Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika KT konspekt: MAGNETISM (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugustel põhjustel võib ruumi tekkida magnetväli?
  • Mida kujutavad endast püsimagnetid?
  • Mida nimetatakse magneti poolusteks?
  • Millest on tingitud püsimagneti magnitilised omadused?
  • Kuidas püsimagnetid teineteist mõjutavad?
  • Mida nimetatakse aine magneetumiseks?
  • Mida avastas Oersted oma katsega?
  • Millest ja kuidas sõltub vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud?
  • Mida kujutavad endast magnetvälja jõujooned?
  • Millised võimalused on magnetvälja olemasolu kindlaks tegemiseks?
  • Miks magnetvälja nimetatakse pöörisväljaks?
  • Mida iseloomustab Lorentzi jõud?
  • Miks Lorentzi jõud ei suurenda laetud osakese kiirust?

  • Missugustel põhjustel võib ruumi tekkida magnetväli?
    Liikuvad laetud osakesed, elektrivoolu olemasolu, püsimagnetid, ajas muutuv elektriväli.
  • Mida kujutavad endast püsimagnetid?
    Mõndade materjalide pidev omadus tõmmata külge rauast esemeid. Jagnunevad U- ja sirgmagnetiteks.
  • Mida nimetatakse magneti poolusteks?
    Kõigil magnetitel on paarisarv pooluseid, see on magneti piirkondi, kus tema magnetilised omadused avalduvad kõige tugevamini. Tavaliselt on pooluseid kaks, põhja- (N) ja lõunapoolus (S). Pooluste nimed on pandud selle järgi, milline pöördus vabalt rippudes Maakera vastava geograafilise pooluse poole. Nt magneti N- poolus pöördus Maa geograafilise põhjapooluse poole.
  • Millest on tingitud püsimagneti magnitilised omadused?
    Püsimagnetite magnetilisi omadusi võib seletada neis leiduvate „mikrovoolude“ ühesuguse orientatsiooniga. Sellisel juhul „mikrovoolude“ magnetväljad liitudes tugevdavad üksteist ja tekitavad antud kehale summaarse magnetvälja.
  • Kuidas püsimagnetid teineteist mõjutavad?
    Püsimagnetite samanimelised poolused tõukuvad teineteisest eemale ja erinimelised
    poolused tõmbuvad teineteise poole.
  • Mida nimetatakse aine magneetumiseks?
    Kui paigutada raudese ( rauapuru ) magnetvälja, siis see magneetub ehk omandab samasuguse võime- tõmmata ligi teisi rauast esemeid.
  • Mida avastas Oersted oma katsega ?
    Oersted uuris vooluga juhtmete mõju magnetnõelale. Ta märkas, et juhtme kohale viidud magnetnõel pöördub voolu sisselülitamisel juhtmega risti. Vastassuunalise voolu korral pöördub ka magnetnõel vastupidi. Sellest järeldas Oersted, et vooluga juhe mõjub nagu ehk vooluga juhtmel on magnetilised omadused.
  • Millest ja kuidas sõltub vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud?
    Juhtmetevaheline jõud on seda suurem, mida suurem on neid läbiva voolu tugevus, mida pikemad on kohakuti jäävad lõigud ja mida lähemal juhtmed teineteisele asuvad. Jõud sõltub ka juhtmete asendist teineteise suhtes. Maksimaalne jõud mõjub vaid paralleelses asendis. Juhtmete ristumise korral magnetjõud ei mõju.
  • Defineeri voolutugevuse ühik “ amper ”.
    Kui kahe paralleelse, lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, mille
    kaugus teineteisest on vaakumis üks meeter ja milles voolab ühesuguse tugevusega
    vool, mõjub juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2·10 -7 N, siis on voolutugevus juhtmetes üks amper.
  • Selgita Ampere`i seadust.
    Ampere’i seadus annab vastuse millest ja kuidas sõltub vooluga juhtmele mõjuv jõud F  B i l sin (1 N)
    B - magnetinduktsioon (1T)
    I - voolutugevus juhtmes (1A)
    l - magnetväljas paiknev juhtmelõik (1m)
    α – nurk magnetinduktsioonivektori ja voolu suuna vahel
    Kehtib vasaku käe reegel.
  • Sõnasta “vasaku käe” reegel, magnetvälja jõu suuna määramiseks? Oska seda kasutada ülesannetes.
    Kui väljasirutatud sõrmedega vasak käsi asetada magnetvälja nii, et peopessa on
    suunatud magnetinduktsiooni vektor ja sõrmed näitavad voolu suunda juhtmes, siis
    sõrmede suhtes risti suunatud pöial näitab juhtmele mõjuva (Ampere’i ) magnetjõu
    suunda.
  • Defineeri magnetinduktsiooni mõiste ja selle ühik.
    Füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastavas ruumipunktis: magnetinduktsioon on magnetvälja magnetvoo tihedus. Magnetinduktsioon on 1T (tesla), kui magnetvälja jõujoontega risti paiknevale 1m pikkusele
    juhtmelõigule, milles on voolutugevus 1A, mõjub magnetjõud 1N.
  • Mida kujutavad endast magnetvälja jõujooned? Kirjelda neid vooluga juhtmete ja püsimagnetite ümber.
    Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned, mille igasse punkti kujutatud puutujaga ühtib magnetinduktsiooni B-vektori siht. Mida tihedamalt on jõujooni, seda tugevam magnetväli on. Jõujoonte suunaks on kokku lepitud mööda magnetnõela S→N.
  • Selgita superpositsiooniprintsiipi magnetinduktsiooni kohta.
    Kui magnetvälju tekitab mitu magnetit, siis nende magnetinduktsioonid liituvad nagu
    vektorid , arvestades igaühe suunda.
  • Sõnasta ja oska kasutada “parema käe rusikareeglit” magnetinduktsiooni või voolu suuna määramiseks?
    Kui haarata juhtmest parema käega nii, et pöial osutab juhtmes oleva voolu suunas, siis sõrmed näitavad jõujoonte suunda ümber juhtme.
  • Millised võimalused on magnetvälja olemasolu kindlaks tegemiseks?
    Magnetvälja olemasolu saab kindlaks teha rauapuruga, magnetnõelaga või vooluga
    juhtmeraami abil. Rauapuru asetub mööda mõttelisi jooni, mida nimetatakse magnetvälja jõujoonteks. Magnetnõelad pööravad oma teljed piki nende joonte puutuja sihti ja vooluga juhtmeraam pöördub nii, et raami pinna ristsirge ühtiks magnetinduktsiooni vektori sihiga (raami pind jääb risti jõujoontega).
  • Miks magnetvälja nimetatakse pöörisväljaks?
    Et magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned (alguse ja lõputa) ja magnetvälja töö suletud trajektooril ei võrdu 0-ga, siis loetakse magnetvälja pöörisväljaks
  • Mida iseloomustab Lorentzi jõud?
    Lorenz’i jõud on magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud.
  • Millest ja kuidas sõltub magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud?
    See jõud on seda suurem, mida suurem on liikuva osakese laeng (q) ja kiirus (v), ning mida suurem on magnetinduktsioon (B). Suurim jõud mõjub jõujoontega risti liikuvale laetud osakesele.
  • Kuidas “vasaku käe reeglit” kasutada Lorentzi jõu suuna määramiseks?
    Kui magnetinduktsioon on suunatud vasaku käe peopessa ( peopesa N-pooluse poole) ja välja sirutatud sõrmed näitavad kuhu poole liigub positiivne laeng, siis risti sirutatud
    pöial näitab magnetjõu suunda liikuvale laengule
  • Miks Lorentzi jõud ei suurenda laetud osakese kiirust? Mis osakesel muutub Lorentzi jõu mõjul?
    Kuna jõu suunda on risti liikumise kiirusega, siis selline jõud ei suurenda ega vähenda kiirust. Lorentz ’i jõud ei muuda olemasolevat energiat, sest sellise jõu töö oleks 0. . Kui aga tööd ei tehta , ei saa energia muutuda. Lorentz’i jõu mõjul muutub vaid
    laengu liikumise suund (trajektoor muutub kas ringjooneks või spiraaliks).
  • Füüsika KT konspekt-MAGNETISM #1 Füüsika KT konspekt-MAGNETISM #2 Füüsika KT konspekt-MAGNETISM #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor monsu123 Õppematerjali autor
    Füüsika KT konspekt: MAGNETISM

    Sarnased õppematerjalid

    Magnetism-magnet referaat
    17
    docx

    Magnetism, magnet referaat

    JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Füüsika referaat Insert name here 9.a Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................3 Magnetväli....................................................................................

    Füüsika
    Magnetismi üldine konspekt
    2
    docx

    Magnetismi üldine konspekt

    Ivptk. MAGNETISM 1.Mis on magnetväli, mis on selle tekkimise põhjuseks? Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha pool tekitatavat välja. Magnetväli tekib laengu kandjate liikumse tulemusel. 2. Mis on püsimagnet, selle poolused, kuidas käituvad magneti poolused omavahel? Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Poolused on Põhja (N)- ja Lõunapoolus (S). Eripoolused tõmbuvad, samaliiki poolused tõukuvad. 3.Kirjelda Oerstedi katset, millised järeldused sai sellest teha? Taani füüsik Oersted pani tähele, et vooluga juhtme läheduses pöördub magnetnõel põhja- lõuna sihist kõrvale. Järeldused: 1. Vooluga juhtme ümber on nähtamatu keskkond, mis mõjutab magnetnõela jõuga- magnetväli. 2. Magnetvälja tugevus on võrdeline voolutugevusega. 3. Magnetvälja suund sõltub voolu suunast juhis. 4.Sõnasta Ampere'i seadus, selle valem ja tähtede tähendus? Ampere uuris millest ja kuidas sõltub vooluga juhile magnetvä

    Füüsika
    Elektromagnetism
    128
    pdf

    Elektromagnetism

    4. Voolude vastastikmõju. Magnetväli Voolu magnetiline toime S N Hans Christian Oersted • Taani füüsik ja keemik, Sünnikoht Rudkobing • Füüsikaprofessor. Ehitas esimese termoelektrilise patarei. • 1825 kasutas esimesena alumiiniumi eraldamiseks pihustamismeetodit (1777-1851) Oerstedt’i katse (1820) • Vooluga juhi lähedale asetatud magnetnõel pöördub voolu toimel. • Kui muuta voolu suunda, muutub ka pöördumise suund. • Kui voolu ei ole, siis nõel võtab tagasi esialgse asendi. Püsimagnet • Püsimagneti magnetomadused on põhjustatud aine aatomite koosseisu kuuluvate elektronide omamagnetväljadest • Kui elektronide magnetväljadel rauatükis ei ole eelistatud suunda, siis rauatükil magnetväli puudub • Kui aga elektronide omamagnetväljad on välise magnetvälja

    Elektrimaterjald
    Magnetismi mõisteid
    1
    rtf

    Magnetismi mõisteid

    1.Magnetväli- liikuva laetud keha poolt tekitatud väli. 2.Püsimagnet - keha, mida alati ümbritseb magnetväli nt raud,nikkel,koobalt. 3.4.Oerstedi katse- Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ja magnetnõela keskme kinnituspunkt. 5. 1A definitsioon- Kui kahe paralleelse lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on 1m ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2.10astmes -7, njuutonit, siis on voolutugevus juhtmetes üks amper.6. Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. 7.Vasaku käe reegel- Kui vasaku käe väljasir

    Füüsika
    Magnetism
    26
    ppt

    Magnetism

    Magnetism Magnetväli eksisteerib alati vooluga juhtme ümber Püsimagnet keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel Magneti poolused kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam Magnetvälja põhiomadused: magnetvälja tekitab elektrivool magnetväli avaldab mõju elektrivoolule Pool dielektrikus südamikule keritud traat Elektromagnet raudsüdamikuga pool Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub ja sellega magnetväli tugevneb Elektromagnetil on püsimagnetiga võrreldes järgmised eelised: 1) tema magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolutugevuse suuna muutmise teel 2) voolu välja lülitamisel elektromagneti magnetväli kaob Elektromagnetväli sõltub: voolutugevusest (mida tugevam vool seda tugevam magnetväli) keerdude arvust (mida rohkem keerde seda tugevam magnetväli) Elektromagneti kasutamine: 1) elektromagnetkraana 2) elektrikõlisti 3) telefon 4) mi

    Füüsika
    Keskkooli füüsika kordamine
    1
    odt

    Keskkooli füüsika kordamine

    1. Püsi- ja elektromagnetid. Magnetvälja suund. Püsimagnet on 6. Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud. Ampere'i 11. Magnetvoog. Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi keha mida alati ümbritseb elektriväli, neid on erineva suuruse ja seadus. Magnetinduktsioon. Vooluga juhtmele magnetväljas terve pinna. kujuga. Püsimagnetite omadus on tõmmata raudesemeid ligi mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja sealhulgas ka rauapuru. Püsimagneti erinimelised poolused magnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse tõmbuvad, samanimelised poolused tõukuvad. Kui kaks poolust vahelise nurga siinusega. Jõud on risti nii juhtme kui korrutisega. poolitada, on mõlemal olemas mõlemad poolused. Magnetvälja magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe ree

    Füüsika
    Füüsika kontrolltöö
    2
    odt

    Füüsika kontrolltöö

    1. Püsi- ja elektromagnetid. Magnetvälja suund. Püsimagnet on keha mida alati ümbritseb elektriväli, neid on erineva suuruse ja kujuga. Püsimagnetite omadus on tõmmata raudesemeid ligi sealhulgas ka rauapuru. Püsimagneti erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised poolused tõukuvad. Kui kaks poolust poolitada, on mõlemal olemas mõlemad poolused. Magnetvälja suund on alati positiivselt negatiivsele. 2. Voolu magnetväli ja selle kirjeldamine. Jõujooned. Joonised. Vooluga juhe avaldab magnetväljale orienteeruvat mõju. Magnetvälja jõujooned -mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 3. Kruvireegel magnetvälja suuna määramiseks. Magnetvälja suund oleneb voolu suunast juhtmes ja seda saab määrata kruvireegli abil: kui paremkeermega kruvi liigub voolu I suunas, siis kruvi pöörlemissuund ühtib juhet ümbritseva magnetvälja jõujoonte suunaga. 4. Maa magnetvälja poolused. Maakera põhjapoolkeral asub Maa magne

    Füüsika
    Magnetism - magnetvälja konspekt
    4
    docx

    Magnetism - magnetvälja konspekt

    MAGNETISM Magnetväli Magnetväli - eksisteerib alati vooluga juhtme ümber. Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Sõna magnet on tulnud Kreeka linna Magnesia nime järgi. Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam. Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) kui teda tugevasti koputada 2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Mis põhjustab püsimagnetil magnetvälja? Magnetvälja tekitavad osakesed,millest püsimagnet koosneb. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. Voolu magnetv?

    Elektrotehnika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun