Kalevipoeg - hiiu jõuga mõtlematu tegutseja või tõeline rahva kuningas? Kalevipoeg oma välimuselt ning olemuselt oli väga suurt kasvu, heledate juuste ning lihaselise kehaehitusega. Ta oli valitseja ning teda austati. Kalevipoeg paistis teiste seast silma oma suure kasvu tõttu, ta oli hiiglane. Minu arvates olid Kalevipojal olemas kõik eeldused, et olla tõeline rahva kuningas. Tema suurimateks ning olulisemateks tegudeks võib pidada põrgus käimist ning põrgupiigade päästmist, mis näitas välja tema julgust ja heatahtlikkust. Lisaks põrgus käimisele võib tähtsaks pidada ka Soome sepa juures käimist, mis nii mõnesgi mõttes ei olnud positiivne (poja tapmine jm), kuid siiski oli oluline etapp Kalevipoja elus. Peale eelnimetatute tõi Kalevipoeg oma rahvale ka palju kasu. Näiteks tuues Peipsi tagant laudu. Laudadest ehitati linnad ja majad. Rahva jaoks oli Kalevipoeg kindlasti väga oluline, rahvas uskus temasse ning tema võimetesse. ...
stsenaariumeid. Kasutusjuht: Ülikoolis käimine Põhiline edukas stsenaarium: Tudengid edastavad oma palved kursusekaaslasele, kes jagab vajalikke google drive linke, et kõik saaksid konspekti kasutada. Alternatiivsed stsenaariumid: 1. Google drive on persses 2. Kursusekaaslasel pole internetti ja näeb sõnumeid alles hommikul kuna ta läheb normaalsel ajal magama. 3. Kursusekaaslane otsustab olla cunt ja keelduda jagamisest. 4. Tegutseja väärtus Kasutusjuht loob tegutsejale väärtuse. Oma olemuselt on ta stsenaariumite hulk (mida me õppisime mõnikümmend rida kõrgemal caps lockis), millest igaüks on süsteemi poolt läbiviidavate tegevuste jada mille tulemus on jälgitav ja see annabki konkreetsele tegutsejale väärtuse. Süsteemi nõuetest ei tohi mõelda kui lihtsalt funktsioonide ja omaduste loetelust. Peab keskenduma küsimusele: Kuidas saab süsteemi kasutada nii, et see annaks kasutajatele
luua: Tõug Sugu Vanus 9. Kas kasutusloo primaarseks tegutsejaks, kelle eesmärki kasutuslugu otseselt täidab, saab olla mitteinimtegutseja ehk masin (nt. tarkvara või/ning riistvaraseade)? Valige õige vastus. Võib ainult siis, kui ta on piisavalt intelligentne asendamaks inimest. Ei või, sest mitteinimtegutseja on alati toetav, mitte primaarne tegutseja. Võib küll. 10. Milliseid loetletud väidetest (äriprotsesside ja kasutuslugude seoste kohta) on kindlalt tõene (pooleldi tõest väidet tuleb lugeda valeks)? Äriprotsess on (samal ajal ka) tarkvara kasutuslugu (use case). Primaarse tegutseja poolt otseselt käivitatav tarkvara kasutuslugu (use case) on (õige modelleerimise korral kindlasti) äriprotsess. Tarkvara kasutuslugu ei ole ise äriprotsesss, kuigi ta kuulub (ühe
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" E-POOD Üliõpilane: Õpperühm: Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2016 Sisukord SISUKORD..............................................................................................2 1 ÜLDVAADE...........................................................................................3 1.1 TAUST................................................................................................................. 3 1.2 EESMÄRGID........................................................................................................... 3 1.3 PÕHIPROTSESSIDE LOETELU.........................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” LOGISTIKAFIRMA Üliõpilane: xxxxxxxxxxxxx Õpperühm: EALBxxx Matrikli nr.: xxxxx Juhendaja:xxxxxx Tallinn 2015 SISUKORD 1 ÜLDVAADE ........................................................................................................................................ 3 1.1. TAUST ........................................................................................................................................... 3 1.2. ORGANISATSIOONI EESMÄRGID ......................................
Sisukord 1. ÜLDVAADE.....................................................................................................................3 1.1. TAUST........................................................................................................................3 1.2. ORGANISATSIOONI EESMÄRGID........................................................................3 1.3. PROTSESSIDE LOETELU........................................................................................3 1.4. TOIMIMISOBJEKTIDE LOETELU..........................................................................4 1.5. TEGUTSEJATE LOETELU.......................................................................................4 1.6. INFOVAJADUSTE LOETELU..................................................................................4 2. INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID...............................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” EHITUSKAUPADE HULGIMÜÜGIFIRMA Üliõpilane: Õpperühm: Matrikli nr.: Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2014 SISUKORD TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL........................................................................................................1 INFORMAATIKAINSTITUUT.............................................................................................................1 INFOSÜSTEEMIDE ÕPPETOOL.........................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” TORUTÖÖDEGA TEGELEV ETTEVÕTE Üliõpilane: Õpperühm: Matrikli nr.: Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2014 0 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................1 1 Üldvaade...............................................................................................2 2 Infosüsteemi eesmärgid.......................................................................4 3 Infosüsteemi funktsionaalne vaade........................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU5360 “Kontseptuaalne süsteemianalüüs” Fototellimus Tallinn 2013 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud. ............................. ………………………….. (kuupäev) (töö esitaja allkiri) 2 Sisukord 1. Iteratsioon I.............................................................................................................................6 1.1 Visioon...............................................................................................................................
Püsiklient valib enda poolt varasemalt salvestatud broneeringu ja tühistab selle. Süsteem salvestab muudatuse. Nimi: Pileti broneeringu muutmine Tegutseja: Püsiklient Eesmärk: Püsiklient soovib varem loodud broneeringu andmeid muuta. Kirjeldus: Püsiklient avab oma broneeringute nimekirja. Püsiklient valib enda poolt varem salvestatud broneeringu ja muudab selle andmeid (nt koha nr). Süsteem salvestab muudatuse. Tüüpiline sündmuste käik: Tegutseja tegevus Süsteemi vastus Püsiklient annab süsteemile märku, et Süsteem kuvab broneeringuga seotud soovib broneeringut muuta. andmete lehekülje (veebikeskkonnas). 7 Püsiklient muudab broneeringu andmeid. Süsteem salvestab muudatused. Alternatiivid: Samm 3 kasutaja loobub andmete muutmisest ja jääb esialgse broneeringu juurde. Eeltingimused:
(from Actors) Deklaratsioonide nimekirja Arve märkimine makstuks vaatamine Joonis 7: Deklaratsioonide esitamise kasutuslugude diagramm 5.2. Kasutuslugude kirjeldused Käesolevas peatükis on toodud kasutuslugude kirjeldused. Ühise eeltingimusena võib tuua, et kasutaja on süsteemi sisse loginud ning käivitanud antud tegevuse. Kasutusloo nimetus: Deklaratsiooni loomine Kasutusloo tegutseja: Süsteem Kasutusloo kirjeldus: Semestri alguse saabumisel loob süsteem automaatselt kõigile tudengitele selle semestri deklaratsioonid. Deklaratsioonid määratakse automaatselt seisundisse ,,esitamata". Kasutusloo eeltingimused: - Kasutusloo järeltingimused: Loodud deklaratsioon. Deklaratsioonile määratud semester, seotud tudengiga, seisundiks määratud ,,esitamata". TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid
profiilidiagramm. Käitumisdiagrammid: kasutusjuhtude, tegevus-, oleku-, interaktsioonidiagramm(jada-, kommunikatsiooni-, interaktsiooni ülevaate, ajastusdiagramm). 3. Kasutusjuhtude diagramm võimaldab modelleerida Süsteemi lähtudes tegutsejate Rollidest ja Eesmärkidest, millest tuletatakse Funktsioonid ja Nõuded süsteemile. Kasutusjuht (Use Case) Süsteemi poolne funktsionaalsus, mis vastab Tegutseja Eesmärgile seoses Süsteemiga. Kasutusjuht kirjeldatakse Tegutsejale arusaadavate töötsenaariumite hulgana. b. Lühiformaat – jutustus sellest, kuidas Tegutseja kasutab Süsteemi Eesmärgi täitmiseks. N: Klient valib toote. N2: Müüja esitab arve. N3: Administraator lubab ligipääsu süsteemile.
Extend Võib toimuda (nt täpsustav valik, mis ei ole hädavajalik, aga võimalik), laiendab eelnevat kasutusjuhtu ja lisab täpsustava kirjelduse Include Kindlasti toimub (tellimuse puhul arvelduskonto), 11.Kasutusjuht (We must go deeper, sempai notice me) Ovaalina kujutatakse (ära sa proovigi ringi teha), süsteemi poolt pakutav funktsionaalsus, vastab enamasti kasutaja eesmärgile seoses süsteemiga, annab tegutsejatele ühe jälgitava väärtuse. Tegutseja jaoks kirjeldatakse kasutusjuht teksti v muude UML diagrammidega. 12. Süsteem (Kasutusjuhu diagrammi puhul) Ristkülik, UML paketi sümbol või ei kujutatagi, esindab kõiki võimalike kasutusjuhtusid, tegutsejad (kes paigutatakse süsteemi piiridest väljapoole), kes moodustavad süsteemi jaoks keskkonna. 13. Tegutseja Ehk see, kes suhtleb süsteemiga, käivitab kasutusjuhu. Ei pruugi olla tingimata füüsiline isik, aga enamasti on. 14. Kuidas mudelid mõjutavad töötavat tarkvararakendust?
(ja käitumist). Kas ja Kuidas saame ärikasutusjuhtudest tuletada tarkvara kasutusjuhud? Mõelge Restorani versus Ainete Deklareerimise näite peale. Kuidas (millised tegevused millises järjekorras) koostate kasutusjutude mudelit? a. Joonista ristkülik Süsteemi jaoks b. Joonista Süsteemi kasutajad jm tegutsejad (inimesed, organisatsioonid, välised süsteemid) Süsteemi piiridest väljapoole 1. Nimeta tegutseja rollinimega c. Joonista Süsteemi kasutajate funktsionaalsetele eesmärkidele vastavad (põhi)kasutusjuhud Süsteemi ristküliku sisse d. Joonista kommunikatsiooniseosed tegutsejate ja kasutusjuhtude vahele (kui tegutseja osaleb kasutusjuhus aktiivselt (käivitajana) või passiivselt (info saajana)) e. Kirjelda põhikasutusjuhud (tekstiga ja/või teist tüüpi UML käitumisdiagrammiga) f
tasemel: toimimiskasutuslugude (Business Use Case). Modelleerimine tarkvarasüsteemi tasemel: (andmebaasirakenduse) kasutuslugude (Use Case) modelleerimine 47 Toimimiskasutuslugude modelleerimine- kirjeldavad organisatsiooni toimimisprotsesse ja nendega seotud väliseid osapooli nagu kliendid ja partnerid. 48 Toimimiskasutuslugu - Toimimiskasutuslugude mudel annab nö "suure pildi" organisatsiooniga suhtlejate vaatenurgast. 49 Väline tegutseja -Toimimisprotsesse esitatakse toimimiskasutuslugudena ja väliseid osapooli toimimistegutsejatena 50 Süsteemi käitumine - näitab, kuidas süsteemi osad (objektid - komponendid) omavahel koos toimivad (suhtlevad ja koostööd teevad).Et täita neile pandud ülesandeid ja pakkuda süsteemi funktsionaalsust (täita süsteemi eesmärke).Näitab, kuidas objektid süsteemi eluea jooksul oma seisundeid muudavad.Objektide omavahelist suhtlust väljendatakse kolme liiki
tõmmateks need laused värviliseks ja teen käsikirjalise konspekti õppimiseks. Täiendan neid joonistega, mis aitavad luua seoseid ja jätan meeld visuaalse pildi neist. Eksamile tulevad enda kirjutatud tekstid ja kujutatud pildid uuesti meelde. 3. Võte! Raskemate mõistete puhul kasutasin loomulikult ka mehaanilist kordamist. Rütmiliset sõnu korrates jäävad need ka meelde. 4. Võte! Õppimise etappidelt olen tegutseja ehk konkreetne kogeja. Mulle meeldib asjaga kohe peale hakata, meeldib olukorda läbi kogeda ja leida see nüanss, miks antud asja ei saa üldistada. Meeldib saada uusi kogemusi ja nendest õppida. Nii jääb õpitu ka hästi meelde meenub seminaris tehtud praktiline tegevus jms. Tegutseja olen ka kodutöödes ma ei jäta neid reeglina viimasele minutile vaid sean järjekorda ja teen esimesel võimalusel ära
musta. Tema jaoks oli muidugi väga solvav, et keegi teine seda enam ei teinud, eriti tema ema Gertrud. Ta heitis oma emale ka seda ette, et leinaajast hoolimata ta juba uuesti abiellus ning veel oma surnud mehe vennaga. Hamleti autunne ja väärikus seda heaks ei suutnud kiita. Hamleti iseloomust ei puudunud ka piisavalt julgust, sest julges minna kaasa salapärase vaimuga, vaatamata tema sõbra hoiatusele. Kui mõelda, kas Hamlet oli pigem tegutseja või mõtleja siis arvan, et Hamlet oli pigem teoinimene. Ta maksis oma isa surma eest kätte nagu ta oli lubanud. Kogemata tappis ta Claudiuse asemel Poloniuse, kuid isegi see ei pannud teda kõhklema. Ta teadis, et kantsler oli samuti uue kuninga soosingu nimel paljugi õelat ning halba korda saatnud. Seda kõike pidas ta oma armastatud isa reetmiseks. Kokkuvõtteks arvan, et Hamlet oli julge, tegutseja ja teadlik sellest, mida teeb. Talle oli
Protsess peab alati algama seda käivitava 1 sündmusega – sõnumi laekumine sellele reageerimiseks – protsessi esimese tegevuse tegemiseks protsess peab alati lõppema mingi tulemuse või saavutatud olukorraga/seisundiga (neid võib olla mitu) protsessis peab olema vähemalt 2 tegutsejat (rolli, mis on täidetav inimese poolt) protsess võib koosneda mitmest alamprotsessist ühte tegevust teeb ainult üks tegutseja tegevus peab lõppema mingi visuaalselt nähtava või „käega katsutava“ tulemusega (seisundi või objektiga), mida oleks võimalik kontrollida tegevus peab olema teostusviisist sõltumatu, st tegevus peab vastama küsimusele „mida tehakse“, mitte „kuidas tehakse“ tegevus peab vajama mingit sisendit (andmeid ja/või materiaalset objekti) tegevuse juures on vaja kontrollida, mis tegevus(ed) peab/peavad olema eelnevalt
2.Iteratsioon II 1.4 Planeerimine 1.4.1 II iteratsiooni sisu Siin antakse ülevaade mida II iteratsioon sisaldab, nii sisuliselt kui diagrammiliselt. St milliseid tegevusi, millist haru hakatakse analüüsima ning milliseid mudeleid selleks kasutatakse. II iteratsioonis käsitletakse deklareerimise kui äriteenusega otseselt seotud tegevusi detailsemal kujul kui 1. iteratsioonis. II iteratsioonis tuli välja uus tegutseja: instituut. II iteratsioonis tuuakse valitud teenuste kohta välja kasutusjuhud kõrgtaseme formaadis ja diagrammina, põhiprotsesside lausendid, tegevusdiagrammid, arvutikasutuse sündmuste- kasutusjuhtude vastavustabel, täpsustatud kontseptuaalne klassidiagramm ning põhiobjektide seisundidagrammid. Võimalik, et vajadusel lisanduvad funktsionaalsete ning mittefunktsionaalsete nõudmiste täpsustused. 1.4.2 Skoobi täpsustus
Andres sarnasused Pearu Töökas Sihikindel Omakasupüüdlik Tahtejõuline Kadedus Kaval Endassetõmbuv Hoolimatud oma pere suhtes Õrnahingeline (Krõõda vastu) Järjepidev Kangekaelne Norija ideerikas Otsekohesus Kiuslik Mure tuleviku pärast Ärpleja Kõrge enesehinnang Pearu Oli tegutseja tüüp, kuid Andres mõtleja.
JUHILE VAJALIKUD ISIKSUSEOMADUSED Koostas: Sissejuhatus Gordon Allport: isiksuse määravad kesksed (esmased ) ja teisesed tunnusjooned; inimest saab kiiresti iseloomustada vähem kui 10 sõnaga Raymond Cattell: 16 isiksusefaktorit Hans Eysenck : 3 põhimõõdet- ekstravertsus- intravertsus, neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) ning psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) Suure Viisiku kontseptsioon ( Costa, McCrae ) neurootilisus ekstravertsus sotsiaalsus meelekindlus avatus Neurootilisus seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, süü, viha jne.) kogemiseks. Neurootikul on soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses ja võimetuses kontrollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades. Alamskaalad: ärevus, vaenulikkus, masendus, enesekontroll, impulsiivsus, haavatavus. Ekstravertsus seadumus kogeda positiivseid em...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT ERPLY KASSASÜSTEEMI TESTIMINE Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autor: Esitatud: Juhendaja: Jekaterina Tšukrejeva TALLINN 2016 Sisukord 1. Ülesande püstitus. Organisatsioon, süsteem, metoodika......................................................4 1.1 Organisatsioon (ja süsteem)..............................................................................................4 1.2 Süsteem (ja organisatsioon)..............................................................................................5 1.3 Metoodika.........................................................................................................................5 2. Nõuded süs...
· protsess peab alati algama seda käivitava 1 sündmusega sõnumi laekumine sellele reageerimiseks protsessi esimese tegevuse tegemiseks · protsess peab alati lõppema mingi tulemuse või saavutatud olukorraga/seisundiga (neid võib olla mitu) · protsessis peab olema vähemalt 2 tegutsejat (rolli, mis on täidetav inimese poolt) · protsess võib koosneda mitmest alamprotsessist · ühte tegevust teeb ainult üks tegutseja · tegevus peab lõppema mingi visuaalselt nähtava või ,,käega katsutava" tulemusega (seisundi või objektiga), mida · oleks võimalik kontrollida · tegevus peab olema teostusviisist sõltumatu, st tegevus peab vastama küsimusele ,,mida tehakse", mitte ,,kuidas tehakse" · tegevus peab vajama mingit sisendit (andmeid ja/või materiaalset objekti)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” MEDITSIINILINE LABOR Üliõpilane: Natalia Novak Õpperühm: YAMB51 Matrikli nr.: 142487 Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2016 SISUKORD 1 ÜLDVAADE...........................................................................................................................................3 1.1 TAUST...............................................................................................................................
Piia Maria Nahkur T11 HT ISIKUTAJU Mis on taju? Taju on inimesetundmise alus Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi Taju töötleb meelte kaudu saadud infot Taju omadused on püsivus, valivus, mõtestatus Taju sõltub meie hoiakutest, ootustest Erinevad tajuliigid Tekstitaju Situatsioonitaju Kontaktitaju Mõistmistaju Distantsitaju Rühmataju Mis on isikutaju? Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja Teise inimese tajumine, mõistmine, hindamine Isikutaju on subjektiivne Isikutaju seaduspärasus - oreooliefekt Suur osa tajumisest toimub intuitiivselt Teise inimese tajumine määrab suhtlemisviisi Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine (tunnuste ülekandmine) Identifitseerimine (samastamine) Empaatia (kaasaelamine) Projitseerimine (ülekandmine) isikutaju vead Esmamulje efekt Oletatav sarnasus Loogiline järeldamine Kontrasti efekt Vaatleja-tegutseja erinevus Eelnev info (vale info) Miks on isikutaju oluline Tajumisel kujuneb vastast...
millega?kuhu? Vastab aega,kohta N: Karu vaatab öösel küsimuseöe viisi, põhjust, kuud milline. Auto sõidab lubatud N: Sünnipäev on kiirust ületades ilus päev öeldistäide Öeldistäidet kes? mis? milline on on+nimi või kasutatakse tegutseja omadussõna siis, kui N: Kass on kollane tahetakse lausega väljendada mingit alusel olevat tunnust:
inimene või firma, kes arvestab teiste huvide ning vajadustega. Kasumit saavad teenida vaid need tooted ja teenused, mida keegi vajab. Riigistatud ja monopoolne tootmine aga pakub vaid neid kaupu ja teenuseid, mida ta ise arvab inimesi vajavat. Pahatihti osutub see arvamus ekslikuks! Eraomanik on parem peremees kui riik Liberaalsete ideede sihtgrupiks on vabad omanikud, kes konkureerivad üksteisega erapooletute reeglite alusel. Liberaalid eeldavad, et isiklikes huvides tegutseja ning isikliku vara ja raha kasutaja käitub efektiivsemalt ja vastutavamalt kui võõra varaga opereeriv riigiametnik. Kuna riik pole oma tulu teeninud, vaid omandanud selle maksudena, on tal ka paratamatu kalduvus Liberaalid on sallivad Olulisel kohal on meie jaoks sallivus: vabadus ja inimväärikus ei tunne rahvuslikke piire. Liberaalid on valmis poliitiliseks koostööks kõikide erakondadega eeldusel, et viimased ei tegutse avalikult ega varjatult demokraatliku riigikorralduse vastu
Sul võib olla väga häid ideid ja Sa oled võimeline vajaduse korral nägema uuendavaid ja parandavaid muutusi. Oled osav probleemide lahendaja, oskad näha erinevaid lahendusvariante. Oled otsekohene ja tegevusele orienteeritud ning vajaduse korral oskad olukorda kiiresti ümber hinnata ja ette võtta vajalikke samme. Mida Sinu käitumises võib valesti mõista? Kuna sulle meeldib olla väga iseteadlik ja julge, võid Sa teistele inimestele tunduda hoolimatuna. Oled kiire tegutseja, kuid teiste jaoks võid Sa näida pisiasjade suhtes kannatamatu ja tormakas. Kuna Sa kaldud seadma oma huvid teiste huvidest ettepoole, võid Sa jätta enesekeskse inimese mulje. Sinu otsekohene ja jõuline maneer võib teistes inimestes tekitada arusaama, et Sa oled liialt järsk ja Sinu väljenduslaad võib tunduda teistele taktitundetusena... Probleemide lahendamisel küsid harva teistelt arvamusi ja lahendusi, eelistades teha otsused ise
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL¨ Informaatikainstituut Infos¨usteemide o ˜ppetool Projekt aines ”Sissejuhatus infos¨ usteemidesse” Moeateljee ”ANADI ” ¨ opilane: Ana Linnam¨ Uli˜ agi-Elmanova ˜ Opper¨ uhm: IASB 30 Matrikli number: 146586CTF Juhendaja: lektor Karin Rava Tallinn 2014 SISUKORD ¨ 1 ULDVAADE 2 1.1 TAUST . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 1.2 ORGANISATSIOONI EESMARGID ¨ . . . . . . . . . . . . . . 2 1.3 PROTSESS...
segatoiduline elab metsaservas, salus, põõsastikus pesas 5- 6 poega magab talveund Eesti metsloomad Põder kaalub 580- 600 kg pikkus kuni 300 cm kõrgejalgne, kühvelsarved segametsas taimetoiduline uitaja 1 -2 helebeezi vasikat Eesti metsloomad Kährikkoer koera suurune pikk ja karmivõitu pruunikas karv segatoiduline eelistab kõrvalisi võsastunud metsi poegi 6- 7 öine tegutseja teeb taliuinakut Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/eestiloolamad_getter.htm http://www.slideshare.net/torbat/eesti-metsades-elavad-loomad
Kolmapäeva hommikul hakkasime Rapla jaamast Balti jaama sõitma rongiga. Sealt läksime rongkäiguga Nordea konserdimajja suunduma läbi vanalinna. Tee peal leidsime uusi sõpru ja tegime ühispildi, kujundades inimteksti "ELAD ISE OMA ELU?". Jõudes Nordea kondserdimajja, võeti meid väga hästi vastu. Oli väga palju rahvast. Enne konverentsi sai süüa, juua ja lahedalt olla. Esimesteks esianeteks olid raadio- ja telemees, kirjanik, koolitaja, õppejõud, konverentside vedaja, unistaja, tegutseja ja tulevane mõttekoja moodi turismitalu pidaja Märt Treier; MTÜ Lilleoru kommunikatsioonijuht ja noortele tuttav esimese “Eesti otsib Superstaari” saatejuht Aigi Vahig ja erinevate idamaiste võistluskunstidega tegelev Ville Jehe. Nemad rääkisid üldteemal "Taevas", mis käsitles teemasid- Kes ma olen? Miks ma teen seda, mida ma teen? Milline on minu rada? jne... Alustuseks oli väga põnev, sest esinejad ei rääkinud sellist
muutused. Kuid need tähtsamad n-ö ülesanded peaksidki muutumatuks jääma. Emaks olemine peab kindlasti jääma bioloogilisele lapse emale. Emal ja lapsel on omavahel nagu looduslik side. Kuna ema on hõivatud lapse kasvatamisega, siis peabki mees olema see, kes pere toidab. Väljaspool pere, mõlemad, mehed ja naised, on võrdsed ja mõlemad sood saavad täita kõiki rolle sama hästi. Meestele omistatakse ühiskonnas traditsiooniliselt liidri ja jõulise tegutseja rollid, naistele hoolitseja roll. Muidugi ei pea see kehtima alati ja iga üksiku naise või mehe puhul, aga stereotüüpsed harjumuspärased ettekujutused on rahva mälus juurdunud.
Kuna NSVL toetas sõjategevust, said araablased NSVL-lt abi sõjaliselt. LK 43. 1. Mis aitas kaasa Ühendriikide tõusule lääne-maailma etteotsa peale teist maailmasõda? Ühendriikide aladel ei toimunud väga sõjategevust teise maailmasõja ajal, majandus sai rahus kasvada. Samuti laenas USA väga palju sõja ajal Euroopa riikidele. 2. Mille poolest erines John Kennedy eelmistest presidentidest? Kennedy oli pigem hea oraator, kui kindlakäeline tegutseja, paljud reformid jäid paberile, algul ei osalenud ta väga palju välispoliitikas. Siiski kõneles ta väga hästi, lõi lootuseid ja heameelt inimestes. 3. Kuidas mõjutas mustanahaliste kodanikuliikumine USA arengut? Too vähemalt 3 näidet. Ühiskond kasvas kokku, ei olnud eraldunud mustade ja valgete kogukonnad. Avardusid noorte õppimisvõimalused. Kodanike õigusi muudeti paremuse poole. LK 49. 2. Kosmosevõidujooks avardas teadmisi universumist, edendas raketiteadust
Ülevaade: Klient soovib kindlal ajal võtta osa treeningust. Selleks ta broneerib endale sobivat treeningut. Broneerimine tagab vaba koha ja treeningu varustust. Enne treeningu algust peab klient võtta klienditeenindajalt tsekki, et ta on kohal ja ainult siis võib võtta osa treeningust. Kui klient ei tulnud vähemalt 5 minuti enne trenni, tema broneering tühistatakse. Tüüpiline sündmuste käik: Tegutseja tegevus Süsteemi vastus 1. Klient siseneb infosüsteemi kasutajanimi ja 2.Kliendi suunatakse enda lehele, kus on tema parooliga. andmed. 3. Klient avab tunniplaani lehe. 4
Use case: Actor Tegutseja Collaboration Koostöö Dependency Sõltuvus Generalization Üldistus Note Märge System Süsteem Association Ühing Constraint Kitsendus Extend Laiendus Include Sisaldus Realization Realiseerimine Use Case Kasutus juhtum Component: Aggregation Koondamine Component Komponent Constraint Kitsendus Generalization Üldistus Interface Liides Note Märge Realization Teostus Association (Without Suh...
Lisaks sellele on keeruline leida töökohta, kuna puuduvad piisavad oskused ja alatihti ka viitsimine, et igapäevaselt midagi kindlat teha. Kooli pooleli jätmine tähendab ka seda, et töökoha leidmine pole niisama lihtne, kuna paljudele töökohtadele kvalifitseerumiseks on vajalik kas siis põhikooli või keskkooli haridus. Kodust lahkumisele järgneva aasta-paari jooksul elab noor esialgu üksinda. Koos hakatakse elama kas hea sõbra, sõbrannaga või kallimaga. Olles noor ja tegutseja, lükatakse abielu edasi või siis lepitakse üldse vabaabieluga. Vabaabielude osakaal on kõrge ka vanemate täiskasvanute seas. Sellegipoolest on esmaabiellumise vanus tõusnud. Varasemas ajas oli kiirkorraline abielu siis kui esimest last oodati, praegu abiellutakse sageli peale esimese lapse sündi On ka juhuseid, kus jäetakse abielu üldse ära majanduslike raskuste või kodu puudumise tõttu. Tänapäeval soovitakse lapsi saada alles vanuses 27
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Infosüsteemide õppetool SPORDIASUTUSEPROTSESSI MODELLEERIMINE Tallinn 2009 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev iseseisev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem esitatud. ........................ ........................... (kuupäev) (töö esitaja allkiri) 2 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................3 Diagrammid....................................................................................................................4 1. Olemasolevad protsessid............................................................................................5 1.1.Protsessi taust...............
Need küsimused on suunatud mõistmisele, milline üleüldse on Jumala silmis kõlbeline inimene. Piibis ei ole ühtset eetilist teksti.Usutakse et inimese eksisdents jätkub ka peale surma. Surmajärgne elu sõltub eelnevast elust inimese surma järgne saatus ei sõltu tema tegudest vaid jumala otsusest. Kardinaalvoorused on kõige tähtsamad ehk usk, lootus ja armastus Vooruste eetika teooria, mis keskendub eetilise käitumise jaoks vajalike moraaliomaduste evimisele (iseloomule) moraalse tegutseja poolt. Esmakordselt Aristotelese poolt esitatud teooria, mille kohaselt on eetilise hinnangu aluseks iseloom. Vooruste eetika rõhutab olemist - s.t teatud tüüpi isikuks olemist (kes muidugi väljendab seda olemist sobivate tegudega) (kr k aretc,, 'headus, suurepärasus, loomutäius').
inimesi · Aitab luua ühiseid väärtusi, uskumusi, mis on aluseks ühisele kultuurile ja võimaldab neid ka kiiresti uutele liikmetele edasi anda Liider grupis (Krech ja Grutschfield) · Palgamaksja · Esimees · Karistaja · Planeerija · Eeskuju · Tegutseja · Sümbol · Asjatundja · Vastutaja · Esindaja väljapoole · Ideoloog · Sisemiste suhete kontrollija · Isa-ema · Patuoinas
põgenemisvõimalus igapäevaelust ning seks armastuse puudumise varjamiseks. Positsioon ühiskonnas Alates 2012.aastast aitab toimetada ajakirja Vaimupuu, mis keskendub vaimupuudega inimestele Eesti ühe menukaima seriaali autor Aastatel 2012-2015 töötas Tallinna Kesklinna Valitsuse avaliku suhete nõunikuna Ei ole ühegi erakonna liige Kus teda näeb? Kerttut pole pildis kunagi väga palju olnud, kuna ta on pigem tagaplaanil tegutseja tüüpi, kirjutades raamatuid ja koostades stsenaariumeid Kerttu Rakke sõnul on tema 2010.aastal ilmunud raamat "Seitse aastalt seebiselt" tema viimane isiklik intervjuu, millega ta "tõmbab alla joone ühele perioodile oma elus" Saavutused Kirjutas üksinda pikalt Eesti ühe menukaima seriaali "Kodu keset linna" stsenaariumi On kokku kirjutanud 11 teost, mille seas on jutustusi, jutukogumikke, elulooraamatuid ning ka venekeelseid teoseid
,,Hamlet" kas lugu maailma või Hamleti hullusest? ,,Hamletit" on tõlgendatud mitmeti ning Hamlet on karakterina muutunud justkui prototüübiks teatud inimlikele omadustele ja probleemidele. Igikestev tõe otsing, sisemise tegutseja ja intellekti vastuseis, moraalsed kaalutlused kõike seda esindab selle Shakespeare'i kuulsa tragöödia nimikangelane. Inimese üldistavale loomusele kohaselt on siingi üle vaadatud näidendi tegelikust äärmuste mängust ja hullusest. ,,Hamleti" kui ühe kuulsaima kurbmängu probleemistik on kõigile üsna tuttav juba lugematagi. Kahtlemata on see üheks põhjuseks, miks olin isegi niivõrd valmis otsima raamatust inimlikkust või tavapäraseid vastuolusid ja konflikte
pahelisele muutusele ning tehnika arengule, mis järjepidevalt mugavdab meie elusid Tihti on mainitud tänapäeva inimeste egotsentrilisust. Kõikjal näevad indiviidid vaid iseend ja hoolivad ennekõike enese heaolust. Eestlaste ühtekuuluvustunne, mille saavutasime taasiseseisvudes, on hakanud hääbuma. Üha enamates telesaadetes, ajakirjades, -lehtedes on artiklid, mis teatavad õudusega pidevatest varastamistest ja petmistest. Kõik toimub kindlal eesmärgil tegutseja tahab korraldatust saada kasu ning sellest, mis ohvrist saab, suurt ei hoolita. Saates ,,Saladused" jutustati lugu, kus meheeas noormees viskas oma vanemate kodust välja ema, et tema asemel majja elama asuda. Telesaates ,,Võsareporter" rääkis vanahärra Arnold, et ta lihane poeg sai tema arvelt miljonäriks st röövis oma isalt raha. Häbematus!, aga need juhtumid on heaks näiteks meie tänase vabariigi pahupoolest. Eelmainitut egolisuse tõttu on meis ka tekkimas puudulik ausus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" Arvuti Tehnika e-pood Juhendaja: Evi Arais Tallinn 2010 Üldvaade Taust Klient valib omale AS Arvuti Tehnika e-poest sobiva kauba mida ta soovib osta, valib kauba kättesaamise aja ja viisi ning teostab makse internetipangas. Süsteemi administrator haldab ettevõtte infosüsteemi. Ta kontrollib, et paki ja kliendi andmed oleksid korrektsed ja et need saaksid automaatselt kullerile edastatud. Administraator ostab tooted tarnijalt välja ja ka sisestab seed infosüsteemi, või vastavalt vajadusele kõrvaldab sealt tooteid. Laohoidja võtab vastu ja väljastab kaupa kulleritele. Laohoidja haldab laoseisu jooksvalt. Tema vastutab laoseisu korrektsuse eest, et infosüsteemis kuvatavad andmed kaubaseisu koh...
Euroopa ideede ajalugu Mida see tähendas ideede ajaloole? -avastati autor kui tegutseja -kes on dialoogis oma kaasajaga, mitte ei osale ajatus diskursuses -ei muutu üksnes vastused, vaid ka küsimused (Collingwood: ,,küsimuse ja vastuse loogika") Kuidas peame uurima? Seetõttu vaja uurida: -autorit ennast -tekste, millele autor vastas -konkreetseid kaasaegseid probleeme -konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: -ideoloogid tegelevad legitimeerimisega -kasutusel normatiivsed mõisted. Mida ideoloogid uue sisuga täidavad
eesmärkmudel 20. Süsteemi operatsioonide (lepingute) järeltingimustes ei ole tarvis kirjeldada: Assotsiatsioonide loomist ja katkestamist Välisvõtmete väärtustamist Objektide (eksemplaride) loomist ja kustutamist; Atribuutide väärtustamist 21. Milline loetletud väidetest (äriprotsesside ja kasutuslugude seoste kohta) on kindlalt tõene (pooleldi tõest väidet tuleb lugeda valeks)? Äriprotsess on (samal ajal ka) tarkvara kasutuslugu (use case). Primaarse tegutseja poolt otseselt käivitatav tarkvara kasutuslugu (use case) on (õige modelleerimise korral kindlasti) äriprotsess. Tarkvara kasutuslugu ei ole ise äriprotsesss, kuigi ta kuulub (ühe või enama) äriprotsessi koosseisu. 22. Milline alljärgnevatest väidetest on õige? mõlemad on võrdselt tähtsad Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 23
17 Töötamine Töötajate register töösuhte eksemplar, võimaldab ühel isikul (eri aegadel) firmaga mitut töösuhet omada (töökt ) Osapool Lepingute ja arvete lepingusse astuv tegutseja register klient VÕI töötaja Leping Lepingute ja arvete rahuldatud taotluse register esitanud kliendi ning teatud ametikohal töötava töötaja vahel sõlmitud müügileping, millega firma müüb kliendile tooteid
Neo klassitsism. Vastukaaluks impressionistlikule klõlavärvi kujundile. Pärast 1. maailmasõda tekkiv nähtus. Tagasi tulevad 17. 18. sajandile iseloomulikud jooned. Palju polüfooniat vormid fuuga kaanon vanad tantsud. Harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustumine. Lühikesed meloodiad teoste piiramine. Sümfoonia kestab 10-20 min. Väärtustatakse selget meloodilist joonist ja täpset vormi. Huviks on eluprotsessid inimene kui mõtleja ja tegutseja. Kujutavas kunstis iseloomustab seda perioodi kubism. Igor Stravinski- eitab tunde muusikat. 1882-1971. vene juut ja venekoolkonna mõju o selgesti tunda. 1910 aastast elab pariisis ja 30 aastast USAs. Looming avaldub tavaliselt ballettides. Kassi hällilaulud. ,,Tulilind" 1910 ,,pühakevad" 1930 ,,petruska"- nukuteatri nukkude olevus võitlus. kõigile ootamatult siirdub dodekafooniasse. Ekspressionism Tähelepanu on ühiskonna inetutel külgedel. Tekib 1920 aastatel
Neoklassitsim e neobarokk. 17.-18- sajand iseloomulikud jooned tulevad tagasi, kogu muusikas lihtsustab nii vorm kui orkestratsioon, meloodiad on lühikesed, huviks on eluprotsessid üldse, inimene, kui tegutseja ja mõtleja, suur huvi Bachi muusika vastu, eelistatakse selget meloodilist joont selget kontuuri, geomeetrilised kujundid- kujutavas kunstis. Igor Stravinski 1882-1971, eitab tundemuusikat, eitab romantismi. 1910 aastal elab Pariisis ja Sveitsis. Sergei Djagilev ta on Vene ballettmeister, Stravinski kirjutab esimese balletti- Djagilevi tellimisel. 1910 valmib ballett ,,Tulilind" 1913 ,,Püha kevad" 1911 valmis ,,Petruska", kasutab oma teostes palju folkloori ehk rahvamuusikat.
Tootsi õpihimu Paunvere koolis ei käinud just väga suur hulk inimesi, võib-olla vaid klassijagu õpilasi. See aga ei tähendanud, et Paunvere koolis elu igav või üksluine oli. Suurem osa klassist oli õpihimukaid lapsi täis. Nad tegid tublisti rehkendamistöid, lugesid piiblijutte ja luuletusi ega lasknud ennast õppides mitte kellelgi segada. Teine pool lastest veetis aga rohkesti aega möllates ja elu nautides ning allesjäänud ajal püüdsid mõningad ka paar koolitükki ära täita. Kuid selles koolis käis poiss, keda ei ole võimalik liigitada ühtegi rühma, sest ta oli omapead tegutseja. Ta pürgis suuremate tarkuste poole mitte koolitükkides, vaid välismaailma teadmistes. Poiss, kelle jaburatest väljamõeldud juttudes ning tegevustest huvitusid pea kõik, oli Joosep Toots. Tema kireks oli indiaanlaste elu uurimine ja ka oma teadmistega teiste ees uhkeldamine, sest ta ju tundis, et ta paljudest klassikaaslastest laiast maailmast rohkem teadis ja ...
Majanduslik „korrastatus“ (institutsioon) – Majanduslik „korrastatus“ (institutsioon) – o tekib kestvate majandussuhete baasil; o tekib kestvate majandussuhete baasil; o spetsiifilised normid, mida tegutseja tajub välise ja vältimatuna; o spetsiifilised normid, mida tegutseja tajub välise ja vältimatuna; Tekkemehhanismid: Tekkemehhanismid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
