B-Hepatiit Oscar Tammemäe Mis on üldse B-Hepatiit? B - hepatiit on nakkushaigus, mis võib põhjustada tõsiseid maksakahjustusi. Mis põhjustab B-Hepatiiti? B-Hepatiit põhjustab B-Hepatiidi viirus , mis levib eelkõige inimese vere, aga ka teiste kehasekreetide kaudu. B-hepatiidi viirus võib levida kuivanud verega ning silmale nähtamatute verekoguste kaudu. Kuidas ravida? Kroonilise B-hepatiidi raviks kasutatakse kaht tüüpi ravimeid. 1. Interferoonravimid, mille hulka kuulub pegüleeritud interferoon, toimivad immuunsüsteemi stimuleerivalt ja viiruse paljunemist pärssivalt. 2. Teist tüüpi ravimeid nimetatakse viirusevastasteks (nt lamivudiin või adefoviir) ja need takistavad viiruse paljunemist Mis on B-Hepatiidi tagajärjed?
Juhendaja: Merle Soots Vaida, 2016 Mis haigusega on tegu ● Genitaalherpes on sageli esinev viirusinfektsioon, mis levib peamiselt sugulisel teel. Millised on sümptomid ● Sügelus ja ärritustunne suguelundite piirkonnas ● Palavik ● Valud lihastes ● Lümfisõlmede suurenemine Kuidas vältida genitaalherpest ● Haigust aitab vältida kondoomi kasutamine. Haiguse tagajärjed ● Viirus jääb vaatamata ravile nakatunud organismi püsima. ● Viirus püsib seljaaju närvijuurte põimikutes, kust aktiveerub uuesti soodsatel tingimustel. ● Raseda naise esmane nakatumine võib olla lootele ohtlik, põhjustades loote üsasisest hukkumist või raskeid väärarenguid. Kasutatud kirjandus ● http://www.derma.ee/articles.php?id=66 ● http://static.inimene.ee/index.php?disease=g& sisu=disease&did=76 ● https://www.google.ee/search
HIV/AIDS Ester Kängsepp 2012 MIS SEE ON? v AIDS-i (ehk HIV tõbi) põhjustab HIV, viirus, mis vereringesse sattudes hävitab inimese immuunsüsteemi. KUIDAS JA MILLAL AVALDUB? v Paljudel inimestel, kellel on HIV ei ole aastate jooksul mingeid haigustunnuseid. Mõnedel võivad juba paar nädalat pärast nakatumist tekkida vaid ägedale viirushaigusele iseloomulikud haigustunnused (temperatuuritõus, kurguvalu, väsimus, lümfisõlmede suurenemine, vahel ka ekseem). KUIDAS LEVIB? v
programmide abil ennast paljundab. * Makroviirus Kõige vähem kahju tekitav. Levib dokumedifailides, sh E-Posti teel. Tekitab ülearuseid fraase ja sõnu juurde. * Trooja hobune Kasuliku andme sisse manustatud kahjulik programmiosa, mis täidab salajast ülesannet. 9) Nuhkvara Fail, mis installeeritakse arvutisse ilma arvuti omaniku teadmiseta. 10) Reklaamvara Kuvab töötamise ajal reklaame. 11) Mis on viirus? Viirus on pahatahtliku häkkeri kirjutatud programmijupike. 12) Mis on antiviiruse programm? viirusetõrjeprogramm. * viirusetõrjetarkvara avastab ning teeb kahjutuks arvutiviirusi. 13) update andmete värskendamine täh. Nende osaline uuendamine.
Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9. Elus organismi tunnused Eluta organismi tunnused o Ehituses on valgud ja nukleiinhapped o puudub rakuline ehitus
Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9. Elus organismi tunnused Eluta organismi tunnused o Ehituses on valgud ja nukleiinhapped o puudub rakuline ehitus
kasvab. TEKKEPÕHJUSED Herpesviirused levivad otsese kontakti teel üks alaliik enamasti mittesuguliselt, teine alaliik kaitsmata tupe-, anaal- ja suuseksi ajal partneritega, kellel juba on herpes. Huuleherpes võib suuseksi kaudu kanduda ka suguelunditele. Herpes võib levida samuti siis, kui herpesviiruse kandjal puudub lööve. Herpesviirusega nakatunud rase naine võib sünnituse ajal nakatada oma vastsündinud last. Viirus võib organismi tungida läbi limaskesta või läbi vigastatud naha. Samuti toimub nakatumine lihtherpese korral kokkupuutel koevedelikuga haiguskoldest. Herpesviirusesse nakatunud inimene jääb kogu eluks selle viiruse kandjaks. Viirus võib olla ,,uinuvas" olekus pikki aastaid ning kui organismi immuunsüsteem ajutiselt nõrgeneb, liigub viirus tundenärvide kaudu tagasi nahale või limaskestale, põhjustades vaevusi. 2 SÜMPTOMID
Linnu tiib ja hobuse jalg koosnevad samadest luudest. 6. Analoogia (näide) - t ähistab funktsionaalset sarnasust. Näiteks kiili ja nahkhiire tiivad on analoogsed 7. Viroloogia - T eadusharu, mis tegeleb viiruste uurimisega. 8. Viiruspartikkel - Viiruse osake, mis asub väljaspool peremees organismi. 9. Bakteriofaag - viirus, mis nakatab baktereid. Nad on enamasti oluliselt suuremad kui muud viirused. 10. Viiruse paljunemise etapid (6) 1. Viirus kinnitub peremeesraku pinnale 2. Viirus siseneb rakku 3. Viiruse kapsiidis olevad valgud vabanevad tsütoplasmasse 4. Toimub viiruse genoomi replikatsioon ning viirusvalkude süntees 5. Pannakse kokku uued viirusosakesed 6. Viirusosakesed väljuvad rakust 11. Vaktsineerimine - protsess, kus organismi viiakse nõrgestatud haigustekitajad, mille tulemusel tekivad organismi antikehad. 12. Herpesviirused - haigustekitajaid, millega nakatumisel võivad
Mis on STLH? • - Need on nakkushaigused, mis levivad sugulisel teel, st vahekorral nakatunud partneriga. Mis on AIDS? • - AIDS (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) on haigus, mis tekib, kui kaob inimorganismi võime kaitsta end nakkuste ja kasvajate eest. Mis on AIDSi ja STLH tekitajateks? • - bakterid või viirused - AIDS on HIV-nakkuse lõppstaadium, nakatumine HIViga tähendab, et organismi on tunginud inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). Sugulisel teel levivad haigused: - HIV/AIDS - hepatiidid B, C ja D - süüfilis - gonorröa - klamüdioos - trihhomonoos - herpesviirus-nakkus - inimese papilloomiviiruse nakkus - kubemetäid - jne Herpes • Tekitajaks viirus. • Herpesesse nakatumisel tekivad suguelundite piirkonda punetavad, tihti valulikud villikesed, mis mõne päeva pärast lõhkevad. Tagajärjeks on väikesed haavandid. • Haigusnähud võivad korduda (sageli samas kohas), sest viirus
Pesta korralikult käsi Kasutada repellente Vältida kokkupuudet pinnasega Vältida putukahammustusi 8. Nakkushaiguste diagnoosimisel on kõige olulisem: Gastroskoopia Uriini laboratoorsed uuringud Elu anamnees Epidemioloogiline anamnees 9. Haiguse läbipõdemisel tekib: Aktiivne kunstlik immuunsus Passiivne kunstlik immuunsus Aktiivne loomulik immuunsus Passiivne loomulik immuunsus 10. Nimeta: Gripi tekitaja: RNA - viirus Salmonelloosi tekitaja: Difteeria tekitaja: Puukborrelioosi tekitaja: 11. Leia shigelloosile 3 iseloomulikku õiget väidet: Inkubatsiooniperiood 1-7p Veris-limane väljaheide Nakkusallikaks närilised Tenesmid Tekitab eksotoksiin Tekitab anaeroob 12. Leia vastavale haigusele 4 õiget väidet Nakkushaiguste kt II rühm 1. Nimeta 2 mikroobi ja 2 organismi poolset peamist tunnust, mis määravad ära haiguse tekke
heterosügootsust. Antigeen selgroogsesse organismi sattunud võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab antikehade teket. Antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost. Avalduv geen (geeniekspressioon) geen, milles toimub RNA süntees. Bakteriofaag viirus, mille peremeesrakus on bakter. Daltonism (punarohepimedus) - inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-romosoomis. Dihübriidne ristamine ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari ärandumist. DNA-viirus viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus.
Miinuahelaline- teha uus RNA, mis on mRNA RNA---Mrna---valk On olemas kolme tüüpi geene: 1)struktuuri süntees 2)paljundavad genoomi 3)mõjutavad peremeesraku ainevahetust 1. Kas viirused on elusorganismid? Viirustel puudub iseseisev ainevahetus ja ilma elusrakkude abita nad paljuneda ei suuda. Seega on jõutud järeldusele, et viiruste puhul ei ole tegemist elusorganismidega. 2. Viiruste vs bakterite paljunemine. Viirused: · Viirus kinnitub märklaudraku pinnale · Viirus siseneb rakku · Viiruse kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad raku tsütoplasmasse · Toimub viiruse genoomi replikatsioon ja viiruse valkude süntees · Uued viirusosakesed pannakse kokku · Viirusosakesed väljuvad rakust Bakterid: · Bakterid paljunevad mittesuguliset pooldumise teel · Lähtefaas- bakterid kohanevad keskkonnaga ja nende paljunemine on aeglane
Bakter ja viirushaigused stive Tuulerõuged · Tuulerõuged on äge nakkushaigus, mida põhjustab herpesviiruste rühma kuuluv Herpes varicellae-zoster viirus. · Haigus on äärmiselt kergesti edasikanduv, levib otsesel kontaktil haigega või piisknakkusena. Haigusnähtude taandumisel jääb viirus püsima , kust ta võib aastate või aastakümnete pärast uuesti aktiveeruda vöötohatisena. ajukelmepõletik · Ajukelmepõletik ehk ajukestapõletik ehk meningiit on äge või krooniline pea- või seljaajukelmete haigus. · Meningiit on kas mädane või mittemädane ehk aseptiline. Mädase meningiidi tekitajateks on bakterid, seened või algloomad, aseptilist põletikku põhjustavad viirused, mükobakterid, borreeliad, ajukelmetele sattunud
1.VIIRUSTE GENEETIKA Viiruste definitsioon Viirused on obligatoorsed rakusisesed parasiidid Viiruspartiklid assambleeritakse eelnevalt valmissünteesitud komponentidest Viiruspartiklid ei kasva ega jagune Puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgusünteesiks Viirus on võimeline nakatama teatud tüüpi rakke, seondudes rakupinna spetsiifiliste retseptoritega: Loomaviirused Taimeviirused bakteriviirused e. bakteriofaagid Bakteriofaag T4 E. coli rakke nakatamas Viiruste avastamine Nimetus “viirus” tuleneb ladinakeelsest sõnast virus, mis tähendab mürki
3. Koertekatk Koertekatk (inglise keeles canine distemper) on väga nakkav ning raske kuluga viirushaigus, mis ründab seedesüsteemi, hingamisteid ning kesknärvisüsteemi. Surma põhjuseks on närvisüsteemikahjustus ja sellest tingitud tüsistused nagu näiteks krambid või halvatus. Koerte katku põhjustab koerte katku viirus, mis olles üheahelaline RNA viirus kuulub Morbilliviiruste sugukonda. (Lempp jt., 2014) Infektsiooni kliiniline pilt on väga varieeruv. Esmane sümptom, kehatemperatuuri tõus, ei ole spetsiifiline. Klassikalisteks nähtudeks on nõre eritus silmast ja ninast, isutus, depressioon, nahamuutused, iiveldus, oksendamine (Lempp jt., 2014). Kuigi haiguse nimetus viitaks, et tabandunud on eelkõige koerad, on antikehi viiruse vastu leitud ka Serengeti rahvuspargi lõvidelt – 85% populatsioonist olid
neli erinevat noroviiruste genotüüpi- 20 geneetiliseks klastriks Mis on noroviirus? • Noroviirus ehk Norwalk-viirus • Eriti levinud sügis-talvisel hooajal • Ei lähe külmetushaiguste alla • Kutsutakse vääralt kõhugripiks • Haigusel lühikene kestvus: 24-48 tundi • Ei teki pikaajalisi tervisehäireid • Väga kergesti nakkav haigus Haiguse sümptomid • Viirus siseneb organismi suu kaudu • Avalduvad 24-48 pärast viiruse sattumist org. • Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, väsimustunne • Mõnikord väike palavik, külmavärinad, peavalu • Haigus algab järsult väga halva enesetundega Kuidas nakatutakse • Otsesel kontaktil haigega • Saastatud toidu ja joogiga • Saastatud pinna või eseme puutumisega ja seejärel suu puutumisel • Nakatuda võib igaüks •
· Eriti nakkav, ägedalt kulgev ja ravitamtu haigus, millega kaasneb linuded massiline haigetumine ja suremus. Levik · Levib enamjaolt rändavate veelindudega. · Levib haigestunud lindude kehaeritiste, saastunud sööda ning vee kaudu. · Samuti levitavad nakatunud koerad, kassid, närilised ja inimesed · Viirust võivad levitadaka saastunud transpordivahendid ning esemed. Elukeskkond · Viirus võib püsida väliskeskkonnas elujõulisena mitmeid nädalaid. · Hävib kiiresti kuumutamisel üle 75°C · Viirus on tundlik ka enamlevimnud desinfitseerivate vahendite suhtes. (Kloriidiühendid, formaliin, seebikivi.) Gripi tunnused · Lindudel: Uimasus · Isutus · Hingeldamine · Näopiirkonna turse · Kõhulahtisus ·
Ulcus Molle Sellegi haiguse phjustab bakter (Haemophilus ducreyi). Kesk-Euroopas leidub nakkust vähe, kuid arengumaades esineb seda sageli. Kaks kuni kuus päeva pärast nakatumist tekib rn valu ning teataval määral leviv haavand viiruse asupaiga juurde. Kubeme piirkonna lümfislmed vivad tugevalt üles paistetada. Diagnoos antakse haavandite mikroskoobilisel uuringul, viimast selleks, et leida bakter. Ravida on vimalik antibiootikumidega. Suguelundite lümfislmede viirus (Lymphogranuloma inguinale) Haiguse phjustab Klamüüdia trachomatise iseäralik tüvi ning Kesk-Euroopas esineb seda väga harva. Vähemalt neliteist päeva pärast nakatumist tekib genitaalide piirkonda väike varjatud slmeke, mis vib edasi areneda haavandite tekkimiseni. Need vaevu valutegevad slmekesed paranevad iseeneslikult 1014 päeva jooksul ning tihti neid ei märgatagi. Alles siis kui lümfislmed kubeme piirkonnas paistetavad kuni rusika suuruseks, on patisent sunnitud
ära kindla aminohappe valgu molekulis, seda nimetatakse geneetiliseks koodiks. Kood- ühele aminohappele vastavat mRNA molekuli nukleotiidikolmikut nimetatakse koodoniks. Antikoodon- tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Ehk koodon vastavus. Initsiaatorkoodon- mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon. Stoppkoodon- mRNA nukleotiidne järjestus (UGA, UAA või UAG), mis lõpetab translatsiooni. Kes/Mis on viirus? Viirused on bioobjektid, mis paiknevad elus ja eluta looduse vahepeal. Viirused on rakust rakku rändavad parasiitgeenid. Ehitus- GENOOM- DNA või RNA. Kolm tüüpi geene: replikatsioonigeenid tagavad DNA või RNA paljunemise; regulaatorgeenid korraldavad ümber raku elutegevuse; struktuurgeenides moodustatakse viiruse valgud. KAPSIID ehk valguline kest. Mõndadel viirustel on ümbris, mille saavad rakult kus nad moodustati. Võrdle lüütilist ja lüsogeenset tsüklit.
replikatsiooni. 2) Regulaatorgeenid - mõjutavad nakatunud raku aktiivsust selliselt, et soodustada viiruse paljunemist. 3) Struktuurgeenid - kindlustavad viirusosakeste moodustumise. Struktuurvalgud ümbritsevad viiruse genoomi tugeva kapslina, mida nimetatakse apsiidiks. Kapsiid on jäik, kindla ehitusega struktuur. Mõnedel viirustel on kapsiid kaetud ümbrisega. Viirusosakese ümbris pärineb alati peremeesraku rakumembraanist, mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. Ümbrise koostisesse lülitab viirus ka osa oma struktuurvalkudest. 1) Kapsiid ja ümbris kaitsevad viiruse genoomi väliskeskkonna mõjude eest (viiruse ja apsiidi ülesanne). 2) Aitab kaasa viiruse genoomi ülekandumisele ühest rakust teise. Viiruste paljunemine toimub ainult elusates rakkudes ja selleks peab viirusosake sisenema rakku. Seda nimetatakse raku nakatamiseks. 3 etappi:
1. Kuskohast ja mis ajast on pärit esimesed teated viirushaigustest? Teateid esimeste viirushaiguste kohta leidub Egiptusest u. 3500a tagasi. 2. Millal oli esimene vaktsineerimine, millise haiguse ennetamiseks? 1796 esimene vaktsineerimine, rõugete vastu 3. Mis on vaktsiin? Surmatud või nõrgestatud haigus 4. Kuidas on võimalik hoiduda viirushaigustest? Ennast vaktsineerites, viirusekandjatega otsest kontakti mitte luua. 5. Mis on viirus (viiruse mõiste)? Viirus on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta bioloogilised objektid. 7. Kuidas organism võitleb viirushaigustega (inimene ja taimed)? Inimene võitleb viirusega antikehi kasutades, taime kaitse viiruste eest vahakiht. 9. Millised on viiruste sarnasused elusorganismidega ja millised elutute objektidega? Elus Ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad ja muteeruvad. Eluta Puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus 10
Kui haigust ei ravita, siis järgevad südame- liigeste ja närvisüsteemi häired. PUUKENTSEFALIIT Puukentsefaliit ehk puukajupõletik on viiruslik nakkushaigus, mis levib puugihammustuste ja lehma- ning kitsepiima kaudu. Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 12 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks. Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde! Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole, antibiootikumid ei aita. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse. Puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustus. PUUK - ERLIHHIOOS
Katriin Saar 11.d 14.02.2020 Olemas on meediaeetika reeglid, millest ajakirjanik peaks lähtuma: erapooletus; sõltumatus; tasakaalustatus; kõigi tähtsate faktide esitamine; materjali kontrollimine; oma arvamuse välistamine; emotsioonide välistamine [5]. Hiinast on alguse saanud uus tappev viirus - koronaviirus, mis on mõjutanud nüüdseks kogu maailma. Esimesena Eestis avaldas uudise uue viiruse kohta Err internetiportaal 9. jaanuaril: „Hiinas vallandunud haiguspuhangu põhjuseks peetakse uut koroonaviirust“ [6]. Seejärel ilmus uudis Delfi.ee portaalis 11. jaanuaril: „Tundmatu viirushaigus nõudis Hiinas esimese ohvri“. Seal oli kirjas: „Hiina võimud on juhtumitele küll aktiivselt reageerinud, kuid samaaegselt tegelenud ka haigusjuhtude kinni mätsimisega.” [7]
HIV/AIDS Helina Heinala Elina Bazanova 9.B Eesmärk Meie töö eesmärk on tutvustada klassikaaslasi HIV/AIDS ohtlikusest. Mis on HIV/AIDS? HIV- viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. AIDS- ehk HIV-haigus on HIV-nakkuse lõppfaas. Mis on HIV/AIDSi tekitaja? AIDSi tekitajaks on HIV. HIV-viirus tekib: verekaudu; kaitsmata seksuaalses vahekorras, inimesega kes on nakatunud; emalt lapsele. Millal ja kuidas HIV/AIDS avaldub? HIV avaldub keskmiselt kaks kuni kolm nädalat hiljem pärast nakatumist. Kahe kuni kolme nädala jooksul tekib HIV-
DNA polümeraas; 2. helikaas ja 3. PCNA (proliferating cell nuclear antigene). AcMNPV infektsioonitsükkel rakukultuuris Baculoviiruse elutsüklile in vivo on iseloomulik primaarne ja sekundaarne infektsioon. Sekundaarne infektsioon sarnaneb infektsioonile rakukultuuris ja seda on seetõttu rohkem uuritud: 1. infektsioon algab sellega, et BV gp64 seondab raku retseptorit (retseptor on siiani tundmatu, samas on teada, et gp64 seondab efektiivselt ka imetajarakke); 2. viirus tungib rakku retseptor-seoselise endotsütoosi teel; 3. gp64 on vastutav BV membraani liitumise eest endosoomide membraaniga; Nukleokapsiidid vabanevad (4) ja liiguvad tuuma (5, selleks kasutatakse viiruse poolt indutseeritud aktiini polümeriseerumist), kus toimub DNA vabanemine (6) ja algab viiruse genoomi transkriptsioon (7). Replikatsiooniks vajalike valkude kogunemine algatab viiruse genoomi replikatsiooni ja koos sellega hilise transkriptsiooni (8). Algab nukleokapsiidide
13 Mittepärilikud haigused Mittepärilikud haigused on nakkushaigused. Nakkushaigusi e. viirusi saab kergemini läbipõdeda, kui on tehtud vaktsineerimine. Tuulerõuged Tuulerõugeviirus kuulub herpesviiruste hulka Varicella-zoster-viirus, mis mõne aasta tagant põhjustab epideemiaid ehk järsku levikut. Organismi sattudes levib viirus kogu organismis spetsiaalsete vere valgeliblede monotsüütide sees, põhjustades nahal ja harvem ka limaskestadel löövet. Sümptomid: Tuulerõugeviirus kuulub herpesviiruste hulka Varicella-zoster-viirus, mis mõne aasta tagant põhjustab epideemiaid ehk järsku levikut. Organismi sattudes levib viirus kogu organismis spetsiaalsete vere valgeliblede monotsüütide sees, põhjustades nahal ja harvem ka limaskestadel löövet. Ravivõimalused:
keskkonnatingimused muutuvad väga ebasoodsaks, spooridega saavad bakterid levida ühest elukeskkonnast teise. Bakterid paljunevad pooldudes! Bakterite arenguks on vaja niiskust, soodsat temperatuuri, toitainete olemasolu, väikest jääkainete hulka, hapniku (aeroobidel) ja happelisust teatud bakteritel. Bakterid liiguvad keskkonnas erinevalt, mõned kasutavad viburit, mõned liiguvad endast lima välja surudes, mõni aga keerleb pöörleb taoliselt. Sõna " viirus " tuleneb ladinakeelsest sõnast " virus ", mis tähendab mürki. See on õigustatud, kuna viirused põhjustasid raskeid haiguseid, mis sageli lõppesid surmaga. Viiruste esinemine : · Taimeviirus, · Loomaviirus · Inimeseviirus · Putukaviirus · Seeneviirus · Bakteriviirus Siirutajaks nim. Tõvestaja ( viiruse, bakteri ) edasiandjat teisele organismile. Vaktsiinid on ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatd.
Koodon- on ühele aminohappele vastav mRNA molekul. Antikoodon- tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Ehk koodon vastavus. Initsiaatorkoodon- mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon. Stoppkoodod- mRNA nukleotiidne järjestus (UGA, UAA või UAG), mis lõpetab translatsiooni. 8. Miks ühe isendi rakud on erinevad,kuigi kõikides on ühesugune DNA? Sest erinevatel rakkudel on erinevad ülesanded. 9. Kes/mis on viirus? Viirused on bioobjektid, mis paiknevad elus ja eluta looduse vahepeal. Viirused on rakust rakku rändavad parasiitgeenid. 10. Viiruse ehitus,osade ülesanded. Genoom- DNA või RNA. Kolm tüüpi geene: replikatsioonigeenid tagavad DNA või RNA paljunemise; regulaatorgeenid korraldavad ümber raku elutegevuse; struktuurgeenides moodustatakse viiruse valgud. Kapsiid ehk valguline kest. Mõndadel viirustel on ümbris, mille saavad rakult kus nad moodustati. 11
retseptiravimeid.Arstiravimeid tarbib Eestis umbes 70% elanikest, hulgitarbijaid on umbes 10% elanikest. Ühes aastas tarbivad Eesti elanikud ravimeid ligikaudu 1 miljardi krooni eest, see kogus aastatega pidevalt tõuseb. Narkootikumid ja tagajärjed Peale selle, et narkootiliste ainete kasutamine tekitab varem või hiljem sõltuvuse on nende pruukimisel ka teisi olulisi ja palju tösisemaid tagajärgi mis võivad isegi lõppeda surmaga.Müstiline haigus! Mõrtsukalik viirus! Kahekümnenda sajandi katk! Ravimatu tõbi! Inimkonna hukk! Jne..ikka järjest süngemates toonides. Nii on kommenteeritud AIDS i.AIDSi tekitaja on HIV viirus. HIV on lühend ingliskeelsest nimetusest Human Immunodeficiency Virus (inimese immuunpuudulikkuse viirus). USA Haiguste Kontrolli Keskuse 1991. aasta andmete alusel omasid erinevad HIV viiruse nakatumisteed järgmist esinemissagedust: · Suguline levik 63% · Ühiste süstalde ja nõelte kasutamine narkomaanide poolt 28%
Mis tekitab grippi valgukomponendi järgi, mida haigestumist? tuntakse kui viiruse pinna antigeene hemaglutiniini (H) ja neuraminidaasi Gripi tekitaja on viirus, mis (N). Viiruses toimuvad pidevalt ründab põhiliselt ülemisi pisikesed geneetilised muutused, hingamisteid nina, kurku, bronhe ja mistõttu tuleb vaktsiini igal aastal harvem ka kopse. Tavaliselt kestab uuendada. A-tüüp muteerub haigus umbes nädal aega. sagedamini kui B-tüüp.
Herpes Nakatumisviisid Viirus levib otsese kontakti teel – mittesuguliselt ning kaitsmata vahekorra Herpesviirusega ajal partneriga, kellel on herpes. nakatunud rase naine või b sünnituse ajal nakatada oma vastsündinud last. Herpes levib ka siis, kui herpesehaigel puudub lööve. Viirus tungib organismi kas limaskestade kaudu või läbi vigastatud naha. Haiguse sümptomid Huuleohatisele on iseloomulik sügelus, torkimistunne ja valu huulte piirkonnas, Villid armistuvad ja millele järgneb läbipaistvate vesivillide teke. paranevad iseenesest 3–5 ööpäeva jooksul. Teatud aja möödudes villiline valulik lööve huultel enamasti kordub. Haiguse tõsiseks tüsistuseks võib olla silmade kahjustus. ...
1.1. Arvutiviiruse ehitus ja toimimine Tavaliselt koosneb arvutiviirus kolmest tüüpkomponendist: 1. Nakatamissüsteem 2. Päästikumehhanism 3. Toimelaeng 1.1.1. Nakatamissüsteem2 Nakatamissüsteem on kolmest loetletud komponendist viiruse kõige olulisem osa. Ülejäänud osad võivad isegi puududa. Nakatamissüsteemi ülesandeks on: leida sissepääs rünnatavasse süsteemi nakatatud programmi kaudu, mille teadlikult või teadmatult käivitab kasutaja; alglaadeprotsessiga, nii et viirus on enne rakenduste käivitust residentne ja aktiivne. Hõivata kontroll töötlusressursi (protsessoriaja) üle: saavutada aktiveerimine ja juhtimine ainult nakatatud programmi töötluse ajal; saavutada residentsus ja juhtimine alglaadeprotsessiga; saavutada residentsus ja juhtimine DOSi standardsete TSR-kutsetega; saavutada residentsus ja juhtimine DOSist möödumise ja edukalt mällu peitumisega.
femini.ee Genitaalherpes on sageli esinev viirusinfektsioon, mis levib peamiselt sugulisel teel- Kontakt võib olla genitaalgenitaalne, orogenitaalne, genitoanaalne või oroanaalne. HSV ülekanne võib tekkida kontakti korral katkiste vesiikulitega. Nakatumine HSV-ga toimub siis, kui viiruse osakesed sisenevad nahka või limaskesta läbi mikroskoopiliste traumaatiliste avade või lõhede. Peiteperiood on umbes 1 nädal, puhangute korral liigub viirus nahale ja limaskestadele. Puhangute teket soodustavad traumad, kirurgilised manipulatsioonid, kaasnevad haigused, menstruatsioon, emotsionaalne stress ja UV-kiirgus. Enamiku genitaalherpese juhtudest on põhjustanud Herpes Simplex Virus tüüp 2 (HSV-2). Uuringud näitavad, et umbes 80 % nendest inimestest, kelle veres HSV-2 on positiivne, pole sellest ise vähemalgi määral teadlikud, sest genitaalherpes pole neil elu jooksul kordagi avaldunud
Gripp 11 klass Tallinn 2008 Mis on gripp? Gripp on tõsine nakkushaigus. Gripp on piisk- ja kontaktnakkus Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Need piisad satuvad terve inimese hingamisteedesse, kus viirus paljuneb. Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Gripi sümptomid Peavalu Palavik Köha Kurguvalu Lihas- ja liigesvalu Enamikel inimestel kulgeb gripp leebete sümptomidega Siiski on inimesi nagu näiteks vanemaealised astmaatikud, HIV-positiivsed,leukeemikud või muude vähivormidega inimesed tunduvalt vastuvõtlikumad haiguse suhtes ja põevad seda raskemalt.
2)kopsupletikud, kopsukasvajad 3)meningiit-ajukelme pletik 4)entsefaliit-ajupletik 5)suukundidoos-seennakkus, mis moonutab suud, sgitoru ja magu (need elemendid muutuvad lillkapsa kujuliseks, neelamise takistatud) 6)tstomegaloviirus-phjustab pimedaks jmist, kahjustab maksa, kopse, kesknrvissteemi AIDS- omandatud imuunpuudulikuse sndroom. Haigus nrgestab inimese imuunssteemi- orga. ei suuda end kaidsta mitmesuguste haiguste vastu. AIDS on haiguste ja nakkuste kogum. HIV on AIDSi phjustav viirus. See rndab elusaid rakke, kasutades neid oma paljundajana Levik: *Sugulisel *vere kaudu *Emalt lootele *Vastsndinule snniajal *Ema rinnapiimast Tunnused: ilmnevad 1-2 aastat kuni 10-20 aastat peale HIVga nakatumist. Alates nakatumine hetkest vib anda viirust edasi teistele. *tursunud lmfislmed *Pidevad korduvad nakkused *Pidev kuiv kha *purpurpunased krgemad punnid *Kurnatus *laigud kehal *sagedane khulahtisus *jsemete tuimumine *ine higistamine *vaimne taandareng *isutus *kiire vananemine
VII. Vaktsiin on surmatud või nõrgestatud viirused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta.Ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia on teadus mis uurib viiruseid. Genoom nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonna mõjutuste eest ja aitab viirusi genoomi peremeesrakku Ümbris koosneb tavaliselt peremeesraku membraanist Bakteriofaag on viirus,mille peremeesrakuks on bakter Viirus bioloogiline objekt Viirushaigus viiruse poolt põhjustatud haigus.
TRANSGEENSED MIKROORGANISMID - transgeensete organismide loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. Siiratav geen tuleb ühendada niisugusesse DNA- või RNA-kompleksi, mis saab siseneda rakku või integreeruda sele genoomi. Selliseid DNA- konstrukte nim. geenivektoriteks ehk -siirdajates. Eesimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodu 1973. aasta. BAKTERITEL ei ole tuuma; seda asendab tumapirkond, milles paikenb üks rõngasjas kromosoom. Lisaks leidub bakterirakus väiksemaid DNA rõngaid- plasmiide, mida kasutatase geenivektorite loomisel. Rakendusbioloogilises suunas hakati otsima võimalusi kasutada transgeenseid baktereid meditsiiniliselt oluliste inimese valkude tootmiseks. Inimese rakkudest eraldatakse huvipakkuva geeni mRNA ja pöördtranskribteeritakse selle järgi vastav komplementaarne DNA(cDNA). See ühendatatkse plasmiidiga ning saadud geenivektor lülitub bakteriraku koosseisu(peamiseks bakteriks on inimese soolekepike). S...
. Iga inimene peaks oskama oma arvutit kaitsta, kuna tänapäeva kiiresti arenevas maailmas võidakse sinu isiklikku infot kurjasti ära kasutada. Sellepärast peaks iga inimene oskama kaitsta oma arvutiti ja isiklikke faile/pilte. 3 Arvutiviirused Arvutiviiruseks nimetatakse programmi mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama ja seda kõike kasutaja enda teadmata .Arvutiviirus sarnaneb väga inimese viirusega. See levib, paljuneb ning elab samamoodi kui inimese viirus, ainuke erinevus on viiruse ohver. Kui inimviiruse puhul on ohver inimene, siis arvutiviiruse puhul on see arvuti. Viiruse mõte seisneb selles, et ta häirib arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitab teie arvutile soodsa juurdepääsu häkkeritele, edasi teie isiklike andmeid jne. Arvutiviiruste ajalugu Arvutiviirused on inimesi kohutanud juba aastakümneid ja koos arvutitega arenesid ka arvutiviirused
Hivi saamisest Aidsi keskmise staadiumini kulub keskmiselt 10 aastat. Maailmas elab 36 miljonit Hiv-viiruse kandjat. Kondüloomid Tekitajaks papilloomviirus Nakatumine otsese kontakti teel Sümptomid: näsajad moodustised välissuguelunditel, tupes ja emakakaelal, tekitavad kihelust ja valu Suureneb emakakaelavähi oht Ravi: paikne, kirurgiline või keemiline eemaldamine, külmutusravi vedela lämmastikuga Hepatiit ehk kollatõbi Tekitaja: viirus B hepatitis Nakatumine: sugulisel teel ja vere kaudu Sümptomid: maksakahjustused, väsimus, silmamunade kollasus Ravi: organismi üldiselt tugevdavad ja maksafunktsiooni toetavad ravimid NB! Selle vastu on ka vaktsiin! Genitaalherpes Tekitaja: herpes simplex virus 2 Sümptomid: sügelus suguelundite piirkonnas, lihasvalu, lümfisõlmede turse, villid nakatumise kohal Ohtlik lootele! Levib: otsese kontakti teel või vanematelt vere kaudu
1.Viirjusetõrjeprogramm arvutis vaatab läbi iga faili ja teeb viirused kahjutuks. 2.Viirusi luuakse peamiselt windowsi jaoks kuna see on enim kasutatav operatsioonisüsteem. 3.Tulemüür otsutab, milline info pääseb arvutisse ja milline mitte. 4.Operatsioonisüsteeme tuleb pidevalt uuendada selleks, et operatsioonisüsteem töötaks korralikult. 5.Olulistest failidest(pildid,dokumendid jm.) tuleks teha koopiad kuna mõni viirus või häkker võib need arvutist kustudada või läheb kõvaketas lihtsalt rikki. Et ollakindel etneed ei kaoks kuskile tuleks koopiad paigutada kas CD-le, DVD-le, väliselekõvakettale või interneti teenusepakkuja pakutavale kettapinnale. 6.Varukoopia tegemine kujutab endast failide kopeerimist CD-le, DVD-le, mälupulgale, väliselekõvakettale. 7.Kui minu e-posti peale on tulnud kiri tundmatult inimeselt või teatatakse, et olen võitnud
Tuulerõuged 11d klass 08.12.09 Tekkepõhjused Tuulerõugeviirus kuulub herpesviiruste hulka, mis iga mõne aasta tagant põhjustab epideemiaid ehk järsku levikut. Organismi sattudes levib viirus kogu organismis spetsiaalsete vere valgeliblede sees, põhjustades nahal ja harvem ka limaskestadel löövet. Sümptomid ehk avaldumine Tuulerõugete avaldumisaeg pärast kokkupuudet viirust kandva isikuga on 10-20 päeva. Lööbele võib eelneda väike palavik. Lööbeelemendid on väga erinevad ja võivad kehal esineda kõik üheaegselt. Esimestest täpikestest villideni läheb mõni päev, koorikud tekivad viie päevaga, siis pole haigus enam väga nakkav
Tarkvaralised ohud Anton Zatkin 8.c 2011 Arvutiviirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti, või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Uss Uss ka ussviirus on iseseisev ennast edasi levitav kahjulik arvutiprogramm, mis ei vaja võrgus levimiseks kasutajapoolset tegevust. Usse võib liigitada järgnevalt:
valu ülakõhus, iiveldus ja oksendamine. •Munasarjad ja rinnad. Naised, kes olen jõudnud puberteet võib olla põletik munasarjades (oophoritis) või rinnad (mastiidi). Viljakus on harva mõjutanud. •Aju. Viirusinfektsioon, nagu mumpsi, võib põhjustada põletik aju (entsefaliit). Entsefaliit võib põhjustada neuroloogilisi probleeme ja muutuda eluohtlikuks. •Membraanid ja vedeliku ümber aju ja seljaaju. See seisund, mida tuntakse meningiit, võib juhtuda, kui mumpsi viirus levib vereringesse nakatada oma kesknärvisüsteemi. Muud probleemid •Kuulmise kaotus. Harvadel juhtudel, mumps võib põhjustada kuulmiskadu tavaliselt püsiv, kui ühes või mõlemas kõrvas. •Nurisünnitus. Ehkki see ei ole tõendatud, tellija mumps, kui oled rase, eriti varakult, võib põhjustada raseduse katkemist. 4.Nakatumine: Haigus levib piisknakkusena nakatunud inimeselt tervele. Tavaliselt põevad haigust lapsed ja noorukid.
Eluslooduse süsteem: Riik-loomad, Hõimkond-keelikloomad,Klass- imetajad,Selts- kiskjalised,Sugukond- kaslased,Liik- kodukass. Viirused Viiruse ehitus: valguline kate e kapsid, nukleiinhape (DNA) või RNA), ümbris- peremeesraku membraanis kapsid. Viiruse lüütiline elutsükkel- viiruse sisenemisel rakku järgneb kohe viiruse osakeste tootmine raku poolt ja järgneb raku surm. Viiruse lüsigeene elutsükkel- viirus siseneb rakku, liitub rakukromosoomidega ja püsib seal inaktiivses olekus, mõne ja mõneajapärast läheb üle lüütilisse ja muutub aktiivseks. Viiruse eluta tunnused- pole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, pole rakulist ehitust, ei kasva ega arene. Viiruse elu tunnused- muteeruvad, evolutsioneeruvad ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped Viiruste kasutamine geenitehnoloogias põhineb nende võimel efektiivselt siseneda rakku ja kanda sinna üle enda genoom. Nt: viirusvektorites,
otsene põhjuslik seos emakakaela vähiga, põhinedes epidemioloogilisel, kliinilisel ja laboratoorsel tõendusmaterjalil. HPV-viirus põhjustab erinevaid rakulisi muutusi, mis võivad areneda emakakaelavähiks (Causes, 2009). 2.1 Bioloogiline kujunemine Tavaliselt, kui inimene nakatub papiloomiviirusega, siis normaalselt kulgeva viiruse elutsükli korral see organismile ohtlikuks ei muutu. Vahel harva võib kõrge vähiriskiga viirus siseneda inimese DNAsse, tekitada seal muutusi ning seda kõike veel teadmata põhjustel. Seda peetakse emakakaelavähi kujunemise põhisündmuseks, sest on leitud, et mida kaugemale on vähk arenenud, seda sagedamini on viirus suutnud inimese DNAga ühineda. Hetkel arvatakse, et vähi teket põhjustab ühinemise tulemusel suurenenud viirusvalkude tase, kuid ühinemisel viirus ise jääb uinunud olekusse ega paljune enam (Emakas, 2009). 3. Riskifaktorid ja diagnoosimine 3.1 Riskifaktorid
(gag kapsiidivalgud, pol-pöördtranskriptaas, integraas ja ribonukleaas, env-ümbrises asuvad glükoproteiinid.) 4. Mi s tüüpi viirus on HPV ja tähtsus inimese jaoks? Hpv on inimese papilloomiviirus. väga väike viirus, kapsiidis 2 ahelaline genoomne DNA. Papilloomiviirus inimesel HPV tekitab soolatüükaid, käsnasid jt
Paljude nakkushaiguste puhul on nakkusallikateks mitmesugused loomad, nii haiged loomad kui pisikukandjad loomad. Kindlasti ka linnud ja putukad kelle organismis elavad ja paljunevad mikroobid. Tuntumateks nakkusekandjateks on kirbud katku puhul, täid epideemilisel tüüfusel, linnud linnugripi puhul, malaaria sääskede puhul, metsloomad ja ka koduloomad marutaudi puhul. 4.1 Lindudelt saadud nakkushaigus H5N1 on üks lindudel esinev gripiviirus. Tavaliselt linnugripi viirus inimesele ei levi, sest ei suuda inimese rakkudes kasvada. Viirused kannavad oma geneetilist informatsiooni kaheksal RNA jupil ja nõnda on eri liini viirustel kerge näiteks üht juppi omavahel vahetada. Nii tekibki uus gripiviirus. Et inimese ja linnu gripiviirused saaksid seguneda, peavad nad arenema ühel ja samal loomal. Selliseks vahendajaks sobib hästi siga. Sest tema rakkudel on selline pind, mis lubab siseneda mõlemat tüüpi viirusel. Just nõnda tekkisid 1957. ja 1968.
Sellised sümptomid kaovad 1-2 nädalaga ja edasi võib kuluda aastaid, enne kui tekivad teisesed haigusnähud.Selle aja vältel võib aga HIV- viirusekandja teadmatult nakatada paljusid teisi. Kondüloomid viirus Human *paiknevad enamasti Haiguse tekitaja on Kondüloome saab Papilloma Virus. suurte ja väikeste viirus Human eemaldada kirurgiliselt, häbememokkade Papilloma Virus. haigeid kohti töödeldakse ka piirkonnas. Need on Tavaliselt on haigus spetsiaalsete lahustega,
B Hepatiit Erik Jüri Nurmela Tallinn 2010 B-hepatiit (kollatõbi) on nakkuslik maksapõletik, mis on põhjustatud B hepatiidiviirusest. Viirust leidub veres ja teistes kehavedelikes, nagu sülg, uriin ja sperma. Peiteperiood - aeg alates nakkuse saamisest kuni haiguse avaldumiseni - võib ulatuda isegi kuni poole aastani. Haigust peetakse krooniliseks, kui viirus sisaldub veres ka kuus kuud pärast nakatumist. Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks. Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks.
näiteks: kondoome ehk preservatiive, antibeebipille, SOS-tablette ja spiraali. Lisaks on veel selliseid meetmeid nagu : seksuaalvahekord katkestatakse enne seemnepurset ning kalendermeetod, kus arvutatakse oletav ovulatsioonipäev. Haiguste vältimiseks tuleb kasutada vahekorras olles kondoomi. 9.Millised on levinumad suguhaigused, mis neid iseloomustab ja nende tekitajad? Levinud suguhaigus on AIDS, mille põhjustab HI-viirus ning selle haigustunnuseid pole inimesel mitu aastat. Viirus elab ja paljuneb lümfotsüütides ning nõrgestab immuunsüsteemi kuni tekib AIDS. AIDSi iseloomustab see, et inimese immuunsüsteem on väga nõrk ning haigestub väga kergelt nakkushaigustesse ega suuda nendega võidelda. AIDSi korral tekib näiteks algul korduv palavik, lümfisõlmede suurenemine, seennakkused ning käte ja jalgade närvihäired. Genitaalherpese põhjustab viirus. Algul tekib sügelus, valulikkus ning hiljem villikogumikud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
