pudeli. Analoogselt tuleks analüüsida aedade kastmist, pesumasina kasutamist, vanni- ja dussi protseduure, nõudepesu ja palju Aegunud konstruktsiooniga WC loputuskastid muud. põhjustavad reeglina palju peavalu ja veeraiskamist Kastmine on sageli mõneti tarve või ka hobi. Aeda võib kasta lõputult kogu suve, või teha seda tõelise vajaduse kohaselt kevadisel/suvisel kuival perioodil. Parim aeg on kastmiseks õhtu, peale päikeseloojangut, mil kõige vähem aurub kastmisveest otse õhku. Veekulu aitavad säästa pöörlevad ühtlase veejaotusega kastmisseadmed, tarbides kuni 1m 3 vett tunnis. Ühekordse kastmisveega ei tohi liialdada, sest peale ülekulu mingit positiivset tulemust ei saavutata.
Aeglane ja kiire uni Uneajast enamiku hõlmab aeglane e rahulik uni (80-85%) Uinumise järelpärast tunniajalist und algad kiire e paradoksaalne uni e REM uni, mis kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel umbes 5-20 minutiliste perioodidena. Hüpnoos unetaoline seisund, osaline uni VAJADUSED JA MOTIIVID Teema 5 Vajadus käitumise determineeritus millestki, Vajadused on aktiivsuse algallikad. Vajadus e tarve on mingi elu-, tegevuse või arengutingimuse puudumise tunnetamine. Orgaanilised vajadused on sünnipärased tarbed elutegevuse esmatingimuste vee, õhu, toidu, puhkuse jms järele. Ka enese- ja liigisäilitamise tung. Funktsioonivajadused on esmased tarbed meelelise tunnetuse ja aktiivsuse järele, s.o vajadus näha, kuulda, liikuda, toimuda. Ka orienteerumisrefleks, vabaduserefleks ja lastel mängutarve. Võib tekkida sensoorne nälg.
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
See ongi tasakaalustamine. See on igasuguse õppimise liikumapanevaks jõuks. Inimene püüab akommodatsiooni- ja assimilatsiooniprotsessiga korrastada oma kogemust ning anda sellele arukamat tähendust, et saavutada olemasolevate skeemide ja praktikast laekuva informatsiooni kooskõla. Mida vanemaks saame, seda keerulisemad ilmingu köidavad meie tp., kuna meie tundlikkus kasvab järk-järgult. Inimesel ja kõrgematel loomadel alateadlik tarve otsida uudseid elamusi. Kui meie mõtteskeemid ja kujutlused langevad liiga täpselt kokku, hakkame otsima uusi sündmusi, mis suurendaks ebakõla – tekib väljakutse ehk põnevusmoment. Kui ebakõla on liiga suur, siis tavaliselt huvi ei teki (N: Pole pistmist tehnikaga – ei tekita emotsioone raskelt tehtud detail, seega huvi ei teki.) Äärmuslikel juhtudel võib tekitada hirmu või kaitseseisundit, sest on meile prognoosimatu ja huvi ei teki
seisusest; Oligarhia – võimu- ja varanduslike õiguste abil on võimu haaranud väike ladvik; Demokraatia – andetute ja samas ambitsioonikate ja võimuahnete hulkade valitsemine teiste üle; Türannia – demokraatiast välja kasvanud, halvim kõigist, sest võimule pääsenud üksainus vähearukas, kuid kaval ja võimuahne isik. Platoni käsitlus riigist on staatiline – indiviidi tarve olla ühiskonnale ja ka riik on juba loomupäraselt ette antud. 29. ARISTOTELESE TEOORIA ARISTOTELESE TEOORIA: loetakse esimeseks Euroopa teadaolevaks riigi tekke teooriaks, mille kohaselt kujunes ühiskond riigiks järk-järgult – geneesist lähtuv teooria, mis on vastant Platoni staatilisele teooriale, et riik ja inimene on alati olemas olnud. Inimene kaldub ühiskondlikule eluviisile, mis realiseerub omakorda riigi näol
moonutused. Ereiti oluline on see mikroelektroonikas, sest senini ei osata valmistada intergraalselt suure mahtuvuslisi kondensaatoreid. Prakitilise realiseerimise võimaluseks on kasutada esimesest astmest kõrgemat tööpunkti, kuna seljuul väheneb kollektori ja emiteri vaheline pinge, ning võime vältida teise astme küllastumist. Kahjuks kaasneb ka kõrgema tööpunktiga ka kõrgem voolu tarve. Küllalt levinud on otsese sidestusdioodide kasutamine. Dioodide kastamine otseses sidestuses põhineb dioodi tunnusjoone kujul, millest tulenevalt on dioodi alalispingeline pingelang 0,7 kuni 1V, vahelduvpingeline aga mitte rohkem kui 0,1V. Kasutades kahte dioodi (võib ka rohkem) vähendame nende abil eelmise astme kollektorilt tulevat pinget kuni 2V ja sellest võib piisata teise astme küllastuse vältimiseks. Samal ajal tekib küll mõningane signaali kadu, mis ei ületa 0,2V
DC06 0,02 - 180 350 38 S355MC 0,12 1,5 Al, V 355 430 19 S500MC 0,12 1,7 Nb 500 550 12 Tabel 1.13. Surveotstarbelised terased S700MC 0,12 2,1 Ti 700 750 10 (EN10028) 1) keskmine Margi- Ots- Koostis %, Omadused, Masinaehitusterased tähis tarve max min Tsementiiditavad terased C4) Mn jt. ReH A Tsementiiditavate terastena kasutatakse madal- N/mm2 % süsinikteraseid (0,1...0,25%C), mille kõvadus peale P235GH TK1) 0,16 1,2 235 25 tavakarastust on väike. Peale tsementiitimist (pinna- P355GH TK 0,22 1,7 355 21
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
N-bilanss saadakse, kui võrreldakse toiduga sisenenud lämmastiku hulka organismist uriini, rooja ja higiga väljunud lämmastiku hulgaga. Terve täiskasvanud looma N-bilanss peab olema tasakaalus. N-bilanss on positiivne kasvaval organismil, tiinuse ajal või haigusest paranemise perioodil. N-bilanss on negatiivne vananevas organismis, haiguse, nälgimise või pingelise füüsilise töö puhul. Bioloogiliselt täisväärtusliku valgu tarve ööpäevas on 1g /1kg kehamassi kohta. Kõige väiksemat valgu hulka, millega on võimalik hoida tasakaalus N-bilanssi, nimetatakse valgu miinimumiks. 70 kg massiga inimese puhul täielikus puhkeolekus ja küllaldase hulga süsivesikute kindlustamisel on see 20-25 g valku ööpäevas. Valgupuudusel loomade puhul püüab organism N-bilanssi tasakaalus hoida esmajoones piima, liha või villa moodustamise arvel.
Võime öelda, et ehkki iga individuaalne identiteet ongi individuaalne ja kultuuri piirid on hägused, siis meie identiteet on siiski moodustunud nende kogukondade kaudu kuhu me kuulume. Siin on ajalooliselt toimunud selge areng. Kui vanasti enne moderniseerumist oli kogukondi kuhu kuuluti vähe, kui inimene määratles enda lähedaste ja vahetult kogetu suhete ja sidemete kaudu, siis praegusel ajastul on tehnoloogia teinud võimalikuks ja ka meie endi kultuurilised huvid ja tarve on kogukondi hoopis rohkem, ja suhe kogukondadega nõrgem ning ehk ajutise iseloomuga. Ning me ise identiteet oma struktuur poolest paindlikum ja võimeline kiiremini muutma. Kokkvõte: Ühtselt mõistetavat ühtest kultuuri definitsiooni ei ole. On uurijaid, kes arvavad et kultuurmõistet ei tohigi kasutada, et see annab võimu süsteemile mis on häguse ja paindlikum. Kultuur Raua järgi: hõlmab kõik asjad ja tegevused, mis omistavad levitavad ja avavad tähendusi.
õiglast riigivalitsemist. Hirmudele vastas kogu ülejäänud vaba rahva (talupojad, käsitöölised, kaupmehed) paljuski arutu ning pimedate tungide ajel tegutsev mass, kes on vähe vooruslikud, sest nad on puudulikult haritud ega mõista, mis on tegelikult vooruslik ehk õiglane. Nende roll on teenindada kaht esimest väikesearvulist rahvakihti voorulikul riigivalitsemisel. Platoni käsitlus riigis on märgatavalt staatiline. Nii indiviidi tarve olla ühiskondlikult ja ühiskonnale kui ka riik on juba loomupäraselt ette antud. Seejuures idealiseerib Platon riigi vormi. Täiuslik vorm on ülim st ideaalne aristokraatia. Platoni järgi kulgeb riigivormide areng suletud ringis, st ideaalne aristokraatia-> timokraatia -> oligarhia-> demokraatia-> türannia-> aristokraatia. Platon leiab, et areng aristokraatialt oligarhiani kulgeb tänapäevases mõistes
N-bilanss saadakse, kui võrreldakse toiduga sisenenud lämmastiku hulka organismist uriini, rooja ja higiga väljunud lämmastiku hulgaga. Terve täiskasvanud looma N-bilanss peab olema tasakaalus. N-bilanss on positiivne kasvaval organismil, tiinuse ajal või haigusest paranemise perioodil. N-bilanss on negatiivne vananevas organismis, haiguse, nälgimise või pingelise füüsilise töö puhul. Bioloogiliselt täisväärtusliku valgu tarve ööpäevas on 1g /1kg kehamassi kohta. Kõige väiksemat valgu hulka, millega on võimalik hoida tasakaalus N-bilanssi, nimetatakse valgu miinimumiks. 70 kg massiga inimese puhul täielikus puhkeolekus ja küllaldase hulga süsivesikute kindlustamisel on see 20-25 g valku ööpäevas. Valgupuudusel loomade puhul püüab organism N-bilanssi tasakaalus hoida esmajoones piima, liha või villa moodustamise arvel. Ülemäärane
lahendamise võime) ja potentsiaalselt võimaliku arengutaseme vahel. Indiviidi aktiivsuse ehk käitumise algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese või looma liikuma, tegutsema, praktiseerima, suhtlema, looma. Vajadused ajendavad kogu psüühilist tegevust, pannes subjekti tegutsema teatud viisil ja kindlas suunas ning koheselt kui inimene midagi teeb, saab see objektiivseks. Käituma panevad inimese seega vajadused ehk tarve, mis on mingi elutingimuse, vajaliku tegevuse või arengutingimuse puudumise. Vajadus elatakse seega läbi millegi puudumise; see võib olla nt sotsiaalne. Vajaduste erinevad liigid määravad ära ka tegevuste erinevad liigid. Vastavad ajuprotsessid asuvad domineerima; Aju saab signaale, et midagi on puudu ning inimene pole millegiga rahul. Seejäärel suunatakse oma tähelepanu ning käitumine. Vajaduste mitterahuldatust
E-vitamiini on rohkesti taimsetes õlides, rukki- ja nisujahus, linnaseleivas, porgandis, tomatis, kapsas, vähemal määral ka maksas ja munarebus jm. E-vitamiini leidub taimeseemnetes, eriti rikkalikult on seda õunaseemnetes. Mineraalained Mineraalained on inimese normaalseks elutegevuseks hädavajalikud. Nende pidev piisav kogus organismis tagab meie keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi. Mineraalainete täpne tarve oleneb inimese soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist, toitumise eripärast, elukeskkonnast, kehalisest aktiivsusest, elustiilist, haigustest ja paljust muust. Mineraalained ei asenda teisi toitaineid ning ükski nende hulgast ei asenda teist. Üks põhilisi hädasid nüüdisajal on see, et olenevalt trendist kaldutakse mõnd makro- või mikromineraali sageli liigselt ülistama. Kindlasti on inimese põhiline mineraalainete allikas
Tähtsus: - Valgud kuuluvad kõikide rakkude struktuuri - kiirendavad paljusid keemilisi reaktsioone - on regulaatoraineteks ning antikehadeks. - nendest olenevad mitmed elutähtsad protsessid nagu vee ja veeslahustuvate ainete vahetus vere ja kudede vahel, lihase kokkutõmme, O2 ja CO2 transport jne. Organism suudab toota väga piiratud hulk valkusid, seega on tähtis omastada neid läbi loomse ja taimse valgusisaldusega toidu. Valkude tarve - valgu miinimumi ja optimumi mõiste ja suurus. Valgu miinimum – valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks Valgu füsioloogiline miinimum – minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et säilitada tasakaalustatud lämmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis täielikult katab organismi energeetilised vajadused. suurus: 0,3-0,5 g valku 1kg kehakaalu kohta Valgu optimum – valguvajadus organismi kõrgenenud ainevahetuse tasemel - 2500kcal energia kulu puhul – 100 g
Tähtsus: valgud kuuluvad kõikide rakkude struktuuri kiirendavad paljusid keemilisi reaktsioone on regulaatoraineteks ning antikehadeks. nendest olenevad mitmed elutähtsad protsessid nagu vee ja veeslahustuvate ainete vahetus vere ja kudede vahel, lihase kokkutõmme, O2 ja CO2 transport jne. Organism suudab toota väga piiratud hulk valkusid, seega on tähtis omastada neid läbi loomse ja taimse valgusisaldusega toidu. Valkude tarve - valgu miinimumi ja optimumi mõiste ja suurus. Valgu miinimum – valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks. Valgu füsioloogiline miinimum – minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et säilitada tasakaalustatud lämmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis täielikult katab organismi energeetilised vajadused. Suurus: 0,3-0,5 g valku 1kg kehakaalu kohta Valgu optimum – valguvajadus organismi kõrgenenud ainevahetuse tasemel
jagada nelja rühma. Esiteks, kuni 0,6g NaCl päevas. Siia kuuluvad näiteks yanomami indiaanlased (toidu põhiosa moodustavad taimed). Vananedes neil vererõhk peaaegu ei muutu ja hüpertoonia on üliharv nähe. Teiseks, kuni 4g keedusoola päevas. Sellise kogusega saavad hakkama näiteks Tansaania masaid. Vananedes neil vererõhk jääb enamasti muutumatuks, kuid üksikuid hüpertoonikuid leidub. Kolmandaks, päevane keedusoola tarve jääb vahemikku 4...20g. Sellesse rühma kuulub enamik inimesi, kaasa arvatud ka eestlased. Hüpertoonia sagedus on ligikaudu 15%. Järelikult, kui mingitel põhjustel ei saa päevast soolatarbimist hoida alla normi ülemise piiri (5...6g), siis on enam-vähem ükskõik, kas soola tarbitakse 7 või 16g. Kahjulik toime sellest eriti ei sõltu. Neljandaks, üle 20g NaCl päevas. Sellesse rühma kuuluvad Põhja-Jaapani elanikud (hüpertoonikuid kuni 30%.)
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. ...
puudutavaid külgi. Nad ei tunneta geograafilisi ja kultuurilisi erinevusi. Nad ei kasuta lühiajalisi võimalusi jne. Ebaadekvaatsed kapitali investeeringud Suunates raha raskeväkke ja suurtootmisse, ei investeerita piisavalt masinatesse ja tootmistehnoloogiasse, et saavutada suuremat edu põllumajanduses, kergetööstuses ja tarbekaupade tootmises. Enamus selle alast masinvärki on vananenud. Arvutitehnoloogia ja robottöötajate arv on väga piiratud. Vähene kapitali tarve on sammuti halvendanud mõnede kaupade kättesaadavuse. Vastutus ja uuendus Alles 70-ndatel alustasid mõned Teise Maailma riigid oma poliitilise ökonoomika reformimisega. 80-ndatel sai enamus nende riikide liidreid aru, et majandus on kokku varisemas, kuigi alles oli toimunud mitmeid muudatusi poliitilise ökonoomia vallas. Detsentraliseerimine Majandus detsentraliseeriti. Ettevõtted said mitmeid vabadusi: leida oma ala tootmisketis,
sinna haiglasse, kus naine kavatseb sünnitada. 46 Kui terve rase ei ole sünnitanud 41. rasedusnädalaks, suunatakse ta samuti naistearsti konsultatsioonile. Eluviisid raseduse ajal Toitumine Raseduse ajal ajal on organismi ööpäevane energiavajadus vaid 200-300kcal suurem kui tavaliselt, seega pole tarvis toidukoguseid oluliselt suurendada. Valgu, mineraalainete ja vitamiinide tarve on aga sel ajal suurem kui enne rasedust. Lihtsaim ja kindlaim reegel on süüa iga päev vaheldusrikast toitu. Valgud on loote organismi ehitusmaterjal. Loomseid valke on piimatoodetes, lihas, kalas ja munades. Liha peaks olema korralikult töödeldud: praetud, keedetud või hautatud. Taimetoitlased peaksid kindlasti üle vaatama oma menüü ning pidama nõu oma arstiga. Piimatoodetest saab kaltsiumi, valku ja vitamiine. Kaltsiumivajaduse
kirjanduses. Eriti luule ümber. (Sonettidest ilmub 1919 veel kolmaski trükk). Tegevust alustades polnud Siurul mingit manifestilaadset programmi. Põhikirja esimene punkt fikseerib eesmärgiks "kirjandusliku ja kunstilise kultuuri harrastamine referaatide lugemise ja kirianduse laialilaotamise abil.". Tuglas väidab Siuru õhtul Viljandis, et S tegevuse tõukejõuks on loomisrõõm, loova vaimu arendamise tarve, seetõttu ei rutatagi kirjandusliku "usutunnistuse" sõnastamisega. Kohati on kriitika siurulastele väga pahane põhjuseks üsna väijakutsuv käitumine ja viljeldav teemadering. Dramaturg Raudsepp kirjutab kurjasti: S on muredeta linnuke, kes hüppab oksalt oksale ja laulab, nagu ei oleks vahepeal midagi sündinud, ei väljaspool kirjanikku, ei kirjanikus eneses Peale armastuse ja
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
1. Partsiaalsed söötmisnormid arvutatakse tarvet eraldi elatuseks, toodanguks ja reproduktsiooniks 2. Summarsed söötmisnormid on elatuse, toodangu ja reproduktsiooni tarbe summa Söötmisnormid jagatakse: 1. Kvantitatiivsed väljendatakse mingit normi looma puhul, sellest pole kasu suurte gruppide ja karjade puhul 2. Kvalitatatiivne toitefaktori konsentratsioon kuivaines Elatustarve mingi toitefaktori tarve ilma toodangut andmata. a) netoelatustarve lamava ja nägiva looma soojuproduktsioon b) normaalelatustarve Elatustarve sõltub looma vanusest, sugupoolest (isasloomadel on ainevahetus 15% kiirem kui emasloomadel) ja väliskeskkonnast (temp', tuul jne). Lootetarve sõltub loote suurusest ning vanusest. Lootetarve jagatase: a) viljastumisproduktidesse ladestunud energia (loode ise ja platsenta) b) udarasse ladestunud energia
Väga lühikese ajaga tekitati seninähtamatu elevus raamatuturul ja kirjanduses. Eriti luule ümber. („Sonettidest” ilmub 1919 veel kolmaski trükk). Tegevust alustades polnud Siurul mingit manifestilaadset programmi. Põhikirja esimene punkt fikseerib eesmärgiks "kirjandusliku ja kunstilise kultuuri harrastamine referaatide lugemise ja kirianduse laialilaotamise abil". Tuglas väidab Siuru õhtul Viljandis, et Siuru tegevuse tõukejõuks on loomisrõõm, loova vaimu arendamise tarve, seetõttu ei rutatagi kirjandusliku "usutunnistuse" sõnastamisega. Kohati on kriitika siurulastele väga pahane – põhjuseks üsna väijakutsuv käitumine ja viljeldav teemadering. Dramaturg Raudsepp kirjutab kurjasti: Siuru on muredeta linnuke, kes hüppab oksalt oksale ja laulab, nagu ei oleks vahepeal midagi sündinud, ei väljaspool kirjanikku, ei kirjanikus eneses --- Peale armastuse ja kirgede mehe ja naise vahel ei ole
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud s...
S355MC 0,12 1,5 Al, V 355 430 19 S500MC 0,12 1,7 Nb 500 550 12 Tabel 1.13. Surveotstarbelised terased S700MC 0,12 2,1 Ti 700 750 10 (EN10028) 1) keskmine Margi- Ots- Koostis %, Omadused, Masinaehitusterased tähis tarve max min 4) Tsementiiditavad terased C Mn jt. ReH A 2 Tsementiiditavate terastena kasutatakse madal- N/mm %
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
20 4) türannia - "demokraatiast" väljakasvanud - halvim kõigist, sest võimule on pääsenud üksainus, tavaliselt äärmiselt võimuahne ja kaval, kuid samas tihti vähearukas ja piiratud üksikisik, kelle meelevald, omavoli ja piiramatu madal suva on ülimuslikuks seaduseks kogu iseenesest mõistlikule ühiskonnale. Kokkuvõttes on Platoni käsitlus riigist teatud mõttes staatiline - nii indiviidi tarve olla ühiskondlikult ja ühiskonnale kui ka riik on juba loomupäraselt ette antud. Seejuures Platon idealiseerib riigi vormi - täiuslik vorm on ülim, st riigivormidest on parim eespool kirjeldatud ideaalne aristokraatia, kõik ülejäänud järgnevad halvenevas järjestuses. Platoni järgi kulgeb riigivormide areng nö suletud ringi mudeli kohaselt, st : aristokraatia > timokraatia > oligarhia > demokraatia > türannia > aristokraatia…>
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad ...
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
sellepärast suuremat häbi tunnen kui kass, kellele tühi kõrvits pähe oleks topitud. Tõepoolest, minu poolt on see väga paha vahi-seersandihärrasid provotseerida, et nad ühel pütaagor-lasest filosoofil selle kuuega kaetud selja läbi vemmel-daksid. Kuid mis parata, auväärt õpetaja! Selles on süüdi mu vana vammus, mis mind talve tulekul nii alatult maha jättis sel ettekäändel, et ta tükkideks pudeneb ja tal tarve on kaltsukorjaja kotti puhkama minna. Mis parata! Tsivilisatsioon pole veel nii kaugele arenenud, et inimene võiks ihualasti käia, nagu seda vana Diogenes * tahtis. Lisage siia veel juurde, et puhus väga külm tuul ja jaanuar pole eriti sobiv kuu, et inimkonda katsuda tagajärjekalt sellele tsivilisatsiooni astmele tõsta. See kuub juhtus mu silma alla sattuma, ma võtsin ta vastu ja jätsin kohe maha oma vana musta urbi, mis minusugust hermeetikut kaugeltki hermeetiliselt ei katnud. Nii
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
