detailid, sarnased ja erinevad võtted Üliõpilane: Matriklinumber: Õpperühm: Juhendaja: Helli Sisask Tallinn2014 Vana-Kreeka ajastu algas arhailise perioodiga ehk vanaajaga(7-6.saj. eKr) ning lõppes hellenistliku perioodiga(3-1.saj.eKr). Arhitektuuri esimesteks saavutusteks on templid, mis ehitati kivist või enamasti marmorist. Hoone põhiplaaniks oli tavaliselt piklik tempel, mille ees oli kahe sambaga eeskoda. Templit rajati kõrgemale kohale ja tavaliselt 3-astmelisele aluselt ning templi katuseks oli viilkatus. Kreeka templite juures kõige iseloomulikum on ühe- või kaherealised sambad, mis ümbritsevat kogu hoonet. Sambad jagunevad kolmeks : dooria, joonia ja kortintose stiil.(1) Dooria stiilile omane on raskepärasus, lihtsus ning jõulisus
Indias on aga arhitektuur ja skulptuur sulanud nii omapäraseks tervikuks. Maa lodeosas mõjutasid skulptuuri Gandharo koolkonna kunstnikud, kelle loomingus on ühinenud Kreeka ja budistliku kunsti elemendid. Gandharo skulptuuris kujunesid kanoohilised antropomorfsed mediteeriva Buddha kujud. Mathura koolkonda iseloomustavad tugevate rindade ja kitsa ninaga naisfiguurid. Uus tõus India kunstis toimus Guptade riigi ajal, kuhu kuuluvad suurejooneliste freskodega Ajanta kaljutemplid. Templid ise meenutavad rohkem monumente. Õhtumaa sakraalehitistes on seinte ülesandeks enamasti olnud ruumi moodustamine. India pühadekodade seinad aga näivad koosnevat mitte loogilistest ehitusdetailidest, vaid skulptuuride massist. Tühja, vaba pinda ei leidu peaaeguüldse. Suure, tervikliku ruumi mõju pääseb valitsema ainult kaljutemplites, kus on kasutatud looduslikke koopiaid. Tuntumaid varasemaid siva templeid on Kailasarotha koobastempel Elloros ja Elephanta Bombay lähedal
Süüria ja Iraagi territoorium). 2. Kes olid Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad? Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid. 3. Millised olid nende suurimad saavutused ehituskunstis (ehitised, millist materjali kasutati, uued elemendid arhitektuuris, templikompleksi tähtsaim osa). Nimeta vähemalt 6! 1) templid 2) valitsejate lossid 3) linnakindlustused. 4) Ehitusmaterjaliks savitellis. 5) leiutati kaared ja võlvid 6) Templikompleksti tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. VI.Egiptus 1. Nimeta egiptuse kunsti 3 tähtsamat perioodi. 1) Vana Riik 2850-2052 e.m.a 2) Keskmine Riik 2052-1570 e.m.a 3) Uus Riik 1570-715 e.m.a 2
Kunsti vahearvestus 1.Mis on kunst? Arhitektuuri liigid - Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, mošeed, templid -Profaanararhitektuur (lossid, paleed, raekojad, elamud) Skulptuuri liigid - reljeefid - ümarplastika (vabaplastika, monumentaalplastika, ehitusplastika) Maalikunsti liigid - seinamaal - tahvelmaal - raamatumaal - mosaiikmaal - klaasimaal Graafika liigid - kõrgtrükk - sügavtrükk - lametrükk 2.Kunsti tekkimine
Lihtrahvas nägi jumalakuju vaid pidustustel. mesopotaamia jumalad (inimese sarnased) anu teavajumal, enlil - tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal, ea sumerijumal, maa aluse vete ja sügavuse valitseja, istar taevakuninganna, marduk babüloni jumal, jumalate austamine omistati inimlikke omadusi, iga linna elanikud osutasid linnajumalale erilist au, jumalate soosing tuli võita neid austades ja teenides. Eelkõige tuli jumalatele püstitada nende maised kojad templid (tsikuraadid). Igal linnal oli oma tähtsaim jumal (kaitsejumal), kellele ehitati linna peatempel. Ohverdati loomi templiõue keskel altaril, templi hoovi taga hoones, kus oli jumala kuju, lasti vaid preestreid. religioonide erinevus egiptus rohkemjumalaid, jumalad rohkem loomakujuga, templid, tähelepanu elule pärast surma, mumifitseerimine, mesopotaamia vähemjumalaid, jumalad inimese moodi (antropomorfsed), tähelepanu elule enne surma,
2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkerakujuline kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks ning teda peetakse vanimaks Budistliku arhitektuuri ehitusvormiks.Legend räägib,et Buddha olevat soovinud enne oma surma,et tema säilmed pandaks erinevatesse stuupadesse. Varaseimad säilinud stuupad asuvad Sanchis. Sanchi Stuupa koos taastatud aiaga. Budistlikud monumendid-kell Sanchis. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid olid seest väga lihtsad ning ilma akendeta,kuid väljast olid nad rikkalikult kaunisatud,India skulptuuri valitseva vormi,reljeefidega.Kuulsamad hinduistlikud templid asuvad Khajurahos(Kesk- Indias,umbes 85 templist koosnev kompleks, pühendatud Shiva, Vishnu ja Jainile). Lakshmani tempel. Chitragupta tempel. 4. Skulptuur Indias. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef.Peamiselt kujutatakse jumalaid-Buddha, Shiva,Vishnu,Jaini
Templi saalide uksed on ühel kasutati sammastena, taladena, viilkatused, toetusid puust joonel, lage toetavad sambad. piitadena. Mitmekorruselised postidele. Hiina mõjust lisandusid Stuupad poolkera-kujulise katused. Ohtralt kaunistatud. pagoodid, kuid Jaapanis ulatuvad kupliga ehitised Buddha Kaljudesse raiutud templid, katuseräästad tornist kaugemale ja mälestuseks pagoodid(nagu India stuupa) kaardusid hoogsamalt ülespoole. Elumajades ei teatletud sümmetriat, tube eraldasid
Zeus, kes elas Olümposel. Kõige rohkem austati Apollonit. Delfi püütia naissoost ennustaja. Naisi eriti ei austatud, neil polnud majanduslike ega poliitilisi õigusi. Mehe surma korral kasvatas lapsi mehe vend e onu. Nad polnud ka haritud. Sport ja massiline orjastamine. Ajaarvamine algab esimestest OM 776 eKr. Publiku ja võistlejad moodustasid mehed. Mehed võisid sportida paljalt, naised pidid kandma maani ulatuvaid riideid. Kreeka arhitektuuris olid tähtsaimad ehitised templid ja sakraalarhitektuur üldiselt, kuid tähtsad olid ka suurimad ehitised, teatrid. Epitaurose vabaõhuteater mahutas näiteks 12 000 pealtvaatajat kes istusid theatronil e. pinkide real. Näitlejad ja koor asusid all orus orkestraalil e alusel. Tagapool asus skeene e näitlejate riietusruum mis oli puust või kivist. Teatritel polnud katuseid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutast megaroni. Ehitusmaterjalideks olid puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor
1.KUNSTILIIGID. Arhitektuur e. ehituskunst. Jaguneb sakraalarhitetktuur pühamud, kirikud, moseed, kloostrid, sünagoogid, templid religioossed mälestusmärgid, Profaararhitektuur e. ilmalik arhitektuurelamud, koolid, ja ülejäänud ehitised. MaalikunstOriginaalne traditsioonilises kultuuris korduv kujund tasapinnal.1.Seinamaal 2.Tahvelmaal 3.miniatuurmaal Skulptuur 1)ümarplastika e. vabaskulptuur 2) reljeef a) kõrgreljeef b) madalreljeef Graafika 1)kuivnõel(metalli sisse kraapimine) 2)
..? Mangasid 3. Mida ta sageli endast joonistas? Karikatuure 4. Et toonplaate saaks pildile asetada võimalikult täpselt, tegi kunstik plaadi servale kentod ehk..? Täisnurksed ja sirged märgistused 5. Puuplaadid võimaldasid trükkida umbes....(kui palju?) pilti enne kui 1 kuluma hakkasid. 300 pilti VANA-AMEERIKA KUNST Õ lk 30 1. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Maajade templid- astmikpüramiid Tikali linnas, Bonampaki temple. Templite seined on kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid. 2. Millise tänapäeva riigi maa-alal asus inkade riik? Peruu 3. Kirjelda elukorraldust selles riigis. Nende usuelu oli tagasihoidlikum ja elukorraldus praktilisem kui vanadel mehhiklastel. Ehitasid suurepäraseid sillutatud teid ja niisutussüsteeme. 4. Millised käsitööd ja kunstid olid inkadel eriti hästi arenenud?
oma loomingus edukalt aarjalaste kultuuri dzainismi filosoofiaga. · Sanskritikeelses teoses ''Suurte inimeste elu'' esitas ta rahvalikus vormis. KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS · Kuulsaimad vanaindia eeposed : "Mahabharata" ja "Ramayana" KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS Puraanad - hindu pärimuslik usuline kirjavara. KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS Poeedid: Kabir (1440 - 1518) Nanak (1469 - 1539) INDIA ARHITEKTUUR · Arhitektuuris andsid tooni jumalusele pühendatud templid. Vishnu, Shiva austuseks. · Paleed, Kindluslossid, kus radzad valitsesid oma riike. · Talumajapidamised - viletsad varjualused, ei saanud nimetada hooneteks. · Vallutajad muslimid tõid kaasa moseed, minaretid, paviljonid,arkaadid,kuppelhooned. INDIA ARHITEKTUUR INDIA KUNST · Religioossus domineerib. · templeid kaunistasid reljeefid, skulptuurid, freskod. · Püramiidtemplites skulptuurstseenid eepostest. · Raid - ja nikerduskunstnikud lõid Shiva ja
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal
......................................................................5 5.AMETNIKUD JA PREESTRID...........................................................................5 6.TALUPOJAD, KÄSITÖÖLISED JA ORJAD.......................................................5 7.IGAPÄEVANE ELU JA USK HAUATAGUSESSE ELLU....................................6 8.KIRI....................................................................................................................7 9.EGIPTLASTE JUMALAD JA TEMPLID.............................................................7 1. EGIPTUSE ASEND JA LOODUS Egiptus asub Aafrika mandri kirde nurgas ja sealne jõgi on nimega Niilus. See on Egiptuse ainuke jõgi ja on maailma pikim. Egiptlased saavad harida põldu ainult Niiluse jõe orgudes. Niiluse jõest jääb põhja poole Vahemeri ja lõuna poole kärestikud, ning ida ja lääne poole viljatud kõrbed. Egiptuses Niiluse juures olev org on peaaegu tuhat kilomeetrit pikk ja paarkümmend kilomeetrit lai
................lk3-4 1. Hera asend Olümposel...........................................................lk 3 2. Hera lapsed............................................................................lk 3-4 II. Hera iseloom ja olemus ning sellega seonduvad müüdid...........lk 4-5 1. Tüliõun...................................................................................lk 4-5 III. Hera pühapaigad ja sümbolid.....................................................lk 5-6 1. Templid................................................................................... lk 5-6 2. Heraga seostuvad sümbolid.....................................................lk 6 IV. Pildid..........................................................................................lk 7 . 2 I.Hera asend Olümposel ning ta järeltulijad 1. Hera asend Olümposel
I Kreeka ehituskunsti iseloomustus · Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine · Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks · Vana-Kreekas rajati palju templeid · Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile · Profaanarhitektuur ühiskondlike hoonete ehitamine · On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre militaararhitektuur · Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki · Tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel aga madal ehitis · Templeid püstitati küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid · Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline · Tempel ehitati alusele, kasutati madalat treppi · Ka kreeka templeid toestasid sambad · Kreeka sambad on Egiptuse sammastest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt
linnades kivisse raiutud. Assüüria impeerium: Keskus Mesopotaamia põhjaosas. Erakordne sõjakus. Iga aasta laastavad retked uute maade alistamiseks. Hävitati ka Babülon, mis hiljem taastati. Uus- Babüloonia riik: Kui Assüüria nõrgenes, lõi Babülooni Assüüriast lahku ning purustas liitlaste abiga. Valitses Nebukadnetsar 2. Korraldas Babülonis ehitustöid ja muutis selle suurimaks ja silmapaistvamaks linnaks. Linna rajati kuninga loss, rippuvad aiad, templid ja nn Paabeli torn. Riik ja ühiskond. Sumereid võib nimetada Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajaks. Lõid kiilkirja, panid aluse linnaelule.(Ratta leiutajad). Linnriigi keskel Tsikuraat kaitsejumalale. Linnriikide vahelised sõjad ja lõpuks jõuti Akadi, Assüüria, Babüloonia suurriigini. Riigi eesotsas Kuningas. Võim piiramatu, kuid arvestas suurnike soove. Kuningas oli jumalate esindaja. Loodi asevalitsejad, kes kogusid piirkondades andamit ja mõistsid kohtut
html Vaatamisväärsused Aadama mägi (2243m) Worlds End ja Horton Plains - järsk astang Horton Plains rahvuspark - üks suurimaid vaatamisväärsusi on Maailma Lõpp Yala rahvuspark - sealsel territooriumil asuvad dzungel, rannad ja palju muud põnevat http://theplanetd.com/photostory-2/ Wilpattu rahvuspark on kõige vanem ja ka suurim rahvuspark Sri Lankal Sigiriya kaljukindlus ja kalju peal olevad varemed Dambulla koobas ja templid Anuradhapura-suur kellakujuline stuupa, templid, skulptuurid ning veekogumisbasseinid http://flashpackatforty.com/2013/03/03/anuradhap ura-sights/ Kombed, traditsioonid Templitesse sisenemine paljajalu Pühamutesse lühikeste riietega ei lubata, õlad ja jalad peavad olema kaetud Toitu süüakse enamasti parema käega, segades riisi ja toidud on väga vürtsikad Sri Lanka inimesed kõigutavad oma pead küljelt küljele, mis näitab heakskiitu või jaatust
Megaliitiline arhitektuur kultuskujuliku tähendusega monumendid. Megaliitsete monumentide hulgas eraldatakse: menhir vertikaalne maasse püstitatud hiiglaskivi; dolmen koosneb kolmest kivist 2 kivi on püsti ja kolmas on nende peal; kromlehh koosneb menhiridest ja dolmenitest. On ringi kujuline (Stonehenge). oma vaimuga. Assüüria linnad olid: Assur, Nimrud ja Ninive. Linnade eeskujuks olid Mesopotaamia linnad. Linnamüürid oli kividest. Linn oli seest jagatud mitmeks osaks: templid, valitseja palee. Kõige rohkem on alles palee reljeefe. Nendega kaunistati seinu. Teemadeks olid jaht, rituaalsed ja mütoloogilised stseenid ja pidustused. Oldi väga täpsed neile oluliste omaduste kujutamisel. Reljeefi värviti. Inimfiguurid oli üpris kohmakad. Väga hästi anti edasi detaile: käte ja jalgade lihased, relvi, riistu jne. Loodi üldistatud tüüp. Kujude poosid olid passiivsed. Iseloomulikud olid juuste ja massiivse habeme stilisatsioon. Suur tähelepanu kujutati
dünastia u.2615 e.Kr. Püramiid kavandati peaaegu 150m kõrguseks aga kuna maapind andis järele, siis püüti püramiidi päästa kalde vähendamisega. Meroe püramiidid Viimased kuninglike haudade ülesannet täitvad järskude külgedega liivakivist püra- miidid on Nuubia püramiidid Menroes. Ehitatud ajavahemikus 6.saj.e.Kr. kuni 2.saj. p.Kr. Täna- päeva Sudaan. Kuningate hauakambrid ja templid Kuninganna Hatšepsuti tempel Kuningate org Suur tempel Abu Simbel S Templi sisevaade Sellel täiuslikul kaljutemplil, ühel kahest, mille Ramses II laskis enda mälestuseks ehitada, oli õnn säilida. Templite algne asukoht Niiluse kal- dal on praegu sügaval vee all Assuani paisu tõt- tu, mille projekteerisid ja rajasid 1960.a. venelased. Kujud saeti osadeks ja teisaldati uude kohta. F Fassaadi laius 36m, kõrgus 32m ja kujude kõrgus 20m
Kindla käega valitseja, kes organiseerib põllumajandust. Valitseja laseb ehitada losse, sai tavaks, et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. Enda võimu tugevdamiseks on religioon. Jumalad annavad valitsejale nõu, ütlevad, mida teha, kaitsevad. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Sumeri-Akadi tsivilisatsioon (esimene) Leiutised: ratas, kiilkiri (savitahvlitel). Maailma esimene eepos ,,Gilgamesh". Rosetta kivi kiilkiri, vanakreeka, egiptus (asub Inglismaal British Museumis). Arenenud matemaatika, astronoomia. Mehekujukesed iseloomulik võimusümbol habe. Vana-Babüloonia tsivilisatsioon Kunstist pole palju säilinud. Hammurabi seaduste steel Jumal ulatab seadustega savitahvlid, Jumal võimsam kui
ilmusid välja näitlejad. Hiljem arenes sellest keeruline sammastega ehitis, näitlemine koondus selle eelduva osa- proskenioni- katusele. Kreeka kunst arenes välja u. Aastaks 600 e.Kr. Järgnes kolm perioodi: templite liigid 1. Arhailine e. vana aeg 600-480 e.Kr. 2. Klassikaline e. õitseaeg 480 323 e.Kr. 3. Hellenistlik e. hiline aeg 323 e.Kr. - 30 p.Kr. Arhitektuuri põhiülesandeks oli ehitada templeid. Templid olid enamast ristkülikukujulise põhiplaaniga. Alguses oli ehitusmaterjaliks puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor. Templi välisilmes võib eraldada põhiosi: tempel seisab paari-kolme astmelisel alusel krepidoma. Krepidoma ülemist astet nimetatakse stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib Sammastik, millele toetub talastik koos katusega. Sambaid oli templi pikemal küljel alati kaks korda enam kui lühemal ja üks veel lisaks (8x17 ; 6x13)
Sumerid vahetasid teravilja puidu, metalli ja ehituskivide vastu, mida neil ei olnud. Sumerisse toodi elevandiluud ja muid luksuskaupu. Kaubavahetust hõlbustasid ratastega vankrid ja arvutamine savitahvlitel. Sumeri keel Kunst Arhitektuuris kasutati eelkõige üksteise peale laotatud päikese käes kuivatatud telliseid, kui ka tugipiilareid, nisse, poolsambaid, seotisi. Kasutati savinaelu. Enamik säilinud ehitisi on templid. Sumerite tempel Sumerite Eanna tsikuraat Uris Tehnika Puri Kirka Saag Kirves Meisel Nuga Haamer Oda Puur Nooleots Höövel Mõõk Nõel Liim Nael Saabas Ehitus Sumerite kultuur oli teadaolevalt esimene, kus matemaatika oli kõrgelt arenenud. Arvatakse, et nad leiutasid võlvi ning rajasid Uri, Uruki ja Lagasi näol vanimad teadaolevad
„Minu Jaapan“ Reis jaapani Turistid Üliõpilased Üliõpilaselamud Magamiskoht korteris Jalanõude kombed elamiskohas Pesemis kombed Õliahi Kliima Prügivedamis kord Majade ehitus Haridus tasemed Usk Tähtpäevad Templid Bambus Kujud Suusakuurort Teeninduskultuur Toidud Hooajatöötajad Välismaalased(reklaamimine) Tokyo Käitumiskoolitused Firma ühiselamud Töötajate perekondade väljasõidud Firmade hierarhia ja käsuliinid Firma ühtsus Ettevõtete koosolekud Korteri üürimine Maja kord ööseti Elamisluba Uimastid Mullimajandus Munk Vee tempel Tänan kuulamast
Shintoism loodusobjektides elavate vaimude kami'de kummardamine, paigavaimudele ohvriandide toomine. Shinto pühamu territooriumile minnakse läbi Torii värava. Jaapani põlisusund. Ei soosinud kujutavat kunsti. MEOTO-IWA ehk LAULATATUD KALJUD Arhitektuur · Hiina mõju · Materjalid: puit, kivi · Tihe side looduse ja aiakunstiga · Püstpalkehitised kaetud savist katusekividega või niisketest õlgedest katusega · Budistlikud kloostrid, templid, pagoodid, keiserlikud paleed, shintoistlikud pühamud koos toriidega. · 11.saj tatami mõõtudel (90*180cm) baseeruv kergseintega moodulelamu. · Honsku saarele ehitatakse uus pühamu iga 20 aasta järel. MIYAJIMA SAARE HSUKUSHIMAJINJA TORII NINTOKO KOFUNI HAUD OSAKAS 4.saj Suuruselt maailma kolmas haudehitis 486*300*35m Lukuaugukujuline mägi ümbritsetud 3 sügava kraaviga VALGE HAIGRU KINDLUS ehk HIMGI KINDLUS 1346a (1601-1610a) Ehitus algas 1346
Inglismaal. Arvatavasti ehitati Stonehenge´ rituaalipaigaks: ta võis olla tempel, hauakamber või kogunemispaik pidustusteks ja rituaalide läbiviimiseks. MESOPOTAAMIA KUNST U 4000 600 a eKr Mesopotaamia asus Lähis-Idas, ta jäi põhiliselt praeguse Iraagi aladele. (4000-2350 e.Kr. Sumer, 2350-2150 e.Kr. Akad, 1830-1530 e.Kr. Babüloonia, u.1360-605 e.Kr. Assüüria, 625-539 e.Kr.- Uus-Babüloonia). Ehituskunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja kindlustused. Mesopotaamia kõige iseloomulikumaks ehitiseks olid astmelised torntemplid tsikuraadid. Tänini paremini säilinud tsikuraat asus sumerite linnas Uris. Suurim tsikuraat on asunud Babülonis 7-astanguga Marduki tempel (koos Semiramise rippaedadega loetakse vana-aja 7 maailmaime hulka kuuluvaks). Marduki tempel oli u. 90m kõrge ja 90m lai, kirjanduses on ta tuntud Paabeli torni nime all. Tänini on
õppinud hobukaarikute kasutamist ja nende kaarikuvägi kujunes ähvardavaks jõuks Lähis-Idas. Egiptusest oli saanud tõeline suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III valitsemise ajal. Tihenesid suhted naabritega, tugevne Ülem- Egiptuses Teeba Amoni preestrite võim. Uue riigi ajast on pärit Kuningate org, Ramses II tempel, Tutanhamoni hauakamber. 4. Miks on tähtsad: Suured püramiidid, Kuningate org, Memphis, Niilus, astmikpüramiid, Abu Simbeli ja Karnaki templid, Teeba? V: Suured püramiidid- suurtesse püramiididesse on maetud Egiptuse vaaraod. Suured püramiidid on ehitatud liivakivist ja asuvad Gizas. Suuri püramiide on 3 ja suurim neist on Cheopsi püramiid. Kuningate org- kuningate orgu kasutati ligi 500 aastat nekropolina. Kõik hahakambrid peale Tutanhamoni hauakambri olid rüüstatud. Kasutati nekropolina Uue riigi perioodil. Asus Teeba lähedal Niiluse läänekaldal.
. Püramiidide ehitamiseks kulus tohutult tööjõudu, kelleks oli peamiselt Niiluse üleujutuste ajal tegevuseta jäänud rahvas. Samuti olid püramiidide ehitamise kulutused nii suured, et mõjusid kurnavalt riigi majandusele. Osalt seetõttu loobutigi hiljem püramiidide ehitamisest. Püramiidid ei olnud üksikehitised, vaid osa suurest kompleksist. Läheduses paiknesid sugulaste ja ülikute mastabad. Tekkisid omapärased nn "surnute linnad," mille juurde kuulusid templid ja sillutatud teed. Vaarao Dzoseri hauakamber on maailma esimene suuremõõtmeline kivimonument ja esimene Egiptuse püramiid. Sellise astmikpüramiidi loomiseks tuli ehitada kuus mastabat üksteise peale, iga järgmine eelmisest väiksem. Matmiskamber on 27 m sügavusel maa all. Egiptuse arhitektuuris levis eriline hauatüüp mastaba, mis koosnes maa-alustest hauakambritest ja nelinurksest kaldusseintega kiviehitisest. Mastaba on Vana-
Muumia kaitsmiseks asetati ta kivist sarkofaagi. Püramiidid on üks seitsmest maailmaimest ja sinna maeti vaaraod (Giza püramiidid Niiluse alamjooksul, Cheopsi püramiid on 146 m kõrge). Püramiide ümbritses nn. surnute linn. Hiljem kasutati matusekambritena vähem silmapaistvaid kaljusse raiutud koopaid (Kuningate org). Jumalad olid seotud loodusjõududega, neid oli vähemalt 740, tihti kujutati neid loomadena. Nad võisid viibida kõikjal, kuid kindlateks varjupaikadeks olid templid, vaid pidustustel toodi nad rahva sekka. Religioonide üksikasjadest ei hoolitud, tähtsaks peeti jumalate kartmist ja austamist. Tähtsaimaks jumalaks oli päikesejumal Amon-Ra, maailma looja ja valitseja. Ra poeg, pistrikukujuline Horos oli taevajumalaks. Ra pojapoeg Osiris oli allilma valitsejaks, kohtumõistjaks (südame kaalumine), viljakuse jumalaks, rahva õpetaja. Seth on kõrbejumal, Osirise mõrvar. Anubis on surnute jumal, seotud palsameerimisega. Thot oli hieroglüüfide leiutaja ja
Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Perseus. Hera oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiusas oma vaenlasi(zeusi armukeis ja nende lapsis siis) taga. Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid. Artemis on jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sündis Deelosel. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks.Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Ta oli ka
kultuurikeskus, kaubanduskeskus. See oli linn kus puudusid tänavad. Seinamaalid majades, kujutatud on kaarte, millest algas karteograafia. Laibad visati raisakotkastele nokkida kasutati ka masdaismis. Õpiti kasutama pronksi, kuid seda hoiti saladuses. Pronksist valmistati ka relvi. Oksidiaanist vulkaanilisest kivimist valmistati tööriistu, relvi. Maakividest ehitised ilmuvad hiljem. Malta saarel algab megaliitarhitektuur e maakividest ehitiste rajamine. Malta hauakambrid ja templid olid ristiklehe kujulise plaaniga. Templid u 5300 eKr. Malta on üks vanimaid Euroopa kultuuri hälle. Ggantija tempel asus ühe Malta läheduses asuval väikesaarel. Megaliitehitised Briti saarel ja Prantsusmaal rajati 3 at eKr. tundmatute rahvaste poolt. Hiljem kasutasid neid keldid kui pühapaiku. Newsgrangi hauakambritesse maeti Inglise kuningaid. Stonehenge vabaõhu tempel. Selliseid vabaõhutempleid on leitud ka Sotimaalt. Läbimõõt 60 m. Keskel asus ohvrialtar
Babüloni linna kaitsejumal, Istar-taeva kuninganna, kätemaksuhimuline · HARIDUS Koolid olid rajatud templite juurde ja hariduse edasiandjateks olid preestrid. Tavaliselt said õppida vaid kõrgematest klassidest päris inimesed kuid vahel pääsesid õppima ka alamklassist päris poisid, mis võimaldas neil karjääri teha. Kirjaoskus oli levinud laiemalt kui egiptuses. Lisaks kirjaoskusele tundi ka matemaatikat, tähetarkust ja religioosse sisuga kirjandust. · TEMPLID Templid ehk jumalate maised kojad. Tsikuraad ehk astmiktempel. · TEADUS Matemaatika: kasutati kuuekümnendsüsteemi, tundsid arvuväärtuseid, oskasid lahendada ülesandeid kuup-ja ruutjuurega Astroloogia: ennustamine tähtkujude järgi Astronoomia: kujunes välja kuukalender-aasta koosnes täpselt 12 kuust see on 11 päeva päikeseaastast vähem. Valitseja äranägemise järgi lisati aegajalt 1 kuu. Tunti hästi planeetide trajektoori ja nende liikumist
2.Milline oli kreeklaste usund? Polüteistlik 3.Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Demokraatlik 4.Mis on vana-Kreeka arhitekti tähtsaim ülesanne? Ehitada templeid 5.Millised 3 stiili seal olid? Mille järgi need nimetatud on? Dooria, joonia ja korintos( rangema realismi järgi) 6.Milline ehitiste tüüp on templitele aluseks? Kirik, minu arust 7.Templi üksikosad, alates ülevalt? Templi sisemus>viilkatus>talastik>kapiteelid>sambad>alus 8.Miks on vana-kreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile? Sest Kreeka templites avalduvad kõik need jooned,mida tavaliselt omistatakse arhitektuurile 1.Kus asuvad kõige paremini säilinud ja kõige vanemad dooria stiilis templid? Miks seal? Lõuna-Itaalias, sest seal asusid kreeklaste kolooniad 2.Kus arenes välja joonia stiil? Väike-Aasia rannikul 3.Mida tead Efoses asunud Artemise templist 109m pikkuse ja 55m laiuse alusega ja 18m kõrguste sammastega. Antiikajal peeti seda
Mis on kunst? Kunst on osa kultuurist, kuigi snal kunast on mitu thendust. Kultuur-laiemas mttes thendab inimtegevust(mtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga nide. Kunsti erinevaid thendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-vlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tnapev on) Niteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate tpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipra ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmrk? Enesevljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede vljendaja. Visuaalste...
väga suurtest, ligi 9000 ruutkilomeetristest üksustest kuni üsna väikeste, vähem kui 100 ruutkilomeetriste linnriikideni. Varajane poliste tüüp koosnes: kindlustatud akropolist, jumalate pühamute territooriumist, ning selle jalamil laiuvast kindlustamata all-linnast, mille keskuseks oli agoraa. Tavaliselt paiknes see turukvartalite vahetus läheduses ning seda ümbritsesid mitmesugused ametiasutuste hooned(nt. buleteerion ehk linnavalitsushoone, kohtuhoone) ja templid. Lisaks sellele oli arhailistes kreeka linnades: teater, odeion e. lauluteater ning sportimiseks mõeldud rajatised (staadion, palestra, gümnaasium). Arhailiste linnade kvartalid olid enamasti maaliliselt paikneva tänavastikuga, mis oli välja kasvanud linnade stiihilisest arengust. Elamud olid väikesed, ühekordsed ning tänavatele pööratud umbseintega, tänavad kitsad ja sillutamata. Linnad olid ebaregulaarse plaaniskeemiga.
Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette. Suurim nõudlus oli vaevu elusuuruste skulptuuride ja tahvelmaalingute järele. Pearõhk langes teostuse meisterlikkusele. Kreeka kunst on väga tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Ehitusmeistrid püstitasid
Etruski kunst Levis 8.-3.saj. ekr - lõdvalt seotud linnade liit. Linnadel korrapärane planeering, võimsad müürid ja väravad. 2.sajandi lõpuks olid roomlased Etruuria vallutanud. Kreeka kultuur on mõjutanud etruskide kultuuri. surnute linnad-nekropolid · kuplitaolised hauakünkad · surnud tuhastati · sarkofaagidel lamavas asendis figuurid (nagu pidusöömingutel) · hauakambrid elutoana · seinamaalidel tantsijad, pidusööjad, jahid, kalastamised - meelepärane elukeskkond · figuurid ja portreed isikupärasemad kui samaaegses kreeka kunstis Ilmekad prokskujud Loomade kujud looduslähedased - "Kapitooliumi emahunt" Templid: · puust · sambad hõredalt · ruudukujuline · sarnanesid kreeka oamdega(proportsioonid erinevad) kuid pole säilinud
PERUU Peruu paikneb Lõuna-Ameerika lääne osas Vaikse ookeani rannikul ekvaatorist lõuna pool. + Palju maavarasid sh. Naftat Vaikne ookean on kalarikas Mitmekesised kliimaolud võimaldavad kasvatada paljusid kultuurtaimi, millest tähtsamad on puuvillapõõsas ja kohvipuu. Hästi arenenud tekstiilitööstus. Turism hästi arenenud Palju vaatamisväärsusi, näiteks: võimas loodus, salapärased paigad, võimsad templid, müstilised mägilinnad, grandioossed kõrbejoonised. - Riikilikud ja eraülikoolid on kättesaadavad vaid väga vähestele, kõige rohkem algharidusega elanikke 89% elanikkonnast on kirjaoskajad Vaene, must ja tolmune arengumaa Austatakse pigem valge inimese raha, kui oma muistset pärandit. KÕIK MÜÜGIKS! Palju vargusi.
Sargon oli I Mesop. Ühendaja ja impeeriumi rajaja. VanaBabüloonia(17921595)rajajaks hammurapi, allutas kogu mesop. Hammurapi koodeks sai eeskujuks teistele. Riigi purustasid hetiidid Assüüria impeerium(934609)assüüria tugevnes sõdades, kuningad olid sõjakad Uus babüloonia(626536)assüüria nõrgenes, babüloonia koos liitlastega vallutas assüüria, pärslased hävitasid riigi Mesopotaamia religioon ja kultuur Jumalad ja templid: Sumeri päritolu inimesenäolised jumalad, kes kehastasid loodusjõude Anujumalate isa taevas Enlilanu poeg, jumalate kuningas, valitses õhku ja maad Eamageda vee ja tarkuse jumal Samaspäikesejumal Estararmastuse ja sõjajumalanna Templid: tähendas jumakla kohalolekut ja kaitses linna. Tähtsaim oli temple linna kaitsejumalale. Enamlevinum oli tsikuraatastmiktempel Ettekujutus: algul oli vesi, millest sündisid maa, taevas ja jumalad
omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena vastava kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul ja Vabariigi Valitsuse otsusel kasutada eesti keele kõrval omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemus-rahvuse keelt. Kohalikus omavalitsuses, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, toimub kirjavahetus riigiasutustega ja teiste kohalike omavalitsustega eesti keeles, lisaks veel peavad olema pitsatid, templid ja kirjaplangid olema eestikeelsed, ning kutsed, kuulutused ja teadaanded olema eestikeelsed, millele kohalik omavalitsus võib lisada tõlke vastava vähemusrahvuse keelde. Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsus võib sisemise asjaajamise keelena kasutada oma vähemusrahvuse keelt. Kultuuriomavalitsuse suhtlemine nii riigiasutuste kui ka nende kohalike omavalitsustega, kus sama vähemusrahvuse keel pole sisemise asjaajamise keelena kasutusel, toimub eesti keeles
Püramiidide ehituslikud mõõtmed on väga täpsed. Kivipaneelid suure püramiidi välisküljel on nii tihedalt üksteise kõrval, et nende ühenduskohtadest ei mahu juuksekarvgi läbi. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju - sfinks. Sfinksil on inimese pea, mõistuse sümbol ja lõvi keha, jõu sümbol. Koos tähistavad need kuninglikku võimu. Sfinks pidi valvama surnud vaaraode rahu. Lisaks kuulusid iga suurema püramiidi juurde ka templid. Templite ehitamisega tehti algust Uue Riigi ajastul. Tavaliselt ehitati kaks templit. Üks rajati vahetult Niiluse äärde ja teine jõest pisut eemale, püramiidi külje alla. Templeid ühendas pikk koridor, mida mööda viidi vaarao surnukeha pidulikus matuserongkäigus jõe äärest matusepaika. Templites asusid suured skulptuurid, võimsad sammastikud, kooliruumid, varaaidad ja käsitöökojad. Nende ümber laiusid avarad aiad.
Püramiidide ehitamine lõpetati Keskmise Riigi ajal: ei olnud turvalised suured ehitustööd kurnasid rahvast majanduslikud põhjused Kokku on leitud 110 püramiidi Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud Uue Riigi aegsed suuremad ehitised on erinevate jumalate templid Egiptuses oli u. 700 jumalat Vaaraode lossid on halvasti säilinud, kuid need ei olnud kuigi suured ja uhked Templite kätte kogunesid suured varandused Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis Samba osad: baas tüves kapiteel Sambaid eristatakse kapiteelide järgi
Koostaja:Sander Pild 10B klass Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid. Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse . Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja
vaskplaatidega.Värv-valge ja kollane sinisel taustal, pühad loomad(madalreljeefsed). Egiptuse kunst. 1.Mastaba-kõige vanemad egiptuse haudehitised. 2.Balsameeriti-arvati, et hing tuleb kehasse tagasi, seepärast säilitati, maeti luksuslikult- et kõik oleks hauataguses elus olemas. 3.Tallinna linnapildis Cheopsi püramiid 137 m, Tallinna teletorn on 314, selle vaateplatvorm 170 m. 4.Pealinn Uue riigi ajal-Teeba, templid selle lähedal-Luksor ja Karnaki. 5.Obelisk (ülevalt kitsenev sammas) Pariisis Concorde`i väljakul-Luksori templi ees seisnud. 6.Püloon-väravaehitis, kaks ülespoole ahenevat müüriplokki. 7.Perspektiiv-ruumi kujutamine tasapinnal,egiptlased ei tundnud, asetasid piltidel tagumised esemed lihtsalt üles esimeste kohale. 8.Vaaraokuju-enamasti seisid väärikalt ja sirgelt, käed küljel ja üks jalg teisest veidi ees. 9.Egiptuse piltkiri-hieroglüüfid, teadlased desifreerivad siiamaani
e) ARHITEKTUUR. Varasemaks Egiptuse üliku haudehitiseks oli piklik längusküljelise kasti taoline mastaba. Vaaraode püramiidid olid ühtlased kiviehitised, mille sees asus hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainventari jaoks. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega. Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati Giza väljale. Neist vanimaks ja suurimaks on Cheopsi püramiid. Hiljem hakati vaaraosid matma kaljuhaudadesse. Egiptuse templid olid suurejoonelised ehitised rohkete sammastega. Suurimateks ja kuulsaimateks templiteks olid Karnaki ja Luksori templid. Templite juures asusid ka varahoidlad ja raamatukogud. f) KUNST. Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli eelkõige kultuslik tähendus. Isikute kujutamisviisis kehtisid kindlad reeglid. Jumalate kujud on suuremõõdulised, pidulikud ja ranged. Istuvatel skulptuuridel on jalad koos, käed põlvedel,pilk ette suunatud
TEMPLID Rakendati uusimaid ja paremaid ehitusvõtteid - see on teadmiste allikas oskuste kohta tolle aja perioodil. See mõjutab tänapäevani ehituskunstis ehitusplaani, Vaata templite plaani slaidi. Täpid tähendavad pildil sambaid, templis mahutati ka ära jumala kuju. Tempel oli ära sammastatud hoone. Pöörake tähelepanu katusele, suur kalle, et vihmavesi alla jookseks. Tempel jagunebkolmeks osaks: katuseosa, sambastik ja trepiastmestik. Esimesed templid olid puust, hiljem kivist. Tempel tõsteti kõrgemale, et ta ei täituks veega. Templisse paigutati jumala kuju. Kreeka tempel ei olnud rahvale, rahvas toodi templi ette, kus toimusid jumalateenistused ja ohvritalitused. Inimohverdustest mindi hiljem üle arhailisel ajastul loomade ohverdustele ja klassikalisel perioodil juba tuli ka taimede ohverdamine. Templitesse võisid minna ainult valitud preestrid. Rõhutatud oli templi välisarhitektuur ja sisearhitektuur oli
mütoloogia Olümpose mägi arhitektuur Athena Nike Olümpieion AJALUGU EI TEE PAHA klassikaline ajajärk 480-323 eKr riigikord Perikles majandus- ja kultuurikeskus Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Sparta ülemvõim (404-371 eKr) Makedoonia tõus (359-336 eKr) Chaironeia lahing NATUKENE VEEL hellenistlik ajajärk 323 eKr-30 pKr Aleksander Suur sõjaretked hellenistlikud kuningriigid Rooma võim 146 eKr MÜTOLOOGIA ARHITEKTUUR templid sambad dooria joonia korintos ATHENA NIKE 5. saj eKr Ateena Akropol joonia OLÜMPIEION hellenistlikul ajastul Zeusi auks korintos TÄNAN KUULAMAST!
Illustreeritud antiigisõnavara terminid ja pildid Kreeka tempel. Vanimad templid arenesid välja egeuse ajajärgul tollasest elamust, megaronist. Algselt ehitati templeid puust, 6. sai e. Kr. hakati puidu asemel järk-järgult kasutama kivi (lubjakivi, marmor, liivakivi). Arhailisest ajastust kuni hellenistliku ajajärguni kujunes väljas kümmekond erinevat templitüüpi, mida eristab üksteisest sammaste arv ja asetus. Templitüüpidest vanim ja lihtsaim on antidega tempel, mis on väga sarnane megaroniga. See oli põhiplaanilt ristkülikukujuline, nagu ka kõik teised
poole 5.saj 4.saj e.m.a. Hellenismi ajajärk kummardus hellenitele(kreeklastele) 4.saj 146a e.m.a. Need ajajärgud on kultuuri järgi. Usund Muistsetel oli huvitav usund ja rikas fantaasia. Nende uskumuste kohaselt valitsesid looduse ja inimeste üle võimukad inimese välimuse ja iseloomuomadustega jumalad. Tähtsamad olid Olümpose jumalad. Jumalatele omistati kõiki inimlikke jooni. Peamised kultuspaigad olid altarid ja templid. Jumalate austamisega kaasnesid pidulikud rongkäigud ja sinna juurde kõiksugu võistlused poeedid, sportlased, teater. Suurimad saavutused on kunst, filosoofia, kirjandus, teadus. Dionysose pidustustest kasvab välja teater, Zeusi pidustustest olümpiamängud. Õppeasutustes viibsid poisid 7 20 eluaastani. Kultuuri ja kunsti hiilgeperiood langeb klassikalisse ajastusse. Kreeka kultuuri mõjud ulatuvad lainetustena tänapäevani. Rahad olid käibel.
filosoofia, kirjandus, kunst, teater. Kreeka religioon oli inimesekeskne. Austati esivanemaid. Jumalad ei olnud nende meelest ülivõimsad, vaid oma vigade ja nõrkustega nagu inimesedki. Valitsejad kasutasid religiooni ära, et rahvast ühendada. Selleks püstitati monumente ja templeid, kuhu erinevatest kreeka piirkondadest tulid inimesed kokku. Ühise keele ja usu läbi süvenes kreeklaste omavaheline läbikäimine. Muistsed pühamud ehk templid ei olnud usurituaalide läbiviimise paigaks, tempel oli lihtsalt püstitatud konkreetse jumala auks. Puudusid preestrid e. inimesed, kes olid vahendajaks inimeste ja jumala vahel. Kreeka kunsti võib jagada kolme perioodi: A r h a i l i n e e. vana aeg- 600-480 e.m.a (120 aastat) K l a s s i k a l i n e e. õitseaeg- 480-323 e.m.a (157aastat) Hiline e. h e l l e n i s t l i k aeg- 323- 30 m.a.j (353aastat) Arhitektuur Arhitektuuri tähtsamaiks ülesandeks oli ehitada templeid
iseseisvad kunstnikud. Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri loojad olid sumerid, kes on maailmale pärandanud kaks kõige olulisemat asja- kiri ja ratas. Nende kirjastiili nimetatakse kiilkirjaks- märgid vajutati pehmesse savisse, mis hiljem kuivatati või raiuti kivisse. 18.saj e.m.a muutus Mesopotaamia tähtsaimaks kultuurikekuseks Babüloni linn. Kunsti peateemaks sai ainuvalitseja ülistamine. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Ehituseks kasutati kuivatatud savitelliseid, mis kahjuks on tänapäeval hävinenud. Tutntuim ehitis oli Uri tsikuraat, mis oli kõrge masiivne torn, mis astangutena ahenes ülespoole ja mille tipus oli tempel jumalakujuga. Kujutavas kunstis on säilinud palju reljeefe, mis kujutavad valitsejat- kindlaks reegliks oli, et kuningat kui jumala asemikku maa peal kujutati teistest alati suuremana. Levinud motiiviks oli ka kuningas lõvijahil. Levinud olid nn
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
