1. NÄITUSED, LOENG 28.10 Söötmise loengus protsentarvutused, keemia ja matemaatika. Miks? Ülevaade tõu esindajatest – võrdlusmoment Spetsialisti arvamus koerast – mitmeid kordi käies saab mitmeid arvamusi, mis annab päris hea arusaama oma tasemest. (Ka kindla inimese arvamuse saamiseks) Tunnustus ja reklaam kasvatajale ning ka aretuskoerale Kogemuste vahetamine kasvatajatega ning suhtlemine – väärtuslikud tutvused Hindamise aluseks tõustandard. Kohtunik spetsialiseerub mingile tõule, enne eksamit peab stažeerima hindava kohtuniku kõrval teatud arvu koeri. Eksami läbimisel saab selle tõu hindajaks, iga tõu jaoks eksam. Teatud arvu ühest rühmast tõugude eksami läbimisel antakse õigus hinnata terve rühma koeri. Allrounder – võib hinnata kõiki tõugusid. Tihti eelistatakse kasvatajakohtunikku – kasvatab hinnatavat tõugu ja on seega pädevam hindaja sellele tõule. CACIB, SERT ...
Karin Kõluvere 051824 Harjutustund Valimid 1. Arvuta üleriigilise omnibussi (n=1000) valimi mudel täites järgmise tabeli: Vanus Kokku % n= Mehed % n= Naised % n= 15- 19 9% 90 10% 100 9% 90 20-29 19% 190 21% 210 18% 180 30-39 18% 180 18% 180 16% 160 40-49 17% 170 18% 180 17% 170 50-59 17% 170 17% 170 18% 180 60-74 19% 190 16% 160 22% 220 Kokku 100% 1000 100% 1000 100% 1000 2. Esindusliku üleriigilise küsitluse puhul peavad olema kaetud kõik maakonnad vastavalt rahvastiku jagunemisele. Arvuta proports...
Semiootika konspekt Märgi väline kuju (nn märgikandja) ei ole veel märk. Ühed ja samad või väga sarnased märgikandjad võivad erinevates kontekstides tähendada erinevaid, vahel koguni vastandlikke asju. Nt samad geomeetrilised kujundid võivad erinevais kultuurides tähistada täiesti erinevaid asju (nt viisnurk, mis on ühtlasi nii Ameerika Ühendriikide lipul, kui ka sümboliseerib Nõukogude Liidu proletaarse revolutsiooni viie kontinendi ühendamist), samuti svastika Moodsa semiootika rajajad: Emile Durkheim Jules Henri Poincaré Sigmund Freud ... Gottlob Frege (1848-1925) Charles S. Peirce (1839-1914) Ferdinand de Saussure (1857-1913) Et olla vastastikku kasulikud, peavad kommunikatsioonis osalejad "rääkima eri keeli". Semiootika vaatevinklist kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu, st on teatud teadete (tekstide) hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiülene mehhanism. Selles m...
Kui inimene usub ja tunneb et tal on vajadus kaitsta oma kodumaad ja aidata oma rahvast, siis ta ka teeb seda. Inernetist uurides tuleb välja, et eestlaste kaitsetahet suurendavad riigikaitse aluse tunnid keskkoolides ja kutsekoolides. Inimesed, kes õpivad vabatahtlikult seda ainet, nende kaitsetahe on mitu korda suurem kui inimestel, kes õpivad seda peale sunnitult. Kindlasti suurendab ka noormeeste kaitsetahet ajateenistus, mille pikkuseks on 8 või 11 kuud. Kas valikaine „Riigikaitse alused“ on piisav riigi kaitseks? Riigikaitse on õppeaine, kus saadakse ülevaade relva-ja riviõppest ja esmaabi osutamisest . Lisaks sellele käsitletakse ainetundides tänapäeva julgeoleku-ja kaitsepoliitikat ning õpetatakse kaitsejõudude ülesehitust. Kindlasti ei propageeri riigikaitseõpetus militarismi. Aine on tihedalt seotud paljude teiste ainetega nagu näiteks ajaloo, kodanikuõpetuse, geograafia ja kehalise kasvatusega.
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Kreeka sõnast philosophia mis tähendab tarkusearmastus. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonnaspetsiifilised? Erinevatel filosoofidel on erinevad kontseptsioonid filosoofiast, koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Mis on teadmine? Mida võib teada? Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse? Ontoloogia küsib: Mis liiki asju on olemas? Millist liiki asju eksisteerib iseseisvalt? Loetakse tihti metafüüsika alla. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Eetika, esteetika, poliitikafilosoofia 6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Filosoofia kritiseerib, filosoofia analüüsib, filosoofia abstrah...
docstxt/14446731100027.txt
käskkirjaga nr 20-k. Õppekavast lähtuvalt on Orissaare Gümnaasiumi missiooniks toetada isiksuse kujunemist, kes tuleb toime järgneval haridustasemel, töömaailmas, ühiskonnas ja kellel on tahe õppida. Orissaare Gümnaasiumi ülesandeks on pakkuda kvaliteetset üldharidust ja kutseõpet merenduse ja piirivalveametniku erialal. Nii pakubki Orissaare Gümnaasium õpilastele välja sisekaitselise eelkutseõppe valikkursusena. Õppekavale toetuva sisekaitselise eelkoolituse ainekavast tulenev valikaine visioon on osaleda sisekaitselise eelkoolituse süsteemi loomisel, võimaldades Orissaare Gümnaasiumi gümnaasiumiastme õpilastel omandada esmased teadmised, oskused ja hoiakud, et tagada riikliku sisejulgeoleku jätkusuutlik areng. Eelkoolituse eesmärkideks on: 1. Võimaldada Orissaare Gümnaasiumi gümnaasiumiõpilastel läbida eelkutsealane koolitus sisejulgeoleku erialadel alates 1. november 2010. a. 2
minuga sõlmiti vastav leping. Samas ei saa, minu meelest, antud kirjatüki pealkirja arvestades, arutleda vaid õpetaja kui ameti enesehindamise ja analüüsi üle. Õpetajaks oleme me ju kõik, kasvõi oma laste jaoks ja siinjuures saaks seda teemat ju väga laiaks ajada, aga ilmselgelt tuleb püüda jääda ikkagi raamidesse ja arutleda selle üle kas üldse ja kuidas ma õpetajana oma tegevust hindan ja analüüsin. Kuna mina õpetajana olen siiski vaid valikaine õpetaja, siis ei pea ma ise end täieõiguslikuks õpetajaks ja ei ole sellest lähtuvalt enesehindamisele ja analüüsile väga palju tähelepanu pööranud ja sellega tegelenud. Antud kirjatükk annab selleks suurepärase võimaluse. Õpetamine üldises mõttes tähendab alati ka kasvatamist, mille käigus saab õpetaja õpilasele anda edasi teadmisi ja oma isiklikke kogemusi sellest, kuidas igapäevaelus paremini ja edukalt hakkama saada
või tahtmata on probleemid, mis mul sellel alal on ette tulnud, teisejärgulised. Selliste teisejärguliste teemadega on aga tihtipeale nii, et me inimestena jätame need iselahenemise staadiumisse lootes, et aeg näitab ja parandab. Õpetades politseinikuna Orissaare Gümnaasiumis sisekaitselist eelkutseõpet, olen ma alati kahes rollis korraga politseinik ja õpetaja. Politseinikuna täidan ma koostöökokkulepet kooliga, et osaleda valikaine õpetajana kooli õppetöös. Õpetajana pean ma õpilastele, kes selle valikkursuse on valinud, suutma oma ainet võimalikult huvitavalt ette kandma. Jõuan nüüd lähemale sellele probleemsituatsioonile, mille eellugu eelmistes lõikudes juba kirjeldasin. Otsustasin tõstatada probleemina mitte niivõrd konkreetse olukorra, vaid üldise situatsiooni, kus praktikust peab saama teoreetik. Nii nagu paljude asjadega meie elus, on ka
Samas võiks minu arvates õpilastel olla rohkem kaasarääkimisõigust, see tähendab, kui meil on valikained (näiteks praegu majandusõpetus või meedia), siis neid peaks saama valida õpilased ise. Samamoodi võiks olla ka koolisiseste tasemetööde ja –eksamitega, siis võiksid õpilased samuti valida, millises aines nad teevad tasemetöö või eksami või hoopis mõne loovtöö. Praegu on see meie eest juba ära otsustatud. Ja kui oleme selle valikaine valinud, siis on meie kohustus seal tunnis ka käia või eksamit teha. Meie koolis on kohustusi rohkem kui teistes koolides. Nii palju tasemetöid, kui meil, tehakse vähestes koolides. Samuti kuna meie koolis on vähe õpilasi, siis peab igaüks meist käima rohkem kooli esindamas kui suuremates koolides. Tihti nõuab see lisatööd ja suurt ettevalmistust. Paljud õpetajad arvavad, et nende õppeaine on kõige tähtsam ja just
3 Teha õigeaegselt kodutöid/ Jälgida tuleb kõikide ainete Edu näeb igas aines kontrolltöid. kodulehtedel olevat infot, saadud kodutööde selleks tegin kausta hinnetes, vastavalt õppejõudude kodulehtedest. pingutusele. Lisaks: Õppisin varasemalt Pirita Majandusgümnaasiumis. Seal läbisin valikaine ''Karjääriõpetus" ehk karjääriplaneerimine, mille raames puudutasime teemasid nagu: CV, kaaskirja ja motivatsioonikirja kirjutamine; vaatlesime erinevaid inimtüüpe võimete tasandil; kirjutasime oma igapäevased kulud-tulud, leidsime mida kärpida kuludest, mida jälgida kulutades; käisime rühmaga Rajaleidja Karjäärikeskuses karjääritesti tegemas, millega saime teada oma tugevaimad küljed . Minu puhul oli selleks matemaatilis-loogiline mõtlemine.
ühiskonna vahekordade selgitamine, õpilase käitumise juhtimine, tema eksimuste ja väärsammude parandamine, iseloomu arengu suunamine, kutsevaliku küsimuste arutamine ja õpilasorganisatsioonide tegevusele kaasaaitamine. Õpetajad pidid andma lastele tööd mõistusele, keelele ja käele ning ergutada neid isetegevusele. Õpilaste käekirja eest pidid hoolt kandma emakeele- ja matemaatikaõpetajad. Koolireformiga kadus võõrkeel algkoolide tunniplaanist. Nüüd oli see valikaine, mida võiks valida 5. ja 6. klassis. Aegamööda lahkusid kutseta õpetajad koolitöölt. 1939.a. kevadel töötas Eestis 1220 algkooli. Algkoolides hakati korraldama lõpetajate päevi. Esimene lõpetajate päev oli 30. mail 1937.a.
TEST 4, TELEFON UND HANDY 1.Argumente * In meiner Klasse hat jeder Zweite ein Handy. * Das ist doch gar nicht so teuer. Eine Telefonkarte für 100 Kronen reicht mir bestimmt im Monat. * Natürlich schalte ich das Handy in der Schule ab. * Der Anruf kostet viel Geld. * Teuerer als ein Festnetztelefon. * Das Handy stört dich, wenn du im Unterricht bist. * Das Handy ist ein Spielzeug. * Die Telefonrechnungen sind hoch. * Ein Handy verdirbt deine Gesundheit. * Das Handy-Battery strahlt schlechte Strahlungen. * Das Handy ist notwendig und sinnvoll. 2. Wortschatz DER DIE DAS Verben Telefonanschluss Telefongesellschaft Telefon telefonieren (ühendus) (firma) Anruf (kõne) Telefonrechnung Mobiltelefon per Telefon/ telefonisch ...
Kihutuskõne Tervist lugupeetud klass ning õpetaja! Oleme täna siin, et arutada, mida me sooviksime muuta Eesti haridussüsteemis. Kas on üldse vaja seda muuta või on kõik ideaalne? Ei, see ei ole ideaalne ja kindlalt oleks vaja seda korrastada ja ümber teha. Haridussüsteem kui tervik, on selline asi, mis peaks pidevalt muutuma ja käima kaasas ajaga, kuid samas ei tohiks olla järske suuri ümberkorraldusi. Muutus peaks toimuma vaikselt ja laskma lainel end kanda, ise vahel aerudega suunates. Nagu ütles Herakleitos: „Miski pole püsiv peale muutuste.” Sellepärast arvan, et kui muutused toimuksid pidevalt ja vähehaaval, siis oleks õpilased ja ka ühiskond rahulikum ning parem. Seda selleks, et kui haridussüsteem on vana ja aegunud, tekib rahulolematus õpilaste seas ja sellest tekivad muud probleemid nagu liigne stress ja mõtted, et miks on mul sellist asja vaja teada. Kuid lõpuks peab muutus...
Küsimused õpingukorralduse IV loengu kohta 1. Mis on kaalutud keskhinne? 2. Mis on põhieksam? 3. Kuidas ja kui palju saab pikendada põhieksami sooritamise tähtaega? 4. Mis on lisaeksam ja millisel perioodil saab seda sooritada? 5. Kuidas toimub eksamile registreerumine ja millal on see kohustuslik? 6. Kuidas ja millal saab positiivsele hindele sooritatud eksamit uuesti sooritada? Milline hinne jääb kehtima? 7. Millise ajani saab sooritada arvestust? 8. Kellel on õigus taotleda õppetoetust (põhitoetust ja täiendavat toetust)? 9. Kuidas ja millal toimub põhi- ja täiendava toetuse taotlemine? 10. Kuidas toimub toetuse taotlemine eritoetuse fondist? 11. Kuidas koostatakse põhi- ja täiendava toetuse määramise pingerida? 12. Millal eksmatrikuleeritakse üliõpilane edasijõudmatuse tõttu? 13. Millal eksmatrikuleeritakse üliõpilane...
Kirjuta siia, mis ainetesse registreerisid (või tegid seda juba varem) ja mis ainetüüpi need on: 1. Õppimine kõrgkoolis, üleülikooliline aine 2. Ühiskond ja õigus, kohustuslik alusaine 3. Ühiskonna uurimine ja analüüs, üleülikooliline aine 4. Riik, poliitika ja valitsemine, kohustuslik alusaine 5. Õiguse entsüklopeedia, eriala kohustuslik aine 6. Rooma eraõigus, eriala kohustuslik aine 7. Põhiseaduslikkuse järelvalve, eriala valikaine Kirjuta siia lühiselgitus, mis on õppekavast lähtudes antud ainetüüpide erisused: Kohustuslikud ained on need, mille üliõpilane peab sooritama selleks, et kursus sooritada ning nende vahel ei saa teha valikuid. Eriala valikained on aineid, mille vahel saab tudeng omale sobivaid valikuid teha, kuid semestri lõpuks peab olema tal valikainetes nõutud EAPde arv täis. Üleülikoolilised ained on ained, mis on teatud
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA Ärijuhtimine EXT-E Eesnimi Perekonnanimi TURUNDUSUURINGUTE LÄBIVIIMISE KÄIK JA TULEMUSTE KASUTAMINE Turunduse Alused Õppejõud: Zanna Aronstam Majanduse ja turunduse õppesuuna juht; lektor ;EABA au-doktor Tallinn 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. TURUNDUSUURINGU LÄBIVIIMISE ETAPID 4 1.1. Probleemi defineerimine 4 1.2. Situatsioonianalüüs 4 1.3. Eriuurimus ...
Valikaine: Infoallikad ja infootsing Praktiline töö nr.1 : raamatu leidumuse kindlakstegemine raamatukogude elektrooniliste (koond)kataloogide alusel ja nõuetekohaste viidete vormistamine Praktilise töö eesmärgid: ülevaate saamine eesti suuremate raamatukogude elektroonilisest koondkataloogist ESTER elektronkataloogidest andmete otsingu kogemuse omandamine nõuetekohaste viidete vormistamine (vt. teema 3 jaotusmaterjal: viitamine).
usulist kasvatust on aksepteeritav, sest see on tegelikult mitte niivõrd Eestis, kuid maailmas niivõrd oluline igapäevaelus. Pooldan ka seda, et kui usuõpetust läbi viia, siis mitte keskenduda mõne kindla usundi õpetamisele, vaid tuleks ülevaatlikult tutvustada paljusid ülemaailma tuntud usundeid. Samas ma arvan, et usuõpetus ei tohiks olla kohustuslik ja seda ei tohiks kellelegi vägisi peale sundida. Koolis, kus mina käisin oli usundiõpetus gümnaasiumis valikaine, kuid minu koolis see erilist populaarsust ei omanud. Teine oluline muutus oli õpilaste õiguste tekkimine. Pahameelt on see tekitanud just vanema generatsiooni seas. Nende meelest tänapäeva õpilased ei austa neid ja ei pea neist lugu, vanasti võis õpilast tutistada ja nurka panna ja asi korras, aga tänapäeval selline käitumine ei ole lubaud. Nooremad pedagoogid on ise üles kasvanud ajal, mis õpilastel juba õigused olid tekkinud ja nemad mõistavad seda olukorda paremini
on omavahel ühendatud keemia, bioloogia ja füüsika. Alates vanema astme 4. klassist (9. klassist Eestis) on nimetatud õppeained eraldi; - valikainete valikud teeb Euroopa koolis õpilane sõltuvalt kooli võimalustest, Eesti koolis sätestatakse valikained üldjuhul kooliõppekavaga; - usuõpetus on Euroopa koolis määratletud kui kohustuslik õppeaine, Eesti koolis on see valikaine. - Kuni vanema astme 3. klassini (Eesti kooli mõistes 8. klassini) on nädala tunnikoormus Euroopa koolis suurem. Edasistes klassides sõltub koormus ja vastavus Eesti kooli nädalakoormusele õpilase valikutest. Euroopa koolide õppekavas väärtustatakse Euroopa mõõdet. Alates noorema kooliastme 3. klassist toimuvad kolm korda nädalas nn Euroopa tunnid, mille sisuks on Euroopa kultuuride ja rahvaste tutvustamine mängude kaudu.
"Bibliotheca Baltica" liikmeks. o Raamatukogu hakkas osalema 7 tehnikaülikooli poolt loodud BALTECH-Konsortsiumi (Tallinna, Riia, Vilniuse, Kaunase, Stockholmi, Linköpingi ja Lundi tehnikaülikoolid) raamatukogude koostöögrupi töös. o Raamatukogu teadur Aiki Tibar asus õppima Tampere Ülikooli infoteaduste osakonna doktorantuuris o Teaduskonna ja raamatukogu koostöös viidi läbi valikaine "Keemiainformaatika" kursus keemiaüliõpilastele. o TTÜ trükiste arhiivkogu juurde loodi esimene isikuarhiiv TTÜ endise rektori akadeemik Boris Tamme isikuarhiiv. o Septembrist on pearaamatukogus traadita internetiühendus (WiFi), mis võimaldab juurdepääsu Internetti süle- ja pihuarvutiga. · 2003 o TTÜ nõukogu otsusega nr 52 (17.06.2003) algas raamatukogu reorganiseerimine TTÜ struktuuri kuuluvaks teadus- ja arendusasutuseks
ettekujutuse saamist. · Sektorite värvi muutmiseks vali sektorid ühe kaupa (vali sektorid ning seejärel klõpsa konkreetse sektori peal) ja muuda nende värvi. Joondiagramm Joondiagrammi kasutame peamiselt trendide e ajas toimuvate muutuste välja toomisel. õpilasfirma kasum kuude lõikes sademete hulga muutumine aastate lõikes temperatuuri kõikumine jne Joondiagramm Kasutatud allikad Laanpere, M., & Niglas, K., & Osula, K., & Pata, K., (2013). Informaatika valikaine e-õpik gümnaasiumile "Arvuti kasutamine uurimistöös". Loetud aadressil http://aku.opetaja.ee/wp-content/uploads/2013/05/AKU_opikv10.pdf
keel moodustab olulise osa kultuurist ja identiteedist. Ilma oma keeleta hääbub ka kultuur, säilides vaid üksikutes tavades ja traditsioonilistes toitudes, nagu võib USA-sse sisse rännanud rahvusgruppide näitel tõdeda. Praegu asetatakse Eesti integratsioonipoliitika raames vene vähemusele kohustus õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Siiski, paljud mõistavad seda vajadust ise, seda ilmestab ka näiteks vene keele kui valikaine populaarsuse suurenemine koolides. Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. 2.ÜHISKONNAVALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. 2) Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. 3) Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele.
38. Õppetöö toimub õppekavade alusel. 41. Õppeaine mahtu arvestatakse õppetöö ühikutes ehk Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides(edaspidi ainepunkt või EAP). Ühele ainepunktile vastab 26 tundi üliõpilase tööd, millesse on arvestatud kontaktõpe, iseseisev töö ja praktika ning õpiväljundite hindamine. 42. Õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik-ja vabaaineteks. 42.1. Kohustuslik on õppeaine, mis tuleb õppekava täitmiseks tingimata läbida. 42.2. Valikaine on õppeaine, mille üliõpilane valib õppekavaga määratud õppeainete hulgast või valikmooduli raames. 42.3. Vabaaine on üliõpilase vabalt valitav õppeaine. Vabaained võimaldavad üliõpilasel avardada üldist silmaringi ning täiendada erialaseid teadmisi ja oskusi. 44. Ainekavad on avalikud ja peavad olema õppeinfosüsteemi sisestatud järgmisel õppeaastal õpetamisele tulevate õppeainete kohta 15. aprilliks, võõrkeelsete õppeainete ainekavad 1. märtsiks
Aines keskendutakse õpilase arengule. Lähtutakse eelkõige sellest, mida õppimisega saavutada tahetakse (Kirch 2011: 3). Taanis nagu Eestiski on kehaline kasvatus samuti kohustuslik kõigis kooliastmetes. Jooksvaid hinded kehalise aktiivsuse eest aga ei panda, hinnatakse hoopis õpilase huvi õppimise vastu. Kuna õpilase huvi numbrites väljendada ei saa, kirjutavad õpetajad hoopis hinnanguid (Kirch 2011: 3). Saksamaal esineb kehaline kasvatus sarnaselt Soomega tantsuna. Tants ise on tihti valikaine (Kirch. 2011: 4). Kokkuvõtteks võib öelda, et endine arusaam, et õpilaste kehalise kasvatus peab olema suunatud heale sooritusele ja kõrgetele sportlikele tulemustele, on muutnud. Hetkel orienteerutakse pigem õpilaste osavõtule sportlikust liikumisest ja tegevusest (Kirch 2011: 4). 11 2. Metoodika ja valim Uurimistöö tegemisel kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Kvantitatiivseks
Lepingute areng ja liigid. Leping on teatav suhe inimeste vahel, mille alusel neil tekivad vastastikused õigused ja kohustused. Üldistatult võib öelda, et leping on kokkulepe. Samas ei ole igasugune kokkulepe veel leping. Õiguslikud tagajärjed, mis lepingutest tulenevad, võivad olla väga mitmesugused: lepingute alusel võivad üle minna asjad, kellelgi võib tekkida kohustus teha teatav töö või hoiduda millegi tegemisest. Enamasti tähendab lepingu sõlmimine mingit muutust inimese varalises sfääris. Lepingule iseloomulikult on selline muutus tavaliselt millegi vahetus: mõlemad lepingu pooled saavad teineteiselt midagi, olgu see siis asi (ese), raha või tööpanus. Piir lepingu ja lihtsalt kokkuleppe vahel pole alati selgelt määratletav. Näiteks kokkulepe minna pärast kooli squash'i mängima ei ole veel leping, aga kui lepitakse kokku, et Kevin õpetab Taivole tund aega squash'i ning pärast õpetab Taivo talle vastutasuks tund aega ujum...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper J.R.R. TOLKIEN Referaat Juhendaja Bianka Makoid Tartu 2011 1.ELULUGU JA LOOMING John Ronald Reuel Tolkien (3.01.1892 2.09.1973) oli inglise kirjamees, kelle teosed on kogunud maailmas tohutut populaarsust. Need raamatud on köitnud miljonite inimeste kujutlusvõimet ja muutnud nende mõtteviisi. See Oxfordis kesk-inglise keele lääne-midlandi dialektile spetsialiseerunud mees elas suhteliselt tavapärast ja tähelepandamatut väikekodanlikku elu pidas loenguid, kasvatas lapsi, elas Oxfordi äärelinnas, hoolitses aia eest ning suri vaikselt ja rahulikult 81-aasta vanusena. See elu oli kahtlemata täis akadeemilist sära, kuid seda vaid väga kitsal erialal, mis tavainimestele väga vähe (kui üldse) huvi pakub. Sellegipoolest sai ta hakkama millegi sellisega, mis muuti...
Who? 36. What subject were you good at last year? 37. What subject would you like to study more? 38. Would you like to become a teacher? 39. If you were the Minister of Education, what would you change in our schools? Why? Take an exam Eksamit tegema Pass an exam Eksamit sooritama Fail an exam Eksamil läbi kukkuma Compulsory Kohustuslik Elective Valikaine After school Klassivälised üritused Sports facilities Spordirajatised activities Basic school Põhikool Gymnasium Gümnaasium Private school Erakool Schooling Koolitus Science Loodusteadus Social studies Ühiskonnateadused Do research Uurimustööd tegema
41. Õppeaine mahtu arvestatakse õppetöö ühikutes ehk Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides (edaspidi ainepunkt või EAP). Ühele ainepunktile vastab 26 tundi üliõpilase tööd, millesse on arvestatud kontaktõpe, iseseisev töö ja praktika ning õpiväljundite hindamine. 42. Õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks. 42.1. Kohustuslik on õppeaine, mis tuleb õppekava täitmiseks tingimata läbida. 42.2. Valikaine on õppeaine, mille üliõpilane valib õppekavaga määratud õppeainete hulgast või valikmooduli raames. 42.3. Vabaaine on üliõpilase vabalt valitav õppeaine. Vabaained võimaldavad üliõpilasel avardada üldist silmaringi ning täiendada erialaseid teadmisi ja oskusi. 44. Ainekavad on avalikud ja peavad olema õppeinfosüsteemi sisestatud järgmisel õppeaastal õpetamisele tulevate õppeainete kohta 15. aprilliks, võõrkeelsete õppeainete ainekavad 1
Lisaks kasutatakse individuaalõppevormi, mille vältel õpilane koostab koostöös juhendajaga vabalt valitud ainevaldkonnas uurimistöö, sh uurimistöö annotatsiooni emakeeles ja A-võõrkeeles, ning retsensiooni kaasõpilase uurimistöö kohta. Kooli määrata on kursuse ,,Uurimistöö alused" auditoorsete tundide arv ja/või veebipõhises õpikeskkonnas antava iseseisva töö maht teoreetiliste algteadmiste omandamiseks. Valikaine on tihedalt lõimunud emakeele, võõrkeele, infotehnoloogia ja uurimistöö teemaga otseselt seotud ainekursustega. Valikkursus ,,Arvuti kasutamine uurimistöös" kuulub tinglikult informaatika õppeaine alla, kuid keskendub informaatika põhiküsimustele üsna kitsas kontekstis, mis on piiritletud otseselt gümnaasiumiastmes tehtava uurimistöö vajadustega. Selle kursusega tutvustatakse õpilastele praktiliste tegevuste kaudu
Venitasin igas aines oma kolme välja, vahepeal läks ka paremini, tuli ka kõrgemaid hindeid , aga jah, pmst mu moto oli et tee nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja. Oma lõputunnistuse ma ka saavutasin keskmise hjndega 3,4 , edasi läksin ülikooli, mis osutus mulle inseneri alal suts keeruliseks. Aa mul lügist ka üks ere mälestus. Mingile klassile tehti kooli peal ekskursiooni, või oli see neile kes valisid astronoomia valikaine, ei mäleta täpselt. Igatases jõuti siis oma ekskursiooniga sinna kooli ülemisse osasse kus on see tähtede vaatlemise hiunjaa ja siis keegi karjus sealt ülevalt alla et pump on jaani käes, keegi oli all seda kuulnud aga vähe valesti ja sai aru et pomm on jaani käes ja selle peale helistas ta menti, mendid tulid kohale ja küsisid et kes ja kus on see jaan kellel pomm on. -Andres Kruusma
39 II OSA Töö gruppidega Gruppidega töötamine – teooria ja harjutused Lähtuvalt sihtgrupist, kellega karjäärinõustaja töötab, tuleb tal enamasti lisaks individuaal- sele tööle tegelda ka gruppidega. Sealjuures võib gruppidega töötamise eesmärk ja vorm varieeruda päris laial skaalal, ulatudes lühiajalisest informeerimisest kuni elukestva õppe ja karjääri planeerimise valikaine õpetamiseni. Näiteks: Noorte karjäärinõustajad • Väikestes gruppides karjäärinõustamine (väike grupp, 3–4 kohtumist). • Karjääriõppe tunnid ja üritused koolides (1 üritus kuni mitmekümnetunnine programm). • Grupitestimised ja info jagamine (paar tundi). Üliõpilaste karjäärinõustajad • Tööotsimisoskuste töötoad (workshop’id) (paar tundi). • Tööandjatega koostöös korraldatavad üritused (paar tundi). Täiskasvanute karjäärinõustajad
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan:
ka mitmekeelsust, sest keel moodustab olulise osa kultuurist ja identiteedist. Ilma oma keeleta hääbub ka kultuur, säilides vaid üksikutes tavades ja traditsioonilistes toitudes, nagu võib USA-sse sisse rännanud rahvusgruppide näitel tõdeda. Praegu asetatakse Eesti integratsioonipoliitika raames vene vähemusele kohustus õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Siiski, paljud mõistavad seda vajadust ise, seda ilmestab ka näiteks vene keele kui valikaine populaarsuse suurenemine koolides. Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. Heaoluriik Heaoluriik riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule.
mitmekeelsust, sest keel moodustab olulise osa kultuurist ja identiteedist. Ilma oma keeleta hääbub ka kultuur, säilides vaid üksikutes tavades ja traditsioonilistes toitudes, nagu võib USA-sse sisse rännanud rahvusgruppide näitel tõdeda. Praegu asetatakse Eesti integratsioonipoliitika raames vene vähemusele kohustus õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Siiski, paljud mõistavad seda vajadust ise, seda ilmestab ka näiteks vene keele kui valikaine populaarsuse suurenemine koolides. Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. Heaoluriik Heaoluriik riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule.
osa kultuurist ja identiteedist. Ilma oma keeleta hääbub ka kultuur, säilides vaid üksikutes tavades ja traditsioonilistes toitudes, nagu võib USA-sse sisse rännanud rahvusgruppide näitel tõdeda. Praegu asetatakse Eesti integratsioonipoliitika raames vene vähemusele kohustus õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Siiski, paljud mõistavad seda vajadust ise, seda ilmestab ka näiteks vene keele kui valikaine populaarsuse suurenemine koolides. Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. Heaoluriik Heaoluriik riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule.
ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikainekava asub Kaitseministeeriumi koduleheküljel www.kmin.ee © Kaitseministeerium ISBN 9985-9339-9-0 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1 Sisukord Saateks ....................................................................................................... 7 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
