Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õpetaja enesehindamine ja eneseanalüüs lähtuvalt oma praktikast. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Õpetaja enesehindamine ja eneseanalüüs lähtuvalt oma praktikast.
Minu õpetajakogemus ei ole just väga muljetavaldav. Seda aega on minu elus olnud viimased kolm aastat. Oma põhitöö tõttu politseinikuna, olen ma küll väga palju puutunud kokku õpetamisega – koolides , lasteaedades, vms kooslustes, kuid õpetajaks saan ennast nimetada sellest ajast peale, kui minuga sõlmiti vastav leping. Samas ei saa, minu meelest, antud kirjatüki pealkirja arvestades, arutleda vaid õpetaja kui ameti enesehindamise ja –analüüsi üle. Õpetajaks oleme me ju kõik, kasvõi oma laste jaoks ja siinjuures saaks seda teemat ju väga laiaks ajada, aga ilmselgelt tuleb püüda jääda ikkagi raamidesse ja arutleda selle üle kas üldse ja kuidas ma õpetajana oma tegevust hindan ja analüüsin.
Kuna mina õpetajana olen siiski vaid valikaine õpetaja, siis ei pea ma ise end täieõiguslikuks õpetajaks ja ei ole sellest lähtuvalt enesehindamisele ja –analüüsile väga palju tähelepanu pööranud ja sellega tegelenud. Antud kirjatükk annab selleks suurepärase võimaluse.
Õpetamine üldises mõttes tähendab alati ka kasvatamist , mille käigus saab õpetaja õpilasele anda edasi teadmisi ja oma isiklikke kogemusi sellest, kuidas igapäevaelus paremini ja edukalt hakkama saada. Kuna minu õpetatavaks aineks on sisuliselt minu oma tööga kokkupuutuv sisekaitseline eelkutseõpe, siis on mul selle aine õpetamise juures veidi lihtsam anda edasi isiklikke kogemusi ja emotsioone. Kuigi õpilased, kes minu tundides osalevad, on selle valikaine valinud erinevatel põhjustel, on siiski valdavas osas õpilastest valinud aine kohustuslikus korras. See asjaolu seab mind olukorra ette, kus ma pean eriliselt tähelepanu pöörama sellele, kuidas saaks õppeaine võimalikult elulähedaselt edasi anda, et see ka huvi pakuks. Oluline on muidugi, et ma suudan etteantud õppeaine sisu süsteemselt ja loogiliselt edasi anda, kuid olulisem on siiski, tekitada kuulajas (õpilases) mingisugune isiklik side õpetatavaga. Isegi, kui seda isiklikku sidet ei ole, siis nagu iga teise õppeaine puhul, on eluläheduse faktor väga oluline, et seda ainet huvitavaks teha. Minu tunnid toimuvad üks kord nädalas ja seetõttu püüan ma igas tunnis tuua sisse nö päevakajalisi igapäevasündmusi ja nende sündmuste valguses käsitleda kogu tunniteemat. Püüan ainet õpetades rõhutada alati seda, et selle valikkursuse läbinu, oskab oma edasises igapäevaelus olla teadlikum sisejulgoleku teemadel . Ei saa ju loota , et kõik kursuse läbijad, hakkavad edaspidises elus abipolitseinikuks või vabatahtlikuks päästjaks. Üsna kindel saan ma olla selles, et see kursus on silmaringi avardav.
Kui ma eelneva kokkuvõtteks püüan oma õpetamistegevust hinnata ja analüüsida, jõuan alati mõttele, et ma hindan ju ennast kui inimest – milline ma inimesena olen. Samad väärtused, mida eeldatakse ühelt küpselt ja eetiliselt inimeselt, peavad ju olema ka õpetajal. Kuna ka minu vanaisa pidas õpetaja ametit, on mul isiklik vahetu mälestus sellisest inimesest, keda mina küll õpetaja rollis kunagi näinud ei ole, aga kelle väärtused ja igapäevane ellusuhtumine jätsid minusse teadmise sellest, milline peaks õpetaja olema. Samas ei saa ma vanaisalt mitte ühtegi väärtust üks-ühele üle võtta – need väärtused tuleb enda seest ikka ise ülesse leida ja neid arendada. Kui võtta õpetajat kui ametnikku , siis on see minu nö pärisameti omaga , väga sarnane. Politseinikuna enesele hinnangut andes, lähtun ma politseiorganisatsiooni põhiväärtustest, mis omakorda toetuvad ametniku eetikakoodeksile. Samamoodi on ka õpetaja eneseanalüüsi aluseks eetikakoodeks , mis annab ette õpetajat iseloomustavad väärtused. Politseiametniku põhiväärtused on ausus, inimlikkus, professionaalsus ja koostöö. Õpetaja puhul on sellisteks väärtusteks väärikus, ausus, õiglus, iseseisvus ja eetilisus. Nii nagu politseiniku tegevuse lõppeesmärk ei ole alati sanktsioonirakendav, nii ka õpetaja ei saa alati jääda kiivalt kinni pedagoogilisse eesmärki, vaid peab vajadusel suutma oma õpilasi, ka igaüht eraldi, toetada, suunata ja ka usaldada.
Meelis Juhandi
Õpetaja enesehindamine ja eneseanalüüs lähtuvalt oma praktikast #1 Õpetaja enesehindamine ja eneseanalüüs lähtuvalt oma praktikast #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 113 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor meelisjuhandi Õppematerjali autor
III sessiooni kodutöö

Sarnased õppematerjalid

Probleemsituatsiooni kirjeldus lähtuvalt oma praktilisest kogemusest koos analüüsi ja probleemi lahenduse kirjeldusega
2
doc

Probleemsituatsiooni kirjeldus lähtuvalt oma praktilisest kogemusest koos analüüsi ja probleemi lahenduse kirjeldusega.

ma ühtegi märkimisväärset olukorda meelde tuletada. Jäi mulje, nagu ei olekski selles osas ühtega murekoha olnud. Kuna olen oma loomult pigem ühepäevaliblikas st pikalt ette ei planeeri ja möödunu ununeb suhteliselt ruttu, siis ei ole ma ka ühtegi probleemi, mis mul töös või ka elus on ette tulnud, pikemalt lahanud ja analüüsinud. Olen pigem arvamusel, et ju see pidigi nii minema ja mis olnud see olnud. Lisaks on õpetaja roll minu jaoks nö teine valik, mida ma oma põhitöö kõrvalt teen ja tahes või tahtmata on probleemid, mis mul sellel alal on ette tulnud, teisejärgulised. Selliste teisejärguliste teemadega on aga tihtipeale nii, et me inimestena jätame need iselahenemise staadiumisse ­ lootes, et aeg näitab ja parandab. Õpetades politseinikuna Orissaare Gümnaasiumis sisekaitselist eelkutseõpet, olen ma alati kahes rollis korraga ­ politseinik ja õpetaja

Probleemilahendus
VÄÄRTUSKASVATUS
17
doc

VÄÄRTUSKASVATUS

ja edu, mistõttu inimese arengule ei pööratud eriti tähelepanu. Minu seisukohalt on see väär. Lisaks teadmistele, peaksid õpetajad toetama õpilaste füüsilist, vaimset, kõlbelist ja emotsionaalset arengut. Õpetamine on ju tugevalt väärtustest laetud tegevus, mistõttu usun, et seda hakatakse Eesti koolides üha enam mõistma. Väärtuskasvatus ei ole vaid eetika-või religiooniõpetaja asi, vaid sellega peaks tegelema iga õpetaja. Tegelikult on aegade jooksul väärusi pidevalt edastatud, isegi kui seda ei teadvustata. Näiteks õpetajate eeskuju, koolikeskkonna, koolis valitsevate suhete ja õpilastesse suhtumise kaudu. Eestis on kehtiva õppekava järgi eesmärgiks isiksuse kujunemine, kes suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, toetab ühiskonna demokraatlikku arengut, austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja ­ vastutusest tunneb ja austab oma rahva kultuuri, hoiab loodust, elab ja

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Ta ei põikle kõrvale tänapäeva koolide ja klassiruumide tegelikkuse eest. Siiski suudab ta ühtaegu aduda õpetajate muresid ja neile esitatavaid nõudmisi ning kaitsta õpilasi, kõnetades nende vajadusi, pädevusi ja õigust Autorist lugupidavale lävimisele. Ta teeb seda selguse, elujõu ja huumoriga. Iga õpetaja vajab seda raamatut ja igal õpilasel on vaja, et tema õpetajad oleksid seda lugenud.“ Sue Roffey / Lääne-Sydney Ülikool ja Londoni Ülikool Bill Rogers õpetas palju aastaid, enne kui te- „Bill on selle valdkonna autorite seas erandlik, sest ta töötab klassiruumides õpetajate kõrval, et nende tõhusat tegevust toetada ja neile eeskuju anda

Psühholoogia
KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE
168
pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

õpetada jätkusuutlikkust eelkoolieas ka Eestis. Kuivõrd laste esmased tarbimisharjumused, loodusalased väärtushinnangud, sotsiaalsed mustrid ning ka käitumisharjumused looduses kujunevad välja eelkoolieas, on jätkusuutlikkuse teemalise haridusega oluline alustada just lasteaias. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk ongi seetõttu luua lasteaiaõpetajatele jätkusuutliku eluviisi teemaline metoodiline materjal 6.-7. aastastele lastele. Eesmärgist lähtuvalt püstitati järgnevad ülesanded: 1. Tutvuda Eestis ja välismaal ilmunud kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse teemalise kirjanduse ning sarnasel teemal ilmunud bakalaureuse- ja magistritöödega. 2. Selgitada välja, kuidas jätkusuutlik ja kogukondlik eluvaade kajastub kolme Euroopa ökoküla lasteaia ning kolme võrreldava Eesti organisatsiooni hariduses ning milliseid meetodeid kasutatakse jätkusuutlikkuse õpetamisel ja kogukonna

Eelkoolipedagoogika
Õpetaja koolis ja ühiskonnas
19
doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust (kvaliteedikindlustus). Eesti hariduse viis väljakutset 2012-2020 · liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole · õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega · digikultuuri kujunemine eesti kultuuriruumi osaks Õpetajakoolituse kriitika (Fr. Buchberger, 2000) · fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul

Õpetaja koolis ja ühiskonnas
Kasvatusteadused
72
docx

Kasvatusteadused

Lapsepõlve vaadatakse koos sotsiaalsuse ja sooga.( spartalik ja ateenalik kasvatus Uusaja kasvatusideed – Russeau (õpetajateks – loodus, asjad ja inimesed). Progresiisvpedagoogika (Montessori- keskkond peab end kohandama lapse vajadustega, rahvusvaheliselt laialt levinud, Dalton, Waldorf – steiner pedagoogika, on üles ehitatud lapse arengustaadiumitele,õpetus on jagatud etappidele, Freinet –koolid, ei toeta õpetaja poolsele juhtimisele, vaid õpilased tuleb ise tegutsema panna.Tähtsaim ülesane siin koolis õpitingimuste loomine, päevaprogrammi koostavad lapsed ise, tähtsaim töövahend trükimasin, keskne koht vestlustel, teiste ees esinemistel, kriitilisel kommenteerimisel). Soome kooliharidus sai alguse kiriku ja kloostrikoolidest (1249 Turus, munkadele). Esimene koolisüsteem 1571, Agricola avaldas aabitsa. 17.saj. keskel astus jõusse 3-astmeline koolisüsteem.

Alusharidus
Amundsoni raamat
130
rtf

Amundsoni raamat

?ratlemise m??ratlemise protsess enesehindamine s?stemaatiline s?stemaatiline s?stemaatiline m??ratlemise

Psühholoogia
Karjäärinõustamise käsiraamat 2014
164
pdf

Karjäärinõustamise käsiraamat 2014

Käesolev trükis on abiks algajale karjäärinõustajale, pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale. Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja praktikast. Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi

Ametijuhend




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun