Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia igapäevaelus ja tööstuses (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Keemia igapäevaelus ja tööstuses.
1.Lubja tootmine.
Keemiliselt näeb protsess välja järgmine: CaCo3 → CaO → Ca(OH)2.
Lupja toodetakse paekivist ehk lubjakivist, põletades seda lubjapõletusahjus mitmeid ööpäevi järjest üle 1000° C temperatuuri juures. Tulemuseks on põletatud ehk kustutamata lubi , mis veega ägedalt reageerib ja annab kustutatud lubja. Sellest valmistatakse lubimört, mida kasutatakse ehitusel. Lubimört kuivab aja jooksul, reageerib õhus oleva süsihappegaasiga ja muutub uuesti keemiliselt paekivi sarnaseks ühendiks, kuid on paekivist poorsem ja mehaaniliselt mitte nii tugev.
CaCo3 ehk kaltsiumkarbonaat on põletamata lubi. Seda sisaldavad näiteks kriidid, luud, munakoored, tigude ja karpide kojad ning ka looduslikud pärlid. Kaltsiumkarbonaat on tundlik hapete suhtes, seepärast happevihmad kahjustavad pikkamööda paekivist kui ka marmorist ehitisi ja skulptuure. Lubjakivi on tööstuses tähtis, sest sellest valmistatakse mitmesuguseid tarbe- ja dekoratiivesemeid(nt küünlajalad vaasid jms)ja seda kasutatakse ka mitmesuguste ehitusmaterialide koostisena(lubimört, krohv ).Lubjakivi on lähtaineks lubja tootmisel.
CaO ehk kaltsiumoksiid on kustutamata(e.põletatud) lubi. See on üks tähtsamaid metallioksiide argielus. Seda saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril.
Ca(OH)2 ehk kaltsiumhüdroksiid on kustutatud lubi. Kustutatud lubi leiab laialdaselt kasutust ehitusmaterjalide koostises. Segatult vee ja liivaga moodustab ta lubimördi, mida kasutatakse ehitustöödel sideainena ning krohvimistöödel.
Kokkuvõtteks, kõigepealt toimub lubja põletamine, siis kustutamine.
Leelis ( NH4OH ) on 10 % ammoniaagi (NH3) vesilahus ,väga tugevalõhnaline. Kasutatakse meditsiinis kainestamiseks ja ka juuksevärvides. Peamiselt tuleb seda kasutada meditsiiniliselt ja on kahjulik omal käel kasutada.
NH4NO3 – väetis, lõhkesegude komponent ( ammonaal , segu Al pulbriga ).See on väetisena tähtis, kuid lõhkesegude komponendina võib olla ohtlik.
Nitraadid ( salpeetrid ) NaNO3 ja KNO3 leiavad kasutamist lämmastikväetisena, KNO3 ka lõhkeainetetööstuses.KNO3 ehk kaaliumnitraati kasutatakse lõhkeaine valmistamisel. Seega võib olla ohtlik.
Keemia igapäevaelus ja tööstuses #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kasutajanimion Õppematerjali autor
Põhjalik kirjeldus lubja tootmise kohta. Einevate ühendite põhiklass,keemiline nimetus,igapäevaelus kasutatav nimi. Ühendite saamine, kuidas nad tekivad.Nende ühendite tähtsus või kahjulikkus.(NH4OH),NH4NO3,KNO3,NaNO3.CaCo3 → CaO → Ca(OH)2.Protsessid.

Sarnased õppematerjalid

Kaltsiumoksiidi ehk kustutamata lubi või põletatud lubi
3
docx

Kaltsiumoksiidi ehk kustutamata lubi või põletatud lubi

Nahale võivad tekkida sügavad haavandid. Kaltsiumoksiid ärritab silmi. Kokkupuude vedeliku või auruga põhjustab tugevat põletust. Kasutamine: Kaltsiumhüdroksiidist saab valmistada ka lubjapiima ja kloorlupja. Kaltsiumoksiidi on kasutatud ka klaasi tootmisel. Tänapäeval kasutatakse kaltsiumoksiidi terase ning magneesiumi, alumiiniumi ja muude värviliste metallide tootmisel lisandite, näiteks räbu eemaldamiseks. Keemialaboratooriumides ja tööstuses kasutatakse kaltsiumoksiidi ka kuivatusainena. Samuti kasutatakse seda ammoniaagi laboratoorsel valmistamisel. Kaltsiumoksiidi kasutatakse kaltsiumkarbiidi tootmise lähteainena, lubimördi, lubikrohvi ja lubivärvi valmistamiseks. Kaltsiumoksiidi kasutatakse ka flokulandina, paberi tootmisel ligniini lagundamiseks, koagulandina ja pleegitamisel. Kaltsiumoksiidi kasutatakse ka heitgaaside ja heitvee väävlitustamiseks. Kaltsiumoksiidi abil eemaldatakse heitveest ka fosfaate ja muid lisandeid

Keemia
Kaltsiumiühendid- CaO-Ca OH 2-CaCO3-Ca HCO3 2-
3
docx

Kaltsiumiühendid ( CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2 )

a) CaO Nimetused: Kaltsiumoksiid, kustutamata lubi, põletatud lubi. Toidulisandina (happesuse regulaator) on aine koodiks E529. Leidumine( tootmine): Kaltsiumoksiidi (CaO) toodetakse tööstuses tavaliselt lubjakivi või muude kaltsiumkarbonaati sisaldavate ainete termilise lagundamise teel. Põletatakse lubjakivi Omadused: Kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund. Kaltsiumioksiid on kristalne aine (kõva teraline mass või pulber). Struktuur on tahkkesendatud kuubiline. Molaarmass on 56,08 g/mol

Keemia
Keemia meie igapäeva elus ja tööstuses
5
doc

Keemia meie igapäeva elus ja tööstuses

Sander Leppik 8c Keemia meie igapäevaelus ja tööstuses Kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi. Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine CaCO3 laguneb kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile CaCO3CaO+CO2. Kustutamata lupja "kustutatakse" veega. Kaltsiumoksiid reageerib väga aktiivselt veega, moodustades kustutatud lubja e. kaltsiumhüdrooksiidi Ca(OH)2. Kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalina. CO- süsinikoksiid e. vingugaas; oksiid; tekib, kui põlemisel ei jätku piisavalt hapniku e. mittetäielikul põlemisel

Kategoriseerimata
II A rühma metallid
10
doc

II A rühma metallid

1 2. II A RÜHMA METALLID 2.1 II A rühma metallide üldiseloomustus II A rühma metallideks on berüllium, magneesium, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid moodustavad veega reageerides leeliseid. Sõna muld kasutati juba keskajal rasksulavate metallioksiidide ja teiste kõrgel temperatuuril sulavate ainete kohta. Aatomi ehitusel kuulvad nad s- elementide hulka, nagu ka leelismetallid. Nende aatomite välisel elekt-2 ronkihil on kaks elektroni, mistõttu nende aatomite väliskihi elektronvalemiks on ns ja nende oksüdatsiooniastmeks ühendites on + II. Kuna II A rühma elementidel on kaks väliselektroni, siis sarnaselt leelismetallidele, loovutavad nad oma väliselektrone üsna kergelt ja on ühtlasi tugevateks redutseerijateks. Kusjuures, mida allpool metallid rühmas paikevad, seda ker

Keemia
Keemiatehnoloogia esimene KT
3
docx

Keemiatehnoloogia esimene KT

7-2.0 (i.e., 10% of ammoniaaki) Reaktsioon on ja see ulatub eelpool mainitud alumisest rõngast veidi vahel madalatel temperatuuridel ja suurte kiiruste vahel väga kiire (10 mahu% NH3 + ettekuumutatud õhk). Saagis kõrgemale kõrgetel temperatuuridel! on94-95%.SEGU (NH3 + ÕHK) ON PLAHVATUSOHTLIK 20 cm-ne toru on perforeeritud kahel erineval kõrgusel, 4)Lämmastiku tööstus NH3 üks ülal ja teine allpool tihendusrõngast. 1) Elektrikaare meetod (60 000 kWh/t): N2+ O2 = 2NO KONTS. PIIRIDES 15-29 mahu% NH3. II astme reaktsioon: Töö käik: H = 179,2 kJ 3000-4000 See on kõige aeglasem kõigist reaktsioonidest ! 2 NO + O2 1)kuum vesi temp

Keemia ja säästev tehnoloogia
Kokkuvõte 8 kl keemiast
4
doc

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

Lähteainete vahel tekivad keemilised sidemed ja energia eraldub. Võrrandi tasakaalustamine ­ aatomite arvu võrdsustamine võrrandi mõlemal poolel. Hapnik ja vesinik, nende ühendid Õhu koostis: lämmastik ~78%; hapnik ~21% (organismid kasutavad energia saamiseks); süsihappegaas ~0,03% (taimed kasutavad fotosünteesi lähteainena); argoon ~0,93%; veeaur Puhas õhk on läbipaistev, värvuseta, maitseta ja lõhnata. Hapniku saamine: tööstuses õhu fraktsioneeriv destillatsioon ja vee elektrolüüs. Laboris vee elektrolüüs ja hapniku sisaldavate ainete lagundamine (näiteks KMnO4 kuumutamine) Hapniku kindlakstegemine ­ hõõguv pird süttib hapnikus Põlemine ­ ainete reageerimine hapnikuga. Liht- ja liitainet epõlemisel tekivad nende elementide ja hapniku ühendid ehk oksiidid. Põlemisel ained oksüdeeruvad. Osüdeerumine ­ elektronide loovutamine Oksüdeerija ­ ühend, mille osakesed liidavad elektrone

Üldkeemia
Ehitusmaterjalid ettevalmistus eksamiks
27
pdf

Ehitusmaterjalid ettevalmistus eksamiks

Kui liiva niiskus on 4-6%, siis on polümeerbetooni valmistamine võimatu. Täitematerjal on tavaliselt peeneteraline, katkendliku terastikuga ja 20-30%-lise mineraaltolmu lisandiga. Vaigu tahkestamiseks kasutatakse lisandeid ­ kõvendajaid. Enamlevinud termoreaktiivsed vaigud. Tahkumine toimub betooni termilise töötlemisega või normaaltemperatuuril. Polümeerbetoonide kasutusala ­ mitmesugused korrodeeruvad keskkonnad nt keemia-, metallurgia-, naftatöötlemis- ja toiduainete tööstus. Kiud- ehk fiiberbetoon ­ armeeritakse betoonis ühtlaselt jaotunud kiududega. Praktikas on enimlevinud erinevad tükeldatud teras-, plastik-, polüpropüleen- või süsinikkiud. Kiud tükeldatakse, et neid võimalikult ühtlaselt betoonimassi sisse ära jaotada. Nii muudetakse betooni surve- ja tõmbetugevus võrdsemaks, kõrgem on ka pragunemiskindlus, tänu tugevuste kasvule on võimalik vähendada plaatide paksust. Kiudbetooni kasutusala ­ betoonpõrandad ­ tööstuspõrandad,

Ehitusmaterjalid
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid
102
docx

Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid

Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast – tselluloosist,

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid




Kommentaarid (1)

kristjan32 profiilipilt
kristjan kikkas: vägahea
22:19 18-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun