Kirjelda neid vooluga juhtmete ja püsimagnetite ümber. Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned, mille igasse punkti kujutatud puutujaga ühtib magnetinduktsiooni B-vektori siht. Mida tihedamalt on jõujooni, seda tugevam magnetväli on. Jõujoonte suunaks on kokku lepitud mööda magnetnõela SN. 14. Selgita superpositsiooniprintsiipi magnetinduktsiooni kohta. Kui magnetvälju tekitab mitu magnetit, siis nende magnetinduktsioonid liituvad nagu vektorid, arvestades igaühe suunda. 15. Sõnasta ja oska kasutada "parema käe rusikareeglit" magnetinduktsiooni või voolu suuna määramiseks? Kui haarata juhtmest parema käega nii, et pöial osutab juhtmes oleva voolu suunas, siis sõrmed näitavad jõujoonte suunda ümber juhtme. 16. Millised võimalused on magnetvälja olemasolu kindlaks tegemiseks? Magnetvälja olemasolu saab kindlaks teha rauapuruga, magnetnõelaga või vooluga juhtmeraami abil
Kasutage kiireneva kulgliikumise liikumisvõrrandit eeskujuna. Gravitatsiooniline 10 1 Eraldame muutujad ja taastame vektorid Nurkkiirus
Sissejuhatus: univ. On 4 liiki vastastikmõusid 1)gravitatsiooniline 2)elektromagnetiline 3)tuumajõud ja 4)nõrk vastastikmõju- põhjustab suurte tuumade lagunemist, mõjutab elementaarosakeste muundumisi. Elektriõpetus tegeleb elektromagnetilise vastastikmõju uurimisega. 1) elektrostaatika-tegeleb paigalseisvate laengutega 2)elektrodünaamika-uurib laengute liikumist ja sellega kaasnevaid nähtusi Osad: a)alalisvool b)vahelduvvool c)magnetism d)elektromagnetväli. Elektriõpetus on aluseks tehnilistele teadustele. Elektrienergia eelised: *kergesti muundatav teisteks liikideks *saab toota paljudest energia liikidest Põhiline puudus: ei ole võimalik suurtes kogustes salvestada, toota tagavaraks. Laetud kehad ja osakesed: elektrilaengu olemasolu vähendab elektromagnetilist vastastikmõju. Elektrilaeng omab: 1)elektrone- laengu tähis e 2)prooton- +e 3)kvargid 4)ioonid +-ne, kus n=1,2,3... Makrokehadele elektrilaengu ülekandmist nim. Elektriseerimi...
Kontrolltöödes ei küsita konspektis toodud näiteid ja väikeses kirjas olevaid osi. 1. Mitmemõõtmeline ruum. Punktid ja nende koordinaadid. Kaugus ja selle omadused. Polaarkoordinaadid ja nende seosed ristkoordinaatidega. 2. Parameetrilised jooned mitmemõõtmelises ruumis. Vektori parameetrilised võrrandid. Vektori pikkus ja koordinaadid. Mitmemõõtmeline ruum kui afiinne ruum. Samasuunalised ja vastassuunalised vektorid. Vektorite skalaarkorrutis. Mitmemõõtmeline ruum kui eukleidiline ruum. Cauchy- Schwartzi võrratus. 3. Lahtised ja kinnised kerad. Punkti ümbrus. Sise- ja rajapunktid. Lahtised ja kinnised hulgad. Sidus hulk. Tõkestatud hulk. 4. Mitmemõõtmelise muutuva suuruse mõiste. Suuruse muutumispiirkond. Mitmemuutuja funktsiooni mõiste. Funktsiooni argument, sõltuv muutuja ja määramispiirkond. Mitmemuutuja funktsiooni graafik. Kahemuutuja
F(noolega) . Tehted nendega: Korrutamine skalaariga - a*Fnoolega =aF(mõlemad noolega) Liitmine - Fnoolega = F1noolega + F2noolega. Skalaarne korrutamine: Kahevektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga cos korrutisega. (V1V2) = v1*v2*cosa, kusjuures v1*v2=v2*v1. Vektoriaalse korrutamise tulemuseks on aga vektor, mis on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sinusega, siht on risti tasandiga, milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. [v1*v2]=v1*v2*sina. Ühtlane sirgjooneline liikumine: ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mistahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. Liigumine on ühtlane, kui kiirusvektor ei muutu (v=s/t=const) . Sirgjooneline on siis, kui kehaga jäigalt ühendatud sirge jääb paralleelseks endaga.
Termodünaamika ei arvesta kehade molekulaarset ehitust. Termodünaamika I printsiip: süsteemi üleminekul ühest olekust U = Q A teise võrdub siseenergia muut üleantud soojushulga ja tehtud töö U-siseenergia muut, Q-soojushulk (J), A- vahega. töö Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale eilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates kehades. II prints. entroopia e. korrapäraTUse kaudu: kui protsess on Jääval temperatuuril entroopia muudu pöördumatu, siis kasvab kinnise süsteemi entroopia ja saavutab valem: suurima väärtuse tasakaaluolekus. korrapäraSUS-negentroopia. Q-sooj.hulga muut(J), T- abs.temp(K) ...
jääk ületas palju lubatut. Samuti need, mille andmed olid lühiajalised ja tükeldatud. Seejärel teostasime uuesti baasjoonte arvutuse, kuid tulemust see paremaks ei muutnud. Ülesanne 3. Vektorite võrgu tasandamine Moodustada suletud võrk nelja EPN Eesti püsijaama (Kuressaare, Suurupi, Toila, Tõrvere) 2×24 h mõõtmissessioonide põhjal L-Est97 süsteemis. Kahe punkti koordinaadid fikseerida ja kahte punkti käsitleda kui tundmatuid punkte. Arvutada vektorid Ül 2 juhendi järgi. Lõplik lahendus leida mõlema sessiooni põhjal. Pärast vektorarvutust teostada võrgu tasandus (mõlemad, nii vabatasandus kui seotud tasandus). Koostada ülevaade teostatud andmetöötlusest. EUREF püsijaamade koduleheküljelt laadisime alla nelja püsijaama mõõteandmete failid. Lisaks mõõtmisandmetele vastava aja kohta ka efemeriidide faili. Kõik need importisime programmi nagu eelmise ülesande puhulgi. Teostatud baasjoonte arvutuse
jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim vektoriteks.Tehted:a)vektori * skalaariga av = av b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d)2 vektori vektorkorrutis on vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 2.Ühtlaselt muutuv kulgliigumine-Ühtlaselt muutuva kulgliikumise korral on konstandiks kiirendus (a=const);Vt=V0+at;S=V0t+at2/2; v= 2as . Vt tegelik kiirus , v - kiirus, a kiirendus, t - aeg, s pindala.Kulgliikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleelseks iseendaga. Punktmassiks loetakse keha, mille mõõtmed on palju väiksemad tema poolt läbitud tee teepikkusest. Massikese on punkt, mida läbivat
r r Näiteks: Olgu vektori v koordinaadid (-3;4). v = ( -3) + 42 = 9 + 16 = 25 = 5 2 Vektorite liitmine Geomeetriliselt Kolmnurga reegel Rööpküliku reegel Hulknurga reegel Algebraliselt r r Olgu antud kaks vektorid koordinaatidega a (a1;a2) ja b (b1;b2). ur r a + b = (a1 + b1; a2 + b2) r r r r Näiteks: Kui a (-5;8) ja b (2;3), siis a + b = (-5 + 2; 8+3) = (-3;11). Nullvektor, vastandvektor. r r r uuur r 0 - nullvektor 0 = (0;0) 0 =0 ( AA = 0 ) uuur uuur uuur uuur uuur uuur r
Türi Majandusgümnaasium HAIGUSTE GEENITERAAPIA Koostaja: Aiki Metssalu 12A Juhendaja: Kersti Kont Bioloogiaõpetaja Türi 2007 Geenitehnoloogia on tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel. Geenitehnoloogias rakendatakse pärilikkuse muutumist DNA siirdamise teel. Selle teadusharu saavutusi kasutatakse taimede ja loomade pärilike omaduste ning inimese haiguste diagnoosimiseks ja ravika.(1) Uute geenide viimine inimesesse eesmärgiga ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki.(1) Uusi, terveid geene võib inimese somaatilstesse rakkudesse siirdada organismi kas väliselt (ex vivo)või siseselt (in vivo). Ex vivo geenide siirdamise korral eraldatakse esmalt inimesel soovimatud elundi rakudja sisestatakse laboritingimustes sin...
6.3. Kiiruste plaan Kiirus vA = ωOA*OA=2,4*0,4 = 0,96 m/s Siis punkti A pikkus on 96 mm Valime pooluse PV ja kiiruste plaani mõõtkava 0,01 m/s/mm. vA – teame suunda ja kiirust (risti OA; 0,96 m/s) vBA – teame suunda (risti AB) vB – teame suunda (horistonaalne) Poolusest Pv risti lüliga OA ehitame vektori pikkusega 96 mm (96*0,01=0,96 m/s). Vektori lõpust ehitame joone risti lüliga AB. Poolusest Pv ehitame horisontaalsihis teise joone. Saame vektorid vBA ja vB. Mõõdame nende pikkused: 50,47 mm ja 98,73 mm. Seega kiirused: vBA = µv*ab = 0,01*64,25 0,64 m/s vB = µv*Pvb = 0,01*55,64 0,56 m/s Punkti B kiiruse viga võrreldes analüütilise meetoditega ((0,57-0,56)/0,57)*100 1,75% 7. Matlab %LÄHTEANDMED OA=40; % Vända pikkus[cm] AB=110; %Kepsu pikkus [cm] AC=45 % Punkti C asukoht kepsul OMEGA=2.4 % Vända nurkkiirus[rad/s] for i=1:361 % ühe täispöörde jooksul %ARVUTUSED t(i)=(i-1)*(pi/360);% Aeg [s]
1 2 - - 4287476. C 1480308.0 4472815.18 008 35 1 - - 4234036. D 1725386.9 4436015.96 124 28 4 Tabel 2. Mõõdetud vektorid ja kovariatsioonimaatriksi elemendid (m) Baas dX dY dZ joon 1.6 - 1.5 94208 61902 24740 0.000 -1.6E- -1.9E- AE 2E- 0.000 4E- .555 .843 .272 01287 07 07 05 00016 05
20 gravitatsioonijõud-näitab kui suure jõuga tõmbuvad teise poole kaks 1kg massiga keha 1m kaugusel 21 hõõrdejõud-keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu 22 raskusjõud-Maa poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud 23 resultantjõud-kogu kehale mõjuv jõud. Resulatatntjõu arvutamiseks tuleb liita kõikide kehale mõjuvate jõudude vektorid 24 jõumoment-moment füüsikas ja teoreetilises mehaanikas jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti 25 jõu õlg-jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist 26 jäikus-keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele 27 kaal-jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust 28 kaalutus ehk kaaluta olek-keha selline olek, kus teda ei mõjuta mehaaniline stress või mehaaniline pinge ja keha kaal on võrdne nulliga
laengute süst-i nim elektriliseks kakspoolsuseks(elektriline dipool)--neutraalne aatom või molekul muutub elektrivälja asetatavaks elektriliseks dipooliks l*q=p- dipoolmoment- see on tingitud elektronkatte nihkumisest tuuma suhtes ja on võrdeline väljatugevusega p=d*E .. d nim molekulide elektronpolariseerituseks. mida suurem on välise väljatugevuse E, seda suurem on ka molekuli elektronpolariseeritus. piirjuhul on kõigil molekulidel dipoolmomendi vektorid samasuunalised välise elektrivälja vektoriga. sellist dipooli ,mis paigutub kergesti välise välja suunas, nim pehmeks dipooliks kuna nihke suurus l sõltub välise välja tugevusest. polarisatsiooni, mis on tingitud elektronkatte nihkumisest tuuma suhtes välise välja mõjul nim elektronpolarisatsiooniks. kui molekul on asümmeetiline, siis sellise molekuli puhul dipoolmoment välisest väljast ei sõltu ja neid nim jäikadeks dipoolideks
47) Joonisel on keha paigal pöörleval karussellil. Vaadelge kehale mõjuvaid jõude mitteinertsiaalses taustsüsteemis. Kujutage kõik kiirused, kiirendused ja jõud ja andke jõudude arvutamise valemid. a=ω2*R Fi=-m*ω2*R 48) Mis on disbalanss ja kuidas seda arvutatakse? Dispalants- Tasakaalustamata inertsjõud pöörlevates masinaosades. Arvutatakse m*R. 49) Coriolise jõu valem on antud. Kujutage need vektorid keha jaoks, mis liigub põhjapoolkeral läänest itta. FC 2 m v 50) Milline näeb välja parandatud Newtoni II seadus kõikide inertsjõududega? 51) Lähtudes isoleeritud süsteemi masskeskme võrrandist, tõestage see. Eeldan et ainepunkt on samane masskeskmega, siis saab rakendada Newtoni II-st seadust ainepunkti kohta.
kohamääranguteenuse (SPS) abil.Kasutades c/a koodi ja v’hemalt nelja satelliiti (merelt saab koham’’rangu juba kolme sateliidi abil). Reaalajas kohamäärangu UERE väärtus tõenäosusega 0,95 on 40 m (kõrgusmäärang 60m) pikaajaliste vaatlustega umbes 10m. Kinemaatiline kohamäärang.Klassikalisel kinemaatilisel kohamäärangul asub ühe vastuvtja tugipunktis,säilitades lukustuse vähemalt nelja satelliidiga.Mõõtmisel kasutatakse faasipseudokauguseid ja määratakse vektorid tugipunktist määratavatesse punktidesse. Klassikaline kinemaatiline mõõtmine kasutab andmete järeltöötlust.Kasutatakse nn. STOP&GO või pidevat kinemaatilist meetodit. Reaalajas kinemaatilisel mõõtmisel RTK lahendatakse meetodil kuid andmeid saadakse praktiliselt kohe.Ühenduseks tugijaamaga kasutatakse raadiosidet andmeedastuse kiirusega 2400-19200 bbs. Reaalajas kinemaatilisel mõõtmise eriliigi nn,on the fly puhul kasutatakse kahesageduselisi
kursuses (tärniga märgitud kursused on ühesuguse sisuga). Lühike kursus Pikk kursus 1. *Matemaatika põhikursus 1.*Matemaatika põhikursus 2. Probleemülesanded 2. Funktsioonid ja võrrandid I 3. Geomeetria 3. Funktsioonid ja võrrandid II 4. Matemaatilised mudelid 4. Geomeetria 5. *Tõenäosusteooria, 5. Vektorid ja analüütiline matemaatiline statistika geomeetria 6. Majandusmatemaatika 6. Diferentsiaalarvutus I 7. Diferentsiaalarvutus II Lisa: vektorid, analüütiline geomeetria, 8. Integraalarvutus mat. uurimismeetodid 9. *Tõenäosusteooria, matem. statistika 10
Magnetism 1 MAGNETILINE VASTASTIKMÕJU. MAGNETVÄLI. Magnetiline vastastikmõju laetud kehade vahel esinev vastastikmõju, mis on põhjustatud nende kehade liikumisest. Magnetväli magnetilist vastastikmõju edasiandev väli, mis ümbritseb vooluga juhte ja liikuvaid laenguid. Magnetvälja asetatud vooluga kontuurile (raamile) mõjub kontuuri pöörav jõumoment, mis orienteerib kontuuri kindlasse tasakaalulisse asendisse. Kontuuri pinna positiivse normaali suund selles asendis loetakse magnetvälja suunaks kontuuri asukohas. Kontuuri pinna positiivse normaali suund määratakse kontuuris kulgeva voolu suunaga "kruvireegli" järgi. suund tasakaaluasendis (magnetvälja suund) I n Kontuuri pöörav jõumoment...
..... (2) am1 x1 + am2 x2 + ... + amn xn = bm Arve b1, b2 , ... , bm nimetatakse võrrandisüsteemi (2) vabaliikmeteks, arve aij aga kordajateks. Definitsioon Arve c1, c2 , ... , cn , mis rahuldavad süsteemi (2) kõiki võrrandeid, nimetatakse selle võrrandisüsteemi lahendiks. Lineaarne võrrandisüsteem Näide Lineaarse võrrandisüsteemi - x1 + x2 + 2 x3 = 1 2 x1 - x2 + 3 x3 = -2 üheks lahendiks on (0; 7/5; -1/5) . Lahendiks on aga ka vektorid (d; 7/5(1 + d); -1/5(1 + d), kus d on suvaline reaalarv. Lineaarse võrrandisüsteemi maatrikskuju Definitsioon Lineaarse võrrandisüsteemi kordajatest moodustatud maatriksit a11 a12 a1n a21 a22 a2 n A = aij = am1 am 2 amn nimetatakse süsteemi (2) maatriksiks. Lisades maatriksi A parempoolsesse serva vabaliikmete veeru, saame
17. Konstantsete kordajatega esimest järku lineaarse dif.võr süsteemid. Vaatleme esimest järku dif.võr süsteeme normaalkujul ( kus tuletised avaldatud funktsiooni kaudu). (17.1) Kui funktsioonid on lineaarsed funktsioonid suhtes ning kordajad on konstantsed, siis on süsteemil kuju (17.2) kus aij (i,j= 1.....n) on arvkonstandid. Sellele süsteemile võib lisada algtingimuse kujul (17.3) (17.4) kus sõltumatuks muutujaks on t. Ja . Toome sisse maatriksi tähistuse (17.5) Ning vektorid siis ja süsteemi (17.4) saab kirjutada maatriksi kujul (17.6) Esialgu vaatleme homogeense süsteemi lahendamist. (17.7) Otsime lahendit kujul , kus , mis on tundmatu vektor. Leiame tuletise . Asendades võrrandisse (17.7) saame, et , kuid seega jääb järgi , kus on esimest järku ühikmaatriks. Siit siis (17.8) Võrrandi (17.8) on maatriks kujul esitatud homogeenne lineaarne algebraline võrrandisüsteem 1 ja 2 suhtes.
Otsimis- ja viitamisfunktsiooni funktsioonid Funktsioon INDEX - üldpõhimõtted Funktsioon INDEX - näited 1 Funktsioon INDEX - näited 2 Andmed korterite kohta Otsimise üldpõhimõtted Funktsioon LOOKUP Funktsioon VLOOKUP Funktsioon MATCH Funktsiooni MATCH tööpõhimõte. Demo Funktsioonide INDEX ja MATCH kooskasutamine. Paralleelsed vektorid Funktsioonide ekstreemumite ja nende asukohtade leidmine Funktsioonide INDEX ja MATCH kooskasutamine. Tabel Vahemiku otsimine Harjutus "Komisjonitasu" Otsimine kahes suunas. INDEX & MATCH ja VLOOKUP. sed vektorid veeb klipp index Funktsioon INDEX Võimaldab viidata vektorite (rivid, tulbad) ja tabelite elementidele (lahtritele) indeksite abil. Kaks V(k); V[k] põhivarianti:
Ülesanne (x1 ) ( x2 x3 ) ( x1 x2 ) 12 Leida antud loogikafunktsiooni MDNK, MKNK, TDNK, TKNK. Minimeerimine normaalkujude klassis Boole'i ruum {0,1}n all mõistame järgnevas kõikvõimalike kahendvektorite (x1 ,x2 ,...,xn ) hulka. Hüperkuupi (n-mõõtmelist kuupi) esitame kui graafi, mille iga tipp vastab üks-üheselt ruumi {0,1}n ühele vektorile ja 2 tippu on omavahel seotud, kui vastavad vektorid on ortogonaalsed (s.o. erinevad) täpselt ühe argumendi järgi ja langevad kokku ülejäänud (n-1)-s argumendis. · Intervall on vektorite (x1 ,x2 ,...,xn ) hulk, mis moodustavad teatava suurusega hüperkuubi. · Antud funktsiooni ühtede intervall on intervall, mille koosseisus olevate vektorite jaoks f(x1 ,x2 ,...,xn )=1. · Maksimaalne ühtede intervall on ühtede intervall, mis ei sisaldu üheski teises ühtede intervallis. Näide f(x1 ,x2 ,x3 )=(0,1,2,3,7)1
Lühenditena vastvalt MDNK ja MKNK. Ülesanne x x 1 2 x3 x1 x2 Leida antud loogikafunktsiooni MDNK, MKNK, TDNK, TKNK. Minimeerimine normaalkujude klassis Boole'i ruum {0,1}n all mõistame järgnevas kõikvõimalike kahendvektorite (x1 ,x2 ,...,xn ) hulka. Hüperkuupi (n-mõõtmelist kuupi) esitame kui graafi, mille iga tipp vastab üks-üheselt ruumi {0,1}n ühele vektorile ja 2 tippu on omavahel seotud, kui vastavad vektorid on ortogonaalsed (s.o. erinevad) täpselt ühe argumendi järgi ja langevad kokku ülejäänud (n-1)-s argumendis. Intervall on vektorite (x1 ,x2 ,...,xn ) hulk, mis moodustavad teatava suurusega hüperkuubi. Antud funktsiooni ühtede intervall on intervall, mille koosseisus olevate vektorite jaoks f(x1 ,x2 ,...,xn )=1. Maksimaalne ühtede intervall on ühtede intervall, mis ei sisaldu üheski teises ühtede intervallis. Näide f(x1 ,x2 ,x3 )=(0,1,2,3,7)1
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millal on kahe vektori vektorkorrutis positiivne? (Sin a >0) a ×b =ab sin 2. Millal on kahe vektori vektorkorrutis negatiivne? a ×b =ab sin (Sin a <0) 3. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis positiivne? kui on väiksem kui 90 kraadi (I ja IV veerand) 4. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis negatiivne? kui on suurem kui 90 kraadi (II ja III veerand) 5. Millal on kahe vektori vektorkorrutis 0? Kui vektorid on paralleelsed 6. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis 0? Kui koosinus on null ehk vektorid on risti 7. Nimetada SI-süsteemi põhiühikud. teepikkus meeter massiühik kilogramm ajaühik sekund elektrivoolu tugevus amper termodünaamiline temperatuur kelvin ainehulk mool valgusühik - kandela 8. Kirjutada kiiruse ühik põhiühikute kaudu kiirus = teepikkus/aeg (meeter/sekundiga) 9. Kirjutada kiirenduse ühik põhiühikute kaudu.
Areaalruut võrdub nulliga Ringi, mille kõik nullelemendist erinevaid elemendid moodustavad rühma korrutamise suhtes, nim. korpuseks. Ringi om+ ea=ae=a + s Korpust, milles korrutamine on kommutatiivne, nim. kommutatiivseks 3. Kui vektorid on kollineaarsed, siis nende korpuseks. Komm ring + eelmise om + s kompleksarvude hulk on areaalkorrutis on 0. algebraliste süsteemide mõistes kommutatiivne korpus. Aditiivset Abeli rühma, milles on defineeritud skalaariga korrutamine,
Sõnastada staatika V aksioom (jäiga keha aksioom). Deformeeruva keha tasakaal antud jõusüsteemi mõjul ei muutu, kui keha lugeda deformeerunud olekus absoluutselt jäigaks. Sõnastada staatika VI aksioom (sidemete aksioom). Iga seotud keha võib vaadata vaba kehana, kui jätta ära kõik sidemed ja asendada nende mõju ekvivalentselt sidemete reaktsioonijõududega. Mis on jõuhulknurk ja kuidas see konstrueeritakse? Jõuhulknurk on jõuvektoritest koostatud hulknurk, mis moodustub kui vektorid panna järjest üksteise otsa. Peavektor (resultant) on hulknurga sulgeja. Tegemist on jõuvektorite liitmisega. Mida nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks? Koonduvaks jõusüsteemiks nimetatakse sellist jõusüsteemi, mille jõudude mõjusirged lõikuvad ühes ja samas punktis. Kas koonduval jõusüsteemil on alati olemas resultant? Koonduval jõusüsteemil on alati olemas resultant Kuidas leida koonduva jõusüsteemi resultanti?
Ehk kehade mõjud teineteise suhtes on võrdsed ja vastupidi suunatud mõju ja vastumõju seadus. 14. Kui kaua kukuks keha 200m kõrguselt ja kui suure kiirusega põrkaks keha vastu maad kui õhu takistus puudub? ( 1 kiirus ) 15. Mis on liikumishulk, jõuimpluss ja ühikud? Liikumishulk füüsikaline suurus, mis võrdub massi ja kiiruse korrutisega. Impulss kehale mõjuva jõu ja aja korrutis I=F*t ( I-impulss; F-jõud; t-aeg ) 16. Kuidas lahutada vektorid kaheks liidetavaks? Mis peaks olema teada? Joonis ja sammud. ELEKTER 1. Elektivoolu töö, ühikud, definitsioon? Kui elektrivool läbib mingit seadet, siis teeb ta tööd. A=q*U ( A- töö(J) ; U- laengu ühiku poolt kulutatud energia (V); q- seadet läbinud laeng (C) 2. Defineerige elektrilaengu ühikud ja valem? Kui igas sekundis läbib juhet 1 kuloni suurune laeng, siis on voolutugevus 1 amper
Peavektor- taandamiskeskmesse ülekantud jõudude geomeetriline summa. Varigoni teoreem- kui jõusüsteemil on resultant, siis võrdub resultandi moment mis tahes punkti suhtes süsteemi jõudude sama punkti suhtes võetud momentide geomeetrilise summaga. Jõusüsteemi taandamise erijuhud- 1) Fo=0 ja Mo0 , süsteem taandub jõukruviks; 2) Fo0 ja Mo=0, peavektor on jõusüsteemi resultandiks; 3) Fo0 ja Mo0, vektorid on risti , paralleelselt(Fo x Mo=0, taandub jõukruviks ehk dünaamiks) või suvalise nurga all; 4) Fo=0 ja Mo=0, jõusüsteem on tasakaalus. Kaal- raskusjõu moodul Gi=mig, kõikide elementide G kokku liites saame süsteemi kaalu, vektor G=G i on süsteemi raskusjõud. Raskuskese(pinnakese)- süsteemiga muutumatult seotud punkt , mida süsteemi raskusjõu mõjusirge läbib süsteemi mi s tahes pöörde korral. Kui kehal on sümmeetriatelg(tasand), siis paikneb raskuskese selle(s)
Induktsioon ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.(filosoofia) F = B*i*l*sin (ampere seadus) Magnetväli on kõige kergemini ettekujutatav väli. Magnetvälja jõujooned Vällik võtab kuiva lapi, läheb kraanikausi juurde ja ütleb ,,võtame süütuse" Näitavad: Suunda vektorid on puutujatena, ühtlane joon. Tugevust Kuju Magnetvälja jõujooned ei alga mitte kuskilt ja ei lõpe mitte kuskile, nad teevad ringe. Poolus seal kus väli on tugevam. MAGNETVÄLI on PÖÖRISVÄLI. Kruvi reegel, või parema käe reegel. Magnetvälja omadus on kontsentreeruda, ühineda. Kui väljad vastupidised siis tõmbuvad. Kontsentreerumise reegel. Maakera magnetväli
SI ühiku rahvusvaheliselt kehtestatud kohustuslikud füüsikaliste ja keemiliste suuruste ühikud.SIpõhiühikud: Meeter (l; m) pikkuse ühik. Kilogramm (m; kg) massi ühik.Sekund (t; s) aja ühik. Amper (I; A) elektrivoolutugevuse ühik. Kelvin (T; K) temperatuuri ühik. Mool (; mol) ainehulga ühik. Kandela (Iv; cd) valgustugevuse ühik. 1kWh 1 kilovatt-tund = UIt / 1000 kWh. 1mmHg 1 mm elavhõbeda sammast = 133,3 Pa. 1.Skaalarid ja vektorid Suurusi , mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest,nimetatakse skalaarideks. Näiteks: aeg , mass , inertsmoment jne. Suurusi , mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund , nimetatakse vektoriks. Näiteks: kiirus , jõud , moment jne. Vektoreid tähistatakse sümboli kohal oleva noolekesega v . 1. Vektori korrutamine skaalariga. av= av 2. Vektorite liitmine. v= v1 + v2 3.Vektorite skalaarne korrutamine.
ainult suuna poolest. Olgu see aja ∆� jooksul pöördunud nurga ∆� võrra. Ajaühikus sooritatud pöördenurk on siis ∆� ∆� . Seda nimetatakse keskmiseks nurkkiiruseks ajavahemikul ∆� või kaarel A1A D)Pöörlemist kirjeldavate suuruste vektoriseloom Kiiruse � , kiirenduse � , tangentsiaal- � � ja normaalkiirenduse � � vektoriaalsus selgus juba eelnevalt. Osutub, et ka nurk � pi , nurkkiirus � omega ja nurkkiirendus � on vektorid. See tuleneb asjaolust, et pöördenurga arvväärtus üksinda ei anna meile täit ettekujutust pöördest. Keha võib pöörduda ümber mitmesuguse telje. Seepärast on vaja näidata ka telje asendit ruumis, mille ümber toimub pöörlemine. Telje üks suundadest omistataksegi nurgavektorile � . Suund valitakse kruvireegli järgi. Kui pöördenurk on vektor, siis sellest võetud tuletis aja järgi st nurkkiirus � on samuti vektor
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 106 12.4 Integraalide rakendusi statistikas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 107 12.5 Euler'i integraalid * . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 109 12.6 Irratsionaalfunktsioonide integreerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110 12.7 Trigonomeetriliste funktsioonide integreerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111 13 Vektorid ruumis 113 13.1 Suunatud lõikude hulk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114 13.2 Vabavektorid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 116 13.3 Projektsioonivektor . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 118 13.4 Kohavektorid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Kaal on jõud, millega keha (tavaliselt Maa külgetõmbejõu tõttu) mõjutab alust või riputusvahendit. Kui keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on kaal arvuliselt võrdne raskusjõuga P=mg. Kiirendusega liikuva keha kaal on P=m(g-a) või P=m(g+a). Keha on kaaluta olekus siis, kui talle mõjub ainlut raskusjõud a=g ja P=0. Nr 10. Jõudude liitmine. Keha liikumine kaldpinnal. Jõudude projektsioonid telgedel. Jõudude liitmise teel leitakse resultantjõud. Tuleb liita vektorid. Nr 11. Jõu õlg. Jõumoment. Momentide reegel. Tasakaalu tingimused. Jõu õlg on jõu mõjusirge kaugus keha pöörlemisteljest 0. Jõu õla tähis on l ning ühik [m]-meeter. Jõumoment on jõu ja tema õla korrutis. Jõumomendi tähis on M ning ühik [Nm] Newton korda meeter. M=Fl. Momentide reegel: Välise jõumomendi puudumisel, s.t suletud süsteemis on impulsimoment jääv. M1+M2+M3=0. Kangi tasakaalutingimus:
läbikantav aine mas(dM) on võrdeline tiheduse vektorite moodulite ja nendevahelise nurga siinuse -Kui võnkumised on sama sagedusega,kuid faasis gradiendiga (d/dx),pindalaga(dS) ja ajaga(dt) ning korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad nihutatud,siis toimub liikumine mööda ellipsit. sõltub aine omadustest,mida võtab arvesse korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe -kui võnkumiste sagedused on erinevad,siis difusioonitegur(D).Difusoooni tegur on võrdeline kruvi reegliga: täisarvkordsete sageduste suhte puhul,kirjeldavad temperatuuriga asmes 3/2 ja pöördvõrdeline rõhuga. 2.Ühtlaselt muutuv kulgliikumine: (a=const) liitvõnkumisi nn.Lissajous´i kujundid
Asi läks minu jaoks huvitavaks. Närvivõrk on väga universaalne vahend süsteemide modelleerimiseks ja juhtimiseks. Põhimõte sarnaneb inimese närvisüsteemiga (ajuga) otsib sarnasusi. Võimalik õpetada etalonväljundiga (näitad lapsele koera ja ütled, et see on koer) või lasta ise leida, et koerad ja kassid on erinevad ning siis öelda, et see, mis sa oled õppinud eristama, on koer ja see teine on kass. Funktsioon F on närvivõrgu jaoks tundmatu. Sisendite vektorid P1 ja P2, mille iga element on vahemikus -10...10, seatakse vastavusse vastuste vektoriga T. Närvivõrgu õpetamine põhineb teadaoleval, omavahel seotud sisendite ja väljundite hulgal. P1=(rand(1,1000)-0.5)*20 P2=(rand(1,1000)-0.5)*20 %T=0.3*P1 + 0.9*P2 T = P1.*P2./((P1+P2).*(P1+P2)+10) %P1. tähendab, et on skalaarkorrutis, korrutame elementide kaupa P=[P1;P2] Loome uue närvivõrgu. net=newff([-10 10; -10 10],[25 1],{'logsig' 'purelin'})
määrab voolutugevuse resonantsil? xL=xC, ehk L=1/C , tekib selliste tarbijate jadalülitusel pingeresonants ja kui z r=rvr (resonantsi näivtakistus on väikseim ja vooluringis kulgeb tugevaim vool) 41. ??? 5.3.7. Miks ei võrdu pingeresonantsil pooli klemmipinge UL kondensaatori klemmipingega UC? 42. 5.3.8. Milline on võimsusteguri väärtus resonantsil? cos=1 43. 5.3.9. Kuidas on üksteise suhtes suunatud induktiivsuse ja mahtuvuse pingelangude vektorid? vastassuunaliselt 44. 5.3.10. Kuidas avaldub jadalülituses vooluringi üldpinge osapingete kaudu? Vektoriaalse summana: U=Ur+UL+UC , U=((Ur+UL)2+(UxL-UC)2) 45. 6.3.1. Milline on meie vabariigi madalpingevõrgu juhtmete arv ning kuidas neid juhtmeid nimetatakse ja tähistatakse? Meie vabariigis on madalpingevõrgu juhtmete arvuks 4. Need on: kolm liinijuhet ja üks maandatud neutraaljuhe. 46. 6.3.2. Milliseid pingeid eristatakse kolmefaasilises neljajuhtmelises võrgus ja
E 3 Tööleht: Elektromagnetlained 1.Igasugune elektrivälja ja magnetvälja muutus levib ruumis lainena, mida nimetatakse elektromagnetlaineks. 2.Muutuv elektriväli tekitab alati muutuva magnetvälja ja vastupidi. 3.Elektriväli ja magnetväli on omavahel elektromagnetlaines risti. 4.Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest ehk ajaühikus toimuvate võngete arvust. 5.Kuidas on seotud omavahel sagedus, laine kiirus ja lainepikkus (valem?) Samas sõltub see ka lainepikkusest ehk naaber-laineharjade vahekaugusest. Nende kahe suuruse seos tuleneb ühtlase liikumise kiiruse valemist . Teepikkuseks s on laine korral lainepikkus , mille läbimiseks kuluv aeg on võnkeperiood . Perioodi pöördväärtus on aga sagedus . Seega laine levimiskiirus on lainepikkuse ja sageduse korrutis. Kui tegemist on elektromagnetlainetega vaakumis, siis asendub valguse kiirusega vaakumis ning lainepikkuse all tuleb mõista lainepikkust vaakumis, ...
võrrandist, tõestage see. Eeldan et ainepunkt on samane masskeskmega, siis saab rakendada Newtoni II-st seadust ainepunkti kohta. 27. Lähtudes kulgliikumise kineetilisest energiast, tuletage pöördliikumise kineetilise energia valem. Mis on inertsmoment 2 I Wk = 2 28. Mis on jõumoment? Valem ja joonis vektorite kohta. Jõumoment on suurus, mida kasutatakse jõu pöörava toime iseloomustamiseks 29. Mis on impulssmoment? Valem ja kujutage vektorid joonisel. Impulssmoment on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pöördliikumises olevat keha, so tema raadiuse ja impulsi vektorkorrutis. 30. Lähtudes impulssmomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus). L = I L = r × p 31. Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. Olgu n ainepunktist koosnev isoleeritud ainepunktide süsteem. Seega välisjõudude
· Biomehaanilised karakteristikud saadakse kas eksperimentaalselt (mõõtmise teel) või arvutatakse eelnevalt määratud suuruste alusel Biomehaaniliste karakteristikute jaotus · Biomehaanilised karakteristikud jaotatakse kahte suurde gruppi: - kinemaatilised karakteristikud - dünaamilised (kineetilised) karakteristikud · Biomehaanilised karakteristikud esinevad nii skalaarsete kui ka vektoriaalsete suurustena Skalaarid ja vektorid · Skalaarid on suurused, mida iseloomustab ainult arvväärtus: - aeg - mass - inertsimoment · Vektorid on suurused, mida iseloomustavad peale arvväärtuse (mooduli) ka siht ja suund sel sihil ruumis: - kiirus - kiirendus - jõud Vektorite liitmine · Vektorite liitmine toimub kahe komponendi korral rööpkülikureegli järgi · Kui vektoreid on rohkem kui kaks, siis toimub nende liitmine hulknurgareegli järgi
Füüsika põhivara I Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I . Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2013 1. Mõõtmine, vektorid Mõõtmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega, etaloniga. Võrdlusega saadud arvu nimetatakse mõõdetava suuruse mõõtarvuks ehk arvväärtuseks. Esmane nõue on etalonide muutumatus. SI – süsteem – rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk meetermõõdustik Kinnitati 1960 Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsil. NSVL-s kehtis alates 1963 Eestis kehtib määrus 17.12.2009 nr. 208 (RT I 2009 64. 438 )
Lause: Cauchy-Bunjakovski võrratus muutub funktsionaalrida ∑∞ 𝑘=1 𝑢𝑘 (𝑥) saab liikmeti diferentseerida. võrduseks parajasti siis, kui vektorid 𝑎⃗ ja 𝑏⃗⃗ on kollineaarsed. Tõestus: Tarvlikkus. Olgu vektorid 𝑎⃗ ja 𝑏⃗⃗ kollineaarsed, s.o 𝑎⃗ = Tõestus. Järelduse 2 põhjal, eeldusel, et 𝑎 ≤ 𝑥 ≤ 𝑏, saame 𝜆𝑏⃗⃗. Leiame (𝑎⃗ ∗ 𝑏⃗⃗)2=(𝜆𝑏
Ruumala V h 2 3 r1 r1 r2 r2 . 2 6.6 Kera ja sfäär Kera piirav pind on sfäär. Sfääri pindala võrdub neljakordse suurringi pindalaga: S 4 R 2 ; 4 3 1 Kera ruumala V R SR . 3 3 7. VEKTORID 7.1 Vektori mõiste 43 Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku. r Vektorit tähistatakse v või AB , kus A on vektori alguspunkt ja B on lõpp-punkt. B Y Vektori AB koordinaatideks on tema ristprojektsioonid koordinaattelgedele.
p = p0 , kolme viimast valemit kokku võttes saame siit pärast sulgude avamist ja sarnaste liidetavate koondamist vahetulemuse ( M + m)dv = -v g dm . Siin oleme sulgude avamisel jätnud arvestamata liidetava dmdv kui teist järku lõpmata väikese suuruse. Minnes üle vektorite moodulitele arvestame, et vektorid dv vg ja on vastassuunalised, mistõttu saame pärast muutujate eraldamist dv dm = vg M + m . v Integreerimisel võtame veel arvesse, et g kui gaasijoa kiirus raketi suhtes on konstant, raketi kiiruse moodul muutub algväärtusest 0 kuni lõppväärtuseni v ning kütuse täielikul ärapõlemisel on väljapaisatud gaasi kogumass alghetkel 0, lõpphetkel m
Vektoreid nim kollineaarseteks, kui nad pärast ühisesse alguspunkti viimist asuvad ühel ja samal sirgel. Võivad olla sama või vastassuunalised. . Vektoreid nim komplanaarseteks, kui nad pärast ühisesse alguspunkti viimist asuvad ühel ja samal tasandil. Kahe vektori skalaarkorrutiseks nim vektorite moodulite ja nende vahelise nurga cos korrutist. . Omadused: · Vektorite skalaarkorrutis võrdub 0-ga, kui üks teguritest võrdub nulliga või vektorid on omavahel risti. . · Vektorite skalaarkorrutis on kommutatiivne. . · Vektorite skalaarkorrutis on assotsiatiivne skalaariga korrutamise suhtes. . · Skalaariga korrutamise on distributiivne. . · Vektori sklaarruuduks nim vektori skalaarkorrutist iseendaga. . .
1. · Kinemaatika on mehaanika osa, mis uurib kehade liikumist ruumis, kusjuures ei ole oluline, mis seda liikumist esile kutsub. · Seda joont, mida mööda keha liigub, nimetatakse trajektooriks. · Kulgeval liikumisel on kõikide kehade punktide trajektoorid ühesuguse kujuga. · Pöörleva liikumise korral on keha punktide trajektoorid erinevad. · Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. · Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse jäävat vektorsuurust, mis võrdub suvalises ajavahemikus sooritatud nihke ja selle ajavahemiku suhtega. · nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Tähis . · Teepikkusek...
P= ( R+r )2 Sisetakistus r on etteantud suurus. Välistakistuse R võime aga valida. Selleks dP leiame =0 dR 2 2 dP E ∗( R+r ) −2 R∗( R+r ) = =0 dR ( R+ r )4 2 E =0 – ei sobi, kuna emj allikas on olemas. ( R+r )2−2 R∗( R +r )=0 R2 +2 Rr +r 2 +2 R2−2 Rr=0 r=R Andke Lorentzi jõu täielik valem ja joonistage laengule rakendatavad kõik vektorid koos valemis esinevate nurkadega. ⃗ F =q∗⃗ E +q∗⃗v × ⃗ B Tuletage Viot’-Savart’-Laplace’i seadus lähtudes punktlaengu magnetinduktsiooni avaldisest. μ0 ∗q∗⃗v × ⃗r ⃗ 4π B= 3 r Lähtume liikuva laengu magnetväljast ja tuletame voolu magnetvälja:
27. ELEKTRIMÕÕTEVAHENDITE ÜLDEHITUS JA ELEKTRIPARAMEETRITE MÕÕTEMUDEL Sagedamini mõõdetavateks elektriparameetriteks on elektrivoolu tugevus ja pinge, elementide takistus, mahtuvus ja induktiivsus ning elektrivõimsus ja elektrienergia ajaline kogus/kulu. Elekter on alalispinge/-voolu ning vahelduvpinge/-voolu kujul. Vahelduvelektrivool tekitab: - aktiivtakistusel aktiivenergiakulu, kusjuures voolu ja pinge vektorid on ilma nihketa üksteise suhtes; - mahtuvustakistusel reaktiivenergiakulu, kusjuures voolu ja pinge vektorid on üksteise suhtes nihkes, vool on pärast pinget, 90o; -induktiivtakistusel reaktiivenergiakulu, kusjuures voolu ja pinge vektorid on üksteise suhtes nihkes, vool on enne pinget, 90o Sise(nd)takistus - Mõõtmistel on vaja, et mõõteskeem ei mõjutaks mõõdetavat signaali. Tegelikkuses mõjutab mõõteskeem mõõteriista näitu. Seda saab vähendada, kui mõõtevahendi
igas punktis jääb ajas muutumatuks ja seega libisevad kihid üksteise suhtes segunemata. Voolamine kus ei esine keeriseid. 31. Näidake joonisel kiiruse gradient. 32. Toru läbimõõt on 1 cm. Vedeliku suurim voolamise kiirus on 20 cm/s. Kui suur on kiiruse gradient keskmiselt? Gradient läheb serva pealt keskele. 33. Mis on turbulentne voolamine? Turbulentne Kihi keskmise kiiruse vektorid voolamine on selline vedeliku voolamine, kui vedeliku osakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu vedeliku mass voolu suunas. 34. Mis põhjustab sisehõõrdumise? Vedelikes osakeste tõmbejõud. 35. Kuidas muutub sisehõõrdumine vedelikes temperatuuri suurenemisel? Molekulide vahed suurenevad. 36. Kuidas muutub sisehõõrdumine gaasides temperatuuri suurenemisel?
1. Mida näitab laeng? Laeng (Q) näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. Laeng jaotub positiivseteks ja negatiivseteks. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjuatavad? Laenguid on kahte liiki – positiivsed ja negatiivsed. Samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng. Ühik laengu suuruse mõõtmiseks on q(c) – kulon. Elementaarlaengu on 1,6*10 -10 4. Millistel osakestel, millise märgiga see esineb? Elementaarlaengut omavad electron ja proton 5. Laengu jäävuse seadus? on füüsikaseadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis(e kuhu ei tule elektrialenguid juurde) on igasuguse kehadevahelise vastastikmõju korral kõigi elektrilaengute summa jääv. 6. Mis on ja kuidas tekib a)negatiivne b)positiivne ioon? Ioon on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu elektroni, mis ann...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
