Paranoilisus 3.Tegevusliinid: Üksikema Laura (üritab koos oma tütrega elus edasi minna ning seda ilma ühegi meheta) Kirjanik Mati (soovib oma naist tagasi või üldse kedagi enda kõrvale) Juuksur August ( soovib leida sidet väikese tüdrukuga) Sveitser Theo ( naiste lemmik, üritab ennast pidevalt tõestada) Arhitekt Maurer (tahab maailma parandada, mõtlemata sellele, et lähedastega on suhted sellepärast pidevalt halvenevad) Arhitekti naine Ulvi ( soovib oma mehega kontakti saada, kuid lõpuks leiab, et sellel pole mõtet) Laura tütar (õpib alles maailma tundma) Ristumiskohad: August kiindub Laura tütresse, kellega nad peavad mitmeid sõnatuid vestlusi. Ulvi ja Theo leiavad üksteist, kuid Theo enesetõestamisvajadus paneb Ulvi oma mehe juurde (küll asjatult) tagasi pöörduma. 4. Laura ei suuda mehi usaldada ning tõrjub endast kõik eemale,
KOONUS Ulvi Klemmer EKL 2kõ Koonus... ... Keha, mille moodustab ühe oma kaateti Täisnurkne ümber kolmnurk pöörlev täisnurkne kolmnurk. Täisnurkne kolmnurk Vaatleme täisnurkset kolmnurka ABC Täisnurkse kolmnurga puhul saame kasutada Pythagorase teoreemi m² = h² +r² Külgpindala B Täispinadala Ruumala A C Kaatet BC on koonuse telg. Hüpotenuus AB on koonuse moodustaja. Pöörleva kolmnurga teine kaatet CA moodustab ringi, mida nimetatakse koonuse põhjaks. Lõik CA on ka kolmnurga raadiuseks. Kolmnurga hüpotenuus moodustab pöörlemisel C A koonuse külgpinna. Punkti B nimetatakse koonuse kõrgus h A tipuks ning tipu kaugust raadius ...
Paiksed pügmeed on sõltuvad naabruskonna mittepügmeedest, kes kasutavad neid odava tööjõuna, mõnikord võtab selline sõltuvus lausa pärisorjuse kuju. Aafrika pügmeede seas levivad ka nakkushaigused ebahügieeniliste elutingimuste tõttu. Nissi Põhikool Referaat Aafrika pügmeed Joanna Joa Õp. Ulvi Lepplaan Nissi 2010 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Aafrika_p%C3%BCgmeed
Eesnimi: Toomas Eesnimi: Anne Perekonnanimi: Kurg Perekonnanimi: Väli Brutopalk: 395,6 EUR Brutopalk: 614,625 EUR Tulumaks: 52,836 EUR Tulumaks: 98,8312 EUR Väljamakstav summa: 496,0824 EUR Väljamakstav summa: 765,1522 EUR Töötuskindlustusmakse: 11,0768 EUR Töötuskindlustusmakse: 17,2095 EUR Eesnimi: Liisa Eesnimi: Ulvi Perekonnanimi: Kask Perekonnanimi: Raid Brutopalk: 564,4099 EUR Brutopalk: 539,4 EUR Tulumaks: 88,286 EUR Tulumaks: 83,0339 EUR Väljamakstav summa: 702,6391 EUR Väljamakstav summa: 676,4076 EUR Töötuskindlustusmakse: 15,8034 EUR Töötuskindlustusmakse: 15,1032 EUR Eesnimi: Hannes Eesnimi: Rasmus Perekonnanimi: Potter Perekonnanimi: Kannes Brutopalk: 327,5999 EUR Brutopalk: 510,84 EUR
PROJEKT küla kogukonna elujõu säilitamine vao külamaja renoveerimine Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhendaja: Jana Kukk Vastutusvaldkonnad Click to edit Master text styles Projektijuht, turvaülem, Second level turundus- ja logistikajuht Third level Ulvi Fourth level Fifth level Töö meediaga , PR- mänedzer , sideülem - Rita Töö vabatahtlikega , töödejuhataja ja IT- juht-
Referaat Eliel Saarinen Autor: Magnus Lehiste Juhendaja: Ulvi Unt Kambja, 2013. Sisukord: 1 Tiitelleht 2 Sisukord 3 Juttu Eliel Saarinenist 4 Juttu Saarinenist / Kokkuvõte 5 Pilte Saarinenist 6 Kasutatud kirjandus 2 Gottlieb Eliel Saarinen Gottlieb Eliel Saarinen oli Soome arhitekt, kes sai kuulsaks juugend stiilis ehitistega. Eliel Saarinen õppis
Lihtsus ja mõtlematu siirus on talle võõrad, ta kipub asju üle intellektualiseerima ja selle tõttu toob enda ellu pahandusi. Ta on äärmiselt edeva sisemise minaga ja see väljendub tema retoorikas ja loomingus. Ühel hetkel ta siis isegi mõistab seda ja tunnistab, et armastab ainult iseennast. Laura tegelaskuju puhul on kõige olulisem tema sissepoole suunatus ja suhe oma lapsega. Ta on väsinud, tema elu on hangunud,ning tema lähedasim inimene on tema laps. Ulvi nagu teisedki selles filmis, otsib õnne. Oluline on, et ta selle õnne leidis. Mulle isiklikult see film meeldis, lastega perede pühapäevamenüüsse see küll ei sobi, ent natuke vanematele kindlasti.Mulle meeldis, et mingil imetabasel moel on näitlejad kõik võrdselt head, tabanud stiili kuidagi ühiselt-peenelt. "Sügisballi" pole küll lihtne vaadata, aga filmi vaataja saab kindlasti sügava ja mitmekihilise elamuse osaliseks. Saab inimliku õnne ja õnnetuse olemusele ühe
Ida-virumaa Kutsehariduskeskus Referaat Soengukunsti ajalugu Muistne Egiptus Maria Bogdanova 1JUK Aineõpetaja nimi: Ulvi Aro Sisukord 1.SISSEJUHATUS ...............................................................................................................................3 2.MEHED .............................................................................................................................................4 3.NAISED ............................................................................................................................................5 4.LAPSED ..........................
Ida-virumaa kutsehariduskeskus juuste ja peanaha looduslik hooldus Refraat Getlyn Puri 1PJUE Juhendaja: Ulvi Aro Taimesampoon rasustele juustele Rasused juuksed vajavad põhjalikku pesemist. Raudrohi, piparmünt ja sidrunikoor värskendavad ning puhastavad põhjalikult juukseid ja peanahka. 125ml vett 1 teelusikas kuivatatud raudrohtu 1 teelusikas kuivatatud piparmünti 1 teelusikas hakitud värsket sidrunikoort 2 supilusikat looduslikku ampooni Valmistamine: Ajage vesi, taimed ja sidrun kaanega kaetud kastrulis keema. Tõstke tulelt ja laske segul 30 minutit tõmmata
Kambja Ignatsi Jaagu Põhikool KRISTJAN RAUD Referaat Koostaja: Indrek Kuusk 9.Klass Juhendaja: Õp. Ulvi Unt Kambja 2014 Kristjan Raud Sündis 22.oktoobril 1865. aastal Viru-Jaagupi kihelkonnas. Õppis Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, Rakvere kreiskoolis, Tartu Reaalkoolis ja lõpetas 1887 Tartu Õpetajate Seminari. Seminari lõpetamise järel töötas Tartus ja Peterburis õpetajana. Kunstilise hariduse sai Peterburis Peterburi Kunstide Akateemias, Anton Azbe kunstikoolis ja Müncheni kunstiakadeemias
Õige koht sai leitud tänu tuttava külamehe soovitusele. Kõik oli nii nagu pokud oleksid soovinud ja otsekohe tabas ka äratundmine. Koht oli tegelikult endine taluase metsistunud aiaga. Isegi endise talu nimi oli igati sobilik Padasoomäe. Tol hetkel metsajärv küll veel puudus, kuid selle korvasid ilusuti lähedalasuvad allikad ja kinnikasvanud tiik õuel. Esmakordsele Pokumaa ideele tuli tegelikult raamatu enese kirjastaja Ulvi Kuusk. Peale seda on aidanud paljud head inimesed Pokumaa rajamisele kaasa, osad materiaalselt, teised moraalselt, igaüks oma võimetele vastavalt. Edgari suureks üllatuseks oli inimeste ettekujutus Pokumaast väga erinev, kuigi ta oli Pokuraamatus selgesti seda imetabast paika kirjeldanud. Järelduseks oli see, et paljud projekteerijad polnud viitsinud teost ise läbi lugeda, sest vastasel juhul poleks mingil viisil
aastal 2003, kuhu on kogutud näpu- ja mõtteharjutustena valminud vigurpildid, millele iga vaataja saab oma loo juurde mõelda.Kõige laiemalt teatakse Edgar Valteri ,,Pokuraamatut" välja tulnud aastatel 1994, 1995, 2001, 2003, 2006, ,,Pokuaabitsat" aastatel 2002, 2006 ja ,,Pokulugusid" aastal 2004. ,,Pokuraamat" on ilmunud mitmes kordustrükis, kuulamisraamatutena, värvimisraamatutena ja tõlgitud vene keelde. ,,Pokuraamatu" esimese trüki kirjastaja Ulvi Kuuse ideest algatatud ja Võrumaal Urvastes kodu leidnud Pokumaale tullakse otsima soojust ja salapära, mida Edgar Valter oskas siinsetes maastikes märgata, ühtlasi aga õpitakse tähelepanelikku hoolivust ja lugupidamist kõige elava ja elutu suhtes, mis meid ümbritseb. Edgar Valter ise pole näituseid korraldanud kuigi on olemas galeriid tema eluloo ja maalide ning selliste asjade kohta. Kuna ta oli illustraator, karikaturist ja lastekirjanik siis tal selliseid suuri maale polnud
Katrin tuleb oma lapse hooldamisega toime , ka oskab ema teha koduseid töid ja kodu korras hoida .Katrini elukaaslane Vitali soovib oma isadust tuvastada Robini suhtes . Katrin andis selleks oma suulise nõusoleku , kuid venitab aega vajalike dokumentide vormistamiseks . Käesoleval ajal Katrin hulgub ringi , ööbib tavaliselt tuttavate juures . Katrin on endine lastekodu kasvandik ,tema emal on vanema õigused ära võetud.Katrini õed elavad Ida-Virumaal ning Lääne-Virumaal Ulvi külas , suhted nendega on head , kuid sugulased ise on riskigrupis (töötud ,alkoholi probleemidega) . Katrini sissetulekuks on 60% töövõimetuse pension (suhkruhaigus) ning lapse peretoetused. Katrin omab põhiharidust .Kliendi ja tema elukaaslase suhted on pingelised.Klient elab perekonniti eraldi . Nad ei saanud kokkuleppele lapse elukorraldamises . VÕIMALIKUD PÕHJUSED · Katrinil ja Vitalil on erinevad vaateväljad lapse elukorraldamisest . · Alkoholisõltuvus
Tamm Peeter 2,10 150 2,42 5 2,63 10 165 Kurg Toomas 2,30 160 2,65 5 2,88 5 170 Väli Anne 3,00 180 3,45 0 3,75 5 185 Kask Liisa 2,80 165 3,22 5 3,50 10 180 Raid Ulvi 3,10 150 3,57 10 3,88 10 170 Potter Hannes 1,95 168 2,24 0 2,44 0 168 Kannes Rasmus 2,40 170 2,76 15 3,00 5 190 Reps Ivo 3,20 180 3,68 0 4,00 0 180
..........................lk 5 5. Elina Partõka...............................................................................................lk 6 6. Veiko Siimar............................................................................................... lk 7 7. Endel Press..................................................................................................lk 8 8. Endel Edasi..................................................................................................lk 9 9. Ulvi Indrikson-Voog....................................................................................lk 10 10. Eve Maurer-Uusmees................................................................................lk 11 11. Raiko Pachel..............................................................................................lk 12 12. Jana Kolukanova........................................................................................lk 13 13. Richard-Aleksander Tiswelt.............................
Koostanud: Ulvi Paju PRUUNKARU KARU ON EESTI SUURIM KISKJA. 160...250 CM PIKK. KAALUB KUNI 250 KG. KARUL ON HEA KUULMINE JA ÜSNA HALB NÄGEMINE. TA OSKAB HÄSTI UJUDA. MESIKÄPP KARUD LIIGUVAD ROHKEM PÄTS PIMEDAS KUI PÄEVALGES. OTT PRUUNKARU JAANUARIS SÜNNIVAD NEIL POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT. TEMA AINSAKS VAENLASEKS PRUUNKARU POJAD ON INIMENE. HALLJÄNES ELAB PÕLDUDEL JA METSASERVADEL. KARVASTIK SUVEL PEALTPOOLT PRUUNIKASHALL JA KÕHT VALGE. TALVEKARV HELEHALL. KAALUB 3 -7 KILO. HAAVIKUEMAND PIKK-KÕRV NUDISABA HALLJÄNES TOITUB TAIMEDEST, TALVEL KA PUUOKSTEST JA –KOOREST...
Koostanud: Ulvi Paju PRUUNKARU KARU ON EESTI SUURIM KISKJA. 160...250 CM PIKK. KAALUB KUNI 250 KG. KARUL ON HEA KUULMINE JA ÜSNA HALB NÄGEMINE. TA OSKAB HÄSTI UJUDA. MESIKÄPP KARUD LIIGUVAD ROHKEM PÄTS PIMEDAS KUI PÄEVALGES. OTT PRUUNKARU JAANUARIS SÜNNIVAD NEIL POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT. TEMA AINSAKS VAENLASEKS PRUUNKARU POJAD ON INIMENE. HALLJÄNES ELAB PÕLDUDEL JA METSASERVADEL. KARVASTIK SUVEL PEALTPOOLT PRUUNIKASHALL JA KÕHT VALGE. TALVEKARV HELEHALL. KAALUB 3 -7 KILO. HAAVIKUEMAND PIKK-KÕRV NUDISABA HALLJÄNES TOITUB TAIMEDEST, TALVEL KA PUUOKSTEST JA KOOREST...
isikud. Riigikogu liikmeid ja Kantselei teenistujaid informeeritakse ohuolukorra lõppemisest ja edaspidisest tegutsemisest telefoni teel sarnaselt ohuolukorrast teavitamisele. Ohuolukorras Riigikogu hoonetesse jäävad isikud on nimetatud Riigikogu Kantselei haldusdirektori poolt käskkirja alusel. 1. Ohuolukorras Riigikogu hoonetesse jäävad teenistujad on: 11 (20) Ulvi Udam haldusteenistuse majandustalituse komandant; Hillar Ley haldusteenistuse majandustalituse tehnik; Leonid Ovtsinnikov haldusteenistuse majandustalituse ehitus- ja remonditööline; Andres Emmo haldusteenistuse majandustalituse vaneminsener; Natalja Karjakina haldusteenistuse majandustalituse päevaperenaine. 2. Ohuolukorras Riigikogu hoonetesse jäävate teenistujate asendajad on:
MEMO Teema Seminar-praktikum Kuupäev 23.10.2015 Kellelt Ulvi Mehiste Kellele Sulev Lääne Eesmärk Õppeseminar Riigikontrolli, Riigikogu ja Riigikantselei töökorraldusega tuvumiseks 1. Riigikontroll Tarmo Olgo tulemusauditi osakonna peakontrolör Riigikontrolli ametnikud võivad kuuluda erakondadesse, kuid see ei tohi segada tööd, neutraalsus on oluline. Eetikanõukogu seisukoht – sõnavabadus. Ühe toiminguga tegeleb min 5 kuni 6 inimest.
olukord tervisele kahjulik. Kõige hullem, mida kaasõltlane teha saab, on passiivselt istuma jääda ja oma kurva saatuse pärast nutta. Need naised, kes on otsustanud tugirühma tulla ning endaga tegelema hakata, on valmis muutuma, aga ka selleks, et nende suhe võib teiseneda.Väga oluline on kuskil õppida, kuidas toime tulla, kui elatakse sõltlasega. Tegemist on ühiskonnas suure probleemiga, mis 13 Ene Lausvee; Ulvi Seermaa. Alkoholismist kaassõltuvuses oleva inimese vaimne tervis. - Eesti Arst 2007; 86 (7), lk 456. 14 Hellsten T. Jõehobu elutoas. Lähisõltuvus ja kohtumine sisemise lapsega. Tallinn. 1994. 15 Melody Beattie. Kaassõltuvusest vabaks. Tallinn. 2008. lk 21. 16 Pia Mellody. Kaassõltuvus. 2007. lk 14. 7
VAHUR KERSNA „7x7“ ÜLEVAADE TEOSEST Teos „7x7“ viib lugeja läbi ühe Eesti tuntuima teleajakirjaniku ja ETV näo Vahur- Üllar Kersna elu. 1962. Aastal Võrus sündinud Vahur Kersna jagab teoses oma elu märkimisväärsemaid sündmusi kuni tänapäevani. Teose alguses kirjeldab ta lühidalt oma vanemate lapsepõlve ja liigub seejärel ajateljel edasi, meenutades oma enda elu meeldejäävamaid hetki alates lapsepõlvest kuni praeguse ajani. Teoses on vahepaladena Kersna juttudele ka heade sõprade, tuttavate, koleegide, elukaaslase kirju, mõtteid ja arvamusi Kersnast, meenutusi ja mälestusi koos veedetud aegadest. Teos maalis minu jaoks Kersnast meeldiva ja sooja ausa mehe pildi. Tema elu on siiani olnud seikluste-, saavutuste- ja kogemusterohke. Oma eluloo jutustamist alustab ta lapsepõlvest, meenutades aegu, mil õppis Varstu keskkoolis, joonistas hulgaliselt karikatuure ja tegeles tipptasemel spordiga(saavutas vasaraheites Eestis teise koha). ...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Ulvi Klemmer, Lilian Joosing EKL-3kõ Referaat Korvõielised Juhendaja: Kaspar Vulla Tallinn 2010 2 Sisukord 1. Sugukonna süstemaatiline kuuluvus....................................................................................3 1.1. Hõimkond.....................................................................................................................3 1.2. Klass: kaheidulehelised................................................................................................3 1.3. Sugukond: korvõielised................................................................................................3 2. Sugukonna mitmekesisus....................................................................................
ning äratada paneelinimene üles enne, kui kukk kireb. Selle mehe naine tahtis harjavarrega tantsivad Olat korrale kutsuda. Ravikuur sai läbi ning Apo tuli Ola töö juurde. Ola otsustas temaga lõpparve teha. Meeletu vastu aitab arstirohi, keeletu vastu ei aita seegi. Ola oli eelistanud poega Apole. Kaida käis Olal ikka vahepeal külas. Jagelused naabriga. Pesemata ja haisvad nõud, tüli kapi pärast. Ulvi süüdistas Olat paljude abielude lõhkumises. Tuli kindlustusagent Raik, kes keeras kruvid kappi, et lahendada piiritüli. Velvoga sai Raik hästi läbi. Ola tundis, et Raigis on see elutahe ja rõõm, mida tal pole ning ta tundis ennast mehe seltsis hästi ja vabalt. Ola ja Raik said tütre, Marjatta. Ometi Raigil oli oma naine ja lapsed. Ta oli nõus pidama mitut naist ja peret. Ola oli ikka rahulolematu, miski ei suutnud teda õnnelikuks teha. Ola tahtis inimesele alt üles vaadata
REFERAAT TEEMANDID Juhendaja: Ulvi Tiisler Koostaja: Deivi Nool Jõgeva 2011 Teemandist üldiselt Inimkond tunneb teemanti üle kuue tuhande aasta. Juba püramiidide rajamisel töötlesid muistsed egiptlased kive teemandiga. Vääriskivide hulgas on teemat kõige ilusam ja kallim. Suure murdumisnäitajaga ja valguse dispersiooni tõttu helgivad lihvitud teemandid (briljandid) spektrivärvides ja paeluvad ka erakordse värvimänguga. Teemandist kõvem on vaid selle tehislik nanokristalliline vorm hüperteemant. Teemandi hinna määravad 4 tunnust: mass, lihv, läbipaistvus ja värvus. Teemanti ja teiste vääriskivide massi mõõdetakse karaatides (ct), kusjuures 1 ct= o,2 g. Teemanti lihvimisel briljandiks väheneb tunduvalt selle mass. Kahekaraadise teemandi lihvimisel saadakse umbes ühekaraadine briljant.Teemandi kristallivõre moodustavad süsiniku aatomid, mis on omavahel ühendatud kovalentsete sidemetega. Iga süsinik...
olümpiamängudel oli Egon Roolaid 1936 aastal Berliinis. Valik Eesti ujujatest: · Endel Edasi-1952 a. olümpiamängudel 100m vabaujumises 18.-19. koht · Endel Press-1952. a. olümpiamängudel 1500m vabaujumises 27.koht, EM-võistlustel 1954 a. 1500m vabaujumises 5. koht · Eve Maurer-Uusmees-1960.a. olümpiamängudel 200m rinnuli ujumises 22.koht, EM- võistlustel 1958 a. hõbemedal 4x100m kombineeritud teateujumises ja 5. koht 200m rinnuliujumises · Ulvi Indrikson-Voog-1960.a. olümpiamängudel 100m vabaujumises 19. koht ja 4x100m vabaujumises 8. koht, EM-võistlustel 1958 a. hõbemedal 4x100m kombineeritud teateujumises, 7.koht 100m ning 4. koht 400m ja 4x100m vabaujumises · Veiko Siimar-1960 a. olümpiamängudel 100m seliliujumises 8. koht, EM võistluste hõbemedal 1962 a. 4x100m kombineeritud teateujumises · Ivar Stukolkin- tuli 1978 a. NSV Liidu meistriks ning 1976-85 a. suvel 10 ja talvel 16
15 http://www.1182.ee/baas/otsing.cgi?msona=majutus+l%E4%E4ne- virumaa&x=0&y=0 http://www.1188.ee/valdkonnad/puhkus-ja-meelelahutus/reisimine-ja- matkamine/majutusteenused/M155A?keywords=®ion_id=6 http://www.booking.com http://www.ehrl.ee http://www.haaviku.edicypages.com http://www.landvald.ee www.maaturism.ee www.mtr.mkm.ee http://www.puhkaeestis.ee http://www.toomarahva.ee http://www.vihulamanor.com Fotod Ulvi Mehiste erakogust Lääne-Viru majutusettevõtted 2012 Tere tulemast Lääne-Virusse! 16 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänan tähelepanu eest! majutusettevõtted 2012 Lääne-Viru
Jõgeva Gümnaasium Simmo Säärits Kuld Referaat 10. a klass Juhendaja: Ulvi Tiisler 2010/2011 Omadused Kuld on keemiline element, mille sümbol on Au ( ladina keeles: aurum). Järjenumber on 79. Kuld on väärismetall, mis on suure tiheduse (19,7 g/cm³), läikiv, pehme ning kõige paremini vormitav ja kõige plastilisem metall. Puhas kuld on erekollast värvi ja kulla pind on läikiv kuna ta ei reageeri õhu ning veega. Kulla ajalugu Olelusvõitluses kasutas meie kauge eellane kivi, puud ja luud. Jahile mindi
Tartu: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus 2000. http://www.ceet.ee/pdf/kartul.pdf (05.02.2013) Kartul. Agrotrade OÜ. http://www.agrotrade.ee/index.php?id=10570 (05.02.2013) Kartul. Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistus. http://www.pikk.ee/print/true/valdkonnad/taimekasvatus/koogiviljandus/kartul (05.02.2013) Viljakasvatus, 2008. Foorum põllumeestele. http://foorum.rodnas.ee/viewtopic.php? f=1&t=251&sid=3a9c4e6f67abec7a98c2ee6b48c255d3 (05.02.2013) Moor, Ulvi. Mõnede kodumaiste puu- ja köögiviljade värskelt säilitamine. http://tootsipeenar.files.wordpress.com/2012/12/ulvi-moor_vc3a4rskelt- sc3a4ilitamine_2012.pdf (05.02.2013) Rebase talu koduleht 2013. Kartul. http://rebasetalu.ee/index.php/kartul-5 (18.02.2013) Koorti kartuli koduleht 2013. Sulfideeritud kartul. http://www.koortikartul.ee/est/toodang/kartul-myygiks/sulfideeritud-kartul (18.02.2013 ) Food trade koduleht 2013. Köögiviljad. http://www.foodtrade.ee/products?page=1 (18.02.2013)
Vahetuskurss Ulvi Vaarja, Sügis 2004 Vahetuskursisüsteemid • Valitakse vahetuskursisüsteem, mis määrab vahetuskursi, mille tasemel toimuvad valuutatehingud • Vahetuskursisüsteemiga kaasnevad institutsionaalsed ja majanduspoliitilised valikud peavad olema kooskõlas valitud vahetuskursisüsteemiga Vahetuskurss • Vahetuskurss - välisvaluuta hind kohalikus valuutas Reaalne vahetuskurss - kohaliku valuuta ja riigi tähtsamate kaubanduspartnerite valuutade vahetuskursside kaalutud keskmine, kus kaalud määratakse sellega kui suur on iga kaubanduspartneri osakaal riigi väliskaubanduses Eesti krooni kurss Vahetuskursirežiimide kronoloogia Valuutakursside volatiilsus 1881- 1995 Inflatsioon 1881-1995 Vahetuskursirežiimid • IMFi klassifikatsioon: – Eraldi valuutat ei ole (dollariseerumine, euroiseerumine) – Valuutakomitee süsteem – Fikseeritud vahetuskur...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool DIABEET Referaat Birgit Kallas 50e Tallinn 2013 Sisukord Sisukord lk2 Sissejuhatus lk3 Diabeed ja millest on see tingitud lk 4 Diabeedi tüübid ja kellel esineb? lk5 Esimest tüüpi diabeedi ravi lk6 Teist tüüpi diabeedi ravi lk7 Diabeedi tüsistused ja diabeetiline jalg lk8 Diabeetiku jalgade hooldus lk9 Toitumine ja Füüsiline koormus lk10 Kokkuvõte lk11 Kasutatud kirjandus lk12 2 ...
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab.
Marie Udam Kolme põlvkonna teabevälja analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Sissejuhatus Selles analüüsis võrdlen enda, oma ema ja vanaema teabevälju ajal, mil nimetatud isikud on 20-aastased. Ma olen sündinud aastal 1991 ja analüüsin oma teabevälja praegusel infoallikate poolest rikkal ajal ehk aastal 2011. Minu ema Ulvi on sündinud aastal 1964, seega vaatlen tema teabevälja 1984. aasta paiku, mil inimeste elu ja meediat kontrollis rangelt Nõukogude riigi võim. Minu vanaema Aili-Tiia on sündinud 1938. aastal ehk uurin tema teabevälja aastal 1958, mil Eesti alad olid samuti Nõukogude okupatsiooni all, kuid mil oli kätte jõudnud sulaaeg. Uurin, kust oleme saanud teavet, millised teemad meid on huvitanud, milliseid teadmisi, väärtusi ja käitumisnorme oleme neist ammutanud
direktor juht elektrik tupidaja spetsialist direktor direktor direktor Ulvi Tuisk Arvo Kaer Rene Serg Paigaldus- Müügi- Tootmise salongi ettevalm.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe KURELISED Referaat Autor: Ulvi Klemmer. "27." mai 2010. a Juhendaja: Triin Tõrv "...." .......2008. a Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 1. KÕRGEMATE TAKSONITE ISELOOMUSTUS.....................................................2 1.1. Hõimkond.....................................................................................................
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jane Rähni DIABEET Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Diabeedi olemus. Miks tekib? lk 4 Diabeedi tüübid, kellel esineb? lk 5 Esimest ja teist tüüpi diabeedi ravi lk 6-7 Soovitused diabeedihaigele lk 8-9 Tüsistused lk 10-13 Diabeetiku jalgade hooldus lk 14 Kokkuvõte lk 15 Kasutatud kirjandus lk 16 2 Sissejuhatus Diabeet on tõsine krooniline haigus, millesse haigestunute arv tõuseb kohutaval kiirusel ning selle all kannatab Euroopa...
Anu Eha tantsustuudios Sudio La Ronda ja Juta Rahkema Võimlemisklubis Piruett. 2006. aastast on Pille Roosi, Iris Frolovi ja Merike Taali poolt asutatud Kultuuriühing Nordic Sun korraldanud Eestis idamaise tantsu festivale. Aja möödudes kogus idamaine tants tuntust üle Eesti ning tegutsemist alustasid Eesti esimesed tantsutrupid Zahira ja Callista. Zahira trupile panid aluse Pille Roosi, Iris Frolov, Liina Remmelg ja Ulvi Korjus. Callista tantsuturpi lõid Mai-Liis ja Mari-Leen Maasaar ning Monika Kesper. 2000. aastal liitusid Callista rühmaga Anu Eha, Angela ning aasta hiljem Ines Karu. Eestis on õppimiseks väga palju võimalusi nii suuremates kui väiksemates linnades leiab mitmeid kohti, kus saab idamaist tantsu harrastada. Väga eriline on see, et kõhutantsu õpetatakse ka väiksemates Eesti paikades. Lisaks on väga aktiivne suhtlus rahvusvaheliselt kuulsate tantsijatega -
1956 VSÜ "Kolhoosnik" reorganiseeriti kõiki maakehakultuurikollektiive ühendavaks spordiühinguks "Jõud". NSVL alustati rahvaste spartakiaadide korraldamist, Eesti sai VI koha. TRÜ-s avati aspirantuur kehakultuuri alal. Esimese eestlasena sai NSV Liidu teeneliseks treeneriks Edgar Puusepp 1957 Eesti NSV-s hakati korraldama kehakultuurialaseid teaduskonverentse. Toimus esimene sõjajärgne Eesti-Soome maavõistlus kergejõustikus. Esimese naissportlasena valiti Eesti parimaks sportlaseks Ulvi Voog-Indrikson. Austraalias ilmus esimese Välis-Eesti spordiväljaandena "Eesti Spordileht" 1958 1. jaanuarist alustas ilmumist "Spordileht". Toimusid Tallinna I spordimängud, mille eeskujul hakati läbi viima paljusid regionaalseid spordimänge. Avati Eesti Põllumajanduse Akadeemia spordihoone 1959 Toimus tõsine reorganiseerimine Eesti NSV spordiorganisatsioonides, kehakultuuri- ja spordikomiteede asemel kutsuti ellu spordiühingute ja organisatsioonide liidud. Eesti NSV
ERINEVAD TANTSUSTIILID Referaat Marleen Breemet Kärdla Ühisgümnaasium 10B 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................3 1.Võistlustantsud.........................................................................4 1.1.Ladina-Ameerika tantsud......................................................4 1.1.1.Samba.........................................................4 1.1.2.Cha-Cha......................................................5 1.1.3.Rumba.........................................................5 1.1.4Paso Doble...................................................5 1.1.5.J...
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Jõhvi 2012 Juuste väljalangemine, kõõmatekkimise põhjused ja psoriaas Maria Bogdanova Õpetaja: Ulvi Aro Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................2 2. Juuste väljalangemine....................................................3 3. Kõõma tekkimise põhjused............................................5 4. Psoriaas........................................................................7 5. Lisa info......................................................................10 6. Taimravimite retsepte..........................................
m JärvaJaani kolhoosis metsaülemana töötav Tiina Idavain, kes sai ajaks 10.46,42. Ta oli teatavasti ka nobedaim naine sügisesel PaideTüri rahvajooksul. Kõige paremini tunneb ta ennast siiski kodus suuskadel. Tõsisemaid mõõduvõtmisi ihkas rajooni kõrgushüppe rekordimees, 1984. aasta vabariigi edetabelijuht (2.24) Kalev Martsepp. Hooaja algus ei istunud. Augustis alistus ka 2.20, kuid ilmselt jäi midagi veel varuks ja hooaeg täit rahulolu ei pakkunud. Sama tuleb öelda Ulvi Ivanova kohta, kes pärast eelmise aastal ületatud 1.76 rahuldus nüüd 1.70ga. Järvakate kunagisel kuulsaimal alal, naiste ja meeste kuulitõukes (milles lehtselased peavad isegi iga aastasi auhinnavõistlusi Totti Kasekampi ja Ants Saame rändauhindadele) valitseb juba mõnda aega mõõn. Spetsiaalselt kuulitõuke ja kettaheitega üksi treener rajoonis ei tegele ning tagala paistab kaunis hõredana. Uue 14meetri mehena kerkis esile vaid armeeteenistusest vabanenud Einar Tannilson. Ta
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 .......................................
Tartu, lk 38-49. Kättesaadav kanternetist http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator1/kulmar.html (24.1.2017) Moore, Nolan 2013. 10 Scientific Explanations For Ghostly Phenomena. http://listverse.com/ 2013/09/30/10-scientific-explanations-for-ghostly-phenomena/ (24.1.2017) Petzoldt, Leander 2010. Väike deemonite ja vaimolendite leksikon / Tlk. Reet Hiiemäe. 2. , täiend. tr. Tartu : Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus Reha. Liisa 2008. Kolga mõisa kummituslood Ulvi Meieri jutuvaramus. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool, Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. Kättesaadav ka Internetist http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/26399/ BA_Reha.pdf;jsessionid=5A49346C9F671BC7AE7BB88F91E04AF0?sequence=1 (24.1.2017) Sceptic.com. The science behind why people see ghosts http://www.skeptic.com/reading_room/ the-science-behind-why-people-see-ghosts/ (24.1.2017) Spiritual Science Research Foundation. Some facts about ghosts http://www
Volkswagen 945EET 11349 MEELIS MÄGI Elisa Mercedes-Benz 83OKF 8968 COPPICE ÜÜL EMT Audi 754PGC 7432 VIIVE VEIA Tele2 Mazda 194QFX 3873 MALERIL PALK Elisa Honda 248JYK 9575 HEINO REESEL Elisa Mercedes-Benz 571HCG 18595 HANNO RIIVE EMT Volkswagen 336MIX 13363 MAARIKA HEERING Elisa Audi 810VWA 9136 LEMBIT PULK Tele2 Ford 781ATE 1969 ULVI VALTNA Tele2 Toyota 741QCF 18506 VOLDEMAR METSALLIK Tele2 Honda 887IAV 13897 MATI ERGOLEND EMT Mazda 836FWW 9819 ANDRES HION Elisa Ford 271KWX 5963 SIRJE MULDMAA EMT Honda 217CQJ 15266 PEETER JANTSON Elisa Mazda 632JCB 6177 MAGERA SEMJONOVA Elisa Volkswagen 85FOS 5952 LEMBIT TEESALU Tele2 Audi 895WOV 9308 KULDAR RAUDSIK Elisa
borsisupiga,asjad kokku ja Sighisoara linna peale! Paeluv keskaegne tsitadell, kerjused ja Vlad Tepesi sünnimaja. Leidsime ploomipuskari pruulikoja, kus degusteerisime veine ja palinkat.Kogu linn tundus eestlasi täis olevat- ühed tulid vastu, teised läksid mööda. Istusime vabaõhukohvikus ja limpsisime jäätist.Bussijuht Karu ja pealik Urmas olid karmid- hilinejatelt nõuti sisse kohustuslik vein. Teekond läks edasi Brasovi poole- linn suure mäe külje all. Suur mägi andis linnale fantastilise mulje- ilus kesklinn oli oma nukumajadega armas! Omaette elamus oli sõita köisraudteega üles Brasovi mäele. Jõudsime üles just äikesevihma ajaks. Suurepärane vaaade linnale ja ümbritsevatele mägedele! Brasovi rumeenlaste poole tänavad olid kõverad, sakslaste poolel sirged, lugesime 4 surnuaeda. Otsisime tihedas vihmas teed Zarnesti poole, et seal ööbida ja meie ...
SS.r-i jl i i I i I o ?We0;/^, a-- c-!--*Lo- clon'u!.*0A*n w+*n,*.*.-- " 0 o U0.+U^^- *f^r** /Lp^-,^-;* ^rE^J" U"^!rc-A^/-o- tpt^^,t t- kZzy"a- t^"M^h-r"^' G,tt- y,n**t-aoJ*t bqt'^'&o^---"^t 9 Nt"-"&a^- ".-&J t/^o'14^-^4^4y" Irrnqrlrr'ta!. 0"X^ !Ul^t- wta,Lt*ua*U,v(, g ^ ao -/" U i r/oh-{L la r#a^o!"nd;*. al--& Vou^e..^.!r}nr-),- *.b- N*tAtr"k ,/^o,fur.iaL fv[ nlt...
rongiga see magus seltskond lõbusasti reisib Liili Remmel "Timmi Rong" Pagari piparkook See ajab igaühel keele sõlme. Korda kümme korda "Pagari piparkook" - nii kiiresti kui saad. Roosa rott röövis roosi Korda seda kümme korda nii kiiresti kui saad Remmel, Liili 1994 "Päkapikumetsa lood" Põdramokk Põder leidis põdramoka, Kes nüüd hakkaks talle kokaks? Keedaks ehtsat seenekastet, nii et oleks põdralastel süüa põdramokakastet? Erika Esop Laanisto, Reet; Pentsuk, Katrin; Raidla, Ulvi 2003 "Õpime hääldama: K" 4 . 2 Sõnavara mängud Sellesse rühma kuuluvad mängud, kus on vaja meelde tuletada sõnu mitmesugustest põhimõtetest lähtudes. · Nimeta võimalikult palju asju, mis on punased (näit. lill, tomat, õun); kollased (näiteks ploom, kõrvits jne.) · Nimeta võimalikult palju asju, mis on ümmargused (näit. pall, maakera jne.). · Nimeta võimalikult palju asju, mis on pehmed (näiteks padi, diivan, põsk jne.)
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati
Ida-Viru Kingissepa 88 17 177 51 669 3610 2423 Ida-Viru Kohtla-Järve 88 12 138 36 1259 4006 2037 Ida-Viru Lüganuse 88 13 164 35 1246 3862 3889 Ida-Viru Mäetaguse 88 7 66 25 1169 3213 3325 Ida-Viru Narva 88 9 133 30 1049 4152 1825 Ida-Viru Tammiku 88 9 144 30 555 4106 2802 Ida-Viru Tudulinna 88 7 170 45 454 3162 1254 Ida-Viru Ulvi 88 6 23 461 3278 2369 Jõgeva Adavere 87 31 169 285 1749 4656 5167 Jõgeva Jgeva NS 87 21 129 335 2604 4520 5492 Jõgeva Kaarepere 87 23 80 196 826 4160 3350 Jõgeva Kevade 87 22 87 261 1124 4512 5979 Jõgeva Kungla 87 27 120 278 748 4787 2094 Jõgeva Kuremaa 87 25 180 318 569 4803 4428
rongiga see magus seltskond lõbusasti reisib Liili Remmel "Timmi Rong" Pagari piparkook See ajab igaühel keele sõlme. Korda kümme korda "Pagari piparkook" - nii kiiresti kui saad. Roosa rott röövis roosi Korda seda kümme korda nii kiiresti kui saad Remmel, Liili 1994 "Päkapikumetsa lood" Põdramokk Põder leidis põdramoka, Kes nüüd hakkaks talle kokaks? Keedaks ehtsat seenekastet, nii et oleks põdralastel süüa põdramokakastet? Erika Esop Laanisto, Reet; Pentsuk, Katrin; Raidla, Ulvi 2003 "Õpime hääldama: K" MEELESPEA toas ja õues laste arv piiramatu aeg: 10 min ja kauem abi vajalik ei määri VAHENDID pole vajalikud Mida laps õpib? See on parim viis juhtida laste tähelepanu häälikutele, millest koosnevad sõnad. 87 Rahvamängud: Õunavaras (Vana-Kuuste) 10-12mängijat ühendavad käed ja moodustavad ringi ehk õunaaia tara. Õunavaras saadetakse eemale, et määrata tema teadmata õunaaia peremees.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
