läheduses. Laste mõtlemine on avatud. Seega on emal ja isal võimalus neile edasi anda seda, mis just nende endi jaoks tähtis on. Lapsepõlv on aeg, mil saame lastele rääkida sellest, millesse me ise usume (Parsons 2001: 22). Kahjuks on kiire elutempo meid tihti ilma jätmas võimalusest lihtsalt olla koos oma lastega ja rääkida neile ja meile olulistest asjadest. Emal ja isal on mõlemal oluline kuid erinev roll perekonnas ja laste arengu toetamisel. Emaroll on ajaloo vältel olnud naise üheks põhirolliks. Naine on emana kõigepealt keegi, kes hoolitseb, rahustab, toidab, vahetab mähkmeid jne. Olles see, kes kannab, toidab ja imetab last, on bioloogilisel emal edumaa suhetes lapsega ja tema eneseteadvus on tavaliselt tugevasti seotud lapse hea enesetunde ja arenguga. Side lapsega tekkib juba lapse kandmise ajal ja suureneb lapse ilmaletulekuga. Emal on järgneva põlvkonna arengus võtmeroll. Oluline lapse arengu seisukohalt on suhete püsivus ja tundeline suhtumine lapsesse
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL Koostaja: Nadezda Stefan Lektor: Tea Välk MA Rakvere 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4 2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6 2.1.Isa ja ema rolli iseärasus..............................................................................7 3.ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST............................................8 4.ISADUSE OLEMUS........................................................................................10 5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“..........................................................................
.7 VABA AEG....................................................................................................................9 ERANDID MEHED...................................................................................................... 10 KOKKUVÕTE..............................................................................................................11 KASUTATUD MATERJALID:.....................................................................................12 Tasuja, M (2011) Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu? URL: http://statistikaamet.wordpress.com/tag/naiste-ja-meeste-vordlus/ 12.01.2013............................................12 Poliitikaanalüüs : Sooline ebavõrdsus: hoiakud ja olukord Eestis* (2006) Sotsiaalministeerium URL: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Toimetised/2006/1.pdf 14.01. 2013............12 Meestel on töö järel olulisim vaba aeg, naistel kodu ja lapsed (2011) URL: http://www.rajaleidja
Perekonnas võib leiduda allsüsteeme, mille liikmeid ühendavad : - sama sugu - kuulumine samasse põlvkonda - sarnased huvid 1 - sarnased funktsioonid Perekonna erinevad funktsioonid realiseeruvad erinevate allsüsteemide kaudu. Iga pereliige võib samaaegselt kuuluda perekonna mitmesse allsüsteemi. Samal isikul võib erinevates allsüsteemides olla erinev võimutase, erinev roll. Rollid perekonnas peavad olema komplementaarsed, vastastikused : - poeg peaks käituma nii, et isa saaks käituda isarolli kohaselt (ja vastupidi) - abikaasa peaks käituma nii, et teine abikaasa saaks käituda partnerina - isa peaks käituma nii, et ema võiks täita emarolli (ja vastupidi). Allsüsteemi olemuse määrab selle liikmeks oleku iseloom : - kes osaleb allsüsteemis ja mis rollides on osalised - kes kuulub allsüsteemi ja kes jääb sellest välja. 13
· Majanduslik stress ja vaesus · Perekonnaüksuste isoleerumine · Pere vajadustega vastuolus olevad töökohapoolsed nõudmised · Laste ja täiskasvanu pereliikmete vajaduste individualiseerumine ISADUS Kirjandusest on palju leida uurimusi emaduse kohta, ema tähtsust laste elus. Isadus ja isaroll muutuvas ühiskonnas on aga teenimatult vähe uurijate tähelepanu leidnud. Siiski on ka meie ühiskonda juurde tulnud mõisted, nagu aktiivne isadus, isapuhkus, naistenõudlate juures töötavad emadekoolid on juba aastaid olnud ümber nimetatud 2 perekoolideks, püüdes kaasata oma tegevusse üha enam tulevasi isasid. Kõrgelt hinnatakse isa olemist lapse sünnitamisel. Ettekujutus mehest kui isast võib olla vastuoluline:
............8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST.............................. 17 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE KOMMENTAARID ESSEE 19 Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas................................19 Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib.......................................19 Miks seadust vaja on................................................................................................ 20 Kuidas toimib kontrollimehhanism..........................................................................20 Mis võib inimesega juhtuda, kui ta tunneb, et teda on soo tõttu diskrimineeritud...20
..........................10 5.NAINE ON SEE,KES LOOB ARMASTUST........................................................12 6.NAISTE HUVID........................................................................................................5 6.1.Kultuurilised stereotüübid naiste ja meeste koostöös .............................................15 6.2.Poliitikas osalemine.................................................................................................17 6.2.1.Naiste võimalik roll rahvuspoliitikas....................................................................18 KOKKUVÕTE..............................................................................................................9 KIRJANDUSALLIKAD.............................................................................................20 Sissejuhatus Minu referaadi eesmärk on kirjutada kõige tuntumatest ja problemaatilistet naiselikkuse
Põlva Ühisgümnaasium Aviva Vigel 10 B klass EESTI NAISE ROLL ÜHISKONNAS XIX JA XXI SAJANDIL NING SELLE VÕRDLEV KUJUTAMINE LYDIA KOIDULA NÄIDENDITES Uurimistöö Juhendaja: õp. M. Punak Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................5 1. NAISED 19. SAJANDIL........................................................
Kõik kommentaarid