Tigu Karp Peajalgne Elupaik maismaal (kiritigu, viinamäetigu); vesi Meri vees (mudatigu, sarvtigu, magevee (järve-, keras-, ränd- ja jõekarp) labatigu) mere (laevaoherdi, s. auster, rõõneskarp, kammkarp, sö. rannakarp, südakarp) Liikumine laia tallaga, talla lihaseid kokku lihaselise jalaga, lükkab ja kaevab raketi pm., vee reaktiivjõudu tõmmates. kasutades, paiskavad lehtri kaudu vett, mis aitab ...
Nende armumäng (üksteise kompamine ja taldadega tihedalt teineteise vastu surumine) Erinevate maade teadlased uurivad vägagi intensiivselt, kuidas tigusid nälkjaid millessegi eriti tapvasse nakatada või neile õelad parasiidid kallale saata. Siiani ei ole aiaäridest siiski veel võimalik osta ampulle teokatku või kooleraga. Ka tigudele ebasobivat ilmastikku ei saa me vajadusel kohale tellida. Kuid me saame hoolitseda, et tigude ja nälkjate lihast toituvad elusolendid end meie aias hästi tunneksid. Peamiselt surevad ilmastikutingimustesse. Piisava arvukuse korral moodustavad nälkjad kuni ¼ konna päevasest toidust. Hoopis põhjalikumat laastamist tigudenälkjate hulgas teevad linnud rästad, kuldnokad, punarinnad, künnivaresed, varesed, pasknäärid, pardid, haned ja isegi öökullid. Tuntuimad tigudesööjad on muide laulu ja vainurästad, kes tigude kodade purustamisel kive alasina kasutavad.
...................3 Eluviis..................................................4 Sigimine ja Areng....................................5 Toitumine..............................................5 Teod aiapidajate õudus unenägu..................6 Kasutatud kirjandus...................................7 2 Tigude ehitus Teo keha kaitseb lubiainest koda. Kojast ulatuvad välja vaid pea ja jalg, mis ohu korral samuti kotta tõmmatakse. Tigude paremini arenenud meel on kompimine. Kompimiseks kasutavad nad peapiirkonnas olevaid tundlaid ning jalga. Peapiirkonnas asuvad ka silmad, mis on tigudel nägemiselunditeks. Teod elavad nii maismaal kui ka vees. Maismaateod ja ka mõned vees elavad teod hingavad õhuhapnikku. Hingamiselundkonnaks on neil kops, mis asub mantli sees. Veeteod peavad veepinnal hingamas käima. Ülejäänud veeteod hingavad lõpustega, mis paiknevad samuti mantli siseküljel. Vereringe on tigudel avatud
Teod Teo keha kaitseb lubiainest koda. Kojast ulatuvad välja vaid pea ja jalg, mis ohu korral samuti kotta tõmmatakse. Tigude paremini arenenud meel on kompimine. Kompimiseks kasutavad nad peapiirkonnas olevaid tundlaid ning jalga. Peapiirkonnas asuvad ka silmad, mis on tigudel nägemiselunditeks. Teod elavad nii maismaal kui ka vees. Maismaateod ja ka mõned vees elavad teod hingavad õhuhapnikku. Hingamiselundkonnaks on neil kops, mis asub mantli sees. Veeteod peavad veepinnal hingamas käima
Bioloogia Kontrolltöö 1.Iseloomusta tigude elupaika, suurust, toitumist ja välisehitust. Teod e. kõhtjalgsed limused elavad koduaias või linnapargis. Suurus on 3-4 cm. Tegelikult on nad meres tekkinud loomad, ning enamjaolt elavad põhiliselt merede ja ookeanide rannavöötmetel, nüüdseks on ümber asustunud ka magevete juurde, kõrbetesse ja kõrgmägedesse. Söövad taimelehti ja küpsenud vilju. Teod on sümmeetrilise kehaga. Nende iseloomulik tunnus on seljapoolel asuv koda, mille sees on kehasisused. Kõhupoolelt
TEO TOITUMINE TEO SEEDEELUNDKOND ALGAB SUUAVAGA , MILLELE JÄRGNEB NEEL . NEELU ESIMESES OSAS ON HÕÕREL , MILLEGA TEOD SÖÖVAD TAIMSET TOITU . NEELULE JÄRGNEVAD MAGU JA SOOLTORU , MIS LÕPPEVAD PÄRAKUGA . TIGUDE HINGAMINE MAISMAA TEOD HINGAVAD KOPSUDEGA , VEES ELUTSEVAD TEOD KOPSUDE JA LÕPUSTEGA . TIGUDE TÄHTSUS ENAMIK TIGUSID TOITUB TAIMEDEST , NAD ISE ON TOIDUKS PALJUDELE LOOMADELE . OSA TIGUSID ON PARASIITIDE VAHEPEREHEMED . MÕNED TEOD ON KA SÖÖDAVAD INIMESTE JAOKS . TIGUSID NIMETATAKSE KÕHTJALGSETEKS . TIGUDEL ON AVATUD VERERINGE . TEOD ON LIITSUGULISED . V IINAMÄETIGU ON LOODUSKAITSE ALL . KOJATA TEOD ON NÄLKJAD . KARPIDE ARENG KARBID ON LAHKSUGULISED . SEEMNERAKUD UJUVAD EMASLOOMA MUNARAKKUDENI ,
Teod ja karbid Teod • Üle poole teadaolevatest limuste liikidest on teod • Suurem osa on mereteod, kes elavad merepõhjas • Maismaal leidub tigusid metsakõdus ja mullas, aias ja põllul • Tigudele ei sobi kuivad kohad • Teod tegutsevad peamiselt hämarikus ja öösel Pilt 1. Kiritigu Tigude toitumine • Suurem osa tigudest on taimetoidulised • Teod söövad lehti, taimede vilju, puukoori ja kõdu • Teo suus on paljude väikeste hammastega hõõrel toidu söömiseks Tigude ehitus • Tüüpilise teo tunneme ära spiraalselt keerdunud koja järgi • Teo koda kaitseb teda röövlindude eest ja ohu korral tõmbab ta kiiresti pea ja jalad sinna varju • Lühikeste kombitsatega tigu kombib ja maitseb • Pikkade kombitsate tipus on teol silmad • Nälkjatel pole koda Pilt 2. Teo ehitus Karbid • Enamik karpe on paikse eluviisiga ja elavad nii soolastes kui magedates veekogudes • ...
kaasabil koos mulla ja taimedega ning kohaneb uue elupaigaga tavaliselt kiiresti ning väga edukalt. Selle sajandi esimesel poolel oli ta Eestis levinud saartel ja Põhja-Eestis ning mujal ainult vähestes kohtades. Tigude roll maismaaökosüsteemis: Toiduks lindudele, imetajatele, konnadele, selgrootutele Kaltsiumiallikas lindudele Seente ja taimede sööjad Vaheperemeesteks parasiitidele Surnud taimede lagundajad (ka puidu) Eestis on ta tuntud aiakahjurina. Ta levib enamasti inimese kaasabil koos mulla ja taimedega ning paljuneb ja areneb uutes elupaikades kiiresti ja väga edukalt. Teod munevad kevadest
Näiteks paljud karbid on filtreeriva toitumisviisiga. Sellega puhastavad nad veekogu vett hõljeainetest. Karbid ning mõned teod ja peajalgsed on põhiliseks toidukomponendiks töönduslikult tähtsatele kaladele, lindudele ja mereimetajatele. Nende klasside esindajad olid toiduks ürginimestele ja mõned neist (näiteks auster, rannakarp, korvkarp, kammkarp, viinamäetigu, kaheksahaarmelised peajalgsed jt.) on säilitanud selle tähtsuse meie päevani. Karpide ja tigude kojad on pärlmutri tooraineks ja mõned karpidest tekitavad pärleid. Limustel on suur tähtsus ka juhtkivististena. 2 Limused on küllaltki laialt levinud selgrootute loomade rühm, nad elavad nii maismaal kui ka veekogudes. Kokku on neid rohkem kui 120 000 liiki. Kõige levinumad limuste klassid on teod, karbid ja peajalgsed. Tigudele ja karpidele on iseloomulik koda. Peajalgseid võib ära tunda kotikujulise keha ja haarmete järgi. Tigude ja
Bioloogia kontrolltöö: Limused ja Lülijalgsed 8.klass · Limusete rühmad +N Teod, Karbid, Peajalgsed. N: Vööttigu, Rõõnekarp, Hiidkalmaar · Limuste ühised tunniused. Pehme keha, mantel, jalg, lubjaainest koda mis võib olla muundunud või kadunud. · Tigude välisehitus. Ohtude eest kaitsev koda(nälkjatel kadunud), limanäärmeteja jalg, kahe paari kombitsatega pea. · Miks limused eluslooduses vajalikud? Tähtis osa toiduahelas, puhastavad veekogusid. · Lülijalgsete rühmad+N Vähid, ämblikud ja nende sugulased, putukad. N: jõevähk, hiidlinnutapik, kärbes. · Vähkide iseloomulikud tunnused. Elavad peamiselt vees, liiguvad enamasti vabalt, liitsilmad, koorik. · Lülijalgsete ühised tunnused.
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium TEOD Referaat Sissejuhatuseks: Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on suurim limuste klass siia kuulub umbes 60 00070 000 liiki. Liigirikkuse poolest jääb see loomade klass alla vaid putukatele. Eestis elab umbes 80 liiki maismaatigusid. Suurem osa neist on väga väikesed, peidulise eluviisiga ja ei torka oma igapäevase aeglase askeldamisega sugugi silma. Ometi on meie tigude seas ka hästi märgatavaid ja suisa kurikuulsaid tegelasi, kes paljudele aiapidajatele peavalu ja meelehärmi valmistavad, kippudes massiliselt paljunema just seal, kus neid kõige vähem näha tahetakse.Tigusid võib leida peaaegu kõikjalt: neid on nii aedades, mudalompides, mägedes, jõgedes, meredes jne. Ehitus: Teod on asümmeetrilise kehaehitustüübiga. Tigude iseloomulikuks tunnuseks on seljapoolel asuv koda, mille sees on nende sisused. Kõhupoolelt sirutuvad kojast
aastal trükitud ,,Eesti entsüklopeedia" kaheksandas köites, kus kirjutatakse: ,,Eestisse võõrliigina sisse toodud viinamäetigu ehk Helix pomatia elab Kuressaare lossi ümbruses ja vähesel arvul ka Viljandimaal Õisu mõisa pargis" [2]. Viinamäetigu on ühtlasi ka Eestimaa suurima kojaga tigu ning on siinsete tingimustega üsna hästi kohanenud. Paljudes riikides on laialt levinud ka nende söömise komme, aga meil Eestis sellist tava ei ole. Eestikeelne nimetus ,,viinamäetigu" tuleneb tigude toitumiseelistustest soojema kliimaga aladel, kus nende meelispaikadeks on viinamarjaistandused [1]. Süstemaatiliselt kuulub riiki loomad, limuste hõimkonda, kõhtjalgsete klassi, kopsteode seltsi, sugukonda Helicidae, perekonda viinamäetigu. Käesolevas referaadis käsitlen täpsemalt viinamäetigude anatoomiat ja kirjeldan nende aastaringset elutsüklit. 2 1. ANATOOMIA 1.1
Surnud polüüpide lubiskelettidele kinnituvad aina uued korallid ja nii võivad koloonjad kasvada hiigelsuureks. Seal elab palju nolke sest korallid on loomadele head varjupaigad, seal on toitu ja seal leitakse elu- või sigimispaiku. Naftalekked, jõgede veega merre kandunud väetised, taimekaitsemürgid, tööstusjäägid jm on põhjustanud veereostust ja korallide suremist. 5. Usside üldised tunnused. Kahekülgne sümmeetria Lihtne ,,aju" Elavad niiskes keskkonnas. 6. Tigude ehitus. Mis tähtsus on tigudel looduses ja inimese jaoks? Tähtis koht toiduahelas Parasiitusside vaheperemehed Toiduks meile Suveriinid Taimekahjurid Näokreemi saab limast (lol) Purupurset värvi saab 7. Limuste ehitus (joonis Õ lk 20). Mis tähtsus on limustel looduses ja inimese jaoks? Toiduks inimestele Toiduahelas 8. Oska tuua erinevaid näiteid, kes kuuluvad järgmistesse rühmadesse: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused
Keemiline tõrje · Pritsimine keelatud: üle 25 oC juures, vaheltult enne vihma ja peale vihma ning kaste ajal. · Pritsida ei tohi õitsvate taimedega ala(v.a. kui taimekaitsevahendi pakendis ei ole sätestatud teisiti) · Hügieeninõuded- töö tegemise ajal ei tohi süüa,juua,suitsetada jne. · Töö vaheajal pestakse nägu ja käsi. · Peale töö lõppu ennast üleni ära pesta ja puhtad riided selga panna. Optimaalne temperatuur pritsimisel on +16 oC kuni +24oC Õitsval umbrohu põllul,rapsi või rüpsi põllul keskpäeval on taimekaitsetööd keemiliste vahenditega keelatud.(Trahvi maksimummäär FIE-le on 12 000.- , juriidilisest ettevõtjale 30 000.-) Taimekaitsevahendite jaotus kasutuse järgi: 1. Herbitsiidid-umbrohutõrjevahend ("Starane") 2. Insektitsiidid-putukate tõrjevahend ("Mavrik") 3. Akaritsiidid-lestatõrje vahend ("VertimeX") 4. Fungitsiidid-seente tõrjev...
Paljude toiduahelate tähtis lüli ,lagundajad ja parandavad põllumulla omadusi. 7. Seleta, miks maismaateod on aktiivsed pärast vihma ja hilisõhtuti. Teod eelistavad niiskeid paiku,et nendest liigset vett ei auruks ja et nad ära ei kuivaks. 8. Milles seisneb limuste tähtsus looduses ja inimeste elus? Too näiteid.Looduses : toiduahelates ja veegogude puhastajad. Inimestele : toiduks, suveniirideks, parfümeeriatööstuses ,taimekahjurid. 9. Võrdle tigude, karpide ja peajalgsete levikut. Aiatarvete poest ostetud taimede mullapallidest ja inimeste enda kaudu. 10. Miks peetakse peajalgseid kõige arenenumaks limuste rühmaks? Nad on selgrootustest kõige keerukama närvisüsteemiga ja kõige targemad.
Kiriteol asub keha kaitsva koja sees. Teo kojast ulatuvad välja jalg ja pea. Meeleelunditest on teol kaks paari kombitsaid ja silmad. Arenenumad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. Toidu peenestamiseks on teol neelus riivitaoline hõõrel. Tigudel on spetsiaalne seedenõresid tootev nääre maks. Tigude veeringe on avatud, nende veri on sinakasroheline. Vere paneb liikuma süda. Hingamiselunditeks on lõpused(veetigudel) või kops(maismaa- ja osaliselt veetigudel). Teod on liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. Kojata teod on nälkjad. Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes. Karpidel puudub pea. Keha kaitseks moodustub kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapoolmeid saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Karbid filtreerivad toitu vees olevast hõljumist nad toituvad vetikatest ja väikestest loomakestest. Vesi koos toiduga pääseb kotta sisevooluava ja väljub kojast väljavoo...
üle 1000° C temperatuuri juures. Tulemuseks on põletatud ehk kustutamata lubi, mis veega ägedalt reageerib ja annab kustutatud lubja. Sellest valmistatakse lubimört, mida kasutatakse ehitusel. Lubimört kuivab aja jooksul, reageerib õhus oleva süsihappegaasiga ja muutub uuesti keemiliselt paekivi sarnaseks ühendiks, kuid on paekivist poorsem ja mehaaniliselt mitte nii tugev. CaCo3 ehk kaltsiumkarbonaat on põletamata lubi. Seda sisaldavad näiteks kriidid, luud, munakoored, tigude ja karpide kojad ning ka looduslikud pärlid. Kaltsiumkarbonaat on tundlik hapete suhtes, seepärast happevihmad kahjustavad pikkamööda paekivist kui ka marmorist ehitisi ja skulptuure. Lubjakivi on tööstuses tähtis, sest sellest valmistatakse mitmesuguseid tarbe- ja dekoratiivesemeid(nt küünlajalad vaasid jms)ja seda kasutatakse ka mitmesuguste ehitusmaterialide koostisena(lubimört,krohv).Lubjakivi on lähtaineks lubja tootmisel. CaO ehk kaltsiumoksiid on kustutamata(e.põletatud) lubi
paljad ja pimedad; tõsi küll, pehmed okkad kasvavad juba mõne päevaga ja silmad avanevad kahenädalaselt. Emapiimaga toitmine kestab ~40 päeva ja kahe kuu vanused siilid on juba valmis iseseisvat elu alustama. Teise pesakonna pojad, kes sünnivad suve lõpus, veedavad talve koos emaga. Poegade eest hoolitseb ema üksinda. Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel. Siil toob palju kasu nii metsas kahjurputukate kui ka koduaias tigude hävitajana. Sellepärast väärib ta igati kaitset ja tähelepanu, eriti maanteedel, kus ta kipub jääma märkamatuks.
madal vererõhk, higistamine, ilastamine, kuulmis-, nägemis- ja tasakaaluhäired, meeleolumuutus, eufooria, lõdvestumine või peapööritus. Enamasti toimub 1224 tunni jooksul täielik paranemine, aga mõned mõjud võivad kesta päevi. Hiljem võivad ilmneda unisus, peavalu ja mälukaotus. Kärbseseenemürgistusele puudub vastumürk ja kärbseseent söönud inimest tuleb ravida nagu üldmürgistuse korral ikka. Kuigi punased kärbseseened on tigude maiusroog, on seenekogujad ja harrastuskokad kaotanud huvi punase kärbseseene raguu ja valge veini kombinat- siooni vastu.
LIMUSED 1.Limuste elupaigad. Kõige rohkem on limuseid meredes, vähem mageveekogudes ja maismaal. 2.Kes kuuluvad limuste hulka? Limuste hulka kuulvad teod, karbid, peajalgsed. 3.Tigude ehitus ja eluviis. Kehakatte- nahakurru e. mantel. Hingamiselund- lõpused (veetigudel) või kops (maismaa- ja osaliselt veetigudel). Toitumine- enamik taimedest, kuid nende hulgas on ka röövliike. Meeleelundid- tähtsamaks meeleks on kompimis- ja maitsmismeel. Paljunemine- liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. 4.Limuste rühmade põhitunnused ja elupaigad. Teod- * keha katab mantel; * spiraalne lubikoda; * pea, kere ja jalg; * silmad ja 2 paari kombitsad; * avatud vereringe; * süda 2- osaline; * suus on hõõrel; * liitsugulised; * meeled kompimis- ja maitsmismeel; * seedenõresid tootev nääre maks; * hingavad kopsu või lõpustega; * toituvad taimedest. Karbid- * koda koosneb 2-st koolmest; * pea puudub; * jalg; * kombitsad ja ...
CaO + CO2= CaCO3 Kasutamine: · gaaside või vedelike kuivatamiseks Kasutamine: · Ehitusmaterjalide valmistamisel: tema segu liiva ja veega lubimört on heade omadustega sideaine, mida kasutatakse müüride ladumisel ja seinte ning lagede krohvimisel · Põldude lupjamiseks (happeliste muldade neutraliseerimiseks) · Viljapuutüvede valgendamiseks CaCO3 - kaltsiumkarbonaat esineb looduses: · lubjakivina · marmorina · kriidina · munakoortes · tigude ja karpide kodades Lubjakivi kasutamine: · ehitusmaterjalina · lubja tootmiseks · klaasi tootmisel · tsemendi tootmisel Marmori kasutamine: · ehitusmaterjalina · skulptuuride valmistamiseks · hauakivide, mälestustahvlite valmistamiseks Kriidi kasutamine: · ehitusmaterjalina · koolikriidina 4. CaSO4 2H2O kips Kasutamine: · ehituses · meditsiinis kipsmähiste valmistamiseks
määrusest (EÜ) nr 852/2004 ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 853/ 2004 ja (EÜ) nr 854/2004 Millist valdkonda antud seadus reguleerib? Kohaldatakse toiduahelat käsitlevale teabele esitatavaid nõudeid; kalandustoodetele esitatavaid nõudeid; lihamassi kaltsiumisisaldust. Tuuakse välja erandid traditsiooniliste omadustega toitude puhul. Kohaldatakse merebiotoksiinide tunnustatud kontrollimeetodeid. Esitatakse konnakoibade, tigude, želatiini ja kollageeni veterinaarsertifikaatide näidised. Miks on antud seadus lihainspektsiooni seisukohalt oluline? Kehtestatakse rakendusmeetmed liha, elusate kahepoolmeliste molluskite, kalandustoodete, piima, munade, konnakoibade ja tigude ning nendest valmistatud toodete suhtes. Tapamaja käitaja peaks kontrollima, et toiduahelat käsitlev teave sisaldaks kõiki määrusega (EÜ) nr 853/ 2004 nõutud üksikasju.
maks. Erituselundiks on tigudel üks neer, mis paikneb südame kõrval. Kiritigu hingab kopsuga Teod hingavad kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil, mis paikneb koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu, mille rohkete veresoonte kaudu satub õhuhapnik verre. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma selgmises osas paiknev süda. Teo koda Koda kaitseb tigude elundeid. Tavaliselt on koda spiraalselt keerdunud oma pikitelje ümber. Koda koosneb tipust, keeritsast ja nabast. Koja ehitus väljastpoolt sissepoole on järgmine: sarvkiht, prismakiht ja pärlmutterkiht. Ohu korral poeb tigu oma kojasse, mõnedel rühmadel on jala küljes ka kojakaas. Vähestel rühmadel on koda redutseerunud või päris ära kadunud, näiteks nälkjatel koda puudub. Teo liigid Mudatigu Kiritig Võsa-võõttigu
Kaktusemahla joodi, viljaliha kasutati ära. Peyote kaktusest sai hallutsinogeenset ainet. Tegeleti korilusjahiga, maisi ja kabatsoki kasvatamisega, loodi keerulist kunsti ning tehti kauneid savinõusid. California: Soe ja niiske kliima. Viljakad orud. Kala sai aastaringselt, jahiti hülgeid, vaalu ja teisi mereelukaid. Tõrusaagist tehti jahu. Kujunes välja ühiskondlik kontroll. Rahaühikutena kasutati tigude kodasid. Punuti korve ja matte, vormiti nõusid. Platoo: Kuiv ala. Tegeleti jahipidamise ja korilusega. Peeti tihedat kaubavahetust looderannikuga. Subarktika: Metsad, sood, järved. Pind õhuke ja kivine. Igikelts. Palju sääski ja moskiitosid. Inimesed olid liikuvad ja kohandunud.
PAAS Pae koostisosa on kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Selle värvus on hallikas, lõheneb kergelt kihtideks, ei ole väga kõva, lihtne töödelda-raiuda ja saagida. (Paemüürid, nt Tallinna keskaegsed ehitused ja linnamüürid on tugevad ja ilusad). Paas kardab happeid, sellepärast laguneb see pikkamööda happevihmade, pae müüril kasvavate sammalde ja samblike toimel, mis tekitavad happeid. Paas tekkis umbes 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. Paekivis on näha teokodasi, koralle ja jt kivistisi. Paas on tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena. GRANIIT Graniit on teralise ehitusega, koosneb kolmest erinevast mineraalist, mis moodustavad graniidi teralise struktuuri. Osa terakesi on valkjashallid, poolläbipaistvad, korrapäratu kujuga ja mittekristalsed (amorfsed). Mineraalide koostis väljendatakse tavaliselt oksiidide kaudu. Päevakivi on natuke pehmem kui kvarts. LIIV JA SAVI
kuivatamiseks Ca(OH)2 - kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (lubjapiim, lubjavesi), kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamisel: tema segu liiva ja veega lubimört on heade omadustega sideaine, mida kasutatakse müüride ladumisel ja seinte ning lagede krohvimisel, põldude lupjamiseks (happeliste muldade neutraliseerimiseks), viljapuutüvede valgendamiseks CaCO3 - kaltsiumkarbonaat esineb looduses: lubjakivina, marmorina, kriidina, munakoortes, tigude ja karpide kodades Leidumine organismis: Kaltsium: Karploomade karbid: kaltsiumkarbonaadist. Luud: kaltsiumfosfaadist (inimkehas on ~1 kg Ca). Hambad: hüdroksüapatiidist Ca5(PO4)3OH.Ca5(PO4)3OH(s) + 4H3O+(aq)® 5Ca2+(aq) + 3HPO42-(aq) + 5H2O(l) Kasutamine: Na+ ja K+ reguleerivad rakkude veesisaldust, südametegevust. ·Taimedele vajalikud kaaliumväetised (KCl, puutuhk) Kasutamine lihtainena : Na naatriumlambid Li anoodimaterjal akudes
ning need mõlemad on laialt levinud. Paas Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Paas on värvuselt hallikas, ei ole väga kõva - laguneb kergesti kihtideks ja teda on lihtne töödelda (raiuda ja saagida). Paas ei ole vastupidav hapete suhtes. Seepärast lagunevad paekiviehitised pikkamööda happevihmade, aga ka samblike toimel, mis tekitavad happeid. Paas on tekkinud umbes 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. Graniit Graniit on teralise ehitusega. See koosneb kolmest erinevast mineraalist: kvarts, päevakivi ja vilk, mis moodustavadki graniidi teralise struktuuri. Graniit on kõvem kui paas ning küllaltki vastupidav hapetele ja happevihmadele, sest SiO2 ega ka enamik silikaate ei reageeri hapetega. Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. Savi ja liiv Liiv ja savi on tähtsad lähtained teiste materjalide valmistamiseks.
1. tardkivimid 2. settekivimid 3. moondekivimid Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat (CaCO Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat 3). Värvuselt on paas hallikas. ... ei ole väga kõva; seda on lihtne töödeldaraiduda ja saagida. ... kardab happeid. Sellepärast laguneb paas happvihmade toimel, mis tekitavad happeid. ... on tekkinud u. 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. ... on tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena(lubi, tsement). Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest . Graniit on kõvem kui paas ning küllaltki vastupidav hapetele, sest SiO2 ega ka enamik silikaate ei reageri hapega. Mõned graniidid võivad aga ilmastikutingimuste mõjul muutuda pudedaks.
Kunstlikes tingimustes arenevad ja kasvavad teod oluliselt kiiremini, söögilauale lähevad 6-12 kuu vanused isendid enne suguküpsuse saavutamist. Nende söötmine, pidamistingimused ja paljunemine on kontrollitud ning tooted on kindla kvaliteediga. Ka vajaliku hulga isendite kogumine teofarmist on oluliselt lihtsam kui vabast loodusest. Aeganõudvad ettevalmistused enne söömist Esmalt tuleb vabaneda limast, milleks kasutatakse vett, soola ja mõnda toiduhapet. Järgneb tigude keetmine maitsestatud leemes. Seejärel võetakse kahvliga keha kojast välja ja eemaldatakse sisikond, kindlasti koos maksaga. Täielikul puhastamisel kaotab tigu teisigi kehaosi, näiteks pea. Lõpuks, kui teod on valmis, võib neid kasutada erinevate roogade valmistamiseks, konserveerimiseks või külmutamiseks. Serveerimisnõuna kasutatakse sageli looduse enda loomingut, see tähendab teo kere ja söödava lisandi paigutamist puhastatud lubikotta. Tavaliselt on seal teo kaaslaseks kas
Füsioloogia ja anatoomia Elundite talitlus, Elundkondade talitlus, organismide ehitus Histoloogia Kudede uurimine Südamekirurgia/kardioloogia Südame ehitus ja tegevus Morfoloogia Organismi välised tunnused Etoloogia Liikide käitumine Ökoloogia Liikide seos elupaikadega Botaanika Taimede liigid Mükoloogia Seened Terioloogia Imetajate uurimine Brüoloogia Sammalde uurimine Malakoloogia Tigude uurimine Ornitoloogia Lindude uurimine Ihtüoloogia Kalade uurimine Herpetoloogia Madude uurimine Lihhenoloogia Samblikute uurimine Geneetika, Paleontoloogia ja anatoomia käsitleb Evolutsiooni. Bioloogia on elu uuriv teadus Bioloogia uurimisobjektid on mikroskoopilised Taimeriik koosneb sammaltaimedest, sõnajalgtaimedest, paljasseemnetaimedest ja õistaimedest Bioloogia uurib organismide ehitust ja talitlust
8.Kuidas aitab pseudogeenide nukleotiidse järjestuse võrdlemine evolutsiooni uurimist? Pseudogeenide võrdlus eri organismidel näitab aga ka nende järjestuste sarnasuse määra, mis on kooskõlas vastavate organismide klassifikatsiooniga muude tunnuste järgi. 16.Mida tähendab ,,Kambriumi plahvatus"? · nn. Kambriumi plahvatus ~500 miljonit aastat tagasi (elukeskkonnas toimus tohutu areng; loomade põhiliste ehitustüüpide väljakujunemine). Tigude, karpide, selgroogsete, lülijalgsete eellaste kujunemine, vetikad. Siluri lubjakivi teke ja devoni liivakivi teke. 17.Millal asutasid organismid maismaa? Esimesed elusorganismid ~3,5 miljardit aastat tagasi ( prokasüoodid, kellell esinesid peamised eluu tunnused: paljunemine, ainevahetus, ümbris) 24.Mida tähendab Darwini järgi olelusvõitlus? Olelusvõitlus organismide sõltuvus keskkonda piiravatest teguritest, mis võivad olla biootilised
milleks on soodne aeglane veetemperatuuri langus sügisel (Kumari, 1981). Lahe idaosa vabaveealal on valdav sügavus 1-1,5 m. Vee soolsus on kevaditi ja sügiseti reeglina alla 0,5, suvel kestvate läänetuulte korral võib isegi tõusta 2-3-ni. Lahe idaosa vabaveeala põhjaloomastik on mõõduka liigirikkusega ja selgelt mageveelise ilmega. Leitud 61 taksonist põhjaloomadest kuulub putukate klassi 27, vähkide klassi 13, ämblikulaadsete klassi 12, tigude klassi 5 ja väheharjasusside klassi 3. Lahe muude osade põhjaloomastikus esindatud selgrootute klassidest puuduvad siin hüdraloomad, hulkharjasussid, karbid ja sammalloomad. Tavaline vesikakand on ala põhiloomastiku üks juhtliike. Muudest putukatest on alal üldlevinud ehmestiivaliste vastsed. Tigude hulgas on juhtvormiks harilik keeristigu. Võrdlemisi tavaline ja arvukas on piklik punntigu ja rändtigu, vesiking ja mudatigu on alal haruldased ja vähearvukad (Kumari, 1985)
Päis paelussil keha eesmine osa, kus paiknevad kinnitusorganid. LIMUSED Kiriteol asub keha kaitsva koja sees, mille all on eriline nahakurd ehk mantel. Teo kojast ulatuvad välja jalg ja pea. Meelelunditest on teol kaks paari kombitsaid ja silmad. Arenenumad meeled on kompimismeel ja maitsmismeel. Toidu peenestamiseks on teol neelus riivitaoline hõõrel. Tigudel on spetsiaalne seedenõret tootev nääre maks. Tigude vereringe on avatud, vere paneb liikuma süda. Hingamiselunditeks on lõpused (veetigudel) või kops (maismaatigudel ja veetigudel) Teod on liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne kui ka munarakud. Kojata teod on nälkjad. Teod moodustavad ühe lüli looduse aineringes. Nad töötavad ümber suure osa taimsest massist. Ning ise on nad toiduks paljudele loomadele (konnad, pardid) Koda limuste koha kattev ja kaitsev kõva lubiainest moodustis
lehed ja seemned sisaldavad eeterlikke õlisid, rasvu, flavonoide ja glükosiide. Lehed on rikkad raua ja Cvitamiini poolest ning sisaldavad ka karotiini ja Brühma vitamiine. Veell eidub valku, oblikhapet, karotiini, süsivesikuid, kaaliumi, naatriumi, kaltsiumi ja fosforit. On teada, et täiskasvanud inimese päevase karotiinivajaduse saaks katta 25 g ja Cvitamiini tarbe 50 g petersellilehtedega. Retsept TAGLIATELLE TIGUDE JA KÜÜSLAUGUPETERSELLISEGUGA Koostisained: 500 g Tagliatelle pastat Paarkümmend Burgundia tigu omas mahlas 2 küüslauguküünt 50 g võid 100g rõõskkoor 1 punt värsket peterselli 2 sl oliiviõli soola, pipart Segage köögikombainis väikesteks kuubikuteks lõigatud või, petersell ja küüslauk. Pruunistage pannil teod koos poole koguse eelnevalt valmistatud petersellivõiga, lisada 100g koort .Laske 5 minutit haududa, maitsestage soola ja pipraga.
Koondatud tööd-töid, mille maht on lühikesel lõigul väga suur (sügavad kaevikus, täiedid, sillad) Linitööd osa töid korduvad pidevald terve tee ulatuses (katenditööd, märkimistööd) Ehitusvoolu parameetrid muutuvad suurused, mis iseloomustavad ehitustööde tehnoloogiat ja ehitusvoolu arendamine ruumis ja ajas: *Tehnoloogiline (töömaht, -mahukus) *Ruumiline (töörinne, haardeala) *Ajaline (Voolurütm, -samm, tehn. tsükli kestus) Kriitiline tee kõige pikem tee; määrab ehituse kestuse. Igavuse ja monotoonsuse tagajärjed: *suureneb puudumiste arv, sagenevas tööõnnetused, langeb kvaliteet ja tõuseb risk, tööjaotus viib edasisele tööjaotusele. Saavutamise indikaatorid: *Aeg -millal? *Kvantiteet-Kui palju? *Hind- Mis maksab? *Kvaliteet -Kui hästi? Kontrolli meetod: *mõõtmine *katsetus * kaetud tööde akt *protokoll Eelarve: *lepingulised hinnad *Materjalide maksumused *Ressurside maksumused *Eelkokkulepped *kogemus Tehnoloo...
olemas isegi juba oma koda. Kohe pärast väljakoorumist alustavad pojad iseseisvat elu. Seisvates vetes sadestuvad ligunenud puutüvedele, kividele või rohule kärbunud orgaanilised ained ja mikroskoopilised organismid, mis aitavad neid lagundada. Suured mudateod söövadki just neid jäänuseid, väljaheiteid ja baktereid, alg -ja silmviburlasi ning lemmelt. Lisaks sellele võivad nad keelega kraapida ka suuremaid taimevõresid. Raadula ehk hõõrel on tigude keel, mis koosneb kitiinist ainest, mida sisaldavad putukate tugevad kesti. Raadula meenutab teravat viili ning uueneb pidevalt. Teravad hambakesed asenduvad pidevalt uutega. Lihasööjad teod, näiteks mõningad ogakodalased, teevad raadulaga limuse kotta augu ja tungivad selle sisemusse. Mudateo raadula toimib riivina. Sellest hoolimata on see tigu võimeline sööma teiste veeloomade mune ning vastseid, samuti ründama haavatud ning surevaid kalu, kulleseid ja vesilikke
pimedad; tõsi küll, pehmed okkad kasvavad juba mõne päevaga ja silmad avanevad kahenädalaselt. Emapiimaga toitmine kestab ~40 päeva ja kahe kuu vanused siilid on juba valmis iseseisvat elu alustama. Teise pesakonna pojad, kes sünnivad suve lõpus, veedavad talve koos emaga. Poegade eest hoolitseb ema üksinda. Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel. Siil toob palju kasu nii metsas kahjurputukate kui ka koduaias tigude hävitajana. Sellepärast väärib ta igati kaitset ja tähelepanu, eriti maanteedel, kus ta kipub jääma märkamatuks. Vähk Selgrootu loom Vähid on sellised hulkjalgsed, kes on kohastunud elama vees. Vähkide keha on jaotunud pearindmikuks ja tagakehaks. Vähkide pearindmik on selja poolt hästi kaitstud tugeva seljakilbiga, mis kaitseb ka külgedel asuvaid lõpuseid. Lõpused on vähkidel hingamiselunditeks. Igale kehalülile kinnitub vähkidel üks paar lülilisi jätkeid
Asevalitsejate ül hoida võimualune maa sõnakuulmises. (usulise, poliitilise, majanduskeskuse) Õiguskorra alguseks Hammurapi seadustekogu. Teadlase poolt parim allikas (silm silma-hammas hamba vastu) Primaarsed ja sekundaarsed tsivilisatsioonid (eeldused ja tunnused) KT'S! Kaananimaa: Vanim põllumajanduse piirkond Foiniikia: Kuulsad kaupmehed ja meresõitjad Linnad olid kaubalinnad/vahekaubandus (linnriik) Kaubeldi tigude kodades ja purpurpunasega Suurim leiutis konsonantkiri (aluseks kõikidele tähestikkudele) Polnud sõjaliselt väga tugevad Sõitsid välja Vahemere lääneosasse Jagunesid Iisraeliks ja Juuda maaks Juutidel kujuneb välja monoteismlik religion (12 saj. E.kr) Mooses pani alguse käsuõpetusele(juudi usule) Mooses tegutses enne Taavetit Taavet lõi Iisraeli riigi Siinai mäel andis Jahve 10 käsku Iisrael: Esiisa Abraham
Toitumine: Kuldkalade jaoks on saadaval spetsiaalseid toiduhelbeid ja terasid (mida tuleks anda kalale iga päev), kuid aeg ajalt tasub akvaariumielanikule pakkuda ka elustoitu: soolavähke, suusääse vastseid . Kalade toitmisel on kõige tähtsam jälgida, et ei toidetaks üle. See on paljude algajate viga, mille tagajärjel kalad varem või hiljem surevad toidu ülejäägid reostavad akvaariumivett ning selle kvaliteet halveneb. Liigne toitmine põhjustab samuti vetikate ja tigude vohamist. Kaladel puudub üldse magu, tema seedetrakt koosneb vaid pikast soolest, seega on ta võimeline etteantud toitu lõplikult õgima ning seda tegelikult korralikult läbiseedimata välja laskma, reostades oma elukeskkonna nõnda väga kiiresti. Suuremast toidukogusest võivad kaladel tekkida ka seedehäired, mille tulemusena ei suuda ta enam oma keha asendit kontrollida. Kord nädalas soovitatakse kaladele teha paastupäeva ja neile süüa üldse mitte anda
Siil toob palju kasu nii metsas kahjurputukate kui ka koduaias tigude hävitajana. SIILIDE TOITMINE Siilid on lõpmata aplad loomad, kes söövad meelsasti mitmesugust toitu. Siilidele ei tasu pakkuda piima, mis on tegelikult siilidele kahjulik, sest võib põhjustada kõhulahtisust, mis nõrgale ja halvas toitumuses loomakesele võib isegi saatuslikuks saada
PAAS · Pae koostisosa on kaltsiumkarbonaat (CaCO3). · Värvus hallikas, lõheneb kergelt kihtideks, ei ole väga kõva, lihtne töödelda-raiuda ja saagida. (Paemüürid, nt Tlna keskaegsed ehitused ja linnamüürid on tugevad ja ilusad) · Kardab happeid, sellepärast laguneb paas pikkamööda happevihmade, pae müüril kasvavate sammalde ja samblike toimel, mis tekitavad happeid. · Tekkis u 400milj aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. · Paekivis on näha teokodasi, koralle ja jt kivistisi. · Tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena. GRANIIT · Teralise ehitusega, koosneb kolmest erinevast mineraalist, mis moodustavad graniidi teralise struktuuri. · Osa terakesi on valkjashallid, poolläbipaistvad, korrapäratu kujuga ja mittekristalsed (amorfsed), selline on kvarts- üsna puhas ränioksiid SiO2, kõva ja kriimustab klaasi.
· Esimesed elusorganismid ~3,5 miljardit aastat tagasi ( prokasüoodid, kellell esinesid peamised eluu tunnused: paljunemine, ainevahetus, ümbris) · Eukarüoodi teke (tuuma tekke) ~1,9 miljadrit · Hulkraksed 700 miljonit aastat tagasi · nn. Kambriumi plahvatus ~500 miljonit aastat tagasi (elukeskkonnas toimus tohutu areng; loomade põhiliste ehitustüüpide väljakujunemine). Tigude, karpide, selgroogsete, lülijalgsete eellaste kujunemine, vetikad. Siluri lubjakivi teke ja devoni liivakivi teke. · ~420 miljonit aastat tagasi tulid taimed maale (sõnajalgade eellased) · ~280-260 miljonit aastat tagasi hiiglaslikud eostaimed (sõnajala metsad; hakkas kogunema O2; sõnajala metsadest tekkis kivisüsi) Karboni kivisöe ajastu ~330 miljonit aastat tagasi
· Esimesed elusorganismid ~3,5 miljardit aastat tagasi ( prokasüoodid, kellell esinesid peamised eluu tunnused: paljunemine, ainevahetus, ümbris) · Eukarüoodi teke (tuuma tekke) ~1,9 miljadrit · Hulkraksed 700 miljonit aastat tagasi · nn. Kambriumi plahvatus ~500 miljonit aastat tagasi (elukeskkonnas toimus tohutu areng; loomade põhiliste ehitustüüpide väljakujunemine). Tigude, karpide, selgroogsete, lülijalgsete eellaste kujunemine, vetikad. Siluri lubjakivi teke ja devoni liivakivi teke. · ~420 miljonit aastat tagasi tulid taimed maale (sõnajalgade eellased) · ~280-260 miljonit aastat tagasi hiiglaslikud eostaimed (sõnajala metsad; hakkas kogunema O2; sõnajala metsadest tekkis kivisüsi) Karboni kivisöe ajastu ~330 miljonit aastat tagasi
3 3.2. TEOD Eestis on sinimereteod äärmiselt suupärased limuselised, mis keedetult või marineeritult on väga hõrgu ja pehme maitsega. Tigudest kasvatatakse põhiliselt Prantsusmaal üht viinamäeteo liiki söögiks. Ka Soomes on mõned üksikud teokasvandused. Enamasti aga on meil saada konserveeritud või külmutatud importteod. Teod serveeritakse maitsevõiga. Värskete tigude valmistamine on küllaltki tülikas ja neid on saada haruharva, rohkem küll sügisel. Hoia tigusid alguses üks ööpäev pimedas õhulises karbis, et nende sool tühjeneks ja suurem osa nende pinda katvast limast kaoks. Hõõru teod soolaga, lõika karbi auku kattev kaas ära ja aseta teod 3-4 tunniks soolaga maitsestatud äädikavette. Keeda tigusid 5-6 minutit kergelt soolatud vees, jahuta ja võta teod karbist välja. Keeda ilma karpideta tigusid maitsestatud vees 2½-3 tundi
vereringe, kus veri liigub osaliselt veresoontes, osaliselt elunditevahelistes õõnsustes. Teod on liitsugulised, ühes sugunäärmes valmivad seemne- ja munarakud. Paaritumisel vahetatakse seemnerakke, mida säilitatakse seemnehoidlas. Munarakud viljastatakse võõraste seemnerakkudega. Maismaal esinevad kojaga teod (viinamäetigu - looduskaitse all). Magevees elavad teod - mudatigu, sarvtigu, labatigu. Nälkjad on kojata teod, seljal on säilinud mantli jäänused (seateod). Tigude tähtsus looduses: Teod moodustavad olulise lüli looduse aineringes - töötlevad ümber suure osa taimsest massist, on toiduks paljudele loomaliikidele, on vaheperemeesteks parasiitusside vastsetele. Karbid Karbi keha katab lubiainest koda, mis koosneb kahest poolmest, mida ühendab lukuside. Koda avaneb ja sulgub tänu sulgurlihastele. Koja poolmete vahelt ulatub välja lihaseline jalg, mille abil ta liigub aeglaselt veekogu põhjas. Puudub pea. Koja välispinda katab sarvainest
spetsiaalsete lõugadega, mis olid mõeldud teiste surmamiseks ja närimiseks. Trilobiitidel on samuti leitud lõualaadseid struktuure, mis olid võimelised purustama väikseid saaklooma tükke. Meduusid püüdsid saaki surmavate nõelavate rakkudega. Ordoviitsiumi ajastul ilmusid esmakordselt korallid, sammalloomad ning palju okasnahksete gruppe, eriti tsüstiide. Arvukamaks muutusid trilobiitide, sammalloomade, tigude, ostrakoodide kivistised. Trilobiit Tsüstiit Click to edit Master text styles Second level Third level *as Fourth level Fifth level
2. Populatsiooni kohasus kasvab/suureneb 3. Kujunevad välja kohastumused JOONIS LK. 28: 1. Teopopulatsiooni isendite värvus muutub heledamast tumedani. Kõige rohkem on keskmise värvusega isendeid. 2. Stabiliseeriv valik soosib keskmise värvitooniga isendeid. Liiga heledad või liiga tumedad isendid langevad kergemini röövloomade saagiks. 3. Suunav valik eemaldab heledad ja soosib tumedamaid isendeid. Nii juhtub siis, kui tigude elukeskkond muutub saastumise tagajärjel tumedamaks. 4. Lõhestav valik soosib äärmuslikke värvusi, st väga heledaid ja väga tumedaid. Selline valik võib toimuda siis, kui teopopulatsioon asub ümber piirkonna, kus heledal maapinnal on tumedad kivid. Kohastumused - näited, kohastumuste suhtelisus ja näited Kohastumused on tunnused, mis aitavad organismidel paremini hakkama saada - Ristika varjevärvuse tõttu on ta vaenlastele raskesti märgatav
levimiseks ja oogi elukutse paljunemiseks. 38. Limuste välistunnused, 1) Paaristöö: Loodusõpetus: Keskkond ja Õppematerjal:1) levik ning tähtsus karpide ja tigude veeloomad; kiritigu, jätkusuutlik areng http://koolielu.ee/waram 25 Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile looduses ja välistunnuste nälkjas ja järvekarp kujundada arusaama u/view/1-6d30bd62-
Kulinaarses mõttes edestab vähk kõiki teisi koorikloomi nii hinna kui ka maitseomaduste poolest. Maitseomadustelt parim on 500-600 g vähk. Valge liha asub tagakehas, sõrgades ja jalapaarides. Söömisel kasutatakse spetsiaalset pikka ja õhukest homaarikahvlit ning sõrgade ja jalgade koorik purustatakse homaaritangide või pähklitangidega. 6 Teod Arvukad kojaga ja kojata teod kuuluvad tigude ehk kõhtjalgsete klassi. Kuigi me tunneme tigusid kui aiakahjureid, elab enamik 72 000 teadaolevast teoliigist meredes ja ookeanides. Paljud neist on lihasööjad ning osa halvab saaki tugevatoimelise mürgiga. Koos kalmaaride, kaheksajalgade ja karpidega moodustavad nad limuste hõimkonna. Eesti magevetes on enamlevinud mudateod, labateod, emateod ja punnteod. Veekogude tavaline asukas on mudatigu ehk mudakukk. Kojasuudmest väljaroninud mudatigu liigub mööda põhja edasilihaselise jala abil
(Polychaeta). 30. Väheharjasussid (Oligochaeta): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist. 31. Kaanid (Hirudinea): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist. 32. Hulkharjasusside (Polychaeta) ja vööusside (Clitellata) sigimise võrdlus; erinevuse põhjusi. 33. Väheharjasusside (Oligochaeta) ja kaanide (Hirudinea) ehituse võrdlus; erinevuse põhjusi. 34. Limuste (Mollusca) tähtsamad klassid maailmameres, nende ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid. 35. Tigude (Gastropoda) kaks põhirühma Eesti vetes, nende ehituse peamised erinevused, näiteid. 36. Karpide (Bivalvia) põhirühmad Eesti vetes, nende sigimise erinevusi, näiteid. 37. Jõekarplaste (Unionidae) ja rändkarbi (Dreissena) võrdlus: eluviis, sigimine, levimine. 38. Läänemere Eesti osa tähtsamad limused (Mollusca), näiteid. 39. Rõngusside (Annelida) ja limuste (Mollusca) võrdlus: mis on ühist, mis erineb. 40
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
