Hamlet inimesena ja inimesest (0)

Hamlet inimesena ja inimesest

Hamlet on äärmiselt mitmetahuline tegelane. Kuna ta on palju läbi elanud, on tal elukogemus, mis väljendub ka tema tegudes ja suhtumises inimesena ja inimestesse.
Hamletit võib pidada ausaks , väärikaks ja sõnapidajaks. Tema isa palus pojal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda. Enne isa vaimuga kohtumist ei kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut ja vääritut. Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt. Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest ning testis neid osava sõnamänguga ning tegi õigesti.
Kindlasti oli Hamlet ka tark ning kaval. Prints ei olnud alguses kindel, kas vaim, keda ta nägi, oli tema enda ettekujutus või tõepoolest tema isa rahutu hing. Seda kontrollis ta näidendiga, mis sarnanes vägagi tema isa mõrvaga ning Claudiuse minemajooksmine poole etenduse pealt tõestas Hamletile tema süüd. Nii leidiski ta tänu kavalusele ja tarkusele kinnitust oma kahtlustele. Samuti lasi Hamlet teistel arvata, et on hull. Arvan, et ta tegi seda selleks, et keegi tema tegelikest plaanidest enne õiget aega midagi aimata ei oskaks.
Hamlet oli samuti väga lojaalne, kuna õukondlaste hulgast kandis tema ainsana leina märgiks musta. Tema jaoks oli muidugi väga solvav, et keegi teine seda enam ei teinud, eriti tema ema Gertrud . Ta heitis oma emale ka seda ette, et leinaajast hoolimata ta juba uuesti abiellus ning veel oma surnud mehe vennaga. Hamleti autunne ja väärikus seda heaks ei suutnud kiita. Hamleti iseloomust ei puudunud ka piisavalt julgust , sest julges minna kaasa salapärase vaimuga, vaatamata tema sõbra hoiatusele.
Kui mõelda, kas Hamlet oli pigem tegutseja või mõtleja siis arvan, et Hamlet oli pigem teoinimene. Ta maksis oma isa surma eest kätte nagu ta oli lubanud. Kogemata tappis ta Claudiuse asemel Poloniuse, kuid isegi see ei pannud teda kõhklema. Ta teadis, et kantsler oli samuti uue kuninga soosingu nimel paljugi õelat ning halba korda saatnud. Seda kõike pidas ta oma armastatud isa reetmiseks.
Kokkuvõtteks arvan, et Hamlet oli julge, tegutseja ja teadlik sellest, mida teeb. Talle oli oluline tema isa mälestus ja selle au sees hoidmine. Vaatamata sellele, et selles raamatus oli nii palju kurjust ja õelust, mida pole varem üheski raamatus kohanud, jättis Hamlet siiski hea inimese mulje, seetõttu ta meeldis ka ilmselt rahvale.