Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage feodaalkorda järgmiste märksõnade põhjal... Vasalli kohustused tv. 29 + õp. 134-135 Läänistamine erinevatelt senjööridelt tv. 29 Minu vasalli vasall ei ole minu vasall tv. 29 Läänide muutmine pärusvaldusteks tv. 29 2. Millised etapid tuli rüütliks saamiseks läbida? Milline tähendus oli turniiridel keskaegses ühiskonnas? Nimeta kaks! Õp. 137 Õp. 144 3. Selgitage linnastumise mõju... mõisamajanduse arengule tv. 32 õp. 151 talupoegade olukorrale tv. 32 4.Vali üks järgmistest kuningatest ja seleta kahe näite abil, kuidas ta tugevdas kuningavõimu: Phili...
karuäke 14. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Pärisorjus on pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. ???????? 15. Vasallid ühinesid oma huvide kaitseks rüütelkondadeks. 16. Linnuseid rajati maa kindlustamiseks. 17. Talupojad jagunesid: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, sulased, teenijad, träälid. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus. 18. Vasallide õigus muutus kindlamaks, kuna vasallid rajasid oma läänide haldamiseks eramõisaid. 19. Kõrgemaid vaimulikke nimetati toomhärradeks. 20
andsid töpseid juhtnööre maarahva õpetamiseks. Koos ristiusuga jõudsid Liivimaale tsisterlased. Kuigi ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist, osalesid just tsisterlased aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Eestis rajasid mungad oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Tsisterlaste vahendusel jõudis maarahvani mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus, aiakultuur+ esimesed vesiveskid. vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi, nii et peagi kujunesid tsisterlased ikkagi talupoegadelt kogutud andamitest elavateks suurmaavaldajateks. Sellega kaasnes paraku ka usuelu allakäik. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades: dominiiklased jäid ankrusse Tallinna ja Tartusse, ning frantsisklased Viljandisse, Trtusse, ja Rakverre. Erinevalt tsist. püüdlesid domin. ja frant. suuremale avatusele
feodalismiks. Feodaal omas maavaldust ning kohtuvõimu sõltlastest talupoegade üle. Talupoeg kandis koormisi ja tõi andameid feodaalile, feodaal omakorda kaitses talupoegi. Kujunes välja feodaalne hierarhia , st. sõltuvuspüramiid, mille tipus oli kuningas, monarh. Järgnesid suurfeodaalid: hertsogid, krahvid. Suurfeodaalid läänistasid maa väikefeodaalidele, kes omakorda andsid osa sellest väikerüütlitele. Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid, valitseja oli aga isand e. senjöör. Vasall andis senjöörile truudusevande, tõotades teda ustavalt teenida. Vasalli kohustused senjööri ees olid: sõjaline ja rahaline abi ning nõu. Senjööri kohustused: eestkoste, kaitse kohtus, ülalpidamine. Karl Suure riigi lagunemise algas Lääne-Euroopas feodaalse killustatuse ajajärk, mis tähendas seda, et maa oli jagatud iseseisvateks feodaalvaldusteks, mille isandad tundsid end oma aladel täielike peremeestena
PTK 13 Keskajal sai alguse feodaalne killustumus, mis tähendas, et keskvalitsus oli nõrk ja riigivõimu korraldasid vasallid ehk suurfeodaalid. Kuningavõimu tähtsus vähenes ning tema ülesandeid (kohtumõistmine, maksude kogumine) anti üle vasallidele. Selline riigisüsteem oli iseloomulik kogu Euroopale, eriti aga Saksa-Rooma keisririigile. Kõige vähem killustunud riik oli Inglismaa, kus tegutses kuninga ametnikuna serif ning kõigi astmete vasallid vandusid kuningale truudust. Keskaegsel riigil puudus kindel territoorium ja selle liitis ühtseks valitseja, kellel võis valdusi olla väga erinevates paikades. Valitseja surma puhul võis riigi mitmeks osaks liita, kuid abielu kaudu sai ka mitmeid riike ühendada. Kuid sellised riigid lagunesid ruttu, sest nende riigikord ja kultuur oli liiga erinev. VALITSEJA Keskaegses riigis sõltus rahva heaolu valitseja isikuomadustest. Edukas kuningas suurendas
riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud välja minekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. · Läänivaldused- vasallidele sõjateenistuse eest jagatud maa. Läänide suurus oli küllaltki erinev, lääni suuruseid hinnati adramaades. · Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul üha kindlamaks · Läänid ei olnud esialgu Liivimaal pärandatavad, surma korral langes lään maaisandale tagasi. · 1315.aastal said Taani kuninga vasallid õigus pärandada lääni isalt-pojale. · 1329.aastal võis pärandada isalt-tütrele. · Teistes Liivimaa väikeriikides oli pärimisõiguse areng aaeglasem. · Tartu piiskopi vasallid said 1450aastal, Saare-Lääne piiskopi vasallid tõenäoliselt alles 1524.aastal. · Ainult ordu alal jäi kuni keskaja lüpuni kehtima lääni mittepärandatavuse põhimõte. · Vasalli-senjööri isiklik läänisuhe keskaja lõpuks muutus pelgalt formaalsuseks, nimetus "vasallid"
1)Milles seisnes feodaalkorra olemus? Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte. · Senjööri ja vasalli suhe · Feodaalid läänistasid maid edasi väikevasallidele senjöör ei saanud vasalli vasalli käsutada! · Vasallid pärandasid lääni pojale edasi kujunesid senjöörist sõltumatud pärusvaldused! · Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu poliitiline ebastabiilsus ja kodusõjad! 2) Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhtmõtted · Rüütel pidi olema ustav, heldekäeline ja vahva · Ustav oma perele, senjöörile, riigile 3) Mis eristas turniire tegelikust lahingust? Mida tähendasid need keskaegse rüütelkonna jaoks?
Kas keskaja võimustruktuurid olid inimest kaitsvad või hävitavad? Keskaeg algas 1535. aastal. Siis olid võimul vasallid ja piiskopid. Vasallid ja piiskopid elasid linna ja talupojad maal. Talupoegade elu maal oli poole raskem ja keerulisem kui vasallide ja piiskoppide elu linna. Kuna talupojad pidid koguaeg raskeid töid tegema. Keskaegse orduriigi valdused sirutusid katkematult Leedu piirist kui Soome laheni. Tähtsamateks tugipunktideks olid Viljandi ja Tallinn. Orduriik jagunes väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid foogid ja komtuurid. Liivi ordut juhtis ordumeister.
Eestimaa hertsogkond Lääniaadli teke Linnuste rajamised maa kindlustamiseks. Linnustesse rüütlitest läänimehed (maa kaitse). Saksa ordule polnud läänimeeste abi tähtis > ei läänistatud > linnustesse ordurüütlid Lääni saamine > lojaalsus, võitlusvõimelisus, jõukas. Vasallid Põhja-Saksamaa väikeaadlid, teenistlased; ka kohalikud ülikud (Lõuna- Eestis vähem); mitteaadlikest seiklejad, linnakodanikud, kaupmehed. 13. saj vasallid elasid linnustes, külastasid vaid paar korda aastas valdusi > vaikepidud talupoegadega, maksti andamit. 13. saj II pool eramõisate ehitamine Talurahva õiguslik seisund Enamus talupojaseisuses. Tunnistati isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Jõukuse kasv, hansakaubandus > suuremad võimalused. Palju koormisi (viljakümnis, hinnus), erimaksud, ehituste kohustus. Vabad mehed sõjateenistuskohustus. 1507 talupoegade relvakandmisõiguse tühistamine
* Hinnus naturaalmaks, mida maksti kümnise asemel. 1/10 kümnisest vöi hinnusest läks kohaliku preestri ülalpidamiseks. * Teotöö töö möisapöllul. Kuni jüriöö ülestöusini (1343.a) oli teotöö osa talupoja koormistes väga väike. 1-2 päeva aastas. 3. Eesti ala oli poliitiliselt ebastabiilne. 13. sajandil Harjumaa ja Virumaa vallutanud ja need Eestimaa piiskopkonnaks ühendanud Taani kuningriigi võim oli 14. sajandi keskpaigaks oluliselt nõrgenenud ning Taani vasallid Eesti piiskopkonnas olid jagunenud taanimeelseks ja saksameelseks kildkonnaks. Kuigi piiskopkonna keskuseks olev Tallinn oli lojaalne emamaale, moodustasid tervelt 80% maavasallidest sakslased. Kriisis olev Taani riik polnud võimeline Eesti piiskopiriiki valitsema ning kohapealsed suurvasallid hakkasid aktiivselt oma huve taga ajama. Nii tekkis konflikt suurvasallide ja väikevasallide ehk eestlaste vahel.
Tekkinud tylid lahendati Danzingi kongressil kuna puhkenud probleemid olid rahvusvahelise kaaluga. Kongressil osalesid k6ik VL poliitiliste j6udude esindajad. Kongressil otsustati et Riia piiskop peab olema ordu liige, ordu ei tohtinud enam n6uda vasallide ja piiskopkondade osav6ttu ordu s6jategevusest. Laiendati vasallide p2randamis6igust l22nidele ja tugevdati nende seisundit moodustades nyyd silmapaistva poliitilise j6u. XV saj j2tkusid sisev6ilused VL. Vasallid kaldusid rohkem ordu kui piiskopkonna poole 1421 alates hakati pidama VL yldisi maa2evi, arutati t2htsamaid v2lispoliitilisi kysimusi pyyti lahendada omavahelisi tylisi, m22rati makse... Vasallid ja linnad astusid aktiivsesse poliitikasse. XIV sajandil VL v2lispol. Seisund n6rgenes. Naaberriigid moodustasid liite ja tugevnesid VL ei suudetud v2lisohu korral yhenduda yhtseks j6uks. 1385 mood. Poola ja Leedu personaaluniooni (Poola kuningas ja Leedu suurvyrst yks isik)
18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Harju-, Viru-, Järvamaa vasallid ja Tallinna linn alistusid Rootsi kuningale. 1561 – Liivi ordu, Riia peapiiskop ja Liivimaa vasallid alistusid Poola kuningale. 1563 – 1570 – Rootsi ja Taani (Poola) vaheline Põhjamaade Seitsmeaastane sõda. 1569 – Poola ja Leedu liituvad üheks riigiks Rzeczpospolita nime all. 1570 – hertsog Magnus määratakse Ivan IV poolt “Liivimaa kuningaks”.
1. Kümnis - 1/10 saagist, maksti põhiliselt teraviljast 2. Hinnus - 10 puuda rukist näiteks (kindlaksmääratud maks) Talupoeg maksis kümnist vasallile, kuid kui elas läänistamata maal, siis maksis maahärrale: ordumeistrile, piiskopile. 3. Kohaliku preestiri ülalpidamismaks 4. Kirikumaks 5. Linnuste-kirikute ehitamine, teederajamine. Seda tuli teha oma igpäevase töö kõrvalt. Esialgu teotööd ei olnud, sest mõisa kui sellist veel ei olnud, kuna vasallid elasid linnustes. Esialgu talupojad säilitasid oma isikliku vabaduse. Nad võisid lahkuda, polnud sunnismaised. See olukord kestis kuni jüriöö ülestõusuni. Adramaa põllumaa mõõtühik. 1 adraga ülesharitav maa. Adramaa suurus võis olla 6-9 hektarit. Diötsees piiskopkond Vikat mõõtühik heinamaade mõõtmisel. Sama nagu adramaa. See hein, mis seal alal kasvab, on võimalik ära hooldad 1 in poolt.
· Senjööri ja vasalli suhe · Senjöör andis vasallile lääni (feoodi) kasutada · Vasall (läänimees) andis senjöörile truudusvande · Vasall pidi teenima senjööri sõjaväes, tegema kingitusi, andma nõu ja maksma lunaraha · Pt 19.1 Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte. · Feodaalid läänistasid maid edasi väikevasallidele senjöör ei saanud vasalli vasalli käsutada! · Feodaalid võisid olla mitme senjööri vasallid kellele pidi senjööride tülis alluma? · Vasallid pärandasid lääni pojale edasi kujunesid senjöörist sõltumatud pärusvaldused! · Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu poliitiline ebastabiilsus ja kodusõjad! · Pt 19.2 Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus? · Osa rüütleid ülikusuguvõsadest pärit germaani hertsogid, frangi krahvid · Feodaalidest rüütlitel suured pärusmaad, mida vasallidele läänistati
aasta algupoolel alustasid saarlased taas mässu Mäss kestis 8 päeva Lõppes sakslaste sõlmitud rahuga Saarlased pidid oma relvad viima Lihulasse, hävitama Maapensaarenimelise linnuse Rahu kindlustuseks tuli anda pantvange Kaks aastat kestnud Jüriöö ülestõus oli maha surutud Eestlased pidid karistust kandma ehitama sakslastele Saaremaale Maasilinna kivilinnus Jüriöö ülestõusu tagajärjed Muutused maa poliitilises kaardis Ordu sai endale pikalt ihaldatud valdused Eestimaa vasallid said raske hoobi, reaaljõud ja poliitline osatähtsus nõrgenes Marienburgis müüs Taani kuningas Valdemar IV kõik oma õigused Eestimaa kohta Saksa ordule 1343. 1345. aasta sündmused mõjutasid meie edaspidist ajalookäiku Aegade jooksul oli arenenud välja sunnismaisus ja lõpuks pärisorjus. Jüriöö ülestõus viimane püüd muuta sellist asjade käiku, kahjuks see luhtus Ülestõus murdis rahva vaimujõu mitmeks sajandiks Arvatakse, et paljud vasallid pärast ülestõusu tapeti
ning sarnaselt kahele varasemale, on seda võimalik ka eesti keeles lugeda. Jüriöö ülestõus sai alguse 1343. aastal. Erinevate jõudude kaalutlused: · Taani juba enne Jüriöö ülestõusu puhkemist oli Taani huvitatud Põhja-Eesti müügist. Ühelt poolt seetõttu, et kaubandus, mis läbi P-Eesti toimus, ei toonud enam nii palju sisse, kuna Idakaubanduses hakkas domineerima Hansa liit. Ta ei saanud seda tulu, mida lootis saada. Teiselt poolt olid siinsed vasallid liialt iseseisvad. Kun oli kaugel, asehalduritel polnud nii palju võimsust. - Vasallid olid huvitatud endise olukorra säilimisest, ei olnud müügist huvitatud, sest nemad olid kättevõidelnud terve rea vabadusi, eesõigusi, ja ei olnud kindel, kas neeb vabadused ja eesõigused, mid anad seni, olles Taani võimu all säilinud, ka uue maaomaniku all säilivad. Uus maaomanik ei pidanud neid õigusi kinnitama/säilitama.
Nii oli vaja hakata veelgi laiemalt sõdalastele välja jagama valduseid. Kujunes feodaalsüsteem, kus sõdur andis ennast valitseja alluvusse, olles kohustatud saadud maa eest isandat truult teenima. Pikapeale muutusid saadud maad pärandatavaks ning nendest kujunesid läänid ehk feoodid. Kuid kas lääniisanda või vasalli surma korral tuli üksteisevahelist truudusvannet alati uuendada. Vasall võis kuningalt saadud maad ka omakorda edasi läänistada, tema vasallid olid truudusevandega seotud aga ainult temaga ja mitte kuningaga, kuid kui kuningas oma vasalli väeteenistusse kutsus, siis pidid sinna minema (kuninga vasalli juhtimisel ja kutsumisel) ka vasalli vasallid. 2 1.4 Feodaalne killustumine Aegamööda delegeeris kuningas üha enam võimu vasallide kätte ning need muutusid temast üha sõltumatumaks
Algul oli Talurahva õiguslik seisund hea. Kirik võis nõuda 1/10 kristlaste tööviljast. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Osaleti maakaitsmisel ja maaisandate sõjakäikudel. Kehtestati erimaksud. Teede, kirikute ja linnuste ehitamise kohustus. Koormised. Talupojad säilitasid isikliku vabaduse. Jüriöö ülestõus 1.Ülestõusu põhjused Võimuvahetuse õhkkond. Valdemar IV Atterdag otsustas Taani valduse Saksa ordule maha müüa. Taani vasallid kartsid vabaduste piiramist ning püüdsid otsuse elluviimist takistada. Eestlased proovisid sellises olukorras oma olukorda parandada. 2.Laiendatud kava ülestõusu käigust *1343.a 23.aprill relvastatud eestlaste mäss; eestlased valisid endi hulgast neli kuningat *Tallinna piiramine; pöörduti abipalvega Tartu foogti ja Pihkva vürsti poole *Haapsalu piiramine; kohalikud sakslased pöördusid abipalvega Saksa ordu poole
orduriik (ordumeister). Maapäev hakkas koos käima alates 1420. aastatest, sest Läänemere piirkonnas muutus jõudude tasakaal ning välisohu suurenemine sundis liivimaalasi koonduma. Need toimusid Valgas ja Volmaris. Maapäeva kutsus kokku, kas Liivimaa ordumeister või Riia peapiiskop. Sinna kuulus 4 seisust: 1. Piiskopkonna valitsejad ja kõrgemad vaimulikud 2. Ordumeister ja käsknikud 3. Vasallid 4. Linnade esindajad 4. Lääniaadli (vasallide) õiguste kindlustumine (§ 9) Lääniaadlite õiguslik seisund polnud esialgu eriti kindel, kuna läänid polnud pärandatavad. 1315. aastal aga said Taani kuninga vasallid õiguse pärandada lään isalt pojale (Valdemar-Eeriku lääniõigus). 1329. aastal laiendati pärimisõigus ka tütardele. 1397 muudeti läänid Harju-Virus päritavaks mõlemale soole kõrvasugulusastmetes kuni 5. põlveni
Kuigi feodaalkorra juures leidub palju tugevusi, siis tegelikkuses kujunesid feodaalsuhted sageli küllaltki keeruliseks. Tihti hakkasid läänimehed oma maid omakorda edasi läänistama. Siit tuleb ka lause: ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall." Seega, senjööril puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle. Tuli ka ette, et feodaalid võtsid maid lääniks erinevatelt senjööridelt ja olid seega mitme senjööri vasallid. Vasallid rikkusid ka truudusevannet. Samuti muutus aja jooksul tavaks pärandada maavaldusi isalt pojale. Nii said läänidest perekonna pärusvaldused, mida valitsejal polnud enam võimalik tagasi võtta. Uute valduste saamine ajendas feodaale ka röövretkedele ning see põhjustas kodusõdu. Kuningad ei suutnud vasalle enam oma võimu all hoida. Kuigi feodaalühiskonnal oli mitmeid tugevusi ja see mängis suurt rolli keskajal,peavad ajaloolased Frangi riigi lagunemist ja Lääne-Euroopa killustumist 9
· Feodaalkorra olemus seisnes senjööri ja vasalli suhtes - vasall andis truudusevande ja oli seega senjööri kaitse all, senjöör aga andis talle maatüki. · Paljud läänimehed hakkasid omakorda läänistatud maid edasi läänistama. Tekkisid ka pärusvaldused ja valitseja võim nõrgenes, sest tal polnud võimalik neid maid enam tagasi võtta. 2. Iseloomusta feodaalsest ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte (2). · Paljud vasallid, kes olid truudusevande oma senjöörile andnud hakkasid oma maid omakorda edasi läänistama ja sellepärast ei saanud senjöör oma vasalli vasalle käsutada. · Läänistatud maade pärandamise tõttu polnud valitsejal võimalik neid maid enam tagasi võtta. 3. Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus (2)? · Päritolu - osad feodaalid olid vanadest ülikusuguvõsadest pärinenud vasallid (krahvi tiitel ja hertsogi tiitel).
hertsogkonna. Majanduslikult võimekuselt ja poliitiliselt kaalult järgnesid Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Eesti jagunes Saare- Lääne piiskopkond, Saksa ordu, Kuramaa piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Vallutusjärgsel ajal oli vasallkonna koosseis ilmselt väga kirju. Lääni võis saada iga lojaalne isik, pidi olema ka jõukas ja võitlusvõimeline. Et oma huve lääniisanda vastu kaitsta, moodustasid vasallid rüütelkonnad. Vasallid esindasid aadelkonda suhetes maaisandaga ja osalesid maaisanda kõrval nt valitsemisel . Maaisand ja talupoeg. 13-14 saj oli mõis eriline nähtus. Esimesed mõisad hakkasid tekkima 16. saj. Kujunes välja mõisatevõrk. 3.Keskaegse Liivimaa omavahelised suhted. Maapäev. -eestlased korraldasid pidevalt vastuhakke võõrvõimude vastu, sest õigused vähenesid. Ordu ja taani vahel olid tülid. Liivi ordu ja liivimaa piiskopi vahel, liivi ordu tahtis piiskoppe oma võimu alla.
Mõõgavennad said 1346. Aastal Saule lahingus semgalitelt ja leedulastelt lüüa ning nende riismed ühendati Saksa orduga. Nii moodustus Saksa ordu haru ehk Liivi ordu. Liivi ordul oli sidemeid üle terve Euroopa. Vana- Liivimaa piiskopid Vana- Liivimaa kõrgeim vaimulik võimukandja oli Riia peapiiskop. Oma valdustes siiski oli igal piiskopil ilmalik võim. Oma võimu pärandada ei saanud kuna perekonda ei tohtinud piiskopil olla. Läänimehed Läänimehed ehk Vasallid kaitsesid lääniisandat. Selle eest anti neile maad või mõni muu tuluallikas. Kuningas Valdemar II ( Põhja Eesti, Taani kroon ) jagas suuri maatükke välja lahkel loal. Taani hindamisraamat XIII sajandist pärit. On Eesti varasema ajaloo oluline allikas. Kivikirikud XIII sajandil hakati ehitama ilma tornita kirikuid. Vajaduse korral pidid need ka vaenlase eest kaitset pakkuma. Põlisrahvas Pärast võõrvallutust kujunes Eestis välja feodaalkord
vallutada uusi maid. Sõda lõppes aga eestlaste kaotusega ning seejärel liideti Eesti Lääne- Euroopa kristliku kultuuriga. Peale Eestimaa vallutamist toimus pikka aega siinsete maade jagamine erinevate ordude ja riikide vahel. Pärast maade jagamist tuli aga maaisandatel oma valdused keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada, rajati linnuseid, kuhu pandi elama rüütlitest läänimehed, kelleks võisid enamasti saada Põhja-Saksamaalt pärit vasallid, kuid samas ka kohalikud ülikud, kaupmehed ja linnakodanikud. Hiljem läänimeesteks tõusnud eestlased võtsid kiiresti omaks uued väärtushinnangud, uue keele ning sulandusid vasallkonda. 13.saj keskel elas enamik vasalle maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid selleks, et koguda andamit talupojalt, kes võis vabalt maad kasutada. Sajandi lõpupoole siirdusid aga enamus vasalle maale ning asutasid esimesed eramõisad. Eestlaste jaoks toimus muutus, nende maa territooriumid olid
Ordu taotles kokkulepet , mille alusel oleks riiapeapiiskop tema oma. Vaheriik- Viru, Lääne ja Järvamaast. Taani ja ordu väed läksid södima ja vöitis ordu.1227 kapituleeriti Tallinn. Üritati moodustada ''paavstiriiki''. Mõõgavennad keeldusid tallinnast lahkumast. 1233 tekkis toomkiriku ees verine kaklus mõõgavendade ja paavstimeelsete vasallide vahel. Viimased kaotasid, oli ka eestlasi. Mõõgavenade ordu tegi laastava töö ja ja panid talupojad ja vasallid pidid körgeid makse maksma. Taani jäi oma maadest ilma. Tülid lahendati 1238, vaherahu ( stensby). Taani kuningas sai tagasi talinna koos viru-harjuga. Järva jäi ordule.Talurahvas jäi jalgu kodusödadele kus taani ja ordu kaklesiid. Kohaliku aadli kujunemine Püsivaid kaupmehi polnud, aga juurde kutsuti sakslasi, aadlikke. Maasi läänistati, kehtisid läänisuhted. Edasi pärnadus see isalt pojale.Maa-aadel. Järjest rohkem haarasid vasallsuguvõsad endale maad
ka saksa keele. · Vasallide side oma läänivaldustega jäi algul üsna lõdvaks. · 13.sajandi keskel elas enamik vasalle maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid paar korda aastas, et määratuid andameid vastu võtta. · Vakusepidu vasall ja talupoegade ühine söömaaeg, kus võeti andameid vastu. · Pikka mööda hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asutati esimesed eramõisad. Nende järgi võtsid palju vasallid endale uued lisanimed. Mõis oli eelkõige vasalli elupaik ja keskus, kuhu koguti andameid. Talurahva õiguslik seisund · Esialgu oli talupoegade õiguslik seisund küllaltki hea. · Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. · Eestlaste jõukus hakkas kasvama. · Hansakaubanduse edenemine(?). · Leppida tuli paljude koormisega, millest tähtsaim oli viljakümnis (protsentuaalne andam) või hinnus(kindla suurusega andam)
viima.Aga mungad jätkasid asjade välja viimist.Raehärrad olid vihased ja hoiatasid veel neid ja nõudsid nimekirja.Mungad ütlesid ,et nad homme toovad sest neil oli kolm päeva aega,et nimekiri koostada ja viia raekotta aga raad ,kes ei usaldanud neid palus hoopis kõik asjad sinna viia hoiule.Kui nad nii ei tee nagu raad käsib ,vastutavad nad ise selle eest ,mis neile kaela tuleb.Raad nõudis ka neilt linnavärava võtme. Mungad saatsid raele ühe kasti, mis vasallid olid annetanud ja nad teavitasid ka vasalle sellest.Kui vasallid teada said ,et nende asjad on raekojas ja nad tahtsid seda varastada. Niisiis raad saatis kasti kloostrisse tagasi. Ordumeister oli raele kirja saatnud ,mille kohaselt raad peab munkadele andma vasallide poolt annetatud väärtasjad ,uued jutustajad ei tohtinud enam Katariina kirikus jutustada,raad peab kloostri keldrist oma puntkambri välja kolima,raad peab kloostrist põgenenud mungad
Sõjaväeteenistuse eest andis ta oma vasallidele maatükke kasutada, hiljem hakati sellist maatükki tähistama lääniks ehk feoodiks ning selle valdajat vastavalt kas läänimeheks või feodaaliks. Kui feodaal teenistusest loobus, pidi ta ka maatüki tagastama. Kuna feodaalidest ratsanike osatähtsus sõjas kasvas, siis peagi moodustasid nad Lääne-Euroopas sõjavägede peajõu. Aja jooksul muutus tavaliseks, et vasallid pärandasid lääne isalt pojale, kuigi need olid antud vasallidele vaid kasutada. Feoodidest said perekonna pärusvaldused. Kuningate suutlikku vasalle oma võimu all hoida vähenes, see nõrgendas kuningavõimu nin suurendas poliitilist ebastabiilsust. Lääne-Euroopa killustatud ning Frangi riigi lagunemine oli paljude ajaloolaste meelest kaootiliselt arenenud feodaalsuhete tagajärg. Feodaalid võitlesid Ristisõdades ristiusu eest
moodustas rüütelvennad (valge mantel, musta ristimärgiga), kiriklikke talitusi korraldasid preestervennad, poolvennad täitsid mitmesuguseid kohustusi, teenisid teisi (kingsepad, pagarid kokad). 2. Tartu piiskopkond: piiskop elas Tartus Toomemäel. Suuremad ja tähtsamad linused olid Otepää. Kirumpää, Vastseliina. Piiskopkonnas oli rohkem maid läänistatud vasallidele, sest piiskopil polnud sellist sõjalist jõudu nagu ordul. Vasallid olid kohustatud piiskopi kutsel sõtta ilmuma. Vasallid aga tegutsesid võrdlemisi iseseisvalt ega allunud korraldustele. Ehitasid endale tugevad linnused (Tödwenid Rõngus, Tiesenhausenid Kavildas ja Kongutas). Vormiliselt oli Tartu piiskopkond piiskopile läänistatud Saksa-Rooma riigi keisri poolt, kiriklikult allus Riia peapiiskopile. 3. Saare-Lääne piiskopkond (samuti vormiliselt Saksa-Rooma keisri riigi lään, kiriklikult allus Riia peapiiskopile)
Keskaja inimene -tema igapäevaelu. Keskajal oli välja kujunenud väga erineva seisusega ühiskonna kihid. Selle heaks näiteks on feodaalne hirearhia, vasall suhted ja väga suured erinevused feodaalide ja talupegade vahel. Keskajal oli väga erinevate seisustega inimesi, välja oli kujunenud kastisüsteem, kus kõige alumisel kihil olid maaharijatest talupojad ja tipus olid senjöörid. Sinna vahele jäid aga rüütlid, krahvid, markiirid, hertsogid, parunid- feodaalid ja vasallid. Käesolevas arutluses käsitlengi ma erinevaid ühiskonna kihte, keskaja inimese elupaika, riietust ja toitu võrreldes talupoegade elu feodaalide omaga. Keskajal oli välja kujunenud feodaalne hirearhia, mille tipuks olid kuningad ja alumiseks osaks väikevasallid. Kuningas läänistas suuri maa-alasid suur-feodaalidela ja nemad omakorda edasi vasallidele. Vasallide ülesandeks oli koguda neil maa-aladel elavatelt talupoegadelt makse
(Õ.lk.55-56) – pinged ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Vana-Liivimaa oli killustunud (mitu erinevat väikest riiki) Ei tahtnud omavahel koostööd teha. Talupojal tekkisid uued kohustused: kümnis, hinnus (kindla suurusega maks), andam (mitte-rahaline), kirikumaks (1/10 kümnisest), sõjateenistuskohustus, ehituskohustus (kirikud, teed, sillad) 4. Millest tulenes Vana-Liivimaa poliitiline ebastabiilsus? (Õ.lk.57) – Harju ja Viru vasallid. Kodusõda. Ordu vastu moodustasid ühisrinde Riia linn ja temaga liitunud peapiiskop. Ebastabiilne olukord ja mõlema poole pidevad kaebused sundisid paavsti siia saatma oma eriesindajat, kes koostas protokolli 30-meetrisel pärgamendirullil. 5. Mida kujutas endast Taani hindamisraamat? (lk.58) – 1241aastast pärinev Taani hindamisraamat, mille Eestimaa kohta käivas nimistus on ainult 3 mõisat. 6. Millised olid Jüriöö ülestõusu põhjused? (Õ.lk
Piiskopid jagasid võimu toomhärradest koosnevate toomkapiitlitega Saksa ordu alal teostasid võimu komtuurid ja foogtid Maa jagunes maaisanda domeenideks, mida harisid talupojad Domeeni tuludest kaeti riigi valitsemise ja maaisanda isiklikud kulud Maaisandad jagasid maa halduspiirkondadeks e ametkondadeks (keskus ametimõis) Ametkonnad jagunesid vakusteks, mis koosnesid 4-6 külast Vasallid said sõjateenistuse eest läänivaldused Vasallid rajasid oma läänide haldamiseks eramõisad Taani kuninga vasallidel pärandamisõigus Vasallidel läänistatud aladel kohtuvõim talupoegade üle Hakati rääkima rüütli-seisusest Poliitiline jaotus Koosnes viiest iseseisvast riigist Suurim ja tugevaim Saksa ordu Liivimaa haru, Põhja-Eesti, Kesk-Eesti, osa Põhja ja Kesk- Läti Riia piiskopkond, piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim, Põhja-Läti
Baltimaad pärast Liivi Sõda Liivi sõja järel (1558-1583) järel jagunes Eesti ja Läti ala mitme riigi vahel. Rootsile kuulunud Põhja-Eesti kandis kuni 20.sajandi alguseni Eestimaa nime. Lõuna- Eesti koos Põhja-Lätiga jäi Poola võimu alla. Seda ala nimetati Liivimaaks. Läti lääne- ja lõunapoolsem osa Kuramaa oli pikka aega omaette hertsogiriik. Kura- maa hertsogid olid küll Poola kuninga vasallid, kuid Kuramaa asjadesse poolakad enamasti ei sekkunud. Taanile kuulus Saaremaa. Liivi sõja järel kujunenud võimupiirid ei püsinud kuigi kindlana. Nii Poola kui ka Rootsi soovis kogu Baltikumi endale. 17.sajandi algul puhkeski Poola ja Rootsi vahel uus sõda, mis kestis vaheaegadega ligi kolmkümmend aastat. Sõja alguses ei saavutanud kumbki pool otsustavat edu. Rootslasi peeti tollases Euroopas talupoeglikeks ja julmadeks barbariteks, Poola äratas seevastu poolehoidu oma kõrge
1. Liivi sõja eeldused ja põhjused · Venemaa, poola, rootsi ja taani olid tugevnenud ja igkasid ülemvõime läänemerel. · Liivimaa riigid olid omavahel vainujalal ja nõrgad ning see andis tugevatele naabritele võimaluse. · Venemaa kehtestas tartu maksu 2. Sündmused eesti ja liivimaal 1561 aastal · Harju-viru vasallid, läänemaa aadelkond ja tallinn vandusid truudust rootsi kuningale. Pärast seda tulid rootsi väed tallinna · Sõlmiti vilniuses leping ordu ja riia peapiiskop andsid ennast täielikult poola kuninga võima alla 3. Liivimaa kuningriik- ala, mille ivan 4 andis magnusele. Selle keskmeks oli põltsamaa. Härgamäe lahing- sest see tegi väga raskeks liivimaa seisundi ja see jäi viimaseks välilahinguks üldse. 4. Eerik XIV- rootsi kuningas
Maakaitse: kes läks sõjaväkke, sai maaläänistuse, kuid Liivimaa ordu ei tahtnud alguses läänistada, sest linnus mehitati ordurüütlitega. Maa haldamine: vasall haldas läänistatud ala, läänistamata ordualad jagati ametkondadeks, mille eesotsas olid komtuurid ja foogtid Riigi tulu: tuli talupoegade tööst, läänivaldustes mõisad, kus töötasid talupojad Riigikohtupidamine: läänistatud aladel pidasid kohut vasallid, ordumaadel komtuurid ja foogtid. PILET 3 1) Muutused ühiskonnas varasel metalliajal Varanduslik ebavõrdsus Kindlustatud asulad ( => eraomad), siiski elas suurem osa avaasulates Maapealsed kalmed (kivikirstkalmed) Pealik ehk „kuningas“ (<- kihistumine) 2) Jüriöö ülestõus Mis – Harjulased piirasid Tallinnat, läänemaalased Saare-Lääne piiskopist piirasid Haapsalu
pärisorjastatud ja sunnismaised. Suurimaks katseks taastada muistne eestlaste iseseisvus oli Jüriöö ülestõus (1343-1345). Keskajal (13-14.saj.) kujunesid Eesti alale linnad (9 tk), mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks. Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu) osalesid hansakubanduses Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Omavaheliste pingete leevendamiseks ja välissuhete parandamiseks pidasid Vana-Liivimaa seisused (Liivi ordu, piiskopid, vasallid ja linnade esindajad) alates 15.sajandi algusest maapäevi. Valitsevateks ehitus- ja kunstistiilideks olid romaani stiil (kuni 13.sajandi lõpuni) ja gooti stiil (13.sajandi lõpp-16.sajand). 1520-ndatel aastatel jõudis Eesti alale usupuhastus, mille tulemusena jäi Eesti ala kuni 17.sajandi alguseni usuliselt jagatuks ,½ olid katoliiklased ja ½ luterlased. Usupuhastuse tulemusena pandi alus eestikeelsele kirjasõnale- 1525 esimene teadaolev eestikeelne trükis; 1535 esimene osaliselt
Teoorjus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Rüütelkondade kujunemine maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid tuge vasallidelt, huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Keskaeg Eestis 1227.aasta Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpp 1558.aasta Liivi sõja algus. Keskaja alguseks loetakse Eesti ajaloos 1227. aastat, mida loetakse Eesti Muistse Vabadusõja lõpuks. Selle sündmuse tagajärjel jagati Eesti ala maaisandate vahel, keda enne Jüriöö ülestõusu oli 4. Maaisandad jagasid osa oma valdusi läänimeestele e vasallidele
7. Iseloomusta Vana-Liivimaa sise- ja välispoliitilise olusid. Sisepolootika Liiviordu mõjuvõim kasvas 1347 anti Liivimaa ordumeistrile Harju-Viru Toomhärra senine ordumantliga sarnanev valge rüü asentati mustaga Vana-Liivima piiskopkonnad langesid Liivi ordust sõltuvusse 1396 vallutas ordu endale kõik Tartu piiskopkonna linnused Danzigi kongres, kus otsustati, et Riia peapiiskop peab olema valitud ordulaste seast ja vasallid ei pidanud ennam sõjakäikudes osalema Välispoliitika Välispoliitiline seisund halvenes 14saj. Riik oli killustatud, naabrid tugevad. 1480 Ordu üritas vallutada Pihkvat 1481 rüüstas Venemaa Liimaad, tehti 10 aastane rahulepping, sest Moskval veel polnud jõudu Liivimaa täelikuks vallutamiseks. 1501 tungis Plettenberg suure väega Venemaale. 1502 ründasid jälle ja tungisid Pihkva
Jüriöö ülestõus 23.apr.1343-1345 Koostas: Kätlin Karpovski Eesti enne Jüriöö ülestõusu Põhjus Levisid kuulujutud, et Taani kuningas kavatseb Harju- ja Virumaa Saksa ordule maha müüa. See puudutas eelkõige vasalle, kes olid muutunud võimsaks ja isesesvaks jõuks Vasallid püüdsid Harju ja Viru müüki igati takistada, et saavutatud õigused ei kaoks. Taani ja Liivi ordu leppisid 1341.a. Eesmärk Pühkida võõras võim minema ja alistuda Rootsi kuningale, kes oli Harju-Viru omandamisest sammuti huvitatud, tehes seda aga suhteliselt tugevalt positsioonilt ja omadel tingimustel. Ülestõusu puhkemine Märgutulena süüdati kõrgemal kohal seisev maja.
maavaba vabatalupoeg mõis mõisa külast eemal asuv suurem omaette talu kabel külakatoliikluse keskus Hansa liit kaubalinnade liit. Sinna kuulusid Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Foogt oma haldusüksuse käsknik komtuur oma haldusüksuse käsknik Danzigi kongress toimus 1397 a. . Tülid Vana Liivimaa maahärrade vahel. Osa võtsid ka Saksa ordu kõrgemad aukandjad. Riia peapiiskopkonna inkorporeerimine ; Harju Viru vasallid said Junginengi armukirja ; Piiskopkonnad aga vabanesid kohustustet alluda ordule sõja korral. Vana-Liivimaa maahärrad: Harju-Viru maahärraks Taani kuningas Tartu piiskopkond Tartu piiskop Saare-Lääne piiskopkond Saare-Lääne piiskop Kuramaa piiskopkond Kuramaa piiskop Liiviordu alad ordumeister Riia peapiiskopkond Riia peapiiskop Roll ei olnud just väga suur, sest seal pidi otsustama nende riigikeste asju aga una
Lõplikult kujunesid Vana- Liivimaa piirid välja sajandi lõpuks, mil kõik balti hõimud peale leedulaste olid ristisõdijatele alistatud. Vana-Liivimaa jagunes mitmeks eraldi valduseks. 13. sajandi keskpaigast kuni 1346. aastani eksisteeris 6 sellist ala: Taanile kuuluv Eestimaa hertsogkond, Saksa ordu Liivimaa haru valdused, Riia peapiiskopkond ning 3 piiskopkonda, Kuramaa, Saare-Lääne ja Tartu. Sisepoliitikat iseloomustasid 4 seisuse (piiskopid, ordu, vasallid, linnad) pinged ja kodusõjadki. Vasalkond oli tekkelt erisugune. Taani kuninga ja piiskoppide vasallid koondusid rüütelkondadesse (Taani vasallid võib-olla enne 1250. aastat). 14.15. sajandil samastus vasall rüütliga, 15. sajandi lõpul hakati nimetama rüütlit aadlimeheks. Vasalkonnad ilmutasid tihti poliitilist iseseisvust, nad saavutasid läänide pärimisõiguse laiendamise naisliinile ja suguvõsa kõrvalmeesliinidele (Põhja-Eestis 1397, Tartu piiskopkonnas 15
härgmäe lahingus. Samal aastal puhkes põhjaeestis talurahva ülestõus. Talupojad kaebasid selle eest et kuigi nad maksavad ja asju siis neid ei kaitsta venelaste rünnakute eest et nende maad rüüstati. Kõik mõisnikud, kes ette jäid, tapeti. Nüüd mindi tallinna asemel piirama koluvere linnust. Sellest piiramisest ei tulnud midagi välja, sest ootamatu löögiga kohalikud vasallid talupoegade väe purustasid. 1561 tallinn, virumaa, harjumaa ja järvamaa vasallid alustusid rootsi kuningale. 1561 aastal alustus ordu poola-leedu kuningale. Aga need tallinna ja asjad olid alistunud rootsile ja siis tekkis sõda rootsi ja poola-leedu kätte saada ordu vanu alasi. Seda aastat loetakse vanaliivimaa lõpuks. 1560 aastatel sõjategevus jätkus aga siis ei tegelenud moskva suurvürstiriik sellega. 1560 aastatel puhkes uued kaks sõda. Poola rootsi vaheline sõda ja taani rootsi vaheline sõda. Poola rootsi vaheline sellepärast et need alad mis
(senjöörile) truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma; enamik Lääne-Euroopa keskaegseid ülikuid olid eodaalid. Rüütel- (1) sursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliten olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli; (2) sageli mõistetakserüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööridele vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud. Sunnismaisus- talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada pärisorjus- talupoegade sõltuvus isandast, talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas, ja oli kohustatud isanda heaks töötama mõis- suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad koormised- talupoegade kohustused isanda vastu; peamiselt mõisategu ja loonusrent
o tekkisid uut laadi sõjaväeorganisatsioonid. Kuna endine sõjavägi polnud enam piisavalt funktsionaalne , siis loodi uus kalli varustusega ja hea väljaõppega professionaalsetest sõjameestest (rüütlitest) koosnev sõjavägi. o vajadus luua stabiiline võimusüsteem. Kuningas lootis üha rohkem oma seaduste elluviimiseks vasalliteedi abil seotud meestele vastutasuks, aga pakkus ta neile oma kaitset. Kuninga otsesed vasallid oli suurfeodaalid ( hertsogid ,parunid jne) , kellele läänistati maad ja kes omakorda läänistasid seda väikevasallidele. Oma läänist kogusid nad talupoegadelt makse ning samuti teenisid nad sõjaväes. Kehtis põhimõte "minu vasalli vasall ei ole minu vasall" ehk kohustusi tuli kanda ainult sellele, kellele oldi truudust vandunud. Tänu sellele oli maa äärmiselt killustunud. Maatükk, mis oli vasallile kasutamiseks antud koos seal olevate talupoegadega
Algas 23.apr. 1343a. Hästi valitud algus ja põhjalikult ette valmistatud. Edu taheti saavutada ootamatusega. Ülestõusnute algedu oli suur. Mõisnikud peitusid Paide ja Tallinna müüride taha peitu. Pärats esimets rünnakut valiti 4 kuningat. Turu foogt pidi tulema leavastikuga 18.mai. Talinna alla. 4mail tapeti eestlaste esindajad. Ordu väed suunasid oma väed Läänemaale ülestõusnute vastu. Huvitatud oli 3 osapoolt: 1)Harju- Viru vasallid 2)Liiviordu 3)Maa põlisrahvas. Igal ühel neist olid omad huvid:1) kartsid kaotada oam seinised õigused 2)Liivi Ordu pidas end P-Eesti tegelikuks omanikuks. Nad olid nõus neid alasid ostma. 5)Jüriöö ülestõusu tähtsamad sündmused ja tulemus Saarlaste vanem Vesse tapeti. Ordu väed olid sunnitud lahkuma sula tõttu. Saaremaa jälle vaba.Ülestõus kestis rohkem, kui 2 aastat. Eestlased küll kaotasid selle, kuid ülestõusnutele sai osaks ragvusvaheline tunnustus.
Rahvaarv: 58 375 (01.01.2015) ehitasid hiljem oma linnuse Pindala: 84,54 km² Taani kuninga vasallid. Narva 8 adramaaga küla märgiti esmakordselt Taani
vajaliku varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka rahaliselt, näiteks sõjavangist lunastamisel. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli hoolt kanda, kandis nimetust feood ehk lään.Seega feodaal- ehk läänikorraks nimetati keskajal senjööri ja tema vasalli kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega. Kuna paljudes maades hakkasid vasallid neile läänistatud maid edasi läänistama, siis muutusid nad oma vasallidele senjöörideks. Kui varakeskajal oli tavaline, et läänid anti vasallidele ainult teenistuse ajaks kasutada, siis aja jooksul sai tavaks neid isalt pojale pärandada ning selliseid perekonnale kuuluvaid lääne nimetati pärusvaldusteks. Juba varakeskajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele. Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik ehk
jutsutab asjast nii: ,,Siis küsis meiser neljalt kuningalt, miks nad ometi sakslasi, noori ja vanu, nii armetult on tapnud ja surnuks löönud. Sellepeale vastas üks neist, neid olevat nii kaua piinatud ja vaevatud, et nad seda kauem enam sallida ega välja kannatada ei suutnud." Pärast seda saklased surmasid eestlastest läbirääkijad. Taanlaste palvel tulid ordu väed Harjumaale ja mässavad eestlased kaotasid Tallinna all peetud lahingu. Toetuse saamiseks sõlmisid Harjumaa ja Virumaa vasallid kokkuleppe orduga ja alistused selle kaitse alla, maikuu keskel võtsid ordu väed Tallinna linnuse enda valdusse. Hiljem saabusid viimased väed Põltsamaa foogtile appi ning eestlased pidid sohu taganema. Rüütlid läksid jalgsi sohu ning eestlased kandsid hävitavaid kaotusi. Seejärel piirati soo ümber ning eestlastele lubati armu anda, kui nad soost välja tulevad. 15 eestlast andsid alla ning neile anti armu. Järelejäänud 1600 eestlast hukati soos
valitseja ehk süserään, kes kandis tavaliselt kuningatiitlit ja keda peeti tinglikult kogu tema riigi maa omanikuks – maahärraks. Kuid ta ei omanud seda maad otseselt, vaid vasallide kaudu • - Vasallide kõrgeimal astmel seisid suurte pooliseseisvate üksuste valitsejad – hertsigid, krahvid, piiskopid jt. Need olid oma vürtskonnad, piiskopkonnad jm saanud süseräänilt laenuks ehk lääniks Feodaalsuhete kujunemise varasemal ajajärgul said vasallid maavaldusi tavaliselt benefiitsidena, st mittepärandatavate valdusena, mida tavaliselt anti eluajaks ja mille eest tuli tasuda teenistusega ratsaväes - Aja möödudes muutusid benefiitsid aga piiratud määral pärandatavaiks ehk feoodideks (millest kogu süsteemi üldnimetus) - Alles uusaajal suutsid aadlikud saavutada, et nende valdused muudeti täielikult nende . • - Eestit ja Lätit valitsenud Balti aadlikonnd saavutasid selle 18.sajandil Senjöör ja vasall •
andsis lääniisand talle nii kaitset kui ka toetust, see väljendus vasallile maavalduse annetamises. Tugeva valitsejaga valitsemisajal olid feodaalid kuulekad, kuid nõrkade valitsejate ajal suurendasid feodaalid oma võimu ja volitusi ning ajapikku loobusid üleüldse kuningate sõna kuulamast. Lõpuks jõuti seisukorrani, kus kuningas oli ainult "esimene võrdsete seas". Seega feodaalid kasutasid oma võimu ära ning kõikidel talupoegadel polnud võrdseid tingimusi. Selleks, et vasallid oma maalt ei lahkuks, muudeti nad sunnismaiseks. See on üks märk ühiskonna langusest. Varakeskajal mindi üle naturaalmajandusele kuna puudus keskne võim, mis majandust korraldaks. Kõik vajalik toodeti ise või saadi vahetuskaubanduse teel. Raha kasutati üha vähem. Sidemed rikaste idamaadega ning Euroopa teiste riikidega nõrgenesid. Kaubeldi vaid feodaalide jaoks vajalike luksusesemetga. Kuna suurt kaubandust ei toimunud, oli majandus languses.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
