Rahvusvaheline eraõigus Ülesanne esitada hiljemalt 10. Märtsiks 2010 kirjalikus vormis loengus õppejõule. Otsi vastused küsimustele, kasutades rahvusvahelise eraõiguse seadust (vt Riigi Teataja kodulehekülg). Kõik vastused leiad sellest ühest seadusest. Märgi vastuse järel ka paragrahvi number, kust vastuse leidsid. 1. Inglise kodanik, kes elab Rootsis, sureb. Millise riigi õigust kohaldatakse pärimisele? § 24 alusel, pärimisele kohaldatakse pärandaja viimase elukohariigi õigust. 2. Kas Hollandis sõlmitud kahe mehe omavaheline abielu on Eestis kehtiv? §55 teine punkt ütleb, et välismaal sõlmitud abielu loetakse Eestis kehtivaks, kui see
Stolõpini agraarreform – maaelu ümberkujundamine, et tekiksid iseseisvad talud, külakogukonna lammutamine, reform edenes aeglaselt ja tekitas palju segadust Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Sotsiaaldemokraadid Jaan Tõnisson K. Päts M. Martna, P. Speek, E. Vilde Postimees Teataja Uudised (P.Speek) *Vene impeeriumi pol. *majanduse edendamine *isevalitsuse asendamine korraldus on aegunud *loodi liit vene demokraatiaga *piiramatu isevalitsus tuleb demokraatidega *vähemusrahvaste õiguste asendada konstitutsioonilis- respekteerimine parlamentaarse monarhiaga *põhjalikud maa- ja haridusreformid.
diktaat 6. august 1940- Eesti kuulutati sotsialistlikuks vabariigiks, võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu 14. juuni 1941- massiküüditamine 17. juuni 1940- Eesti liideti Nõukogude Liiduga 18. sept 1944 - üritati taastada Eesti iseseisvust, Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas sõjas erapooletuks, oma tegevuskava, Riigi Teataja trükkimine. 14. juuni leinapäev- kuna 14. Juunil 1941. aastal toimus esimene küüditamine. Põhjus- riigiteenistus. 28. september 1939. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud vastastikuse abistamise pakt ehk baasideleping, kuna selle lepinguga lubas Eesti Punaarmee Eesti pinnale omi baase ehitada. Tagajärjeks oli okupatsioon. 22.
karistusõigus. Akadeemia. 19. aastakäik, nr 8, lk 1714-1741 Raamatud: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus Näiteks: Aarma, A., Kalle, E. (2005). Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool Allikad, millel ei ole autorit ja millele viidatakse pealkirja alusel: Allika pealkiri (Ilmumisaasta). Väljaanne, väljaande number Näiteks: Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava. (2002). Riigi Teataja I; nr 20 Allikad, millel ei ole autorit ja millele viidatakse organisatsiooni nime alusel ning millel puudub väljaandmise aeg: Allika välja andnud organisatsiooni nimetus (n.d.). Pealkiri. Külastatud aadressil allika täielik aadress (materjalide vaatamise kuupäev). Näiteks: Amor. (n.d). Enesekehtestamine paarisuhtes. Külastatud aadressil http://www.amor.ee/Enesekehtestamine_paarisuhtes (23.08.2013)
Seda ütlust saab võtta siin kirjandis sümbolitena. Tööga pakseneb rahakott, mis on raske, aga siis saab unistusi täide viia. Kui aga rääkida unistustest, siis ei saa mõelda nende all ainult suuri ja tuleviku unistusi. Saab rääkida ka utoopiast, mis ei tundu reaalne, aga tuleb elus hetki, kus midagi imelist toimub ja sel hetkel meenub, et see oligi unistus. Mina saan öelda selle peale, et minu unistus oli pääseda pildina ajalehte. Kui see juhtus, olin ma lausa Virumaa Teataja esikaanel. See tundus unistades utoopiline, aga kui see juhtus, oli see ime minu jaoks. On veelgi sääraseid juhtumeid minuga toimunud ja ma usun, et veel paljudelgi. Taolistel juhtumitel on just nende unistuste täitumine palju õnnelikuks tegev kui unistuse, mille nimel oled näiteks terve elu vaeva näinud, sest see on kurnav. Aga hetkelised unistuste täitumised on lihtsad ja põnevad oma ootamatuselt. Kui nüüd vaadata enda elu ja unistusi, siis ma näen, et vahel on
VIITAMISE JA MUUTUSTE JÄLITAMISE KODUTÖÖ 1. Muuda nime-aasta viited numbriviideteks (manuaalselt ehk käsitsi, pole vaja kasutada MS Wordi viidete lisamise käsku). „Faktoloogiale põhinevate tekstide kokkuvõtteks sobivad tabelid, graafikud, diagrammid vm andmete üldistamisel põhinevad lahendid“. [3] Puit on üks vastupidavamaid ehitusmaterjale, kui see on korrektselt töödeldud ja hoolitsetud, või kui ta kahjurite ja teiste mõjude tõttu ei kahjustu. [5] Paneelid ei tööta öösiti, mistõttu on vaja elektrienergiat kuski, näiteks akudes, säilitada. Kuid kui elektritarbimine pimedal ajal on suurem kui akudesse salvestunud energia, jääb ainult päikeenergiast väheks. [10] [11] 2. Paranda kirjed (manuaalselt ehk käsitsi, pole vaja kasutada MS Wordi viidatud allikate loetelu lisamise käsku). S.Karu ja V.Zinask, „Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis“, Rafiko, Tartu, p. 350, 2004....
Eesti esimene professionaalsel tasemel kontsertkoor. 1921.a oli Türnpu üks Eesti Lauljate Liidu asutajaist ning aastatel 1925-1926 ka selle esimees. 4. Läte on muusikalukku läinud sellega, et 1900. aastal moodustas ta Eesti esimese sümfooniaorkestri, mis koosnes küll peamiselt harrastusmuusikutest, kes olid pärit Eesti Üliõpilaste Seltsist, aga nad suutsid ikkagi väga nõudlikke teoseid esitada. 5. Olulisemad sündmused ja saavutused olid: 1901.a hakkas ilmuma ajaleht Teataja, 1906. aasta kutselise teatri asutamine Estonia seltsi juurde ning 1913. aastal avati pidulikult uus teatri- ja kontserdimaja. 1912. aastal loodi Estonia muusikaosakond. Asutati Tallinna Kõrgem Muusikakool. 1919. aastal asutati ka Tartus Tartu Kõrgem Muusikakool. Mõlemas linnas toimus aktiivne seltsi ja muusikaelu. 6. Oli oluline selle poolest, et ta oli üks esimesi, kes pööras Eestis pilgu sümfooniliste ja vokaalsümfooniliste suurvormide poole. 1904
Tuxaatori Baas 3) Eesti Keele Instituut>Sõnastikud http://www.eki.ee/dict/ Sünonüümisõnastik Antonüümisõnastik 4) Keeleveeb http://keeleveeb.edu.ee/ Kõnekäänud ja fraseologismid (KM) Eesti keele seletav sõnaraamat (EKI) Faktiinfoallikad Leidke vastused järgnevatest allikatest (NB! Kasuta kõiki allikaid vähemalt ühe korra) : Keeleveeb http://keeleveeb.edu.ee/ Riigi Teataja http://www.riigiteataja.ee/ Statistikaamet http://www.stat.ee Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Free Online Encyclopedia http://www.encyclopedia.com 1. Mis oli De la Gardie suguvõsa algne nimi ning millisest riigist on nad pärit? Millisest allikast ja kuidas tulemuse leiate? Wikipedia Algne nimi oli d'Escouperie, Prantsusmaa 2. Mis on Pitcairn'i ametlik riiginimi eesti keeles? Nimetage ka pealinn. Millisest allikast ja kuidas tulemuse leiate?
Eetilise konflikti lahendamine. Mõistatus polikliinikus: lifti pole, aga kus on ratastool? (Virumaa Teataja, neljapäev 06.märts 2014) Juhtumi kirjeldus Naisterahvas pidi minema oma haige vaevaliselt liikuva emaga polikliinikusse röntgenisse. Sissepääsu juures polnud ei kaldteed ega ka ratastooli. Naisterahval oli ema jaoks kaasa võetud taburet, millele sai vanainimene toetudes treppidest ülesse röntgeni kabinetti. Kuigi väljast paistab polikliinik kolmekordne on sees koguni kuus erinevat tasapinda. Tasapindade vahel liikumiseks puuduvad nii nn trepironijad kui ka kaldteed
Marie Under (1883-1980) Õppis Tallinnas saksakeelses tütarlaste erakoolis. 13-aastasena hakkas kirjutama saksakeelseid luuletusi. Õppis klaverit ja laulis kooris. Under võeti tööle Teataja toimetusse. 1902 aastal abiellus Under ning elas Moskva lähistel mitu aastat. Moskvas sündis Underi 2 tütart. Under näitas oma esimesi emakeelseid värsse Laikmaale ning Laikmaa õhutusel need ka ilmusid. Esimeses trükis avaldatud luuletusi oli ,,Ema laul" Noor-Eesti 1.albumis (1905). Tallinna tuli pere päriseks 1906a. Underi kodust sai kunsti- ja kirjandusinimeste kooskäimiskoht, nn kirjanduslik salong ; samuti inspireerisid Underit maja ja aed ,,Sinist terrassi", ,,Sirelite aegu" jt. 1
1)Eesti realism Ärkamisaja eesti kirjandus Ärkamisajal oli pandud alus eesti kirjandusele tema kõigis põhiliikides. Patriootiline paatos leidis kirjandusliku väljenduse rahvusromantismis, mis tõusis kõige eredamalt esile lüürikas ja lüroeepikas, hiljem ka ajalooainelises jutustuses. Kaasaja elust jutustav proosa ja näitekirjandus ei teinud kaasa romantilist kõrglendu. Neile omane maalähedane asjalikkus probleemistikus ja tõepära taotlus olukujutuses hakkas järk-järgult tugevnema ja 19. sajandi viimasel aastakümnel sai eesti kirjanduses valdavaks realism. Realistlik kirjandusvool Realism (sõnast realis ld k esemeline, tegelik) kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud. Nende kahe voolu vahel ei olegi alati selget vahet tehtud. 19. sajandi lõ...
Notarite töö järelevalve eest kannab hoolt Notarite Koda, kuhu kõik notarid on koondunud. 6 Kasutatud kirjandus: 1) Ajaleht Sakala http://www.sakala.ajaleht.ee/091107/esileht/artiklid/5029766.php 2) Justiitsministeerium http://www.just.ee/111 3) Notarite Koda http://www.notar.ee/258; http://www.notar.ee/518 4) Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/12993259 5) Riigikogu http://www.riigikogu.ee/?...notariaadiseaduse%20muutmine%20seletuskiri%20(412)... 7
Sellel otsusel olid ka tagajärjed. Eesti poliitilised elus olid tekkimas kaks poolust Tartu ja Tallinn. Arvati, et Päts jääb nälga suurlinnas. Need aga, kes nii arvasid pidid häbenema, sest tööd ta sai. Tema esimene töökoht vene advokaadi juures talle ei sobinud. Õnneks sai ta parema töö hiljem. Advokaaditöö teda ei huvitanud.Õnneks kolis ta Tallinna heal ajal, sest sinna olid kolinud samade mõtetega mehed. 1901 1905.a. andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904.a. organiseeris Päts eesti venevalimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. 1905.a. 8. Veebruaril valiti K. Päts Tallinna linnanõunikuks, temast sai linnapea abi ja ka sama aasta 2. dets. juba linnapea kohusetäitja 5 Konstantin Päts Riigiametnikuna 1917.a. kui tsaarivõim Venemaal kokku varises, siis sai Konstantin Pätsile selgeks, et on saabunud aeg Eesti Venemaast lahti sõlmida
(1999). Kasuperede arengust Eestis, bakalaureusetöö. Tallinna Pedagoogikaülikool. 2. Kõiv, K. (2003). Lastekodu koht koduta lastele või koduta laste kodu. Võrgustikutöö võimalusi töös lastega. Artiklite kogumik. 3. Ibrus, K. (2011). Analüüs: Riik toetab endiselt pigem lastekodusid kui kasuperesid. Eesti päevaleht. 4. Petoffer, S. (2010). Rootsis on lastekodude asemel professionaalsed kasupered. Pealinn. 5. Perekonnaseadus. Riigi Teataja 1994. 6. Sotsiaalhoolekandeseadus. Riigi Teataja 1995. 7. Majandusaasta aruanne 2009. Riigikontroll. 8. Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2008. aastal. Riigikontroll, 2009.
Kasutatud allikad Kekk, K. (2015). Looduskaitseliste piirangute kompenseerimise praktika ja võimalused metsamajanduses. (Bakalaurusetöö). Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Tartu. Kivi, S. (13. august 2014).- Looduskaitse tõttu jäävad metsaomanikud ilma miljonitest eurodest. Eesti Päevaleht. Looduskaitseseadus. (vastu võetud 21.04.2004, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 15.04.2016). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/LKS (31.05.2016). Metsaseadus. (vastu võetud 07.06.2006, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 01.03.2016). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/MS (31.05.2016). Suur-konnakotka kaitsetegevuskava. (2005). Keskkonnaministeerium (s.a.). Kättesaadav: http://www.envir.ee/sites/default/files/suur_konnakotka_tk.pdf (31.05.2016). Väli, Ü. & Lõhmus, A. (2000): Suur- konnakotkas ja tema kaitse Eestis
kalade arvu vähenemine või mõningate kalaliikide väljasuremine. Direktiivi peaeesmärgi saavutamiseks peaks liikmesriigid kindlaks määrama veealad, kus direktiivi kohandama hakatakse, samuti tuleks kehtestada piirväärtused veekvaliteeti mõjutavatele ainetele. Käesoleva direktiivi alusel tuleks teatud näitajate väärtuste alusel kindlaks määrata ka kalade elukeskkonnaks sobiv magevesi, nii saaks liikmesriikidele seada eesmärgid, mille poole püüelda. (Euroopa Liidu Teataja, 2006) Kokkuvõte Euroopa kalavarusid on viimastel kümnenditel mõjutanud erinevad negatiivsed tegurid. Peamiseks kalavarude vähendajaks on ülepüük. Suur osa Euroopa kalavarusid kannatab ülepüügi all, kuna tarbija nõudlus kala järele on kõrge. Euroopa kalavarude vähenemise tõttu tuuakse kala sisse mujalt maailmast ja sellega vähendavad eurooplased ka muu maailma kalaressursse. Kalavarude kaitseks on Euroopa Liit loonud ühise kalanduspoliitika. Ühist kalanduspoliitikat
ja andmekaitse ning uurimispõhimõte. Palju nende põhimõtete sisust on lähedalt seotud Eesti Vabariigi põhiseadusega. Seda referaati kirjutades sain ise juurde palju teadmisi, õppisin rohkem süvenema seadustesse, neid tõlgendama ning leidma seoseid erinevate seaduste ja Eesti Vabariigi põhiseaduse vahel. 8 Kasutatud kirjandus 1. Eesti Vabariigi põhiseadus. Riigi Teataja: RT 1992, 26, 349 2. Haldusmenetluse seadus. Riigi Teataja: RT I 2001, 58, 354 3. Isiklik loengukonspekt 4. K. Merusk jt. Haldusõigus. Juura 1995 9
Kordamise Küsimused Ajalugu 1. Rahvusliku liikumise( ärkamisaja) eeldused?( majandus, poliitilised, kultuur) Eesti ala majanduslik arenemine, restiharitlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kommunikatsiooni võrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. 2. Mida nim Rahvuslikuks liikumiseks (millal? Mida nõuti?) ? Toimus 19 sajandil eesmärgiks oli sisendada eestlastele et ,,eestlane olla on uhke ja hea" 3.Ärkamisaja seltsid ja nende tegevus( ka uue rahvusliku tõuse ajal) ? 1872 Eesti kirjameeste selts *uue kirjaviisi juurutamine *kooliraamatute väljaandmine *keele edendamine. 1870 Eesti põllumeeste selts *tõu ja sordi aretuse edendamine * 1865 Vanemuine *laulupeod *harrastus teater EÜS * eesti lipu sisseõnnistamine *rahvaluule kogumine * panid aluse eesti rahvamuuseumile 4. Nimeta Rahvusliku liikumise üritusi, organisatsioone! Nende tähtsus? Esimene Üldlaulupidu 1869. Eestve...
· 1892-1897 õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 1898-1903 õppis Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. · · 1900. a. ilmusid tema esimesed jutustused Postimehes. esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni Second level nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast. Third level · 1903-1907 oli ajalehe Teataja toimetuses. Fourth level 1907. a. astus Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Fifth level · · 1918. a. kolis Tallinnasse Kadriorgu. · 1919. a. Abiellus Käthe Weltmanniga. · Küpsusperioodil keskendus ta loometööle. "Inimene on püsivam ja sitkem kui kõik õpetused, inimene on elujõulisem ja reaalsem kui kõige ilusam sõna."(A. H. Tammsaare)
Minu perekonnanimi on Gross (saksa keeles Groß), mis tõlkimisel annab sellised tulemused: suurel määral, suuresti, pikk, kõrge. Näiteks pikk on saartemurdes kölges. Kõik perekonnanime tõlgitud vasted on omadussõnad. Slängisõnastik annab sõnale pikk sellise vaste: pikk tavaline hüüdnimi, austav ja isegi tunnustav. Faktiinfoallikad Leidke vastused järgnevatest allikatest (iga allikat võib kasutada ühe korra): Keeleveeb http://keeleveeb.edu.ee/ Riigi Teataja http://www.riigiteataja.ee/ Statistikaamet http://www.stat.ee Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht 1. Mis oli De la Gardie suguvõsa algne nimi ning millisest riigist on nad pärit? Millisest allikast ja kuidas tulemuse leiate? d´Escouperie. Pärit on nad Lõuna-Prantsusmaalt Languedocist. Panin Wikipedia otsingusse De la Gardie ja sain vastuse: http://et.wikipedia.org/wiki/De_la_Gardie 2. Mis on Mikroneesia ametlik riiginimi eesti keeles? Nimetage ka pealinn
„Kuningas Oidipus“ Sophokles 1977 Pime oraakel Koor Teiresias Saadik „Kuningas Oidipus“ Sophokles Karjane Preester Teataja Teeba kuningas Oidipus Ema ja naine Isa Laios Iokaste Nõunik Kreon Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Ta
Eestikeelse ajakirjanduse ajalugu J.H. Rosenplänter Kaili Parts 9c 2014 Esimene eestikeelne ajakiri 1766 novembris ilmus esimene eestikeelne ajakirjanduslik väljaanne “Lühhike õppetus” Ajakirja kirjutas Peter Ernst Wilde ning andis selle välja oma eratrükikojas Kuningamäel Lühhike õppetus oli originaalselt saksa keeles, eesti keelde tõlkis selle August Wilhelm Hupel Ajakiri sisaldas eelkõige arstilikke nõuandeid ja näpunäiteid Esimene eestikeelne ajaleht 1806 märtsis anti välja “Tarto maa rahwa Näddali leht” See ilmus igal kolmapäeval, teadaolevalt kokku 39 numbrit Autoriteks olid pastorid Gustav Adolf Oldekop, Johann Philipp von Roth ja Carl August von Roth Lehte trükiti Tartu Ülikooli trükikojas Kolmandik avaldatud kirjutistest vahendas välismaal toimunut Perno Postimees ehk Näddalileht 1850-60. aastatel sai kirjaoskus Eestis üldiseks ja toimus emakeelse kirjavara tormiline kasv...
varaühisuse kestel omandatud esemed ning nende muud varalised õigused • Lahusvara – vara, mis ei kuulu ühisvara hulka Lahusvara • Abikaasa isiklikud tarbeesemed • Esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sh kinke alusel või pärimise teel • Abikaasa valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul Allikad Notariaadiseadus. – Riigi Teataja (RT) https://www.riigiteataja.ee/akt/130122010008 (11.11.2012) Perekonnaseadus. – RT. https://www.riigiteataja.ee/akt/127062012012 (11.11.2012) Perekonnaseisutoimingute seadus. – RT. https://www.riigiteataja.ee/akt/128122010020 (11.11.2012) Tajiks blame Saudis for spread of SMS divorce. – Emirates 24/7, 01.05.2011. http://www.emirates247.com/news/region/tajiks-blame-saudis-f or-spread-of-sms-divorce-2011-05-01-1.387422 (11.11.2012) Kooseluseadus. – RT. https://www.riigiteataja
terroriakti ärahoidmiseks on õigustatud vahistatu piinamine • Euroopas peetakse piinamise keeldu endiselt absoluutseks tabuks Video Guantanamo: Blacked Out Bay (Full Length) https://www.youtube.com/watch?v=tVrmwFt oFjM Bahrain's Grand Prix Sparks Human Rights Protests https://www.youtube.com/watch?v=_CLZf58 vzbc Allikad Inimene ja õigus. Tallinn, 2001. Lk. 31. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt. - Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/23982 (07.10.2012) Mikkelsen, Randall. CIA says used waterboarding on three suspects. - http://www.reuters.com/article/2008/02/05/idUSN05191813 (14.10.2012) Mukasey, Michael B. The Waterboarding Trail to bin Laden. - WSJ.com, 06.05.2011 http://online.wsj.com/article/SB10001424052748703859304576 305023876506348.html (14.10.2012) Mälksoo, Lauri. Guantánamo õppetund. – Eesti Päevaleht, 20.01.2009 http://www.epl
Marie Under 18831980 · sündis Tallinnas kooliõpetaja peres · hariduse sai saksakeelses erakoolis · 13. eluaastast peale hakkas tegema värsikatsetusi saksa keeles · töötas ,,Teataja" toimetuses · abiellus raamatupidaja Carl Hackeriga ja kolis Moskvasse · Ants Laikmaa innustusel ilmusid esimesed luuletused · 1917. a. ilmus ,,Siuru" väljaandel esikkogu ,,Sonetid" · 1924. a. abiellus ta A. Adsoniga · ta põgenes koos Adsoniga 1944. a. Rootsi · ta töötas 1957. aastani Stockholmi teatrimuuseumis · kõrges eas luuletaja suri 25. septembril 1980 · ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule Mirjam, Eike, Kätlin, Cätlyn · 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 Kui imelik: Ma elan! Paremal ja meil enam pole seda uhkuskäsipuud, ·...
Jaan Tõnisson sündis 1868. aastal Viljandi vallas, Tänassilmas. Ta suri 1941. aastal Tallinnas. 19051917 Eesti Rahvameelse Eduerakonna juht.19151917 Ajutise Põhja-Balti Komitee esimees. 19171919 Eesti Demokraatliku Erakonna juht. 19171918 Eesti välisdelegatsiooni juht. 1919 1932 Eesti Rahvaerakonna juht. 19191920 Asutava Kogu liige. 18. novembrist 1919 28. juulini 1920 peaminister. 30. juulist 1920 26. oktoobrini 1920 peaminister. 9. detsembrist 1927 4.detsembrini 1928 riigivanem. 19311932 välisminister. 18. maist 1933 21. oktoobrini 1933 riigivanem. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas, suri 18. jaanuaril 1956 Kalinini oblast, Burasevo. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. 1901-1905 ajalehe «Teataja» toimetaja. 1904-1905 Tallinna linnanõunik. 1905 Tallinna abilinnapea. 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees. 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees. 1918 Eesti Päästekomitee esimees. 1918 Eesti Vab...
,,Kuningas Oidipus" Sophokles 1977 Pime oraakel Koor Teiresias Saadik ,,Kuningas Oidipus" Sophokles Karjane Preester Teataja Teeba kuningas Oidipus Ema ja naine Isa Laios Iokaste Nõunik Kreon Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Ta
7. Vali üks Eesti viimase aja poliitiline algatus (seaduseelnõu, kampaania vms) ja analüüsi järgmises raamistikus--------- vanemahüvitise võrdsustamie Toetavad Vastustavad Toetavad Vastustavad Toetav Vastustav erakonnad erakonnad huvirühmad huvirühmad meedia meedia Keskerakon Reformierakon Puudub Tööandjate puudub Järva teataja d d keskliit (Inimesed kes soovivad saada kõrgemat hüvitist) 8. Too tegelikkusest näiteid huvirühma ja erakonna suhetest Suhetemudel Näide Täielik mittesõltuvus Kirik
1894-1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadi (hiljem nimetati 1. järgu diplomiga) ja kubermangusekretäri auastmega, Rooma õiguse teemal. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, lõpetades Peterburis lipnike kursused, milline auaste andis õiguse isiklikule, mittepärandatavale aadliseisusele. 1900. aastal asus Päts tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abina. 1901–1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1901. aastal osales ta Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev asutamises ning temast sai seltsi aseesimees. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. Päts valiti 8. veebruaril 1905 Tallinna linnanõunikuks ja 19. aprillil sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja. Saamaks hääleõigust Vene riigivolikogu valimistel, ostis ta Mäe talu Kodilas Rapla
12009/2010 ELULUGU Eesti prosaist, näitekirjanik ja esseist. Ta sündis Järvamaal Albu vallas Põhja- Tammsaare talus (selle järgi on saanud omale kirjanikunime).10 lapseline pere ta oli 4. Laps peres. 1886. aastal pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli. 1892-1897 õppis ta Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppimiseks. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal valvurina, algklassides tundide andmisega ja ka ajalehe"Teataja" toimetuses kuna õpperaha oli puudu. Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, tal oli huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks oli F. Dos...
järeltulija sündis 27. märtsil aastal 1883. Marie vanemad olid hiidlased, kuid vahetult ennem tema sündi kolisid nad Tallinnasse. Väike Marie õppis kõigest 4-aastaselt lugema ja juba 13-aastaselt hakkas ta luuletama. 1891. aastast kuni 1900. aastani käis ta saksa tütarlaste erakoolis, õppides saksa, prantsuse ja vene keelt. Marie asus tööle müüjana raamatupoodi peale kooli lõppu. Kuid pärast kohtumist Eduard Vildega, asus ta tööle lühikeseks ajaks ajalehte Teataja. Vabal ajal meeldis talle kirjutada luuletusi saksa keeles. Alles 19-aastasena, aastal 1902, abiellus ta eestlasest raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga, mille järel noored kolisid Moskva äärelinna Kutisnosse. Seal sündisid ka nende kaks last. Venemaal elasid nad kuni 1906. aastani. 1904ndal aastal oli Marie armunud eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse, kes tahtis, et Marie tõlgiks oma luuletused emakeelde. Seejärel tahtis Laikmaa need kohalikus ajalehes avaldada. 1906
Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist (1892-1897). · Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. · 1898-1903 õppis Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Andis ka viiulitunde, et teenida õpperaha. · 1907-1911 õppis Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Haiguse tõttu pidi õpingud katkestama. ("Parem diplomita elada, kui diplomiga surra") Ametikäik · 1903-1907 Tallinnas Teataja toimetuses · Vaatleja toimetus · Sõnumite toimetus · Vabaajakirjanik (1920-...) · Tõlketöö (näiteks E.T.Lawrenci "Seitse tarkusesammast", Oscar Wilde, Dostojevski) Isiklik elu · Kirjanikunime Tammsaare võttis kasutusele 1902. aastal. · Tuberkuloosi süvenedes asus elama peale ülikooli poolelijätmist venna juurde Koitjärvele. · 1912. a. sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks.
Henrik Visnapuu Referaat Koostaja Juhendaja: Tallinn 2012 Sisukord 1. Curriculum Vitae 2. Iseloomustus 3. Luulekogusid ja tsitaate 4. Isiklik arvamus 5. Kasutatud materjalid Curriculum Vitae Isiklikud andmed Nimi: Henrik Visnapuu Sünniaeg: 2. jaanuar 1890 Emakeel: eesti keel Aadress: Long Islan New York; Leebiku vald, Helme kihelkond Eesti(Sündinud) Perekonnaseis: Abiellus Hilda Visnapuuga Hariduskäik Tartu Ülikool (jäi lõpetamata) Saadjärve ministeeriumikool Tartu linnakool Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool Ropka ministeeriumikool Reola vallakool Täiendus koolitused Saadjärve ministeeriumi kooli õpetaja Ahunapalu vallakooli õpetaja Keelteoskus Kirjas j...
Vanemuine Tartus asuv Vanemuise teater on Eesti vanim teater: 1865. aastal loodud seltsi juures alustati teatritegevust 1870. aastal, kutselise teatritegevuse algust loeme 1906. astast. On veel teinegi omadus, mis eristab Vanemuist teiste Eesti teatrite hulgas see on tema mitmezanrilisus. Eesti oludes on unikaalne, et ühe teatri alla on koondunud sõna, muusika ja tantsuteater. Teisisõnu tähendab see, et Vanemuine viljeleb kõiki mõeldavaid etenduskunsti zanre ooperist klassikalise draamani, muusikalist lastetükini, modernballetist sümfooniakontserdini. Teatri jooksvas repertuaaris on umbes kolmkümmend erinevas zanris lavastust. Tartus on teatri mängupindadeks kolm saali pool sajandit tagasi valminud Vanemuise suur maja (Vanemuise 6), ajaloolisema auraga Vanemuise väike maja (Vanemuise 45a) ning Emajõe kaldal paiknev blackboxtüüpi Sadamateater (Soola 5b) ...
1. Mis olid Eesti rahvusliku ärkamisaja põhjusteks? *Euroopas hakkasid kujunema rahvus riigid (prantslaste riik ja sakslaste riik) *Pärisorjuse kaotamisega olid eestlased muutunud vastutusvõimelisemaks ja iseteadvmaks.* Eesti alal majandusareng kiirenes- jõukuse kasvades tekkis soov ka ühiskonda muuta. 2. Kes algatasid eestlaste huvi oma rahvuse vastu?. Õpetatud Eesti selts. 3. Mis eesmärgil oli kirjutatud eepos Kalevipoeg? Oli kavandatud mälestus märgiks välja surevale eesti keelele. 4. Nimeta eestlaste esimesi rahvuslikke seltse(5) ja mis on neist laulu- ja mänguseltsidest tänapäevaks saanud? 1. “Kannel” Võrus 2. “Vanemuine” Tartus 3. “Endla” Pärnus 4. “Estonia” Tallinnas 5. “Koit” Viljandis Kõik tegutsevad veel. 5. J.V.Jannsen? ajaleht “PernoPostimees” looja, hümnisõnadeautor. J.Hurt? ärkamisaja tegelane, laulu peo üks organisaatoreid C.R.Jakobson? ajalehe “Sakala” looja Fr.R.Kreutzwald - - eepose “Kalev...
1. Estonian literacy is really young. It dates back to only 19th century, but since then we have had really outstanding poets and writers. They have changed our traditions and shown us the beauty of our homecountry through their writings. There are more man writers in Estonia, but still each of them are astonishing. 2.Marie Under 18831980. She lived in Moscow for a while and then returned to Estonia and started writing. Founded Estonian Literary Society and was the honour member of it. She wrote poems in Germany at first, but them got inspiration to write poems in Estonian, working in newspaper ,,Teataja". She was the first writer in estonia to express emotions in erotic ways so her openminded poems were new to estonia. Her poems have been translated into many different languages. Heljo Mänd was born in 11.February, 1926 and writes bookes for children. Like magazine ,,Täheke" and book ,,Karu Aabits" that children have leart from. K...
Eesti keele õpetajana tunnistas Veski, et kirjakeelt on raske õpetada, kui selle jaoks pole ühiseid norme seatud. Sooviga keelt ühtlustada hakati Johannes Voldemar Veski, Johannes Aaviku, Villem Reimani, Mihkel Kampmaa, Jaan Jõgeva jt poolt korraldama keelekonverentse, kus üheskoos kehtestati reeglid näiteks võõrsõnadele, sihitise kasutamisele, mitmuse omastavale vormile ja üksiksõnade koostamisele. Veski töötas mitmetes ajalehtedes: Eesti Kirjandus, Rahva Lõbuleht, Teataja ja Päevaleht. Toimetaja ja toimetuse liikmena oli tal võimalik eestlaste jaoks eesti keelt rohkem ühtlustada ja korrektsemaks muuta. Professor Veski on kokku loonud kuni 150 000 sõna, suurem osa Veski loodud sõnadest on kasutatavad erinevates teadusvaldkondades ja kirjakeeles ning üldkeelde on jõudnud umbes 200 sõna. (Trikkel 1960). Veski püüdis vältida tuletiste mitmetähenduslikkust, kuid tõi keelde mitmeid sarnandsõnu, milledeks olid näiteks käsitlema, käsitama, käsitsema
ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). - õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 16. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused. 17. Õigusaktidele esitatavad nõuded 18. Riigi Teataja struktuur RT I - Riigi Teataja I osa Esimene osa jaguneb kahte jakku. Esimeses jaos avaldatakse seadused, seadlused ning riigiasutiste määrused, milledel on üldkohuslik iseloom. Teises jaos avaldatakse avaldamisele kuuluvad Vabariigi Presidendi otsused ning teadaanded Vabariigi Presidendi ja Riigivolikogu valimiste ja Riiginõukogu kujundamise kohta. RT II - Riigi Teataja II osa
13 VIIDATUD ALLIKAD 1. Audru Spordihoone 2011. Audru Vallavalitsus, 04.10.2011. [https://www.audru.ee/et/audru-spordihoone] 16.10.2011. 2. Eesti kohaliku omavalitsuse üksused. Siseministeerium. [http://www.siseministeerium.ee/5995/] 20.10.2011. 3. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Riigi Teataja, 03.07.1992. [https://www.riigiteataja.ee/akt/12846827] 16.10.2011. 4. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta. Riigi teataja, 01.04.1995. [https://www.riigiteataja.ee/akt/13104622] 16.10.2011. 5. Ilves: sageli pole probleemiks raha nappus, vaid hoopis vähene teavitamine. Õhtuleht, 04.05.2011. [http://www.ohtuleht.ee/425404] 20.10.2011. 6. Kohalike omavalitsuste pädevus Eestis. [http://math.ut.ee/tyybel/manual6.html] 20.10.2011.
Wilson;Versaille rahuleping Saksa:Loovut Elsas-Lot,reparats,keelati om lennu,allvee, armee vähend 100k Patsifism - Põhimõtteline suhtumine, mille järgi ei saa inimeste tapmist ega sõjapidamist kunagi õigustada ning, mis näeb sõda kui mastaapset tapmist. PearlHarbour - Jaapani üllatusrünnak Ameerika sõjaväesadamale. Plaan 17 - Prantsuse sõjaplaan I maailmasõjas. Positsioonisõda - Nii nimetati I maailmasõja stiili. Hoiti sama positsiooni kuid, kui mitte aastaid. Postimees, Teataja, Uudised, Kiir - Ajalehed, mis kandsid edasi erakondade infot, enamasti olid juhtideks erakonnapead. Potsdami konverents - 1945: Saksa jagati, Nürmbergi kohus, Jaapani ultimaatum. Päästekomitee - 1918, riigivõimuorgan, Päts, Vilms, Konik, iseseisva Eesti väljakuulutamiine Rahvasteliit - 1920: Eesmärk klaarida riikidevahelisi suhteid, aga ei õnnestunud. Eesti liitus 1921. Rapallo leping - "Saksa ja vene vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel
Perekonna nime võib muuta abiellumisel või abielu lahutamisel. Isikunime võib muuta isiku vabal tahtel avalduse alusel, kusjuures kehtivad seaduses ettenähtud tingimused. Nime muutmisega kaasneb kohustus muuta oma isikuandmeid dokumentidel. 15 VIIDATUD KIRJANDUS 1. Nimeseadus. (vastu võetud 15.12.2004, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 01.07.2010). -Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/13261875 (15.10.2012). 2. Peretoetused -Sotsiaalkindlustusamet. [WWW] https://www.ensib.ee/peretoetused-2/ (2.10. 2012). 3. Riigilõivuseadus. (vastu võetud 22.04.2010, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 01.01.2011). -Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/104072012025 (12.10.2012). 4. Riiklike peretoetuste seadus. (vastu võetud 14.11.2001, jõustumine 01.01.2002).- Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/12904231 (2.10
reguleerivad õigusaktid, kuid õigusrikkumised on levinud ning seaduserikkujaid ei karistata. See hakkab meie riigile probleeme tekitama rahvusvahelises mastaabis ning mõjub halvasti meie mainele. Oluline on ka Eesti ühinemine valdkonda reguleerivate Euroopa Ühenduse konventsioonidega ja direktiividega, mis garanteerib Eesti kodanike loome tulemuste ja neist tulenevate õiguste kaitsmise. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Autoriõiguse seadus. Riigi Teataja 1992, 49, 615. 12.12.1992. Kukrus, A. Tööstusomandi õiguskaitse. Tallinn, 1995, lk 174. Nõukogu direktiiv 91/250/EMÜ 14. maist 1991( EÜT L 122 17.5.91) Patendiseadus. Riigi Teataja I 1994, 25, 406. 23.05.1994. 8 9
· Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast · 1903-1907. Tallinnas Teataja toimetuses (Teataja oli noor ajaleht, asutatud 1901. a, toimetaja ja väljaandja noor jurist Konstantin Päts) · 1907. astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, kuid haiguse tõttu katkestas õpingud ("Parem diplomita elada, kui diplomiga surra," otsustas Anton Hansen ja lahkus ülikoolist kevadel 1911 riigieksamite aegu) · tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. a sõitis Kaukaasiasse end ravima
Raudteede ehitamine soodustas ja põllumajanduse arengut. 19.Poliitiliste erakondade kujunemise algus. Rahvuslikke vaateid jäi venestusajal kaitsma Tartu ajaleht Postimees, mille toimejaks sai 1896. aastal Jaan Tõnisson(1868-?1942). Ajal, mil eestlastkõrgem seltskond suhtles omavahel saksa või vene keeles, kõnelesid Tõnisson ja tema mõttekaaslased eesti keelt. Postimehe kõrval kujunes teiseks tähtsamaks ajaleheks 1901. aastal ilmuma hakanud Teataja, mida toimetas Konstantin Päts(1874-1956). Teataja pidas rahvustunde kasvatamise kõrval veelgi olulisemaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Kummagi ajalehe juurde kujunes oma kaastööliste ring, milles võib näha Eesti erakonnastumise algust. Sajandivahetusel hakkasid Eestis levima sotsiaaldemokraatlikud ideed. Saavutanud algul poolehoiu peamiselt gümnaasiumiõpilaste ja üliõpilaste hulgas, muutus sotsiaaldemokraatia 20,
1915 viies ja viimane album. Esimene maailmasõda. Tuglase novell ,,Vabadus ja surm"- sümbolistlik novell, vang üritab vanglast põgeneda, näeb sellega palju vaeva, ning kui ta vabadusse pääseb, lastakse ta maha. N-E lõpetas oma tegevuse. Ta oli oma programmiga eesmärgid täitnud. ,,Siuru" rühmitus ,,Siurusse" kuulusid: Gailit, Under, Semper, Visnapuu, Adson, Tuglas. 1917 alustas tegevust. Mait Metsanurk kutsus kirjandushuvilised kokku Teataja toimetusse, et midagi ette võtta ajal kui kirjanduselu on soikunud. Ta plaanis välja anda koguteose, et kirjanduselu elavdada. Teataja toimetuses töötas sel ajal Gailit, kes oli sõbrunenud Visnapuuga. Metsanurga idee jäi soiku. Noor grupp kirjanikke sai kokku Adsoni juures (Adson, Gailit, Visnapuu, Tuglas, Under; Semper liitus Siuruga hiljem). Kõik peale Tuglase olid algajad sel hetkel. Otsustati luua kirjanduslik rühmitus, mille eesmärgiks oli sumbunud kirjanduselu elavdada ja endi
Ajakirjanduses ilmusid mõned jutud: ,,Kaks paari ja üksainus", ,,Vanad ja noored". Teine oli õnnestunum. 1893.aastal oli 25-aastane ja sooritas oma gümnaasiumi küpsuseksami Narvas. Treffneri koolil polnud õigus anda välja lõputunnistust. Narvas oli kergem võimalik lõpetada. Lõpetas teatud mööndusega teised ained vastasid gümnaasiumi tasemele, aga vanad keeled (ladina, kreeka) jäid välja. Nende eest lõpuhinnet ei saanud. Õnnestus tööd saada Tallinnas ajalehe Teataja toimetuses. Tema ülesandeks oli hankida kohalikke uudiseid ja kirjutada teatri- ning kontserdiarvustusi. Samal ajal oli Teataja toimetaja-väljaandja Konstantin Päts. Ajalehes töötas ka Eduard Vilde. Tööd oli palju ja aega vähe, seetõttu ilmus neil aastatel vähe ilukirjanduslikku loomingut. Silmapaistvamad jutud: ,,Tähtis päev" (Karjapoiss, loomade eest hoolitsemine, loomad tahavad toimetamist. Karjapoiss käis iga päev loomadega väljas. Piiratud aedikuid ei olnud,
1. Imperialism ja selle avaldumine 20. sajandi algul. Suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine). NT: 1904-1905 sõdis Venemaa Jaapaniga alade pärast; 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda (koloniaalvallutus); suured koloniaalvallutused Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia jt poolt Aafrikas (90,4%); Inglismaa ei lubanud Iirimaal iseseisvuda jne. Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. 2. Tehnika areng. * Kõrge tootlikusega tööpingid, panid aluse seeriatootmisele * Autode tootmise suur kasv- Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid * Lennunduse areng- Zeppelini õhulaev, Wrighti lennukiga tõestati et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata * Sidetehnika areng- raadiosignaal üle Atlandi (tähtis sõjaväele, laevakompaniidele, ärijuhtidele jne) * Pandi alus geneetikale (Vries), kantmehhaanikale (Planck), avastati elektron (...
Eduard Vilde. Eduard Vilde (1865-1933) põlvneb Virumaalt. Kirjanik sündis 4. märtsil 1865. aastal Pudivere mõisas Simuna kihelkonnas. Varsti pärast poja sündi kolisid vanemad Muuga mõisa. Kirjanikule on oma lapsepõlvekodust meelde jäänud kaunis mälestuspilt: "Kahe toaga lihtne korter "alt-toas", vastas vana lagunud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaane, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega, kaugemal lilledega ülekülvatud roheline aas heinaküüniga ja sepapajaga - ja kõige selle ümber kaugemas ringis metsad, otsatud metsad, kus meie marjul käisime." Mõisast ja selle ümbrusest saab alguse see, mida Vilde ise on kutsunud "teatriks", kus andsid etendusi "mõisateenijad, teomehed ja päevilised, Peipsi kiisamüüjad venelased, Avinurme mehed puunõudega, Mustvee ja Räpina kausikaupmehed, kaubajuudid ja harjukad, kõiksugu käsitöölised, vene müüritöölised jne." Oma lapsepõlvest ...
Tartu liberaalid: juht- Jaan Tõnisson. Rahvusluse esindajaks kujunes päevaleht Postimees, mis tõstis esile rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Andis lugejale mõista, et vene impeeriumi pol korraldus on aegunud, piiramatu isevalitsus tleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga.Peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega. Tallinna radikaalid: juht- Konstantin Päts. Ilmus päevaleht Teataja, mis propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuseks majanduslike pos haprust. Sihiks seati maj olukorra parandamine. Eesmärkide saavutamiseks loodi liit vene demokraatiaga. 1904 linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased välja ja päts sai linnapeaks. Sotsiaaldemokraatia: sotsialismi ideed jõudsid Eestisse 19saj lõpul, jõuti otsusele saata venemaa suurtes keskustes tabatud sotsialistid vaiksesse provintsi:
Jaan Vahtra Jaan Vahtra (23. mai 1882 Kaaru 27. jaanuar 1947) oli eesti maalikunstnik, raamatugraafik, kirjanik, õpetaja, ajakirjanik ja pedagoog. Jaan Vahtra oli üks eesti modernistlikest kunstnikest. Tema kunstipärand on mitmekülgne. 1916. aastal Jaan Vahtra mobiliseeriti. Sel puhul avaldas ta oma mõtteid sõjast. Rindele sattumist õnnestus Jaan Vahtral vältida, lõpuks ta isegi vabanes sõjaväest ning elas kaasa tormilistele revolutsioonisündmustele Peterburis. Eriti huvitavad on Jaan Vahtra tähelepanekud ja kokkupuuted modernsete kirjandus- ja kunstisuundade ning nende esindajatega. 1918. aasta juunis lahkub Jaan Vahtra revolutsioonilisest Neevalinnast. Kunstiakadeemia jäi lõpetamata, kuid kõigest hoolimata nimetab Jaan Vahtra Neevalinna oma kaunimaks noorusmaaks. Jaan Vahtra suri 1947. aastal. Haridus 1893. aastal, 11-aastasena, läks Jaan Vahtra Vanaküla vallakooli. 1896. aastal jätkas õpingui...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
