15. Mis on troopiline aasta? Päikese aastaaeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. 16. Mis on Päikesevarjutus? Päikesevarjutus tekib siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. 17. Mis on kuuvarjutus? Maa on Päikese ja Kuu vahel, Maa vari langeb Kuule. 18. Miks leiavad varjutused aset ainult iga poole aasta tagant? o Kuna Kuu tiirleb 5 nurga all, orbiidid pole paralleelsed. 19. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel? a. Võimaldab suurendada vaatenurka toob kauged esemed ligemale b. Võimaldab koguda valgust suurematelt pindadelt saame näha kaugemaid, tuhmimaid tähti c. Võimaldab täpselt määrata vaatesuunda Maa suhtes saame koostada väga täpseid taevakaarte 20. Mis on reflektor ja refraktorteleskoop? Mis on neil vahet? a. Refklektor on peegelteleskoop b
mastaapset teooriat: Newtoni seadused, millest sai alguse klassikaline mehhaanika, ja gravitatsiooniseaduse, mis kirjeldab gravitatsiooni, üht fundamentaalsetest jõududest. Klassikalist mehaanikat täiustasid JosephLouis de Lagrange, William Rowan Hamilton ja teised. Gravitatsiooniseadusest sai alguse astrofüüsika, mis kirjeldab astronoomianähtusi füüsikateooriate alusel. Esimene areng Galileo Galilei leiutas teleskoobi . Isaac Newton avastas astronoomide vaatlustulemusi üldistades universaalse gravitatsiooniseaduse ja võttis kasutusele jõu mõiste ning näitas, et maapealsete ning taevaste kehade liikumine alluvad samadele loodusseadustele . Nendest sammudest sai alguse füüsika üks harudest mehaanika. Teine oluline areng Christiaan Huygens töötas välja mehaaniliste lainete teooria . Michael Faraday mehaaniliste lainete teooriat edasi elektri ja magnetnähtustele rakendas .
pol. kaardi rahvusvaheliselt 2 riiki ei liideta Sileesia muutumine Tekkis n. Sveits üheks. Prantsusmaale. Pr.maa sai Verduni Teaduse areng 17.-18. saj. Astronoomia Galileo Galilei Alustas teleskoobi abil esimesena taevavaatlusi :uuris Jupiteri kuid ja Kuud,avastas seal kraatrid ja mäed Maa tiirleb ümber Päiksese.loobus Avastas vabalangemise seaduse sellest ideest inkvisitsiooni tõttu
RÕNGU KESKKOOL JUPITER Referaat Koostaja: Britta Luts 9. klass Juhendaja: Merike Luik Rõngu 2009 Sisukord Üldandmed............................................................................lk 3 Koostis.................................................................................lk 4 Nimesaamise lugu....................................................................lk 5 Kaaslased...............................................................................lk 6 Huvitavat...............................................................................lk 7 Kasutatud kirjandus..................................................................lk 8 2 Üldandmed Hiidplaneet Jupiter on p...
MIS ON TÄHED ? Tähed on ise valgust kiirgavad plasmast koosnevad taevakehad, mille kiirguseenergiad pärinevad nende sisemuses aste leidvates tuumasünteesides. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad, mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Omadus ise valgust kiirata, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. (1) Üks meile tuntuim täht on kindlasti Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem paistab ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. Tähtede eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga. Paljude tähtede vanus on miljard kuni 10 miljardit aastat. Mõnede täh...
Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Nad ilmuvad enamikus ootamatult (korduvalt nähtud nn. perioodilisi komeete on teada vaid mõnikümmend) paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma; kuid selliseid ilmub paraku harva. Kümmekond igal aastal ilmuvat ja vaid binokli või teleskoobi abil vaadeldavat sabatähte jäävad eriteadlastele uurida. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast on nähtud vaid ühel korral -- 1986. aastal, kui kosmosejaamad "Vega" ning "Giotto" pildistasid Halley komeedi tuuma. Isegi see hiidkomeet osutus vaid umbes kümnekilomeetrise läbimõõduga piklikuks üsna tumedaks (neelab 96% temale langevast valgusest) kehaks.
Tähed Referaat Merli-Riin Silts 10.klass 2009 Sisukord Sisukord......................................................................lk. 2 Sissejuhatus............................................................................lk. 3 1. Mis on tähed?......................................................................lk. 4 2. Tähtede elukäik...................................................................lk. 4 3. Tähed- palju neid on?.............................................lk. 5 4. Tähtede värv ja helendus..............
Teadus ja kunst 17.18 saj. 17. sajandil jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist. Galileo Galilei: astronoomia teerajaja (1564-1642). Astronoomia ja füüsika. ·Ta õppis arstiteadust, pühendus matemaatikale, oli matemaatikaprofessor, filosoof, matemaatik. ·1609- valmistas teleskoobi, alustas esimesena taevavaatlusi. ·Uuris Kuud- mäed ja mered ·Väitis, et Maa ja taevakehad on samadest ainetest. ·1610- avastas Jupiteri ümber tiirlevad 4 kuud ja kinnitas veelkord Maa tiirlemist ümber päikese. ·Avastas vaba langemise seaduse, inertsi. ·Ta anti inkvisitsioonikohtu alla, kuid pääses sealt eluga. (Raamat- ,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta") René Descartes(1596-1650) ·Rõhutas inimmõistuse suurt rolli, teda on peetud uusaegse mõtteviisi rajajaks.
keemilistest katsetest. Newton oli tuntud laialt eksperimenteerijana elavhõbedaga. Elavhõbeda mürgitus on seotud haigusliku ärritatavusega, unetusega, vaimse hüperaktiivsusega neid nähtusi esines Newtonil kogu oma eluaja jooksul. Kaasaegsed uuringud Cambridge'i ülikoolis Newtoni juustest näitasid kõrget elavhõbeda taset. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Newtoni looming Aastal 1668 ehitas ta esimese teleskoobi. 1672. aastal hakkas ta põhjalikumalt uurima nähtusi värvusilminguid koondava läätse fookuse lähedal. Peagi märkas ta, et värvid tulid selgemini esile, kui ta suunas aknaluugi avast tuleva päikesekiire läbi klaasprisma. Ta avastas, et seni homogeenseks peetud valge valgus koosneb kiirtest, mis prismas murduvad erinevalt. Katseliselt näitas ta, et ühevärvilist kiirt ei saa enam osadeks lahutada. Esemete värvust seletas Newton sellega, et
Astronoomiat saab liigendada meetodi järgi: astromeetria asukoha määramine, taevamehaanika - liikumine ja astrofüüsika ehitus ja arenemine Objekti järgi jahumemine planetoloogia , tähtede füüsika, kosmoloogia Geotsentriline maailmasüsteem kõik liigub ümber maa Mikolaj Kopernik 16. Saj lõpuk hakkas haktlema geitsentrilises maailmasüsteemis Galileo tõestas, et kõik ei liigu ümber maa 1609/1610 leiutas tänapäevase teleskoobi ja vaatas jupiteri ja avastas selle ümber tiirlevad kaaslased. (jupiteri kaaslased) Heliotsentrline e päikesekeskne kõik liigub ümber päikese 1812 avati tartu tähetorn Wilhelm Struve poolt maailma suurim teleskoop MAA Maa kera kujulisust saab tõestada: laeva ilmumine silmapiiri tagant või laeva kadumine silmapiiri taha Pythagorase valemi kaudu on tuletatud seos kuidas arvutada maksimaalset nägemiskaugust R maa raadius
Piir mikro ja makromaailma vahel. Mikromaailm-aatomite ja molekulide ja nende koostisosade (elementaarosakeste) maailm.Makromaailm-see,mida vahetult pakuvad aistingud ja tajud,teravdatud ja täiustatud mikroskoobi või teleskoobi abil.Viimane piir,mida on silmaga näeb-Valguskiir.0,5ym.Mikromaailmas kehtivad teistsugused füüsikaseadused.Spektromeetri ehitus.Spektrite liigid. Uurides aatomitest kiirguva valgusespektrit,saame infot ka aine aatomite kohta.Valguse spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Spektraalaparaadi põhiosax on prisma või difraktsioonivõre.Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest.Uuritav valgus suunataxe aparaadi ossa,mida nim
· Kaksiktähed ehk mitmiktähed 2 või enam tähte, mis on omavahel gravitatsiooniliselt seotud. Nad tiirlevad ümber ühise massikeskme või väiksem ka ümber suurema või kui neid on mitu, siis kõik ümber ühise massikeskme, või kolmas ümber kahe ühesõnaga moodustavad ühise süsteemi. Suhteliselt lähestikku. Enamik tähti on kaksiktähed. Liigitatakse vastavalt sellele, kuidas avastatakse. 1)visuaalsed avastatakse teleskoobi abil, tiirlemisperiood ja kaugus tehakse kindlaks. 2)Spektraalsed avastatakse spektrite järgi. Tehakse kindlaks spektrijoonte perioodilise nihkumise või kahestumise järgi. Doppleri efekt. 3)Varjutusmuutlikud tähepaari heledus perioodiliselt muutub. · Muutlikud tähed tähe heledus tõeliselt muutub. Pulseeruv täht tähe heledus muutub kindla perioodiga. Toimuvad protsessid tähe sees paisub, tõmbub kokku jne. Üldjuhul on nad hiidtähed
noorelt, üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis, kaks aastat hiljem esines juba esimest korda avalikult. 1971. aasta tähistab ka teist väga olulist sündmust Sisaski elus, nimelt tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga sellest sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. Järgnevatel aastatel ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenki'lt, aasta hiljem valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia". Ta oli siis vaid 14-aastane ning ta lõi selle ühel tähesajusel suveööl klaveril, mis toa remondi tõttu oli õue lageda taeva alla tõstetud. 1980. aastal lõpetas Urmas Sisask Tallinna Muusikakeskkooli, samal aastal valmis tema esimene suurvormis teos "Klaverikontsert"
pooltelgede kuubid. Johann Kepler Eluaastad: 27. detsember 1571 15. november 1630 Johann Kepler oli oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof. Teda tuntakse Kepleri seaduste järgi, mis on esitatud raamatutes "Astronomia nova", "Harmonices Mundi" ja õpikus "Koperniku astronoomia kokkuvõte". Need tööd olid Isaac Newtoni ülemaailmse gravitatsiooniteooria üks aluseid. Kepler tegi ka põhjapanevat tööd optika alal ning aitas legitimeerida avastusi, mille tegi teleskoobi abil tema kaasaegne Galileo Galilei. Üheks kõige olulisemaks ideeks, mis Kepleri võidule viis, oli see, et tema oletuse kohaselt Päike on mingi jõu allikas Kepleri arvates oli see jõud magnetismi moodi, mis planeete oma orbiitidel hoiab. Seetõttu ei kasutanud ka Marsi keskmist kaugust Päikesest, vaid tegelikku kaugust. Teine oluline Kepleri uuendus seisnes selles, et ta oletas Päikese tsentri asumist kõikide planeetide orbiitide tasandites. Seda polnud keegi varem taibanud teha.
2000 km (massid vastavalt 1/500 ja 1/4000 Maa massi). Hiljem on Charoni läbimõõdu hinnangut tunduvalt täpsustatud, viimati 11. juulil 2005, mõõtes tähe kattumist Charoniga. Pluuto suurima kuu läbimõõt on 1212,0 ± 1,5 km [2] 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast, mis said esialgsed nimed S/2005 P 1 ja S/2005 P2. Nüüdseks on neile omistatud nimed vastavalt Nix ja Hydra. 20. juulil 2011 teatas NASA, et Hubble'i teleskoobi abil avastati Pluuto neljas kaaslane, mille läbimõõt arvatakse olevat 1334 km. Taevakeha sai esialgseks nimeks P4. USA astronoomid avastasid kääbusplaneet Pluuto ümber tiirleva viienda kuu juuni lõpul 2012. Ebakorrapärase kujuga kuu kannab praegu nime P5. Astronoomid leidsid kuu Hubble'i kosmoseteleskoobi abil ja selle läbimõõt võib ulatuda 10st 24 kilomeetrini, teatas uudisteagentuur AFP. Teadlased märkasid kuud üheksal korral Hubble'i laia vaatevälja kaamera 3
planeedi läbimõõt, maht ja keskmine tihedus. Saturnil kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese 29,46 Maa-aastat, seega on Saturni aasta peaaegu 30 korda pikem kui Maal. Samas kestab ööpäev seal 2,5 korda vähem kui Maal ehk täpsemalt 10 tundi ja 39 minutit. SATURNI RÕNGAD Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud ning need avastati alles pärast teleskoobi leiutamist. 1610. aastal märkas Galileo Galilei oma konstrueeritud väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist. Need ei tundunud olevat kaaslased, sest ta ei näinud oma algelise teleskoobiga mingit liikumist. Järgmised 40 aastat kirjeldatigi Saturni venitatuna või sangadega. Esimesena kirjeldas hollandlane Christiaan Huygens 1655 aastal, et Saturn on ümbritsetud õhukese ja tasase rõngaga, mis ei puutu teda kuskil ja on planeedi pöörlemistasapinna suhtes kaldu
Sau pikk poolemeetrine latti liikuv ristpulk. Kvadrant koosneb kraadijaotusega veerandringist, lugemisseadisest, visiirist ja loodulist. Nurkkõrgus asub kvadrandist allarippuva loodi abil. Teleskoop optiline instrument, kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. Suurendavad kaugete objektide nurkmõõtmeid ja näivat heledust. Koosneb läätsedest ja peeglitest, objektiivist, fookusest, okulaarist. 32. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilistel vaatlustel? Teleskoop võimaldab suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pindalalt ning määrata täpselt vaatesuunda Maa suhtes. Saame koostada selle abil täpsemaid tähekaarte. 33. Millist infot võib saada tähtedelt tulevat valgust analüüsides? 34. Milliseid teleskoope (lisaks optilistele) kasutab tänapäeva astrofüüsika? Lisaks optilistele teleskoopidele kasutatakse infrapuna,
Guillaume Dufay(sündis Belgias) L'homme armé Kunstnikud Leonardo da Vinci(Itaalia) Mona Lisa, Püha õhtusöömaaeg Michelangelo(Itaalia) Viimane kohtupäev Raffael(Itaalia) Sixtuse madonna Eestis 1558- 1583 Liivi sõda peale mida läks Eesti Poola, Rootsi ja Taani võimu alla. Aastal 1535 ilmus esimene eestikeelne trükitud raamat. 1578. aastal ilmus Russowi ,,Liivimaa kroonika Välismaal Galileo Galilei valmistas esimese teleskoobi. Christoph Columbus avastas Ameerika(1492). Martin Luther algatas Saksamaal usupuhastuse. Barokk(17. sajand kuni 18. sajandi esimene pool) See vool sai alguse Itaaliast. Barokk avaldus kõige rohkem arhidektuuris. Kõik pidi olema esinduselik, suursugune ja tore. Üldiselt täiustati Renessansis õpituid võtteid. Kunstis püüti kõike väga täpselt kujutleda ning kunstnikud lähtuseid tunnetest. Kujutati kangelasi või ajaloosündmusi.
Kuid päikesekiirgust mõõdeti Eestis ennegi, alates 1904. aastast. Järjepidev vaatlus ,,Praegusel ajal on päikesekiirte mõõtja klaaskuul, mille ümber sinise paberi triip, mis päikese kiired mustaks teeb," kirjutas 1901. aastal Karl August Hermann. Selline võluv klaaskuul seisab rivis siiani ja koondab mitte ainult päikesest lähtuvat kiirgust, vaid võtab endasse kokku ka Tõravere hooned. Selles paistavad ümberpööratud kujul nii ilmajaama hoone kui ka suure teleskoobi kuppel. Heliograaf, mille ülesanne on olnud koondada päikesekiired kartongist lindile, et sellele tekkinud põletusjälje pikkuse järgi määrata päikesepaiste kestus, on nüüdseks saanud endale moodsamad kaaslased. Kuid termomeeter jääb ikka termomeetriks, olgu see analoogne või digitaalne, ja tuule kiirust mõõdetakse ikka selle järgi, kuidas tuul mõnele pinnale rõhub. Nii nagu ka sademete hulk tuleb lõppkokkuvõttes ikka leida käsitsi,
Eriti panid talle pahaks õpetust maailmade paljususest. 17.saj jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist. Uuel sajandil sai astronoomias teerajaks itaallane Galileo Galilei (1564-1642) Galilei õppis algul arstiteadust, seejärel pühendus matemaatikale, oli matemaatikaprofessor Pisa ja Padova ülikoolis, seejärel filosoof ja matemaatik Toscana ja hertsogi õukonnas. Olles kuulnud, et keegi hollandlane on konstrueerinud kiikri, mis toob kauged esemed lähemale, valmistas Galilei 1609.a teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Uurides kõigepealt kuud, avastas ta seal mäed ja arvas nägevat ka meresid. Vastupidiselt Aristotelese seisukohale, et Maa ja taevakehad koosnevad eri aineist, väitis Galilei, et tegemist on sama materjaliga. 1610 avastas Galilei neli Jupiteri ümber tiirlevat kuud ning leidis, et Kopernikul oli õigus, kui ta väitis, et Maa tiirleb ümber päikese. Galilei avastas ka vaba langemise seadused ja inertsi. 1632.a avaldas ta raamatu "Dialoog kahe peamise
Galileo Galilei Caroline Sünd 101RS Sissejuhatus Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletavatele loodusteadustele. Muuhulgas tegeles ta teleskoopidega, näiteks valmistas Galilei teleskoobi. Samuti eksperimenteeris Galilei temperatuurimõõtmistega ja täiustas termoskoopi. Sünd ja perekond Galileo Galilei sündis Pisas Firenze õukonnamuusiku Vincenzio Galilei ja tema abikaasa Giulia esimese lapsena. Peale Galileo Galilei elasid perekonna lastest täiskasvanueani välja vend Michelangelo ning õed Virginia ja Livia. Perekond ei olnud jõukas ega ka vaene. Galileo isa oli edumeelne ja laia silmaringiga mees,
· Üks valgusaasta on võrdne peaaegu 10 triljoni kilomeetriga. · Kui meteoriit siseneb atmosfääri, põleb ta ära. · Hiinas arvati vanasti, et päikesevarjutuse ajal sööb lohe päikest. · Esimene kosmosereis saadeti õhku 1964 aasta, oktoobris, venemaal. · Mikolaj Kopernik oli esimene kes pakkus välja teooria, et planeedid tiirlevad hoopis ümber päikese, mitte ümber maa. · 1690. aastal kasutati esimest korda tähtede uurimiseks teleskoopi. · Teleskoobi suuruse määrab tema peapeegli või-läätse diameeter. · Veenus on Päiksele lähemal kui Maa. · Varaseim ülestähendus täielikust kuuvarjutus on aastast 753 p. Kr. · Tähe või mõne teise planeedi heledust nimetatakse tema tähesuuruseks. · Kerasparved, sisaldavad tuhandeid või isegi miljoneid tähti. Kosmose uurimine: 16. märtsil 1926 aastal tehti USA-s Massachusettsi osariigis Auburnis suur hüpe
18. Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus? Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju - siis varjutust nagu polekski, varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine. 19. Miks on astronoomidel tarvis mõõta nurki? Tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta siis on võimalik kaugused välja arvutada näiteks sarnaseid kolmnurki või trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 20. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel? Teleskoop võimaldab suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pindalalt ning täpselt määrata vaatesuunda Maa suhtes. Teleskoobi abil saame koostada palju täpsemad tähekaardid. Teleskoop võimaldab määrata ka tähelt tuleva valguse omadusi, mis omakorda lubab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostist jmt omadusi. Kõik see aitab paremini mõista Universumi ehitust. 21. Millist infot võib saada tähtedelt tulevat valgust analüüsides?
ookeani põhjas. Voolusängides on sadu miljoneid aastaid tagasi voolanud vesi, praegu on Marss äärmiselt kuiv isegi maiste kõrbetega võrreldes. Kui kogu Marsi pinnal ja atmosfääris olev vesi kataks terve planeedi ühtlase kihina, oleks selle paksus vaid 0,014 mm, maistes kõrbetes oleks sellise kihi paksus tervelt 1 mm. Maalt teleskoobiga vaadates on sellest kõigest näha vaid punakas ketas ja polaarmütsid, suurema teleskoobi ja hea nähtavuse korral paistavad ka mõningad tumedamad ja heledamad laigud. Need ei vasta täpselt mingile Marsi pinnavormile, vaid kujutavad endast erineva peegeldumisvõimega alasid, näiteks tihedalt kraatritega kaetud alad paistavad olevat tumedamad. Marss on oma heleduse ja silmatorkava punase värvusega juba aastatuhandeid inimeste tähelepanu köitnud, kuid mitte mingi muu nähtus pole Marsi puhul tekitanud nii palju eriarvamusi ja puhunud lõkkele kirgi kui Marsi kanalid
süzeelise teljena esile Rakvere linna läbi sajandite kestnud võitlus oma linnaõiguste eest. 1984.a. ilmus "Professor Martensi ärasõit". 1987.a. ilmus "Vastutuulelaev". Romaan Bernhard Schmidtist, Naissaarelt pärit täheteadlasest ja optikust, kelle elu peamine osa möödus Saksamaal. Täpsete ja keeruliste astronoomiliste seadmete valmistamisel sai Schmidt kasutada ainult vasakut kätt - parema oli ta kaotanud noorukieas. 1930.a. leiutas ta uut tüüpi teleskoobi, mis tõi talle maailmakuulsuse. 1988.a. ilmus "Silmade avamise päev". 1988.a. ilmus "Wikmani poisid". Wikmani poiste tegevus toimub Eestis aastail 1937-1944. 1937. aastal on klassitäis poisse Wikmani Eragümnaasiumis erakordselt isikupäraste õpetajate käe all haridust omandamas ning ka tembutamas. 1944. aastal on osa neist poistest, kes olude sunnil, kas enese tahtmisest ja veendumusest jäänud kodumaale, mitmedki aga laiali maailmas ja nii mõnigi juba erinevatel
Gutenberg saksa trükimeister kes leiutas kirjamärkide lehekülje ladumise viisi Rotterdami Erasmus humanistlik õpetlane, pani aluse piibli kriitikale Thomas More inglise humanist, kes kirjutas teose "Utoopia" Mikolaj Kopernik õpetlane, pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile Giordano Bruno õpetlane, kes väitis et päikesesüsteem pole ainus meie universiumis Galileo Galilei itaalia astronoom, leiutas teleskoobi 6. Mis põhjustas maadeavastused? Sooviti leida alternatiivne meretee Indiasse, kust tuua Euroopasse siidi, vürtse ja kalliskive 7. Kolumbus 1492. Avastas Ameerika Amerigo Vespucci 1501. Avastas Ameerika Vasco da Gama 1498. Avastas India Fernão de Malgahães 1519- 1522. Esimene ümbermaailma reisija James Cook 1770. Avastas Austraalia 8. Kuidas mõjutasid maadeavastused Euroopa arengut? Millised muutused toimusid teaduses, toidus, kaubanduses?
Kuna Merkuur on hämarikus alati horisondi läheduses, peab valgus läbima pika teekonna läbi Maa atmosfääri ning kujutis moondub turbulentsi ning valguse murdumise ja neeldumise tõttu. Enne päikesetõusu või pärast päikeseloojangut paistab Merkuur nii madalal, et tema kiirgus peab läbima 10 korda paksema Maa atmosfääri kihi kui juhul, kui ta paistaks otse pea kohal. Hubble'i kosmoseteleskoobiga ei lubata Merkuuri üldse vaadelda, et vältida teleskoobi kahjustumist päikesevalguse toimel. Faasid Merkuuril on faasid nagu Kuul. Alumises ühenduses paistab ta õhukese sirbina. Ülemises ühenduses oleks nähtav kogu pind. Mõlemas ühenduses tõuseb ja loojub planeet koos Päikesega, mistõttu teda Maalt vaadelda ei saa. Esimeses ja viimases veerandis on Merkuur suurimal näival kaugusel Päikesest vastavalt ida ja lääne pool ning tema pind on poolvalgustatud. Sellist asendit nimetatakse elongatsiooniks e. eemaldumuseks. Väiksem
.12 2 1. LINNUTEE Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega, nimetatakse Galaktikaks. Taevas paistab galaktika nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana- Linnuteena. Mujal maades kreeklaste eeskujul kutsutakse seda Piimateeks. Riba moodustab tähistaevas 10-20 kraadise laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub taevapoolustest umbes 30 kraadi kauguselt. 1610. a suunas Galilei esmakordselt teleskoobi taevasse ning sai selgeks, et riba helenduse põhjuseks on tohutu arv nõrku, palja silmaga nähtamatuid tähti. 18. sajandi lõpus alustas üks kõigi aegade edukamaid astronoome- vaatlejaid William Herschel tähtede süstemaatilist loendamist erinevatel kaugustel Linnuteest ning tegi kindlaks, et tähtede tihedus taevasfääril kasvab järsult Linnuteele lähenedes. W. Herschal näitas, et kõige paremini saab nähtut seletada
järsult Linnuteele lähenedes. Ta seletas seda nähtust oletades, et tähed ei täida ühtlaselt mitte kogu maailmaruumi, vaid on koondunud lõplike mõõtmetega piirkonda. Herschel visandas ka selle tähesüsteemi kuju: lapik ketas, mille paksus on umbes viiendik läbimõõdust. Et Linnutee heledus on kõigis suundades enam-vähem sama, oletati, et Päike asub süsteemi keskpunkti läheduses. 1845. aastal. Lord Rosso ehitas uue teleskoobi, ning oli võimeline sellega vahet tegema elliptilise ja spiraalse kujuga udukogudel. 1920. aastate alguses Edwin Hubble kasutades Mount Wilson´i observatooriumi 2,5 meetrilist Hooker teleskoopi, suutis teha astronoomilisi fotosid, millelt oli näha, et osad spiraalsed udukogud koosnevad tähtedest. Ta oli samuti võimeline kindlaks määrama mõned muutlikud tsefeiid tähed, mida sai kasutada, et ligikaudu arvutada udukogu kaugust, tõestades sellega, et
Rocca al Mare Kool Linnutee galaktika Referaat Koostaja: Sander Ranojda 10 klass Tallinn 2016 1 Sisukord Sissejuhatus ………………..…3 Linnutee vaatlemise ajalugu …4 Linnutee galaktika ……….…...5 Tume aine ……………………6 Kokkuvõte ……………………7 Mõisted ………………………8 Kasutatud allikad ……….……8 Sissejuhatus Refereerimisele on võetud Linnutee vaatlemise ajalugu, Linnutee galaktika ja tume aine. Materjal on kogutud 3 raamatust ning internetist nii eesti- kui ka ingliskeelsetelt lehekülgedelt. Referaadis annan üldistuse Linnutee vaatlemise ajaloo kohta, Linnutee struktuuri, suuruse kohta ning käsitlen ka tumeda aine teemat. Referaadi eesmärk on lugejale anda aimu Linnutee vaatlemise ajaloo kohta, tema koostise, massi, suuruse koh...
läbi Maa atmosfääri ning kujutis moondub turbulentsi ning valguse murdumise ja neeldumise tõttu. Enne päikesetõusu või pärast päikeseloojangut paistab Merkuur nii madalal, et tema kiirgus peab läbima 10 korda paksema Maa atmosfääri kihi kui juhul, 4 kui ta paistaks otse pea kohal. Hubble'i kosmoseteleskoobiga ei lubata Merkuuri üldse vaadelda, et vältida teleskoobi kahjustumist päikesevalguse toimel. Merkuuri ketta läbimõõt on 5...15 kaaresekundit. Alumises ühenduses on see umbes 10 sekundit (1/180 Kuu näivast suurusest), ülemises ühenduses umbes 4,5 sekundit (1/380 Kuu näivast suurusest). Kui alumine ühendus toimub kahest orbiidisõlmest ühe lähedal (keskmiselt iga 7 aasta tagant, näiteks 7. mail 2003 ja 8. novembril 2006), saab teda tugeva päikesefiltriga varustatud teleskoobiga vaadelda musta kettakesena Päikese eest möödumas
Tartu Kivilinna Gümnaasium "Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil" Kristi Vitkar 8a klass Juhendaja: Õp. Piia Jullinen Tartu 2009 SISUKORD Sisukord lk. 1 Sissejuhatus lk. 2 Teadussaavutused lk. 3 Kultuur 1) Barokk lk. 4-5 2) Klassitsism lk. 6 3) Romantism lk. 7 Mood ja rõivastus 1) Naiste riietus lk. 8 2) Meeste riietus lk. 12 3) Ehted, soengud, jalanõud lk. 15 Kokkuvõte lk. 16 Kasutatud materjalid lk. 17 1 SISSEJUHATUS Uusaja algus tõi kaasa inime...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kaidi Amberg LEICA JA TRIMBLE TOODETE VÕRDLUS Referaat Juhendaja Kalle Haage Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus lk.3 LEICA NA700 Series, NA720 lk.4 Leica Sprinter seeria, mudel 150M lk.5 Leica NA720 ja Sprinter 150m võrdlus lk.6 Trimble tahhümeetrid S3 ja M3 lk.7 Tahhümeeter Trimble M3 lk.8-9 Tahhümeeter Trimble S3 Servo / Autolock / Robot lk.10-12 Trimble M3 manual ja Trimble S3 robot võrdlus lk.13 Allikas: Internet Sissejuhatus Referaadi sisuks on kahe tootja Leica ja Trimble toodete võrdlus. Leicalt võrdlen nivelliire NA700 Series ja Sprinter 150(M)/ 250M. Trimble toodetest võrdlen tahhümeetreid M3 ja S3. Nivelliir on instrument, millega mõõdetakse maapinna kõrguste erinevusi. Koos n...
Ajaloo KT Pt. 7-13 Pt. 7. Valgustusajastu Prantsusmaa kolm olulisemat valgustajat ja nende seisukohad. Voltaire - ideaalne riigikord valgustatud absolutism. valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, eelkõige peab silmas üldsuse kasu. Montesquieu - ideaalne riigikord parlamentaalne monarhia. seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võim kuningale, kohtuvõim kohtule. Rousseau - ideaalne riigikord rahvavõim. võim koondatud ühele isikule, et ellu viia rahva tahet ning takistada teisitimõtlejaid. Võimude lahususe põhimõte Montesquieu , 1748 Igas riigis on olemas kolme liiki võimud , seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, kui ühele inimesele kuuluksid kõik need kolm võimu, oleks kaos. Türgis, kus on kõik kolm võimu koondatud sultanile, valitseb kohutav despotism. Mis on valgustatud absolutism ? valgustatud absolutism on monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike refo...
James Watt 1769 auru- ehk tähtede järgi Päikest universumi Seaduse, lahutas valge masin. James Cooc avas- ennustamine. keskpunktiks. Galileo valguse klaasprisma abil tas 1771 Austraalia. Kasutusele tulid vesi Galilei valmist. esimese värviliseks spektriks, oli Rootsi loodusteadlane ja tuuleveskid. teleskoobi, Johann taevamehaanika aluste Karl Linne range lad. teadus Gutenberg leiutas trüki- rajaja astronoomias. k. teaduslik sõnavara; kunsti, 1492.a. avastas 1628 avastas William organismide liigitus. Christoph Kolumbus Harvey vereringe. Ameerika, M. Lutheri
Io, Europa ja Ganymedes on lukustunud kokku loodete jõu poolt 1:2:4 orbitaalse resonantsiga ja nende orbiidid arenevad koos. Jupiteri kaaslased (Joonis 10.) on nimetatud teiste kujude järgi Zeusi elus (Jupiter.www). Joonis 9. Kuu faasid (Kuu faasid.www). Joonis10. Jupiteri kaaslased (Jupiteri kaaslased.www). 5.5. Taevased udulaigud Taevased udulaigud (Joonis 11.) sattusid teravama tähelepanu alla alles pärast teleskoobi leiutamist, kui Galileil õnnestus lahutada tähtedeks Sõime täheparv. 1610. aastal lahutas ta neljakümneks nõrgaks täheks ka Plejaadide täheparve ning mitmed teised. Lähtudes nendest tulemustest, kuulutas ta uduste laikude probleemi lahendatuks ja luges kõik nad nõrkade tähtede kogumiteks. Samal aastal tulid aga ka esimesed ebaõnnestumised Orioni udu ei lahutunud tähtedeks isegi mitte teleskoobis. Järgnenud sajandi jooksul avastati taevas umbes
Väljanägemine on Merkuuril nagu kuul, 1974. aastani teati raadiolokatsiooni kaudu Merkuuri pinnast vaid seda, et ta on väga ebatasane. Olulisi teadmisi tõid planeetidevahelise automaatjaama ,,Mariner 10" kolm seni ainsat möödalendu Merkuurist oli 300 kilomeetrit ning planeedi pinnast õnnestus pildistada umbes poolt kuna kõigil Mariner 10 lähenemistel jäi päevapoolele üks ja seesama poolkera. Piltide lahutusvõime vastab ligikaudu Maalt teleskoopidega saadud Kuu fotodele. Kuud läbi teleskoobi näinud inimene võib Mariner 10 poolt tehtud Merkuuri pilte kergesti pidada Kkuu fotodeks, sest sarnasus on hämmastav. Ka Merkuuril näeme kraatreid ja meresid. Mitmest kraatrist lähtuvad kiired. Niisamuti on Merkuur kahepalgeline üks poolkera on tihedalt kaetud kraatritega, teisel poolkeral leidub aga ulatuslikke tasaseid alasid, mis sarnanevad Kkuu meredega. Loomulikult pole neis tilkagi vett, nagu arvasid kunagised kuu-uurijad, vaid tegemist on tardunud laavaväljadega(1)
ta kindlaks, et horisondi suhtes nurga all visatud keha liigub õhutühjas ruumis mööda parabooli. Galilei poolt alustatut arendas edasi Isaac Newton, kes oma teoses "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) esitas dünaamika kolm põhiseadust ja nende alusel punkti dünaamika süstemaatilise kursuse. Tänu Galileo Galileile pöördus uus lehekülg ka astronoomia ajaloos kui 1609. aastal suunas ta taevasse oma 34.6 kordset suurendust andva teleskoobi. Avastused järgnesid pea igal sammul. Heitnud esmalt pilgu Kuule veendus Galilei, et Kuu pind on kaetud mägede ja orgudega nagu Maagi. Planeedid muutusid teleskoobis pisikesteks ketasteks, samas kui tähed jäid endiselt vilkuvateks täpikesteks. 1610. aasta sügisel märkas ta tumedaid plekke 9 Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) Päikese pinnal. Ning samuti avastas ta Veenuse faasid
teaduslikke uurimistöid, kui lõpuni õnnestus viia vaid vähesed. Ta maeti Uppsala Gamla kirikusse oma vanaisa Magnus Celsiuse kõrvale. Tema nimi on antud kraatrile Kuul. Tegevused Uppsalas Pärast mitmeaastast eemalolekut naasis Anders Celsius nüüd tagasi kodumaale, täpsemalt Uppsalasse, ja asus astronoomia professori ametikohale. Sellel ajal ei olnud Uppsalas observatooriumit, aga Celsius oli kaasa toonud Prantsusmaalt ostetud kvadrandi ja Inglismaalt soetatud ühejalgse teleskoobi. Maupertuis'lt oli ta kingituseks saanud väikese kvadrandi, mille ta kavatses üles seada oma ema aiamajakeses. Observatooriumi ehitamine Aastal 1738 palus Celsius Rootsi võimudel annetada vahendeid moodsa observatooriumi ehitamiseks Uppsalasse. Tema palvele tuldi vastu ning kolm aastat hiljem oli ehitis valmis kasutamiseks. Celsius oli veennud ülikooli nõukogu ostma suure kivist maja Uppsala kesklinnas, mille katusele konstrueeriti observatoorium. Arvata võib, et Celsiust aitas uue
universum ei ole loodud vaid eksisteerib igavesti.17. sajandil jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist. Uuel sajandil sai astronoomias teerajajaks Galileo Galilei.Galileo õppis algul arstiteadust, seejärel pühendus ta matemaatikale, oli matemaatika professor Pisa ja Padova ülikoolis, seejärel filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas. Kuulnud et keegi hollandlane on konstrueerinud kiikri, mis toob kauged seemed lähemale, valmistas ta 1609. aastal teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Uurides Kuud avastas ta seal mäed ja arvas nägevat ka meresid. 1610 aastal avastas Galilei 4 Jupiteri umber tiirlevat kuud ning leidis, et Kopernikuse väited olid tõesed. Galilei avastas ka vaba langemise seaduse ja inertsi. 1632. aastal avaldas ta raamatu "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta" mille eest anti ta inkvisitsioonikohtu alla. Elu päästmiseks oli ta sunnitud lahti ütlema oma vaadetest ja paluma andestust
Araablased huvitusid dioptrikast - valguse murdumisest läbipaistvas kehas. Silmalääts juhatas tee kristallist (beryllus Brillen) või klaasist läätsede kasutuselevõtmiseks lugemisel. Ibn al- Haithami (Alhazeni) "Optika" (umbes 1038) sai aluseks keskaja optikale. Jäi ületamatuks kuni 17. saj., kuigi vahepeal täiendati. Lääts oli inimese meeleaparaadi esimene täiendus, mehaanika rakendamine oli füüsilisi võimeid juba avardanud. Lääts sai teleskoobi, mikroskoobi ja fotokaamera prototüübiks. Prillid leiutati 1350. aasta paiku arvatavasti Itaalias. Neist sai optika uurimise võimas stiimul. Grosseteste, Roger Bacon ja Dietrich Freiburgist seletasid ära, kuidas lääts valguskiiri fookusse koondab ja kuidas suurendab kujutist. Nõudmine prillide järele lõi optikute läätselihvijate ja prillimeistrite kutseala. Keegi neist, pärimuse järgi Lippershey, leiutas teleskoobi (1608)
Tähtede eluiga sõltub nende massist: mida suurem on täht, seda lühem on tema elu. Päikese eluiga on üheksa kuni kümme miljardit aastat. Järelikult on tal jäänud elada viis kuni kuus miljardit aastat. Päikese hävinguga lõppeb ka elu Maal, ookeanid keevad tühjaks, maa kaotab atmosfääri ja praegune Maa muutub söestunud planeediks. Kuu Kuu on planeet Maale lähim taevakeha. Ta asub meist keskmiselt 384 400 kilomeetri kaugusel ja teda saab jälgida palja silmaga või teleskoobi abiga. Kuu läbimõõt on 3476 kilomeetrit, mis tähendab, et ta on Päiksest 400 ja Maast 4 korda väiksem. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuu on Päikesest oluliselt erinev taevakeha, koosnedes tulikuuma gaasi asemel tahketest kivimitest. Kuu särab taevas vaid sellepärast, et ta peegeldab Päikese valgust
Et Veenus on kaetud tiheda pilvkattega, mis ei lase otseselt vaadelda tema pinda, on amatöörastronoomile kõige huvitavam jälgida Veenuse faaside muutumist. Parim aeg Veenuse vaatlemiseks pole mitte siis, kui ta särab tumedas öötaevas, mil ta on tavaliselt nähtav läbi horisondilähedase turbulentse õhukihi ning tema eredus pimestab vaatlejat. Parimad tingimused on hoopis siis, kui planeet on päevavalguses kõrgel taevas. Hästijoondatud komputeriseeritud teleskoobi abil on võimalik ta kergesti leida Tavaliselt on Veenus nähtav palja silmaga. . Kokkuvõte Veenus on väga hele planeet, mida tuntakse esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu Veenus on teine planeet päikesest ja suuruselt kuues meie päikesesüsteemis. Veenust katab paks pilvekiht, mis teeb tema vaatlemise võimatuks, ta atmosfäär on väga tihe. Teda on peetud Maa kaksikõeks, kuna
1. Horisont ja taevavõlv. Kui me teame 1 tähe kõrgust ja asimuuti , siis me oleme üheselt ära määranud tema asukoha taevasfääril. Sellised andmed pannakse kirja tähtede kohta tähe atlastesse. Tähtede omavaheline asend muutub suhteliselt vähe meie jaoks, sest nad asuvad meist väga kaugel. Meie Päikesesüsteemid asuvad tunduvalt ligemal ning nende omaliikumist on võimalik jälgida. Peale Päikese kõige lähem täht asub meist 4 valgusaasta kaugusel. Kõige lähem planeet tuleb meile 50 mlj km kauguselt- Marss. 2. Taevakehade näiv ja tegelik liikumine. Maa pealt vaadates tundub, et tähed teevad ööpäeva jooksul ringi ümber Maa. Selle tegelik põhjus on aga Maa pöörlemine ümber oma telje. Maa pealt nähtav pilt aasta jooksul mõnevõrra muutub, sest Maa teeb selle aja jooksul ringi ümber Päikese. Üheks põhjuseks on seejuures asjaolu, et maakera pöörlemistelg on vertikaalist 23,5 kr võrra kõrvale kallutatud. 3. Miks tekivad aastaajad, öö ja pä...
Newtonil oli erakordne võime meeles pidada mingit puhtalt kontseptuaalset probleemi, kuni ta sellele lõpuks lahenduse leidis. Kuna matemaatika tehnikate valdamises ei olnud talle võrdväärset, võis ta esitada lahenduse, kuid tõestused tegi alles hiljem. 3. Newton ja optika Mingil hetkel kadus Newtonil matemaatikakirg ning huvitus taas optikast. Juba lapseeast osavate kätega meistrimees ehitas ta 1668. aastal uut tüüpi teleskoobi, mida vastukaaluks Galilei refraktorile ehk läätsteleskoobile hakati nimetama reflektoriks ehk peegelteleskoobiks. See on väiksem ning läätsede asemel on nõguspeegel. Samuti ei tekita see aberratsiooni (hälvet), mis takistaks korrekste pildi saamist ning segaks täpset mõõtmist ning selle suurendusvõime on suurem. Seda nimetatakse tänapäevalgi Newtoni teleskoobiks. Tol ajal teati valgusest vaid vähesel määral ning seetõttu pidi Newton
KOOL JUPITER NIMI KLASS TALLINN 2010 SISSEJUHATUS 11 korda Maast suurema läbimõõdu ja massiga, mis on suurem kui kõikidel ülejäänud planeetidel kokku. Ehhki ta ei tule meile kunagi lähemale kui 600 miljonit kilomeetrit, särab ta taevas kõigist tähtedest heledamana. Seda mitte ainult suuruse, vaid ka valugust hästi peegeldava pilvise atmosfääri tõttu. Maa tüüpi planeetodega võrreldes on Jupiter sootuks erinev taevakeha. Tema atmosfäär on palju paksem ja koosneb peamiselt vesinikust, millele lisandub ka pisut heeliumi. Sellest allpool pole ei tahtket pinda ega kivist maastikku. Atmosfääri alumistes kihtides kasvab rõhk nii suureks, et vesinik läheb vedelasse olekusse ja katab kogu planeedi lõputu vedelast vesinikust ookeaniga. Ookeani pinnast 20 000 km allpool saab rõhk nii sureks, et hakkab vesinikku aatomeid kokku pressima. Vesi...
õunapuu all istudes, kui talle üks õun pähe kukkus. Newton tegelas ka optika alase uurimustööga. Esialgse laiema kuulsuse tõi Newtonile peegelteleskoobi leiutamine. Tänu sellele võeti ta Salisbury piiskopi dr.Ward´i ettepanekul, aastal 1672 vastu Kuningliku Seltsi liikmeks. Tuleb silmas pidada, et optika oli ala, mis 17.sajandil paelus nii teadlaste, kui ka laiemate hulkade tähelepanu. Saavutatud edu kihutas Newtoni uuele tööle. Ta valmistas veel teise teleskoobi, mis oli eelmisest tublisti parem. Tehtud teleskoobid äratasid Cambridge´is suurt huvi. Teated Newtoni teleskoopidest ulatusid Londoni Kuningliku Seltsini. Viimane palus Newtonit saata temale see uus leiutis tutvumiseks. Londoniski äratas teleskoop suurt huvi ning, et tagada Newtonile leiutaja au ja õigused, saadeti riista ladinakeelne kirjeldus Pariisi kuulsale Huygens´ile. Pildil on toodud Newtoni peegelteleskoop, mis praegu seisab Londonis, Kuningliku Seltsi
Kuulsaimad füüsikud Albert Einstein 1879 1955 Eri- ja üldrelatiivsusteooria väljatöötamine Paljude arvates 20. sajandi tähtsaim teadlane Albert Einstein kasvas üles Münchenis, kus nautis viiulimängu, pidas kooli surmigavaks ning tegeles selle asemel iseseisvalt füüsikaga. Töötades 1905. aastal Sveitsi Patendiametis, vapustas ta teadusmaailma nelja revolutsioonilise dokumendi avaldamisega. Need sisaldasid selgitust, kuidas valgus käitub osakeste joana ning eri- ja üldrelatiivsusteooria, mis lõid eelduse hilisemaks tuumaenergia kasutuselevõtuks. 1916. aastal avaldas Einstein üldise relatiivsusteooria, mis kujutas endast gravitatsiooniteooria jätku ja kirjeldas, kuidas kehad ajas ja ruumis käituvad. Einsteini teooria aitas kaasa edusammudele astronoomias, viies muuhulgas mustade aukude avastamiseni. 1933. aastal USA-sse emigreerunud Einstein võttis otsustavalt sõna sõja vastu ja kutsus üles kogu ma...
Sissejuhatus Kreeklaste titaan Kronos ehk roomlaste Saturn oli Zeus-Jupiteri isa. Saturn, kes omal ajal oli troonilt tõuganud maailma looja, Uranuse, ei olnud kõrgemate olendite hulgas kuigi populaarne. Oma trooni kindlustamiseks sõi Saturn ära oma lapsed. Jupiteri asemel aga sokutati talle eineks kivi. Hiljem vabastas Jupiter vennad ning võitis sõja titaanide vastu. Ja nüüd liigubki Saturn taevas teistest kaugemal, liigub aeglaselt, olles täis kibestumist tänamatu maailma vastu. Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Kosmosesondid on toonud uut teavet selle värvika planeedi kohta, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere.Suuruselt on ta teine ja Päikese poolt kuues planeet Päikesesüsteemis. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,54 astronoomilist ühikut. Saturn on nagu omaette miniatuurne plannedisüsteem, kus on isegi asteroidi vööndid- rõngad. Ainult, et süsteemi valitseja pole täht. ...
Gustav Adolfi Gümnaasium Linnutee Referaat Karl Kahm 10a klass Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord · Sisukord lk 2 · Sissejuhatus lk 3 · Astronoomia lk 3 · Linnuteed uurinud astronoomid lk 3 · Galaktika definitsioon lk 4 · Linnutee tekkimine lk 4 · Linnutee tähesüsteem lk 4 · Linnutee galaktika tuum lk 5 · Päike lk 5 · Tähed lk 6 · Supernoova lk 6 · Tumeaine lk 7 · Gravitatsioon lk 7 · Linnutee otsene mõju maale lk 8 · Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Linnutee on Galaktika (kr. k. ,,piimatee" või ,,ring") ehk miljardite tähtede kokkusulanud valgus. Linnutee on spiraalikujuline. Linnutee on samuti ka koduks meie päikesesüsteemile ehk meie kodugalaktika. Meie planeet asub galaktika tas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
