TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Kinnisvara, logistika ja ettevõtluse õppetool Referaat TARNIJA JUHITUD LAOVARUD Kristina Kusmirtsuk Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................3 Sissejuhatus.............................................................................................................................4 1. VMI mõiste......................................................................................................................... 5 2. VMI protsess....................................................................................................................... 6 3. VMI konkurentseelis...........................................................................................................8 Ko...
miks seda on tehtud. · Referaadi põhiosa võid jaotada teemakohasteks peatükkideks. · Kokkuvõte on sama suur kui sissejuhatus. Sinna kirjutad, mida sa tööd tehes ise uut teada said ja milline on sinu arvamus sellest. · Kasutatud kirjandus on viimasel lehel ja seal on tähestikulises järjekorras ära toodud autorid, kelle materjale oled kasutanud. Kõikidele lõpus ära toodud autoritele peab olema referaadis viidatud. Viitamine Kuidas referaat valmis kirjutada? (Kasulikke nõuandeid) · Sissejuhatus ja kokkuvõte kirjuta lõpus, kui muu töö on valmis. · Kui sa kasutad valmiskirjutatud lõiku raamatust või internetist, pead sa sellele viitama, märkides vastava materjali autori lõigu taha sulgudesse, näiteks: (Vahtre 1996). Ära kasuta ainult viitamist, vaid seo viidatud lõigud oma lausetega tervikuks. · Põhiosa peatükid tuleb nummerdada
.......................5 5. 3.DAIMLER 1.1 PS D EHITUS JA VÄLIMUS......................................................................6 6. 4.AUTO ÜLDANDMED.........................................................................................................7 7. 5.DAIMLERI SÕIDUKITE PIIRIKIIRUSE ARENG 1885-1889...........................................8 8. KOKKUVÕTE.........................................................................................................................9 9. VIIDATUD ALLIKAD...........................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Referaat teemaga Daimler 1.1 PS d, 1886 on koostatud erinevaid allikaid kasutades. Referaadis on välja toodud Daimler 1.1 PS d, 1886 eellugu, ehitus ja välimus ning auto üldandmed ning Gottlieb Wilhelm Daimleri elulugu
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledž Turismiosakond PARETO ANALÜÜS Praktiline töö Juhendaja: Pärnu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. PARETO ANALÜÜS....................................................................................... 4 1.1. 20/80 printsiip...................................................................................... 4 1.2. 80/20 printsiip...................................................................................... 5 2. ABC ANALÜÜS JA SELLE KASUTAMINE.........................................................6 2.1. ABC analüüs......................................................................................... 6 2.2. Kuidas kasutada ABC analüüsi?...................................................
BMW I3 KODUTÖÖ Õppeaines: Elektriajamid Esitamiskuupäev: 07.10.2018 Üliõpilase allkiri: ............... Õppejõu allkiri: ................ Tallinn 2018 SISUKORD 1. BMW I3 ÜLEVAADE.....................................................................................................................3 2. TEHNILISED NÄITAJAD..............................................................................................................4 3. TESTSÕIT........................................................................................................................................6 VIIDATUD ALLIKAD........................................................................................................................7 ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eduard Lehes Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa, Ida-Virumaa, Tartumaa ja Võrumaa näitel Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2017 SISUKORD: SISSEJUHATUS........................................................................................ HARJUMAA KESKMINE BRUTOPALK........................................................... IDA-VIRUMAA KESKMINE BRUTOPALK........................................................ TARTUMAA KESKMINE BRUTOPALK............................................................ VÕRUMAA KAESKMINE BRUTOPALK........................................................... BRUTOPALKADE VÕRDLUS........................................................................ KOK...
...................................................................................14 4.4. Viitamine....................................................................................................................14 4.5. Resümee.....................................................................................................................17 4.6. Lisa.............................................................................................................................18 5. VIIDATUD ALLIKAD.....................................................................................................20 5.1. Trükitud allikas paberkandjal.....................................................................................21 5.1.1. Raamat.................................................................................................................21 5.1.2. Artikkel...........................................................................................................
jaanuaril 1933 riigikantsleriks nimetati, ja sellele on ka mitut moodi vastatud. Natside enda vastus oli see, mida Hitler ise ei väsinud kunagi kordamast oma partei loo loitsudes, mis eelnesid ülemäära pikalt tema tähtsamatele kõnedele kogu Kolmanda Reich`i olemasolu jooksul. Selle versiooni kohaselt saavutati natsismi tõus oma tagasihoidlikust algusest kuni ,,võimuhaaramiseni" ainuüksi ,,tahtetriumfi" abil. See oli lakkamatu võitlus sellele ajajärgule on alati viidatud kui võitluse ajajärgule ülekaalu vastu. Toetatuna aga üüratult paisuva järgijate hulga fanaatilisest usust õiglasse üritusse, jõuti lõpuks võidule võimsate vaenlaste üle ja rahvuslikule ühtsusele, Saksamaa päästmiseks bolsevismi hävitustööst. Kasutatud materjal- ,,Hitler" Ian Kershaw-"Võimu haaramine"
tulemusest lugejale, kes ei valda keelt, milles on töö kirjutatud. Kokkuvõte lisatakse teksti lõppu ning see võtab kokku tähtsaimad aspektid. Essee on lühem arutlev kirjutis, milles lubatakse edastada autori emotsioone, keelekasutus on vabam, isikupärasem ja loomingulisem. Pikkadeks akadeemilisteks tekstideks peetakse näiteks referaati, uurimisraportit. Referaat on kokkuvõte erinevate allikate materjalidest, mille päritolule on viidatud. Referaadi eesmärk on info vahendamine, põhirõhk erinevate autorite seisukohtade vahendamisel, mitte isikliku vaateviisi esitamisel. Uurimisraport on kogum põhjalikust ja suuremahulisest uurimisest. Refereerimine ja tsiteerimine on teise autori seisukohtade vahendamine lugejale, mis peavad olema varustatud viitega tegelikule autorile. Tsiteerimine on teksti sõna-sõnaline edasiandmine, refereerimine sisult sama teksti edasi andmine, mille vorm võib erineda.
Raamatu faabula ja süzee käivad enamjaolt paralleelselt. Leidub hetki, mil peategelane Santiago (vanamees) meenutab oma eelnevaid kalalkäike või mõnda unenägu. Teose ekspositsioonis kirjeldatakse ühe Kuuba kaluriküla elu ja raamatu peategelast ning tema olukorda, samuti ka kohalikke elanikke, eriti üht teismelist poissi, kes Santiagole tihti abiks on ja temaga vahel kalalgi käib. Suurt rõhku on asetatud vanamehe välimuse ning tema hurtsiku kirjeldusele, kus on viidatud mitmetele pisidetailidele, näiteks armidele näol ja kätel või elamu sise- ning väliskujundusele. Sõlmituseks võib lugeda kohta, kus vanamees avaldab oma plaani minna 85. korda merele ja tulla tagasi 1000-naelase kalaga. Poiss aitab Santiagol paati ette valmistada ja vette lükata. Algab neljapävane mereretk, mis koosneb pidevast pinge tõusust seoses suure kalaga võitlemisel. Siin toimubki enamus raamatu süzeest. Ka gradiatsiooni printsiibist peab autor kinni. Kulminatsioon
Avaldamine (5p) Scheinis olen varem kuulnud ainult niipalju, et ta nimi on tuttav. a) Kas tegu oli raamatuga? Kas see allikas on esmane või kordustrükk? Kui esmane, siis kas sellel on ka kordustrükke? (1p) Teks, mida analüüsisin oli artikkel. Pikem tekst on arvatavasti esmatrükk, lühem, Scheini artikkel on aastast 1992 ja see peaks olema teine kordustrükk. a) Kui palju on Google Scholar'i andmetel teie peamisele tekstile viidatud? (2p) Google Scholar leidis 411 vastet. Nii palju kui ma neist läbi vaatasin (ca 12-13tki) olid kõik neist viited minu peamisele artiklile ehk Daniel R. Denison'i artiklile. b) Kas paistis kättesaadavaid täistekste? (2p) Täistekste leidis Google Scholar ainult ühe ja see on seesama, mis Teie pooltki oli antud. See oli ka esimene otsitulemus. Tooksin välja, et on ka päris paljusid teisi täistekste, mis on tihedasti seotud
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismi osakond JÕULUMÄE TERVISESPORDIKESKUS Seminaritöö Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Situatsiooni lühianalüüs.................................................................................................4 1.1. Asukoha ja võimaluste kirjeldus.............................................................................4 1.2. Kliendid, partnerid ja konkurendid.........................................................................5 2. Ettepanekud...................................................................................................................7 Kokkuvõte.........................................................................................................................8 Viidatud allikad..........................
SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1.1. Isikutaju erisused....................................................................................................3 1.2. Isikutaju näo äratundmisel......................................................................................4 Kokkuvõte.........................................................................................................................6 Viidatud allikad..................................................................................................................7 Lisad..................................................................................................................................7 SISSEJUHATUS Isikutaju erineb teiste suuresti nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist tõlgendam...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Orvi Rea EP1 KOKKUVÕTE KARL MARX´I „KAPITALIST“ Referaat Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2013SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Kokkuvõte.....................................................................................................................4 1.1. „Kapital“ I köide lk. 203-231.................................................................................4 1.2. Autori arvamus teosest „Kapital“...........................................................................4 2. Võrdlus eesti ühiskonnaga.............................................................................................6 2.1. Parallee...
5.Patsientide ohutus Kas on määratletud uuritav objekt? Uuritavaks objektiks on õdede tegevus ja käitumine hooldusravi osakonnas. Kas uuritavad on kirjeldatud nii,et tekib uuritavatest või uurimismaterjalist selge ülevaade? On arusaadav, et õed on uuritav objekt ja nende töö hoolealustega( kas ja kuidas kaasavad patsiente? ). Kas kirjanduse ülevaade on kaasaegne ja on valdavalt kasutatud originaalallikaid? St et ei ole viidatud läbi teise artikli/allika, tekstis viidatu on olemas kasutatud kirjanduse loetelus. Kirjanduse ülevaade on kaasaaegne. On viidatud tekstis ja kasutatud kirjanduse loetelus. Meetod: Mis tüüpi uurimistööga (kvalitatiivne või kvantitatiivne) on tegu? Uurimistöö on kvalitatiivne. Kas on püstitatud selged uurimisküsimused/ülesanded? Jah. Õdedele esitati konkreeteid küsimusi ja tehti ka intervjuusid. Kas on selgelt sõnastatud hüpotees(id)? 1
andis luuletustele nukra, sünge, unistava või filosoofilise meeleolu (nt. ,,Pilved kuuvalges"). Teemaks on enamsti loodus. Ridala annab sõnadega edsi täpse looduspildi (nt. ,,Talvine õhtu"). Samuti meeldis talle kirjutada armastusest, kirest (nt. ,,Armukevade") ja noorusmälestustest (,,Noorusmaa"). Nagu Enno luuletustes, nii on ka Ridala luuletuste põhisõnum elu igavene ringkäik ning et elu muutub pidevalt (,,Noorus", ,,Kaks pihla"). Samuti näib mulle, et luuletuses ,,Hall laul" on viidatud sõjale ja sellega seotud muredele. Ridalale luuletuste trükipilt oli erinev: ta paigutas luuleread uudselt, pannes vahel üksikuid sõnueraldi värssidesse, nii et salmid moodustasid graafilisi pilte (nt. ,,Kadunud kevade").
mis on hea eeldus, et ei tekiks toitumishäiret. Samuti on õpilane ka järeldanud, et tüdrukud muretsevad oma kehakaalupärast rohkem, kaalu langetatakse tervislikult, toitumisharjumusi mõjutavad enim perekond ja kodu, õpilaste suhtumine äärmuslikkesse kaalulangetamisviisidesse on valdavalt negatiivne, mis vähendab tõenäosust toitumishäirete küüsi langemiseks. Teiste autorite seisukohad kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. (kool) uurimistöö vormistamis nõuetele ei vasta: kirjasuurus pealkirjas, sisukorras olev reavahe, töö iseseisvaid osasid ei ole alustatud uuelt leheküljelt kolmanda rea kõrguselt ja jooniste allkirjad ei asu joonise all. Rohkem vormistamis vigu töös ei leitud, muidu oli töö hästi koostatud ja seda oli huvitav lugeda. Töö on edukalt sooritatud. Ettepanek hindeks oleks ,,5". Küsimused uurimistöö autorile:
Leppetrahvi olemus ja kasutamine töösuhetes Töösuhte pooltele on õiguse leppida kokku leppetrahvis, kui töötaja keeldub tööle asumast või lahkub töölt eesmärgiga töösuhe lõpetada ja ei ole seadusega ettenähtud ülesütlemisavaldust esitanud. Vastavasisulise kokkuleppe saab siiski sõlmida juhuks, kui töötaja oma kohustusi rikub. Leppetrahvis kokkuleppimine ei ole asjakohane olukorras, kus töötaja hilineb tööle või lahkub kokkulepitust varem. Viidatud juhtudel ei saa eeldada töösuhte lõpetamise soovi. Leppetrahvis kokkuleppimine võib olla vajalik eelkõige tööandjale, kes peab töötajat enne tööle asumist koolitama või kelle jaoks on töö iseloomust tulenevalt eriti oluline, et töötaja ei lahkuks ette teatamata töölt (näiteks tekib risk teiste töötajate turvalisusele või kannab tööandja töötaja lahkumisega seoses suuri kulutusi). Leppetrahvi olemasolul ei pea tööandja töötajapoolse kohustuse rikkumise korral tõendama tekkinu...
sisaldab sissejuhatust ja kokkuvõtet. Töö esitab kahte joonist ja kahte tabelit. Kasutatud kirjanduse loetelu sisaldab kahtekümmend nimetust. Antud uurija poolt valitud teema on piisavalt aktuaalne ja on välja toodud palju näiteid. Töö vastab teemale, mööda kirjutamist ei esine. Teema on põhjalikult läbi uuritud. Käsitletud on reklaami ajalugu, praegust seisu ning ka tulevikku. Teiste autorite seisukohad kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Töö ülesehitus on korrketne, mis hõlbsustab selle lugemist. Teoreetilises analüüsis on kasutatud interneti materjale ja kirjanduslikke allikaid. Uurimistöö eesmärgiks on uurida reklaami kui mõistet, kuidas, miks ja kus kasutatakse reklaamides muinasjutte. Toodud välja erinevad reklaami liigid ja nendele vastavad joonised. Õpilase omapanus töösse on piisav. Uurimistöös on informatsiooni kogumiseks
Eliza Helene Hüvila PLAGIAAT ISESEISEV TÖÖ Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Ringmajanduse ja tehnoloogia instituut Õpperühm: TK 11/21 Juhendaja: Meos Holger Kiik Esitamiskuupäev: 06.09.2017 Tallinn 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 1.PLAGIAAT............................................................................................................. 3 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 4 2 1. PLAGIAAT 1. Mis on plagiaat? Plagiaat on kellegi teise isiku töö (tööde/teoste) esitamine enda tööna ilma viideteta (varastamine, k...
Funktsiooni y = f(x) arvutamine Kodutöö I Juhendaja: Tallinn 2018 Autorideklaratsioon Olen koostanud antud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite 1 tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Nimi: Kuupäev: Table of Contents Autorideklaratsioon...........................................................................................................1 Ülesande püstitus...............................................................................................................3 Funktsiooni graafik............................................................................................................4 Programmi selgitus...................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Majandusosakond Annika Liivamägi TDJ 1 Malcolm Baldridge National Quality Award Seminaritöö 1 Juhendaja: Heli Tooman Pärnu 2015 SISUKORD Table of Contents Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Malcolm Baldrige National Quality Award...................................................................4 1.1. Auhinna tekke ajalugu............................................................................................4 1.2. MBNQA eesmärk...................................................................................................4 2. Malcolm Baldrige’i Kvaliteediauhinna kasutatavus......................................................6 2.1. Baldridge’i ...
Karl Sepp MATERJALID LENNUKIEHITUSES Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: AT 31b Juhendaja: A. Koitmäe Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................................................3 1. Puit lennukid ........................................................................... Error! Bookmark not defined. 2. Metallidest lennukid ..................................................................................................................5 2.1 Alumiinium ........................................................................................................................5 2.2 Teras .................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöökorralduse osakond Keiri Lind I kursus ,,PUUDE" DEFINEERIMISEST JA KÄSITLEMISEST Miniuurimus Juhendaja: lektor Diana Maisla Pärnu 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. ,,Puude" defineerimine..................................................................................................4 2. Puude liigitamine...........................................................................................................5 2.1. Puude olulisuse põhjal.......................................................................................5 2.2. Toimetuleku põhjal............................................................................................5 ...
.................................................................................9 3.2. AKRALUX- viielainelised plaadid.....................................................................................10 3.3. Läbipaistvad ilmastiku- ja löögikindlad APET katusekatteplaadid.....................................10 4. KOKUVÕTE..............................................................................................................................13 5. VIIDATUD ALLIKAD...............................................................................................................14 Lisa 1. Trapetsi kujulise läbipaistva PVC plaadi andmed ja paigaldamise juhend. [8].................16 Lisa 2. Kihtplastiku paneelidele rõhu koormuse arvutamise valem (3). [9]..................................17 2
Plagiaat Viitamine: tekstisisene viitamine ja viitekirjete vormistamine YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 2 Miks peab kirjandust kasutama? · Näitab, et autor on kursis valdkonnaga, millest kirjutab; muudab töö professionaalseks · Kasutatud allikad kui ,,visiitkaart" kvaliteedist · Vihjab, millise koolkonna või lähenemise raames töö on tehtud · Aitab vältida plagieerimist · Lugejad saavad viidatud kirjanduse üles leida YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 3 1 16.10.2016 Allikavaliku põhikriteeriumid · Relevantsus - haakuvus uurimisfookusega · Allikate akadeemiline kvaliteet Akadeemilised, pool-akadeemilised ja mitte-akadeemilised allikad
Faktiline koosseis on eluline asjaolu(d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või käsitud. Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Lihtne faktilise koosseis - kui faktiline koosseis koosneb ühest elulisest asjaolust Keeruline faktiline koosseis - mitme elulise asjaolu üheaegne esinemine Alternatiivne faktiline koosseis - õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe elulise asjaolu esinemisest Lihtne õiguslik tagajärg - näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise variandi või riikliku sunni liigi ja määra. Keeruline õiguslik tagajärg - näeb ette võimalike või vajalike käitumiste kogumi või mitu riikliku sunni liiki ja määra. Alternatiivne õiguslik tagajärg - näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest. Õigusnormi hüpotees - eluliste asjaolude kirjeldus õigusnormi kehtimiseks Dispositsioon - näitab, milline pea...
Käsitletav artikkel uurib Ameerikas ja Suurbritannias töötavate immigrantide ja kohalike elanike sissetulekuid. Autor on püstitanud hüpoteesi, et on olemas seos inimese pikkuse ja võimekuse vahel. Töös võrreldakse immigrantide ja residentide füüsilise pikkuse ja palga vahelist seost. Toetudes empiirilistele andmetele, leitakse, et immigrantide puhul on pikkuse- palga seos kaks korda kõrgem kui residentide puhul. Sellega püstitatakse uurimisküsimus, et kas tegu on immigrantide diskrimineerimisega. Andmete kogumiseks kasutati põhiliselt Rahvastiku Tervise Ülevaate Uuringut, Inglismaa Tervise Uuringut, Tervise ja Pensioni Uuringut ja Uute Immigrantide Uuringut. Kasutades nimetatud allikaid, koguti piisavalt andmeid inimeste pikkuse, immigrandi staatuse ja tööjõu turu väljundite kohta. Selleks, et uuring oleks võimalikult täpne, pandi paika täpsed kriteeriumid valimi moodustamiseks. Valim moodustati täiskasvanud meestest, vanuses 20- 60 e...
Geograafiline infosüsteem ehk GIS on automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, analüüsiks ja esitlemiseks ning päringute tegemiseks. Tänapäeva geograafide uurimistöödes on esikohal andmestik. Selleks, et andmetest saaks teha järeldusi, peavad nad olema kõigile mõistetavad ja arusaadavad, seetõttu tuleb neid kohandada ja töödelda. GIS sai alguse umbes 1960. Aastatel. Selle loojaks on sageli märgitud Kanadat, kuid viidatud on ka Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumile, kus taolisi süsteeme olevat kasutatud 1950- ndatel rakettide juhtimiseks. Kui arvuti hakkas muutuma odavamaks ning kättesaadavamaks, hakkas rohkem levima ka GIS. Kõige rohkem kasutasid seda metsamajandusettevõtted ja loodusressursside agentuurid. Järjest rohkem hakati kasutama ka asukoha määramise süsteemi GPS-I, seda just igapäevasel navigeerimisel, maamõõtmisel ja kaardistamisel. Kuna asukohaga on seotud väga palju infot, siis
„Association of Southeast Asian Nations (ASEAN)“ – Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon ASEAN ehk Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon kasvas välja selle liidu nii-nimetatud eelkäijast, milleks oli Kagu-Aasia Liit (ASA, Association of Southeast Asia). Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon sai alguse 8. augustil 1967, kui Tai pealinnas Bangkokis allkirjastati ASEAN-i deklaratsioon (Bangkoki deklaratsioon). See deklaratsioon allkirjastati ASEAN-i asutajariikide poolt, nimelt siis Indoneesia, Malaisia, Filipiinid, Singapur ja Tai. [1] 1967. aastast kuni 1984. aastani püsis liit muutumatuna, ei olnud lahkujaid ega liitujaid. 1984 7. jaanuaril liitus ASEANiga väike Brunei riik, viies liikmete arvu viielt kuue peale. 11 aastat hiljem liitus Vietnam (28 juuli 1995), 1997. aastal Laos ja Birma (tuntud kui ka Myanmar) ning viimasena 1999. aprillis Kambodža. Tänaseks on ASEAN-i koosseisus kõik kümme eelmainitud riiki: Indoneesia, Filipiinid, Singapur, Tai, Bru...
Töö on vormistatud (lehe veerised, tähe suurused, tühjad enne töö pealkirja ja X lõikude vahel, lk numbrid jms) vastavalt Metsandus- ja maaehitusinstituudi ,,Üliõpilastööde koostamise metoodilisele juhendile". Kõik joonised ja tabelid on varustatud X numbri ja nimetusega. Kõikidele tabelitele ja joonistele on X aruande teksti sees viidatud. Aruandes on sõnastatud eesmärk/töö X ülesanne. Aruandes on lähteandmed või X mõõtmistulemused, arvutused, vastus või lahendus esitatud ülesandele/probleemile.
MERE KUHJAV JA KULUTAV TEGEVUS PRAKTIKUM TEI31/41 Eesmärk Saada aru protsessidest, mida toimub rannas mere tegevuse tagajärjel ja sellest, mida on nad võimelised tekitama. Ülesanne Joonis 1. Asukoht [1] Valisin vaadeldavaks piirkonnaks Tallinna. Vaadeldavas hetkes kulutas lainetus randa ühtlaselt, kuna veetase suurus ei muutu pidevalt. Väga intensiivselt kulutatakse pinnamoodi maismaa ja mere vahelisel kitsal alal, mida nimetatakse rannikuks. Pilt 1. Vaadeldav objekt Vaadeldaval päeval oli ka kerge tuul, mis tekitas väikese minimaalse lainetuse. Lainete suund oli rannajoonega risti suunas. Vesi oli üldiselt läbipaistev. Taimetik puudus kaldal ning kaldal oli ainult peamiselt ümarad väikese terastikuga 2-200mm kiviklibu ning liiv, kuid samas oli ka suuremaid kive. Suurelt osalt mõjutas ranna erosioo...
põhjaga ja sisaldab palju erinevaid termineid ja nende tähistusi, mis on vajalikud praktilise osa mõistmiseks ja statistiliste andmete tõlgendamiseks. Käsitletud probleemid on käsitletud täies mahus. 3. Arvandmete kasutamine (piisavus, tõlgendamine, seostatus uurimiseesmärgiga). Arvandmed on kasutatud nii töö tekstis kui tabelites ja on otseselt seotud töö sisu- ja eesmärgiga. Andmed on piisavalt suured ja hästi komponeeritud. Allikad on viidatud. 4. Autori panus, omapoolsete mõtete esitamine, ettepanekud (olemasolu, piisavus, reaalsus, konkreetsus). Joonised ja tabelid on koostatud autori poolt, mis tähendab et autor oskab neid lugeda ja analüüsida. Peale igat näidet tudeng teeb loogilisi ja konkreetseid järeldusi ja sujuvalt liigub teisse juurde. Antud teema eriti ei luba isiklikku arvamust avaldada, kuna on olemas objektiivsed statistilised andmed. Iseseisvat turuuuringut autor ei tee, vaid analüüsib ennem
PUIT Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva küdet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekudet. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. PUIDU TEKE Puit tekib puidurakkude kasvamise ja paljunemise tulemusena. Selle hulgas eristatakse kahte erinevat mehhanismi. Puidu kasv algab taimsest algkoest ehk meristeemist. · Tipukasv ehk pikkuskasv ehk primaarne kasvamine on taime kasv pikkusesse tüve-, okste-, ja juurtetippudes; · Taimeosa jämeduse kasv toimub puidu ja puukoore ...
vett.[4] 1950.-ndatel leiutatud BWR-tüüpi reaktor on teisalt kasutatavam tuumareaktori tüüp maailmas peale PWR-tüüpi reaktorit ehk kõrgrõhu-veereaktorit[2], mille leiutamiseks läks aega 20 aastat(1954-1974). Seega on PWR-tüüp reaktor uuem ning keerulisema ülesehitusega ning eristub BWR-tüüpi reaktorist, kuna sealne kasutatav vesi ei lähe keema[5]. Mõlemas reaktori tüübis kasutatakse vett jahutusvedelikuna[1]. See võib aga segadusse ajada, kuna esimese reaktori nimes on viidatud vee keemisele. Sellele on loogiline selgitus. Nimelt vesi pidurdab neutronite kasutu neeldumise, minnes seeläbi keema. Vesi läheb keema, kuna aatomist eraldunud soojus kandub veesse, seeläbi aga aatom jahtub. Seega mõjub vesi aatomile kui jahutusvedelik.[4] Jahutamine aga mõjub neutronitele aeglustavalt, kuna pidurdab neutronite eraldumist lõhustumisreaktsioonide käigus.[3] Seega on antud reaktoritüübis neutronite aeglustajaks täpselt see sama asi, mis jahutusvedelikki, teisisõnu vesi
Praktikum nr. 2 Ülesanne 1 1. a) Lisa 1 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest see on eelretsenseeritud ja avaldatud `'East-West Studies Journal'' poolt, mille väljaandjaks on Tallinna Ülikool. c) Tegemist on teadusartikliga. 2. a) Lisa 2 on pool-akadeemiline allikas. b) See on pool-akadeemiline allikas, sest ta on uurimisraport, mis on koostatud oma eriala eksperdi poolt. Viidatud on Saksa kohtupraktikale. c) Tegemist on raportiga, mida võib kasutada allikana, kuid mitte ainukese allikana. 3. a) Lisa 7 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest kõik õigusaktid, kohtuotsused ja õiguslikud analüüsid on akadeemilised allikad. Keelekasutus on akadeemiline. c) Tegemist on riigikohtu otsusega. 4. a) Lisa 8 on mitte-akadeemiline allikas.
eesmärk on arendada oma keelt ning õppida uute kultuuride kohta. Minu uurimuses selgus, et peamiseks probleemiks välismaale õppima minnes on majanduslikud põhjused. Üllatusin selles, et keeleoskuse protsent oli väiksem kui algul arvasin. Vanemate keelu protsent oli samuti kõrge, millele ma alguses üldse ei mõeldnudki. 10 Kasutatud kirjandus Silm, S. Uuring: Iga kümnes abiturient tahaks minna välismaale õppima. Viidatud 30.03.2010. www.ohtuleht.ee/372574 Poliitikauuringute Keskus. Praxis uuring: gümnaasiumilõpetajate seas on suur huvi õpingute jätkamiseks. Viidatud 10.04.2012. http://www.praxis.ee/index.php?id=616&tx_ttnews%5Btt_news %5D=1309&cHash=6806ff5a79 Youth For Understanding organisatsioon. Organisatsiooni kultuur. http://yfu.ee/organisatsiooni-kultuur/ Hariduskoostöö keskus ARCHIMEDES. Kategooria Erasmus, Erasmusega õppima. http://www2.archimedes.ee/hkk/index.php?leht=184 Dream Fundation
......................................................................................................................9 5. KÄIGUKAST.......................................................................................................................10 6. KARDAANÜLEKANDED JA RATTAVÕLLID.................................................................12 7. RATTAD...............................................................................................................................15 8. VIIDATUD ALLIKAD.........................................................................................................17 SISSEJUHATUS Iseseisva töö ülesandeks on ühe konkreetse sõiduki ehituse kirjeldamine ning analüüsimine kursusel jõuülekanne käsitletud materjali valguses. Sõidukiks valisin 1997a VW Polo, lähtudes auto populaarsusest, lihtsusest, vanusest, millest tulenevalt on internetis laialdaselt informatsiooni
15 8. KOKKUVÕTE Töös sai ülevaate ehitusmaterjalide hindadest ning nende kirjeldamiseks on kasutatud diagramme, sagedustabeleid, vahemiktunnuste tabeleid ja risttabeleid. Tänu Exceli vahenditele sai toodete hindade kõikumis paremini analüüsida. Illustratiivseteks vahenditeks sai kasutada diagramme. 16 9. VIIDATUD ALLIKAD [1] Portland Cement Association. Cement. [Online]. http://www.cement.org/cement-concrete- applications/how-cement-is-made [2] Wikipedia. [Online]. https://et.wikipedia.org/wiki/Tsement [3] Helmut Pärnamägi, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2005, p. 49. 17 10.LISAD 10.1. Lisa 1 - ankeetküsitlus 1) Toote nimetus; 2) Hind K-Rautas;
UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND 1. Põhinõuded Uurimistööde vormistamisel tuleb jälgida rahvusvaheliselt tunnustatud teadustöö vormistamise nõudeid. 1. Uurimistööd esitatakse valgel paberil formaadiga A4 (210* 297mm) kas köidetult või kiirköitjas; 2. Trükitakse reasammuga 1,5 vaid lehe ühele poolele, fondi suurus 12pt, blokkstiiliks rööpjoondus; 3. Leheküljele jäetakse vasakule 3,5 cm, paremale 2 cm laiune vaba äär, alumine äär on samas mõõdus ülemisega 2,5cm; 4. Töö põhiosad algavad uuelt leheküljelt; 5. Taandrida arvutitrükis ei kasutata, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida; 6. Uurimistööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest; 7. Lehekülgede numbreid loetakse tiitellehest. Tiitellehel numbrit ei näidata; 8. Tsitaatidel ja refereeringutel peavad olema täpsed viited; 9. Kasutatud materjalidele viitamisel tuleb kasutada ühtset süsteemi. ...
süstematiseeritult ja ülevaatlikult arvandmeid ning seoseid või illustreerida teksti. · Iga tabel on nummerdatud (Tabel 1, Tabel 2 jne) ning varustatud pealkirjaga, mis paikneb tabeli peal, nagu on näha näidiseks toodud tabelis 1. Tabelite numbreid hakatakse lugema alates esimesest tabelist töös. Pealkiri peab olema võimalikult lühike ja selge, kuid samas mõtestama tabeli sisu lahti ka tööd mittelugenud inimesele. Tabelile peab olema teksti sees viidatud. Tabel 1. Uurimuses osalenud õpilaste jagunemine klassiti ja sooti 2. klass 3. klass 4. klass 5. klass 6. klass Poisid 45 97 134 89 37 Tüdrukud 49 91 140 91 49 Kokku 94 188 274 180 86 · Tabelis esitatud andmed peavad olema ühemõttelised tõlgendatavad. Tabel peab olema
koostatakse ning vormistatakse (trükitakse, kooskõlastatakse, allkirjastatakse, kinnitatakse) vastusdokument, kontrollitakse asjade tähtaegset täitmist, tehakse teatavaks vastus, asja lahendamise tulemus. Menetlemise protseduurid Dokumendi suunamine läbivaatamiseks juhtkonnale või täitmiseks pädevatele ametnikele Dokument suunatakse läbivaatamiseks pärast registreerimist. Kui saabunud dokumendis on viidatud teistele samas küsimuses varem koostatud dokumentidele, tuleb need leida ja lisada saabunud dokumendile. Digitaaldokumentide puhul tuleb märkida viide nende asukohale dokumendiregistris. Dokument märkega KIIRE edastatakse läbivaatamiseks viivitamata. Läbivaatamine, resolutsiooni märkimine; Dokumendi läbivaatamise tulemus vormistatakse läbivaataja poolt resolutsioonina · dokumendil; · resolutsiooniplangil; · dokumendiregistri metaandmetes (digitaalse dokumendi puhul).
7. KOKKUVÕTE Linaõli on kõige enamlevinud isesüttimisvõimeline aine tavakasutuses. Seda iseloomustab kõige enam linaõli kõrge joodarv. Aga iseseisvalt ei saa pidada linaõli ega muid linaõli sisaldavaid tooteid isesüttivateks. Isesüttimiseks peavad olema täidetud teatud tingimused. Näiteks kokkupuude riiete ja kangastega, soodne temperatuur ja õhuhapniku juurdepääs. 9 8. VIIDATUD ALLIKATE LOETELU 9. Bang & Bonsomer Eesti AS, 2013. Rafineeritud linaseemneõli. Eskaro AS, 2017. Eskaro AS hädaolukorra lahendamise plaan. Maardu Rampling, K., 2000. T.C. Forensic. [Võrgumaterjal] Available at: http://www.tcforensic.com.au/docs/uts/essay6.pdf [Kasutatud 9 mai 2018]. Talvar, A., 2009. Põlevainete omadused. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. . 10
Esmaviited on kasvavas järjekorras. Korduval viitamisel samale kirjandusallikale viitenumber ei muutu, viitenumber jääb samaks, mis oli esmaviitamisel. Kirjanduse loetelu koostatakse vastavalt esmaviidete järjekorrale töös. Teisel juhul tuuakse ümarsulgudes autori perekonnanimi, väljaande ilmumisaasta ja ka leheküljed. Kirjanduse viidete ja loetelu vormistamisel peab lähtuma Roometsa (2006) juhendist. Kirjanduse loetelus tuuakse kõik need allikad, millele töös on viidatud. Samuti on soovitav loetleda ka neid allikaid, mida töö koostamisel on küll kasutatud, millele aga pole otseselt viidatud. 5 Kui (eriti arvandmete puhul) ei soovita ärisaladuse kaalutlusest tulenevalt näidata tegelikku algallikat täpselt, on vaja tekstis andmetele ka lisada vastav kommentaar. Seega – soovides rõhutada kasutatud andmete konfidentsiaalsust, tuleb seda igal juhul ka teha
• Ehituse- ja puiduosakond; • IKT-osakond; • Kergetööstuse ja iluteeninduse osakond; • Majutuse ja toitlustuse osakond; 5 • Toiduainete tehnoloogia osakond; • Tehnikaosakond; • Turismiosakond. Lõputööde tiitellehe pöördel on autori kinnitus, et töö on iseseisvalt koostatud ja töös kasutatud allikatele on korrektselt viidatud (vt Lisa 3). 6 2 SISSEJUHATUSE JA KOKKUVÕTTE LOOMINE Sissejuhatuses peavad olema kirjeldatud ja põhjendatud: • teema valik; • teema seos õpitava erialaga; • töö eesmärgid: probleemivalik, uurimise ja analüüsimise aspektid, oodatavad tulemused ja nende kasutamine; • uurimismetoodika;
Grigori Ponomarjov TERASKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKT KURSUSEPROJEKT Õppeaines: TERAKONSTRUKTSIOONID Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 81 Juhendaja: Jaak Jaanus Esitamiskuupäev:... .............. Üliõpilase allkiri:.................. Õppejõu allkiri: ................... Tallinn 2018 SISUKOR 1. SELETUSKIRI (KONSTRUKTSIOONID)...........................................................................4 1.1. Üldandmed.......................................................................................................................4 1.1.1. Projekteerimistöö piiritlus.........................................................................................4 1.1.2. Lähtea...
“ Missuguse kõnekujundiga on tegemist? Riigikogu on esindusorgan, kus 101 inimest moodustavad uusi seadusi, mis ideaalis peaksid rahva seas tagama stabiilse sisekeskkonna ehk kaotama rahulolematuse. Kui rahulolematus säilib, tehakse midagi valesti. Autor on kirjeldanud situatsiooni, kus poliitikud on teadlikud rahva rahulolematusest, kuid eiravad seda, millele on tsitaadis viidatud kui käega rehmamisena. Kui Riigikogu lähtuks laia kõlapinda taotlevast vanasõnast: kus viga näed laita, seal tule ja aita, oleks olukord hoopis teisiti. A. Lobjakase väitest võiks välja lugeda järgmise „vanasõna“: kus viga näed laita, seal tule ja tee viga veel hullemaks. Koos rumalate otsustega tiritakse põhja ka Eesti ühiskond. Autor on kasutanud olukorra kirjeldamiseks metafoori. 4. Mida pidas kolumnist A. Lobjakas silmas, öeldes „… silmitsi Euroopa kriisiga
TURISMI JA HOTELLIMAJANDUSE ALUSED Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Eesti üheks olulisimaks turismiorganisatsiooniks on Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL). Just sellesse organisatsiooni on kokku kogunenud erinevad turismiettevõtted üle terve riigi, mis aitavad kaasa valdkonna pidevale arengule ja edendamisele. Seesugune omavaheline koostöö viib turismi kui majandusharu edasi. Eesti Hotellide ja Restoranide Liit on tegutsevate tööandjate esindusorganisatsioon, millesse kuuluvad hotelli- ja restoranimajandusega tegelevad füüsilised ja juriidilised isikud, kes tegutsevad ühiskondlikel, vabatahtlikel ja demokraatsetel põhimõtetel. EHRL asutati 12.veebruaril 1992 Eestis ning sellesse kuuluvad 2015.aasta jaanuari seisuga 184 ettevõtet või ettevõtete ühendust. Kogu informatsioon EHRL'i kohta on olemas nende veebilehel www.ehrl.ee. EHRL'i eesmärgiks on kooskõlastada ning kordineerida liikmete tegevust hotellimajanduse ja toitlusta...
A.Lobjakas? Too 2 näidet tekstist. Kolumnist Ahto Lobjakas viitab oma arvamusartiklis ,,Kungla mehed" kahele põhilisele ajakirjanduse ülesandele. Esimene ülesanne on kriitika valitsuse tegevuse üle. Artikli lõigust ,,Ajakirjandus on poliitika sanitar ega saagi tänapäeva Eestis suurt midagi muud olla" on selgesti näha, et Ahto Lobjakas vahendab ajakirjanduse põhifunktsiooni. Teiseks ülesandeks on avalikkuse loomine. Sellele ülesandele on viidatud lõigus ,,Karmid küsimused on õigustatud ja selgus ühiskonna jaoks vajalik kui arstirohi.". Sellega tahab artikli autor lugejateni tuua pildi ühiskonnast ning seega informeeritaksegi lugejat olukorrast, mis hetkel poliitikas valitseb ning kujundatakse avalikku arvamust sisepoliitika olukorrast Eestist. (87 sõna) 2. 5 probleemi, mis tuleb lahendada Eesti poliitikutel, et meie poliitika oleks jätkusuutlik. Selgita üht probleemi lähedalt.
vastab esitatud tingimustele. Töö on vormistatud (lehe veerised, tähe suurused, tühjad enne töö pealkirja ja X lõikude vahel, lk numbrid jms) vastavalt Metsandus- ja maaehitusinstituudi ,,Üliõpilastööde koostamise metoodilisele juhendile". Kõik joonised ja tabelid on varustatud X numbri ja nimetusega. Kõikidele tabelitele ja joonistele on X aruande teksti sees viidatud. Aruandes on sõnastatud eesmärk/töö X ülesanne. Aruandes on lähteandmed või X mõõtmistulemused, arvutused, vastus või lahendus esitatud ülesandele/probleemile.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
