Toots (1)

Tootsi õpihimu
Paunvere koolis ei käinud just väga suur hulk inimesi, võib-olla vaid klassijagu õpilasi. See aga ei tähendanud, et Paunvere koolis elu igav või üksluine oli.
Suurem osa klassist oli õpihimukaid lapsi täis. Nad tegid tublisti rehkendamistöid, lugesid piiblijutte ja luuletusi ega lasknud ennast õppides mitte kellelgi segada. Teine pool lastest veetis aga rohkesti aega möllates ja elu nautides ning allesjäänud ajal püüdsid mõningad ka paar koolitükki ära täita.
Kuid selles koolis käis poiss, keda ei ole võimalik liigitada ühtegi rühma, sest ta oli omapead tegutseja. Ta pürgis suuremate tarkuste poole mitte koolitükkides, vaid välismaailma teadmistes. Poiss, kelle jaburatest väljamõeldud juttudes ning tegevustest huvitusid pea kõik, oli Joosep Toots .
Tema kireks oli indiaanlaste elu uurimine ja ka oma teadmistega teiste ees uhkeldamine, sest ta ju tundis, et ta paljudest klassikaaslastest laiast maailmast rohkem teadis ja sellega ka põnevam poiss oli. Toots, kellele meeldis tundides unistada Kentuki Lõvist ja Kolumbuse ümbermaailmareisidest, keeldus tuupimast õppetükke, mis tema meelest vajalikud polnud. Ärksa vaimuga poiss eelistas vene keele raskete sõnade pähe õppimisele ja rehkendamisülesannetesse süvenemisse korraldada igasuguseid vempe, mida ta suunas õpilaste poolt vihatud trotsliku köstri, ehk Julk -Jüri vastu. Teda ei peatanud isegi alandavad karistused, nagu pilliroo kepiga peksa saamine ega nurgas seismine , sest Tootsi jaoks oli tähtis vaid see, et õpilased teda millegi eest tunnustasid ja , et ta köstrile pahameelt sai valmistada.
Tootsi kõige tuntumad pahandused olid sauna akna katki laskmine oma püssiga, millest ta teistele palju oli rääkinud ja otsustas seda kõikidele julgetele demonstreerida, Kiire kodus ristimise ajal purju joomine ja grammofoni sisselülitamine ja kõige tipuks veel ka Kiire sauna ilma riieteta jätmine. Selliste tegude pärast oleks iga teine õpilane juba ammu koolist välja visatud, kuid kooliõpetaja Lauri toetusega suutis Toots samal ajal ka paremini õppima hakata.
Lauri soovitas Tootsil mitte kirjutada maha koduseid töid, vaid teha ära kasvõi pool töödest, aga ise ja hästi. Selliste soovitustega suutis Toots ka mõnda aega tundides rahulikult istuda ja üritada huvituda kasvõi mingisugusest ainest. Õnneks ei olnud Lauri ainuke , kes kadunud hinge oli nõus aitama . Oma klassikaaslase Vipperi jutu abil suutis Toots keskenduda geograafiale. Ta kuulas suure huviga , kuidas Vipper talle maade asukohtadest, maakera tiirlemisest ja suve, talve vaheldumisest rääkis. Ta sai teada palju uusi fakte, mida ta tunnis unistades kunagi tähele ei olnud pannud ega polnud tegelikult üritanud ka nendest aru saada.
Tasapisi muutus Toots nahaalsest bandiidist üpris mõtlikuks ja arukaks noormeheks, kes võttis omale õppimissuunaks geograafia ja ajaloo, kuna tema unistuseks oli reisida ümber maailma või minna Venemaale mõisnikuna elama. See aga ei tähendanud, et ta ei jäänud sama lustlikuks poisiks, kes vahepeal koerusi ei teinud ega teisi närvi ei ajanud.
Kuna Joosepit ei saanud süüdistada ahnuses, kaebamises, tasumata võlas ega vihavaenus, unustati tihtipeale tema pahandused lihtsalt ära ja suhtuti temasse kui äärmiselt lõbusasse seltsimehesse. Vaatamata kõikidele tema geniaalselt ulakatele tempudele, jääb Tootsist alatiseks alles naljaka, seiklusrikka, vaheti väga õpihimulise ja süütu poisi kuju, mida mäletatakse kindlasti läbi aegade.