puhul kahjuks ka otseses mõttes, kuid ka selliseid, kes vapralt koolis-tööl edasi käisid, saamata külge isegi nohu või köha. Edaspidi tuleb kindlasti ette veel viiruspuhanguid, võib olla ohtlikumate viirustega. Suure rühma kloone, kelle immuunsüsteem on juhuslikult kõigil ühtemoodi nõrk, võib tugev viirus lihtsalt ära tappa. Senine loomade kloonimine on näidanud, et enamiku embrüote ja vastsündinute elu jääb väga lühikeseks
● Sisaldavad valke ● On võimelised muutuma ja arenema Viiruste omadused, mis näitavad, et pole elus: ● Puudub iseseisev ainevahetus ● Puudub rakuline ehitus ● Puudub iseseisev paljunemisvõime Viirused koosnevad pärilikkusainest ning pärilikkusainet ümbritsevast valgulisest kattest. Nad vajavad paljunemiseks teiste organismide rakke. Viirushaigused ning nakatumisviis Nakatumisviis Viirus Piisknakkus Gripp, viiruslik nohu, punetised, mumps Viirushaigega otsene kontakt Tuulerõuged, leetrid, punetised Saastunud toit; vesi Viiruslik kõhulahtisus, soolepõletikud Veri ning teised kehavedelikud HIV, mis põhjustab AIDSi, hepatiit Emalt lootele HIV, punetised Siirutajate vahendus Marutõbi (metsloomad), puukentsefaliit
moodustumise ja kaitse väljaspool rakku. 2. Kapsiid viiruse genoom on tihedalt pakitud viirusvalkudest koosnevasse kapsiidi. Kapsiid on jäik, kompaktne ja kindla ehitusega. Kapsiid koosneb kindlast arvust valkudest, mis on omavahel seotud füüsikaliste ja keemiliste sidemetega. 3. Membraane ümbris koosneb lipiididest ja valkudest. Mõnedel viirustel ümbritseb kapsiidi. Ümbris pärineb peremeesraku rakumembraanist, mille viirus rakust lahkudes kaasa võtab. Ümbrise koostises on ka osa viiruse struktuurvalke, mille abil seonduvad viirusosakesed raku pinnal olevate retseptoritega. Kapsiidi ja ümbrise ülesanded: 1. kaitsta viiruse genoomi väljaspool rakku keskkonnamõjude eest. 2. aidata viiruse genoomil kanduda üle ühest rakust teise. Viiruste seltsid 1. DNA-viirused nt. herpes. Suurim ja mitmekesiseim viiruste rühm. Sisaldavad kapsiidis DNA molekuli
spetsiaalselt selleks, et arvutit ilma selle kasutaja teadmata kahjustada või kuritarvitada. Pahavara liigid Viirused Ussid Troojalased Nuhid Kuidas arvutiviirused levivad? Elektronposti teel MSN teel Failidega, USB pulkade ja CD-ga veebilehti külastades Arvutiviiruse tagajärjed arvuti aeglus programmide käivitamisel reklaamaknad faili mahu suurenemine kahtlaste failide tekkimine mälu vähenemine Viirus Levivad elektronposti või internetilehekülgede kaudu Võivad kahjustada sinu arvuti ratkvara, faile või riistvara Ussviirus Levib otse ühest arvutist teise Uued ussid levivad väga kiiresti ja ummistavad võrke Troojahobune Trooja hobusteks kutsutakse ohutuina näivaid ohtlikke programme, mis näivad näiteks mängudena. Võivad käivitamisel kahjustada arvutis olevaid faile, ilma et kasutaja sellest teadlik oleks. Hoiduge pahavarst
Viiruste avastamine Teated viirustebkohta Egiptusest 3500 a tagasi. 1796 esimene vaktsineerimine. ?Koch ja Pasteur 1880 esitasid haiguse "idu teooria ?Kas viirused on elus või eluta? Elus organismid: 1) ehituses on valgus ja nukleiinhapped 2) evolutsioneeruvad 3) muteeruvad Eluta organismid: 1) puudub iseseisev ainevahetus 2) ei pajune ilma peremeesrakuta 3) puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid. ?Viiruste ehitus Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud, mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk. ?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene.
Renaturatsioonis kõrgemat järku struktuurid taastuvad. 5)Süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist.See ensüüm lõhustab toiduga suhu sattunud tärklisemolekulid esmalt eri pikkusega oligosahhariidideks ja seejärel tärklise monomeerideks-glükoosi molekulideks.Samal ajal ei laguna amülaas toidus leiduvaid teisi orgaanilisi ühendeid.Selles väljendub valkude ensümaatiline funktsioon. 6)HIV on AIDS-i lõppstaadium.AIDS-i põhjustab HIV viirus,mis peatab veres antikehade tekke ja seejärel langeb organismi vastupanu võime haiguste suhtes,mis tähendab,et inimene haigestub järjest sagedamini mitmesugustesse nakkushaigustesse. 7)Antikehad kaitsevad organismi sissetungijate eest.Antigeen seostub antikehaga,mis tunneb ära haigustekitaja.Antigeenid moodustuvad leuokotsüütide hulka kuuluvates lümfotsüütides.
Arvutiturvalisus Elektronarvuti on informatsiooni töötlemise vahend. Et informatsioon säiliks oleks vaja järgida järgmisi reegleid: 1. Kõigist vajalikest andmetest teen koopiad, näiteks disketile. 2. Ma ei kasuta arvutis tundmatuid diskette, et ei tuleks viirus. (Tundmatu diskett = ma ei tea mis sellel või kus arvutis käinud on.) 3. Kui arvutis töötab mitu inimest, teeme omavahel kokkulepped: kes mida teha tohib. 4. Teiste töid ei tohi loata vaadata, muuta. 5. Ei ole ilus piiluda loata üle arvuti taga istuva inimese selja, vaatamaks mida ta seal arvutis teeb. 6. Arvuti lülitatakse sisse nii vähe kui võimalik, kuid mitte harvem kui vajalik. 7. Arvutivõrgus töötades järgin võrgueeskirju. 8
sting faili lõpus Buutsektori viirused e. süsteemiviirused · Esimest tüüpi arvutiviirus · Ta saadab alglaadimisel tavalisi teateid · Levimiseks nakatavad kõik selle rühma viirused diskettide laadesektorit · Selliseid viirusi on 200 ringis, · Tuntuimad esindajad: Brain, Form, Michaelangelo, Stoned Makroviirused Makroviirused levivad ainult makrokeele kasutamist võimaldavates süsteemides (MS Word, MS Excel) · Tekitab kõige vähemkahju · Viirus hakkab toimima alates Exceli 5 versioonist TÄNAME KUULAMAST...
Nii piisab kolmest geenist, kuid tavaliselt on neid rohkem. Viroidid on RNA rõngasmolekulid, mis paljunevad taimerakkudes ja põhjustavad taimehaigusi. Virusoidid on viirused, mis paljunevad ainult koos mõne teise viirusega. Priion on nakkuslik valk, mis põhjustab hullu lehma tõbe. Raku Ande Andekas-Lammutaja nakatamiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Seejärel lagundatakse kinnitumiskohas rakukest ja membraan. Rakku sisestatakse DNA, milles paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Seejärel sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Viirusele ebavajalike geenide transkriptsioon peatub. Paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidivalkude süntees. Neist moodustuvad uued viirusosakesed, mis lõpuks lagundavad bakteri
Varieeruvus on tingitud haiguspuhangutest. Mükoplasma esineb peamiselt kooliealistel lastel ja noorematel täiskasvanutel. Olulisemad viirused on A- ja B-gripi, paragripi- ning adenoviirus; väikelastel ka RS-viirus. Samuti võivad ägedat bronhiiti põhjustada pneumokokid, seened- ning mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm). Bronhiit võib olla üheks vaevuseks ka laste nakkushaiguste puhul: leetrid, sarlakid, läkaköha. Hingamisteedesse sattudes kahjustab viirus bronhide limaskestarakke, tekib põletik ja suurenenud limaeritus. Teatud tingimustes lisandub 2-3 päeva pärast bakteriaalne põletik. Põletiku levimisel kopsukoesse võib tellida kopsupõletik. Kroonilise bronhiidi teket soodustavad: suitsetamine, saasteained õhus, klimaatilised tingimused (külm ja niiske õhk), hingamisteede nakkuslikud põletikud ning organismi kaitsesüsteemi teatud rakkude puudulikkus. 1
võetakse emakakaelast, kusitist, vahel ka pärasoolest. Gonorröad saab diagnoosida ka kaebuste puudumisel. RAVI Haigus on välja ravitav. Sageli ei õnnestu ravi esimese korraga, mistõttu on vaja korduvaid analüüse. Ravida tuleb ka partnereid. Tripper Herpes KAEBUSED Suguelunditel tekivad punetavad, tihti valulikud villikesed, mis mõne päeva pärast lõhkevad. Tagajärjeks on haavandid. Nähud korduvad sageli samas kohas. UURIMINE Villid on silmaga nähtavad ja nende tekitajaks on viirus. Laboratoorseks uuringuks võetakse villide sisaldist. RAVI Ravitakse viiruse vastaste preparaatidega. TÜSISTUSED Laps võib sünnituse ajal nakatuda, kui emal on herpes ravimata. ESINEMINE Suguorganite herpes on arenenud maades suur probleem. Herpes Klamüdioos KAEBUSED Naistel teikb 12 nädalat pärast nakatumist klaasjas voolus tupest ja valulikus kusemisel. Tihti haigusnähud puuduvad pikemat aega ja siis võidakse nakkust teadmatult partneri(te)le edasi anda
Bioloogia kontrolltöö 1. Millistes osadest viirus koosneb? -nukleiinhappest(genoom) -valkudest Millised geenid viiruse genoomis peavad olema? -struktuurgeenid -geenid, mille pealt sünteesivad ensüümid tagavad viiruse geneetilise materjali paljundamise -regulaatorgeen (mõjutavad peremeesraku ainevahetust, suunates raku uusi viirusosakesi tootma) Viiruse ümbris- kaitseb viirust ja aitab sellel peremeesrakku pääseda. 2. Viiruste erinevused ja sarnasused võrreldes elusorganismidega. - ei ole ainevahetus - ei ole rakuslist ehitust
Papilloomviirused Papilloomviirus e. Human Papilloma Virus mõjutab inimese epiteelkoerakkude normaalset arengut, mille tagajärjel algab rakkude kasvajataoline vohang. Papilloomkasvajate vormid: Nahapinnast kõrgemad käsnad, mis kobaratena meenutavad lillkapsast Lamedapinnalised papilloomid, mis võivad asjatundmatule silmale olla raskelt avastatavad Paapulid Nakatumine: Nakatutakse otsese kontakti teel Viirus võib jääda rakkudesse pikaks ajaks, kuni tekivad haiguse arenguks soodsad tingimused Enamasti tabab papilloomviirus suguelundeid, aga ka suuõõnt, kõri ning nahka kätel ja jalgadel Tagajärjed: Eriti oluline osa on inimese immuunsüsteemi muutusel Tavaliselt on papilloomviiruste mõjul tekkinud koemuutused healoomulised Teatud papilloomviiruse tüübid suurendavad riski pahaloomuliste kasvajate tekkeks Kondüloomid Näsataolised või käsnjad moodustised
Kasutatakse viirusevastased ained Palaviku alandamiseks kasutatakse paratsetamooli Rohkelt tuleks juua vedelikke Tagajärjed Omandatud immuunsus Võivad tekkida tüsistused Harva surm Erandid: kopsupõletik, Reye sündroom Seagripp Liikidevaheline edasikandumine Sea-, linnu- ja inimese gripi geenid Sümptomid: palavik, peavalu, lihasvalu, nohu, köha, kõhulahtisus Linnugripp Kutsutakse ka lindude katkuks Ohtlik ka inimesele Praktiliselt kõik haigestunud surevad Viirus püsib kaua eluvõimeline Sümptomid: uimasus, isutus, kõhulahtisus, täppverevalumid, äkksurm Kasutatud kirjandus http://www.inimene.ee/index.php?sisu=uudis_edasi&mid http://www.tervisekaitse.ee/?mid=1131 http://www.cdc.gov/flu/swine/investigation.html http://et.wikipedia.org/wiki/Linnugripp http://www.inimene.ee/? disease=g&sisu=disease&did=376 "Tervishoiu ABC" lk.214 "Tervishoiu käsiraamat" lk.816
Kaitse haiguste eest. *Antigeen võõrvalk *Mutageen- tegur, mis põhjustab mutatsiooni *Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja. ( viirus/ parasiit/ mikroob) *Allergia e ülitundlikkus immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon mingitele ainetele ehk allergeenidele. *Palavik nähtus, mille korral kehatemperatuur tõuseb. Mõõdukas palavik stimuleerib organismi kaitsemehhanismi ja tapab patogeenid. [ära võta väikese palaviku korral ravimeid!] 1. Kaasasündinud kaitsemehhanismid: 1) Katted nahk, ripsmed, limaeritus 2) Immuunsüsteem - organismis on olemas mikroobidevastased valgud, mis vastavad mittespetsiifilistele patogeenidele. 2. Omandatud immuunsus Vaktsineerimise või haiguse läbipõdemisel. Reageerib kindlale patogeenile ( on spetsiifiline). 1) Humoraalne reaktsioon tekivad antikehad 2) Tsellulaarne reaktsioon tekivad tapjarakus. Luuüdi tüvi...
Üks genoomi segment transleeritakse polüproteiinina, mis lõigatakse valmis valkudeks viiruse poolt kodeeritud proteaasi poolt. Birnaviirused jagunevad kolme perekonda: Avibirnavirus. Tüüpesindaja on kanade infectious bursal disease virus (IBDV, tuntud alates 1960-ndatest). Aquabirnavirus. Tüüpesindaja on lõhede infectious pancreatic necrosis virus (IPNV, nakatab kalu, tuntud 1940-ndatest aastatest). Entomobirnavirus. Tüüpesindaja on drosophila X viirus (DXV), nakatab putukaid. Peale nende on teada veel birnaviiruseid, mis nakatavad molluskeid (oyster virus, OV). Ehkki birnaviiruse laadseid agente on kirjeldatud nii inimesel kui ka koduloomadel puuduvad siiani veel kindlad andmed imetajate klassikaliste birnaviiruste kohta. Enim uuritud birnaviirused on IBDV ja IPNV (kuna need viirused põhjustavad suurt majanduslikku kahju). 1.1. Viron ja genoom Virionid on ikosaeedrilised, ca 60 nm diameetriga. Kahekomponentset dsRNA genoomi
Mumps Parotitis epidemica Ülevaade · Levib piisknakkusena · Põevad tavaliselt lapsed ja noorukid · Ravi on sümptomaatiline,haigus kuulgeb enamasti healoomuliselt,kuid võimalikud on tüsistused. Tekkepõhjused ja mehhanismid · Paramüksoviirus · Kergesti nakkav,levides süljepiiskadega · Viirus tungib vereringesse süljenääre , ajukelmed ,munandid,kõhunäärve , süda Sümptomid ehk avaldumine · Peiteperiood 16-18 päeva ( kuni 3 nädalat ) · Sümptomid algavad 2-10 päeva peale süljenäärme põletiku ja kestavad 3- 4 päeva · Palavik · Süljenääre valulik,paistes · Neelamine valulik · Võib olla nii ühe- kui kahepoolne · Mumpsi tüsistus meningoentsefaliit (peaaju kestade põletik)
org/wiki/Koer) 2. Haigused Koera levinumad haigused on hepatiit, katk, kennelköha, leptospiroos, marutaud, parvoviroos. 2.1 Hepatiit- ehk maksapõletik, hepatiidil ei esine kopsupõletiku. See haigus tuleb kontakti vahetusel, aga ainult siis kui koer on ise viirusekandja või on ise haige. Sellest haigusest saab aru kui koer keeldub söömisest, oksendab, pidevalt on kõht lahti- see on mürgitus. Silmad võivad olla natukene teistsugused, kui tavaliselt. 2.2 Katk- Samuti tekitajaks on viirus ning tekib teiste haigete koerte kontakti teel. Katkust saab aru kui suureneb koera kehatemperatuur, silma seest läheb punaseks, ila jookseb tihti. See haigus kahjustab kõki tähtsaid organeid nii südant, kopse kui ka neerusid. 2.3 Kennelköha- Tekitajaks on bakterid, mis takistavad koera hingamisteid. Levib ainult piisknakkusega, kui koerad üksteisele näkku köhivad. Eriti hull on väikestele kutsikatele see
MARUTÕBI Marutaud on püsisoojaste loomade ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Tüüpilised viiruse levitajad on rebane, koer, kass, kährikkoer, nahkhiir. Haigus esineb suuremal osal maakeral. Inimine haigestub peale kontakti haige looma süljega, näiteks hammustusega. Otsene kontakt (haige looma süljega) - hammustus - kriimustus - lakkumine Esineb 50%-l haigetest, kestab prodroom ehk erutusstaadum 2-10 päeva. Viirus levib kesknärvisüsteemi ja edasi mööda neuroneid kogu organismi. Võivad esineda järgmised sümptomid: - peavalu - palavik - nõrkus - väsimus - iiveldus - oksendamine - hüperrefleksia - suurenenud sülje produktsioon samaaegse januga - valud hammustuse kohal - agressiivsus Hingamis neelamis ja vahel ka halvatus võivad esineda tingitud mar...
Viirused ei ole rakulise ehitusega Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väliskeskonna muutustele. Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. Viiruste paljunemine: Lüütiline tsükkel ja lüsogeenne tsükkel Lüütlilise tsükli puhul peremeesrakk hävitatakse, see lüüsub. Lüsogeense tsükli puhul peitub viirus pikka aega organismis ja paljuneb, ning inimene haigestub järsult. Lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks. HIV - > AIDS Transduktsioon Ühe liigi pärilikkusaine üle kandumine teisele liigile. Geenitehnoloogid kasutavad transduktsiooni, et soovitud geene üle kanda. Viiruse DNA-le lisatakse geen, mille ta rakku viib. Sellist kandurviirust nimetatakse viirusvektoriks. Immuunsüsteem Kaitseb viiruste eest, mille moodustavad valged vererakud ehk lümfotsüüdid.
HERPES EHK OHATIS Koostanud: Tunnused Huuleohatis: • Sügelus • Torkimistunne • Valu huulte piirkonnas • Läbipaistvate vesivillide teke • Villiline valulik lööve kordub Pilt 1 Tunnused Suguelundite ohatis: • Sügelus • Valulikkus suguelundite piirkonnas • Haavanduvate vesivillide teke • Villiline valulik lööve kordub • Urineerimine valulik • Kubeme lümfisõlmed suurenenud • Pilt 2 Põhjustaja Herpes simplex DNA-viirus: • Herpes Simplex 1 (vöökohast ülevalpool kuded) • Herpes Simplex 2 (vöökohast ülevalpool kuded) • Pilt 3 Pilt 4 Levimine • Otsese kontakti teel • Sugulisel teel Pilt 6 Vältimine • Kaitstud seksuaalvahekord • Retseptiravimid Pilt 5 Ravi • Viirusevastased ravimid: - Kreem - Tabletid - Ravi manustamine veeni • Pole võimalik välja ravida!...
B-HEPATIIT OTTO KARL NÄRSKA KUIDAS LEVIB? • B-HEPATIITI PÕHJUSTAV VIIRUS (HBV) ON NAKKUSOHTLIKUM KUI A- HEPATIIDI JA C-HEPATIIDI VIIRUSED. SEE LEVIB EELKÕIGE KAITSMATA SEKSUAALVAHEKORRA AJAL SPERMA JA TUPEVEDELIKU KAUDU, AGA KA OTSESEL KONTAKTIL NAKATUNUD VEREGA (PIISAB KONTAKTIST 0,00004 ML NAKATUNUD VEREGA). B-HEPATIIT VÕIB LEVIDA KA VEREÜLEKANDE JA NÕELATORKE KAUDU KUID KA SÜNNI JOOKSUL EMALT LAPSELE SÜMPTOIMID • ISELOOMULIKUKS TUNNUSEKS ON NAHA, LIMASKESTADE JA SILMAVALGETE KOLLAKAKS VÄRVUMINE. NAHA VÄRVUMINE TOIMUB 25%
Tupepõletik. Kondüloomid Seenkolpiit · Soor, kandidoos, tupeseen · Seened, peamiselt Candida albicans · Limaskest, välissuguelundid, kusiti · Kohupiimataoline tupevoolus, kihelus Candida albicans · Soodustavad seisundid, mis organismi nõrgestavad Seenkolpiit · Proovid tupeeritistest · Paiksed vahendid nt tupekuulikesed, tupetabletid, salvid · Võib levida ka sugulisel teel · Meestel nahalööbena suguelundil või kusiti- põletikuna Bakteriaalne vaginoos · Põletikuna tupehaigus · Ei ole suguliselt üle kantav haigus · Mikrofloora muutus · Põhjustavad bakterid · Vähene halvalõhvaline vinav voolus Bakteriaalne vagioos · Paiksed ja suukaudsed preparaadid · Suureneb risk väikevaagna organit...
Erinevus seisneb selles, et lahti blokeerida nutiseade on praktiliselt võimatu. Telefoonil tavaliselt blokeeritakse ekraan ning see järel nõutakse raha lahti tegemiseks, kuid tihti peale maksmist ei taastata seadme töötamist või siis ainult näilikult taastatakse ja tegelikult viirus püsib edasi kuni ei ilmu veel kord.(5) Kuidas ennetada lunavarajuhtumit? Ennetamise meetodeid on mitmeid ning turvalisuse tagamisel tuleks neid kõiki jälgida. Üks parimatest kaitsetest on töökindel varundamine, seade peab olema võimeline tagavarakoopiast 6 varundama. Muidugi tuleks teha tagavarakoopiaid vähemalt üks välis andmekandjale ja üks võrgukettale
vastuolus enamiku inimeste intuitiivse arusaamaga elust. Viirusteks ei loeta tavaliselt ka üksikorganismi genoomi piires paljunevaid DNA järjestusi - transposoneid, kuigi selget piiri nende vahele tõmmata on raske. Viiruste tähtsus: · Põhjustavad viirushaigusi(aitavad tugevdada imuunsüsteemi). · Teostavad geenide ülekannet, olles päriliku muutlikuse allikaks · Geenitehnoloogias viirusvektoritena viiruse genoomi lisatakse soovitav geen, mille viirus viib peremeesrakku Transduktsioon-viiruste poolt teostatav geenide ülekanne, mille teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või organismi. On üheks päriliku muutlikuse allikaks.
madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 5. Kirjeldage ensümaatilise reaktsiooni toimumist. Ensümaatiline funktsioon on selline nähtus, kus igal ensüümil on kindel ülesanne (amülaas kiirendab süsivesikute lagundamist suus ja ta ei lagunda muid orgaanilis ühendeid). 6. Mille poolest erineb AIDS teistest nakkushaigustest? AIDS-i põhjustab HI viirus, mis peatab veres antikehade tekke ja seejärel langeb organismi vastupanu võime haiguste suhtes. 7. Milles seisneb antikehade toime? Antikehad kaitsevad organismi sissetungijate eest (võõrobjektid). Antigeen seostub antikehaga, mis tunneb ära haigustekitaja. Antigeenid moodustuvad leukotsüütide hulka kuuluvates lümfosüütides.
1 koodon määrab 1 kindla aminohappe. antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seaostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. initsiaatorkoodon mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon. stoppkoodon mRNA nukleotiidne järjestus (UGA; UAA; UAG), mis lõpetab translatsiooni. polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, milles sünteesitakse sama aminohappelise järjestusega valke. bakteriofaag viirus, mille peremeesrakuks on bakter. struktuurgeen viirusvalkude süntees. replikatsioonigeen viiruse genoomi paljundamine. regulaatorgeen peremeesraku aktiivsuse mõjutamine viirusele soodsaks.
EBOLA Viirus Ebola on viirushaigus, millesse suremise tõenäosus on WHO andmetel kuni 70%. Avastamine Ebola viirushaigus avastati hemorraagilise palaviku epideemia ajal Zaires 1976. aastal. Suri 280 inimest. Nakatumine Lähikontaktide kaudu: kätlemine Kehavedelike kaudu: higi, pisarad, veri, sülg jne. Õhu kaudu: aevastamisel ja köhimisel õhku paiskuvate süljepiiskadega. Ravi Raviks ravimid (ka legaalsed vaktsiinid) puuduvad. Patsient saab nn toetavat ravi, mis aitab haigusest ise välja tulla. 2014. a epideemia Sai alguse 2014. a märtsis. Nullpatsiendiks peetakse kõigest 2-aastast poissi. Suremuseks hinnatakse u. 46%. Nakatunud üle 10 000. Surnud üle 5000. Vaktsiini loomine WHO sõnul on 2015. aasta keskpa...
Tallinn 2015 Hi-viirus ja AIDS HI-viirus ning AIDS on ülemaailmne pandeemia, mis mõjutab üksikisikuid, perekondi ja terveid kogukondi kogu maailmas ja sellel on sügavad sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. HI-viiruse ja AIDSI likvideerimine on üks suurimaid väljakutseid inimühiskonnale ning nõuab koostööd erinevate teadusharude, omavalitsuste, tööturu institutsioonide, kindlasti meedia, avalikkuse, sotsiaaltöö ja tervishoiu kutsealade vahel. Ränne, turism, kolimine teise riiki, kui potensiaalne oht levitada viirust. HI-viirusega nakatumine toimub läbi riskikäitumise. Ülekanne ei piirdu ühe konkreetse rassi / rahvuse, soo, suhtete või kogukonna liikmeks kuuluvuse järgi. Praeguseks on teada HIV-nakkuse levikuteed vere, sperma ja tupevedeliku ja rinnapiima kaudu. Iga päev sureb 8000 inimest AIDS-iga seotud haigusesse, mis on osaliselt tingitud ebapiisavast juurdepääsust ravimitele ning teadm...
valmistamiseks, bakterite abil toodetakse mitmeid ravimeid, vitamiine vaktsiine, tõvestavatest bakteritest valmistatakse bakterioloogilist relva, bakteritega valmistatakse silo, väetist ja tõrjutakse taimekahjureid. 17. Missuguseid organisme on viirused võimelised nakatama? Viirused on võimelised nakatama kõiki organisme, kellel on elutunnused. 18. Joonista bakter ja viita joonisel: vibur, rakukest, tuumaaine, ribosoomid. 19. Kes/mis on viirus? Viirus on üliväike bioobjekt, mis asub eluta ja elusa looduse piirimail. 20. Arutle, kuidas saad ennast kaitsta erinevate viirushaiguste ja bakteriaalsete haiguste eest. Ma saan vaktsineerida teatud haiguste vastu. Oluline on tugevdada organismi ja vähendada kokkupuudet viirushaigega ning viirustega saastunud esemetega. Arvan, et tähtis on tarbida kohalikke toiduaineid ja alati aedviljad puhastada. 21
VIIRUSED on väga väiksesed (0.01-0.3µm), enamik on KERAJA, SILINDERJA või HULKTAHUKA kujulised. Nendes saab eristada ainult ühte tüüpi nukleiinhapet (DNA või RNA). Iga viiruse genoomi ümbritseb KAPSIID. LÜÜTILINE TSÜKKEL Viirus kinnitub rakule, sisestab sinna faagi DNA, milles sisaldub vajalik info valkude sünteesimiseks. Bakteriofaagi paljunemisperioodil toimub korduv replikatsioon ja kapsiidvalkude süntees, neist tekivad uued viiruseosakesed ning toimub bakteri surm. LÜSOGEENNE TSÜKKEL Rakku sisenenud GENOOM lülitub peremeesraku koostisesse ja säilib seal mingi aja mitteaktiivses olekus. Peremeesraku jagunemisega kanduvad geenid edasi tütarrakkudesse.
raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine Bioaktiive aine - orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid
Samas on rakusisesed parasiidid ka mitmed prokarüootsed organismid, näit. bakterid perekonnast Rickettsiae ja Chlamydiae, mis suudavad rakuväliselt eksisteerida ainult väga lühiajaliselt. Seetõttu on viiruste defineerimiseks vaja juurde tuua veel lisaparameetrid: 1) Viiruspartiklid assambleeritakse eelnevalt valmissünteesitud komponentidest 2) Viiruspartiklid ei kasva ega jagune 3) Puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgusünteesiks. Viiruste spetsiifika: Iga viirus on võimeline nakatama ainult teatud tüüpi rakke. Vastavalt sellele klassifitseeritakse viiruseid loomaviirusteks, taimeviirusteks ning bakteriviirusteks e. bakteriofaagideks. Viirusega nakatamiseks on vaja, et viiruse välispind interakteeruks rakupinna spetsiifiliste retseptoritega. Loomaviiruste retseptorid paiknevad plasmamembraaanil, faagide retseptorid bakteriraku rakukestal või kiududel e. piilidel. Viirusega
energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine Bioaktiive aine - orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid
(HSV2). HSV1 põhjustab enamasti ohatist või ,,külmavilli" huulel, HSV2 aga tekitab villikesi suguelunditel. Huuleherpesega võivad oraalseksi kaudu nakatuda ka suguelundid. Suguelundite herpese puhul tekivad nii naistel kui meestel suguelunditele punetavad, äärmiselt valulikud villikesed, mis mõne päeva pärast lõhkevad (olles siis kõige nakkusohtlikumad) ning umbes nädala jooksul ise paranevad. Haigusnähud võivad korduda, sest viirus jääb organismi püsima. Kordudes on haigusnähud üldjuhul samad, aga enamasti tunduvalt kergema ja lühema kestvusega. Herpesinfektsiooni kandlusest peaksid rääkima arstile naised, kes plaanivad rasestuda või on rasestunud, sest haigus võib olla ohtlik lootele. Herpesviirust ei ole võimalik lõplikult välja ravida. Tõhusad viirusevastased ravimid vähendavad viiruse hulka organismis ja lühendavad haigushoo pikkust ning leevendavad selle raskusastet. Eelistama peaks suukaudset ravi
12. Milliseid viiruste omadusi kasutatakse geenitehnoloogias? - võime efektiivselt siseneda rakku ja kanda sinna üle oma genoom - võime kohaneda keskkonnatingimustega - suudab muuta raku pärilikku ainet (dna-d) 13. Milleks kasutatakse viiruseid geenitehnoloogias? - geeniteraapia - geenidefektide ravimine - transgeensete organismide loomine - keskkonna puhastamine 14. Milles seisneb viiruste tähtsus looduses? Viirused teostavad geenide ülekannet MÕISTED: vaktsiin - nõrgestatud viirus, mis viiakse kehasse et see toodaks antikehi ja seega tekiks immuunsus viirusvektor viirustel põhinev geenide ülekandesüsteem ehk viib soovitud geenid rakku (viiruse genoomi kantakse soovitav geen, mille viirus viib koos oma genoomiga peremeesrakku) antikeha - valgud, mis nõrgestavad haigustekitajaid (viiruseid) (neid toodavad B-lümfotsüüdid) antigeen - organismile kahjulikud võõrvalgud, mida toodavad viirused Seened 1. Milles seisneb seente tähtus looduses? - lagundajad
jt teised mürgid, traumad, pärilikkus, nakkused ja vananemine Kesknärvisüsteemi haigusteks on: entsefaliit .e. ajupõletik, lastehalvatus .e. poliomüeliit, Dementus, Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi, epilepsia .e. langetõbi, insult, selgroovigastused Piirdenärvisüsteemi haigusteks on ka kaasasündinud ja omandatud Kaasasündinud – geeni või kromosoomi viga, väärareng, nakkus, teratogeenid Omandatud – alkoholism, vitamiinipuudus, HI – viirus 4. Immuunsüsteem Organism peab pidevalt võitlema bakterite ja viirustega Veri koosneb 55% vereplasmast, milles on 91% vett, 7% valke, 2% muid orgaanilisi ühendeid ja mineraalsooli ning 45% vererakkudest, milleks on punased ja valged verelibled ning vereliistakud. Imuunsüsteem jaguneb kolmeks kaitseliiniks. 1. Kaitseliin nahk limaskestad maohape sülg
põhjustavad liigespõletikke, mida nimetatakse reaktiivseks artriidiks. Enamasti tekivad liigespõletikud umbes nädal peale jersinioosi põdemist. Info: http://www.inimene.ee/?disease=j&sisu=disease&did=406&idr=RzbVSyz- JUK03ZTVoiBWicyzvj1 Kollapalavik Kollapalavik on sääsehammustuse kaudu nakkav troopiline viirushaigus, millele on iseloomulik järsk algus, palavik, pulsi aeglustumine ning peavalud; väga raske kulu puhul ka neerude- ja maksakahjustus. Kollapalavikku tekitav viirus kuulub flaviviiruste perekonda. Kollapalavikku esineb ulatuslikult troopilises Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas Sahara kõrbest lõunapool. Haigust ei esine Aasias. Kollapalavik on sääskede kaudu leviv, lühikese peiteajaga äge viirushaigus, mis enamasti kulgeb kergelt, gripisarnaste nähtudega, kuid raskel juhul võib lõppeda surmaga. Looduses on viirusekandjateks ahvid, kes ise tavaliselt ei haigestu. Kollapalavik esineb kahe vormina. Linnaoludes levib haigus moskiitode kaudu inimeselt
jäägid valgumolekuliks. Polüpeptiid valgu sünteesi esmane tulemus. Globulaarnevalk kerakujule sarnanev valk. Firbillaarnevalk niitjas valk. Denaturatsioon olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks. Renaturatsioon kui valk võtab kõrgemat järku struktuuri. Ensüüm valk, mis reguleerib biokeemiliste reakts. kiirust. AIDS Viirushaigus inimesel, omandatud immuunpuuduslikkuse sündroom. HIV viiruse tüüp, aidsi tekitav viirus. Vitamiin madalamolekulaarne aine, aktiviseerib ensüümi. Transportvalk valk, mis kannab edasi teisi mol. Retseptorvalk valk, mis annab inf. raku sisse. Kontaktsioonvalk valk, mis võimaldab liikumisi. Antikeha kaitsevalk, mis moodustatakse võõrvalkude vastu. Tertsionaalne nähtus, kui kõrgemat järku struktuurid võtavadprimaarstruktuuri kuju. Komplementaarsus keemiliste mol. Vastastikune sobivus. Kehtib ainult nukleiinhapete puhul. Replikatsioon DNA mol
Rõuged Ajalugu Tunti juba 3000 a tagasi Esimesed epideemiad 6. saj Euroopasse levis 15. saj 17. saj põdes 12-15 milj inimest, suri kuni 1,5 milj Louis XV, tsaar Peeter II, Oranje Wilhelm, kuninganna Elisabeth I j Haigestumine hakkas jõudsalt vähenema 30.aastail Eestisse jõudsid 16. saj DNA struktuur Ennetamine Ainus ennetusviis vaktsiin Vaktsiin Vaccina viirus Sarnane variona viirusele aga ohutum Vaccina virus ei põhjusta rõugehaigusi. Sümptomid ja kulg Palavik külmavärinatega (39...40°C) Valud nimme piirkonnas Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus 2...3 päeva möödudes eellööve (leetritaoline) 5. haiguspäevast tõeline rõugete lööve (nägu kare, jäsemete sirutuskülgedel; macula - papula- vesicula - pustula) Ravi Ravi puudub Meditsiiniline abi Palju vedelikku ennetamaks dehüdratsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
