Konstantin Päts (0)

Referaat Konstantin Päts   Konstantin Päts (1874-1956)


Konstantin Päts on kõigile tuntud kui Eesti Vabariigi esimene  president  kuid lisaks sellele auväärsele ametile oli tal ka riigis teisi väga tähtsaid töid.  1. Eesti Vabariigi peaminister       Ametiaeg: 24. veb 1918 – 8. mai 1919  2. Riigivanem       Ametiaeg: 25. jan 1921 – 21.  nov 1922  4. Riigivanem       Ametiaeg: 2. aug 1923 – 26. märts 1924  10. Riigivanem               Ametiaeg:   12. veb 1931 –  19. veb 1932          13. Riigivanem                                 Ametiaeg: 21. okt 1933 – 24. jan
1934  7. Eesti Vabariigi peaminister Ametiaeg: 24. jan 1934 – 3. sep 1937  Riigihoidja Ametiaeg: 3. sep 1937 – 24. aprill 1938  1. Eesti Vabariigi president Ametiaeg: 24. aprill 1938 – 21. jul 1940 (18. jan 
1956) Elulugu
Konstantin Päts sündis 10. veebruaril 1874 Pärnumaal 
Tahkuranna vallas maaomanik Jakob Pätsi (1848–1909) teise 
lapsena Pätsi (Põldeotsa) talus Tahku külas Tahkuranna mõisas.  Tal oli neli venda ning üks õde: Nikolai
Päts, Paul Päts, Voldemar Päts, Peeter 
Päts, Marianna Pung.  Tema ema oli Olga Tumanova, kes sündis Viljandis ja kasvas 
üles Valga linnapea Razumovski perekonnas.
Konstantin Päts oli õigeusklik, kuulus Tahkuranna kogudusse.


Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu 
kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning 
Riia Vaimulikus Seminaris. Seminari jättis Päts pooleli ning 
jätkas õpinguid Pärnu Meesgümnaasiumis.
1894-1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille 
lõpetas cand. jur. kraadi (hiljem nimetati 1. järgu diplomiga) ja 
kubermangusekretäri auastmega, Rooma õiguse teemal. Sellele
järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, 
lõpetades Peterburis lipnike kursused, milline auaste andis 
õiguse isiklikule, mittepärandatavale aadliseisusele.
1900. aastal asus Päts tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska 
abina.
 1901–1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 
1901. aastal osales ta Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev asutamises 
ning temast sai seltsi aseesimees. 
1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta 
eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees.
 Päts valiti 8. veebruaril 1905 Tallinna linnanõunikuks ja 19. 
aprillil sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta 2. 
detsembrist ka linnapea kohusetäitja. Saamaks hääleõigust 
Vene riigivolikogu valimistel, ostis ta Mäe talu Kodilas Rapla 
vallas ja valiti Harjumaa valijameheks. Ta oli Eestis väga tähtis isik. Nimelt on ta väga tihedalt seotud 
Eesti Vabariigi tekkega ja ka üleüldise erinevate kultuursete 
sündmustega
Näiteks:  osavõtt 1905. aasta revolutsioonist  1934. aastal avas Päts Tallinna Kunstihoone.
 1935. aasta 14. aprillil avas Päts Eesti Panga hoone ja veel palju muud.
Isiklik Elu
3/16. juunil 1902.a. abiellus Konstantin Päts luteri usku 
Wilhelma Ida Emilie Pedyga. Neil oli kaks poega – 1903. aastal 
sündinud Leo ja 1906. aastal sündinud Viktor. Helma Päts suri 


1910. aastal Davosis tuberkuloosi, kui Konstantin Päts kandis 9-
kuulist vanglakaristust Krestõ vanglas Peterburis (aastatel 
1910–1911) 1905. aasta revolutsiooni sündmustest osavõtu 
eest Eestis. Lapsed jäid Helma õe Johanna Peedi (1869–1939) 
hoolde.
Mälestuste jäädvustamine
1939 nimetati Kentmanni tänav Tallinnas Konstantin Pätsi 
tänavaks.
25. juunil 1939 avati tema sünnitalu asukohas Tahkurannas 
Konstantin Pätsi mälestussammas. Mälestussammas lõhuti 
1940. aastal ning taasavati 1989. aastal.
Alates 1989. aastast tähistatakse igal aastal perekond Pätsi 
küüditamise päeva mälestustalitusega Metsakalmistul ja 
Kloostrimetsas.
Tema järgi on nimetatud Tallinna retrotramm Konstantin


Kasutatud allikad:
https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts