Kõdu-koralljuur Triinu Kask Viljandi Paalalinna Gümnaasium 12c Oktoober 2010 Kõdu-koralljuur Corallorhiza trifida (ladina keeles) Kogu Eestis, haruldane Saaremaal Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas Teise kategooria taim Eesti Punases Raamatus Ehitus Iseäraliku kujuga risoom Lehti pole Vars 2-12 õiega Kuni 20 cm kõrgune Õis roheline-kollane- valge Elu Ei fotosünteesi, mingil määral klorofülli Kolmikside seene ja puuga Toitub metsakõdust Õitseb mai lõpus paar nädalat Levimine Elab metsas, põõsastikus. Armastab niisket Abistavad putukad Jääb üksi ellu Leviku ulatus alahinnatud Kasutatud kirjandus
Samblike ehitus ja tähtsus Samblik ei ole sammal ja ei ole taim Eestis ei ole põdrasammalt on põdrasamblik Samblikujd on liitorganismid, kes koosnevad kahest osapoolest *seen *fotosünteesiv osapool, vetikas või tsüanobakter Samblikud loetakse seeneriigi kuuluvateks *seent on mahu poolest rohkem *Ainult seen paljuneb suguliselt *vetikaliike, kes elavad samblikes, on vaid sadakond Sambilke keha nimetatakse talluseks *tallusel ei saa eristada ei lehti ega varsi Talluse kuju ja värv on väga erinevad Kuju järgi jakagatkse sablikud kolme rühma
Kasvukohad Hariliku näsiniine levila haarab suuremat osa Euroopast ja läänepoolset Aasiat. Liik on Eestis pärismaine. Näsiniine viljad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Harilik näsiniin on kuni 1 (1,5) meetri kõrgune põõsas. Oksad rohekashallid, vähe harunenud ning väga sitked. Näsiniin on väga mürgine taim. Kõige toksilisemad on viljad ja oksad. Näsiniin õitseb aprillis, enne lehistumist. Näsiniin aprillikuus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
· Progeeriat põdevatel haigetel on telomeerid lühemad kui normaalsetel indiviididel. (loeng 4 transkripts.) Geenitehnoloogia ja GMO - Meetod, mille käigus viiakse geen või geenid ühest organismist teise. Geenitehnoloogia on täppisaretus · Meetod, mille käigus viiakse geen või geenid ühest organismist teise. · Võimaldab viia vaid ühe huvipakkuva tunnuse geeni teise organismi. · Geneetiliselt muundatud organism (GMO): organism (bakter, taim, loom), mille geneetilist materjali on muudetud geenitehnoloogia abil (looduses mittetoimuval viisil?), et anda taimele uus omadus. GMO: Transgeenne organism, Produkt, mis on geenitehnoloogia käigus tehtud. Elusolendid (taimed, loomad, bakterid), kelle pärilikkuse ainele on biotehnoloogiliste meetodite abil kunstlikult lisatud teiste elusolendite pärilikkuse ainet või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud.
orgaanilise, heterotroofid tarbivad viimast. CO2 on taimedele eelistatuim süsiniku allikas (lisaks HCO3- ; CO3-). Talvel on CO2 rohkem, kui suvel, sest taimed talvel ei fotosünteesi. Praegu elavad taimed süsiniku näljas, seepärast on tekkinud C4-fotosüntees (suurendab fotosünteesi efektiivsust) Õhus 387 ppm (osakest miljoni kohta) ~ 0,04% O2 molekulaarne hapnik ~20,9% 6H2O + 6CO2 <-> C6H12O6 + 6O2 Hapniku hakkasid tootma taimed veest ja CO 2-st, jäi järgi. Taim surres ladestus, puudusid lagundajad. Hapnik hakkas reageerima rauaga, edasi väävliga, ülejäänud jäi õhku, molekulaarset hapnikku ca 4%. Külmas (ja magedamas) vees lahustub hapnik paremini. Eluks paremad tingimused. 6H2O kogu biokeemia toimub vesilahuses. Sademed olulisemd taimedel kui põhjavesi. Mineraalsed soolad Heterotroofid saavad taimi süües koos süsinikuga taimedelt. Taimed ei tarbi NaCl, neid ioone tuleb eraldi juurde saada. Taimed ja loomad vajavad suures koguses
Näsiniin Paula Juurik 8b Elukoht · Hajusalt kõikjal Eestis · Segametsad · Puisniidud Välimus · Kõrgus keskmiselt 0,3 1,2 m · Väheharunev põõsas · Oksad ja koor on sitked · Kevadel sireli taoline taim · Roosad õied · Ei ole kroonlehti · Kinnituvad otse oksale · Sügisel oranzpunased marjad · Marjad on luuviljad nagu ploomil Mürgisus · Väga mürgine · Inimesele piisab 2 12 marjast, et surra · Hobusele suremiseks peotäiest marjadest Mürgituse tunnused · Põletab limaskesta · Süda kloppib väga kiiresti · Palavik · Iiveldus · Peavalu · Kõhuvalu
Õied - tuultolmlejad 1. õiekate taandarenenud 2. ei lõhna 3. nektar pole 4. palju õietolmu putuktolmlejad 1.värvilised 2.lõhnavad 3. nektari rikkad Tolmlemine Isetolmlemine Võõrtolmlemine putuk tulikas, kellukas tuul kask, lepp, sarapuu, tamm Õisikute tähtsus: 1. õitsemisaeg pikeneb 2. putukad märkavad rohkem 3. korraga saab tolmendatud palju õis Õitsemine - tolmlemine - viljastumine - viljade ja seemnete areng - seemnete areng - seemnete idanemine - uus taim õisik - õite kogum Inimene kasutab õisi: kaunistamine, toit, vürts, ravim, parfüüm Õiekate - kaitseb emakaid & tolmukaid, ümbritseb - lihtne, kaheli, tuppleht, kroonleht Mõlemasuguline - olemas tolmukad ja emakad, ühesuguline, ainult 1 Ühekojaline - isas ja emas õied samal taimel, Kahekojaline - isas ja emas õied sama taime liigi eri isenditel
Transgeensed taimed ja eetilised probleemid Transgeensed taimed · Taimed, mille genoomi on siiratud mõne võõrliigi geene. · Esimene transgeene taim loodi USA-s 1983.a , selleks oli tubakas. Eesmärk · Parandada saaduste kvaliteeti · Suurendada vastupidavust haigustele ja kahjuritele · Tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes · Tõsta taluvust karmide keskkonna tingimuste suhtes Peamised muundatud kultuurid: · Mais · Soja · Puuvill · Raps Suur saavutus · Kuldne riis, mis sisaldab palju A-vitamiini lähteaineid. Eetilised probleemid · Puhta looduse rikkumine.
Varased põlluharijad ja karjakasvatajad Uued oskused Kivi lihvimine Kivisse augu puurimine Savinõude valmistamine (VIII at eKr) Niidinööri valmistamine Kanga kudumine Põlluharimine Sai alguse juhuslikult inimene sai aru, et mulda langenud seemnest kasvab uus taim Maa kobestamine Leiutati kõblas Karjakasvatus Arenes välja küttimisest liigne jahisaak säilitati elusalt Õpiti loomakarju tarandikku ajama Esimesed kodulimad lambad, kitsed, hiljem lisandusid sead ja veised Viimaseid õpiti kasutama künniloomadena Muutused Enam ei sõltutud loodusest Vähenes varane suremus ja pikenes eluiga rahvaarvu kasv Inimene muutus paikseks Vainmad teadaolevad asulad Jeeriko
Nurmenukk Nurmenukk ● Nurmenuk kuulub õistaimede hulka Iseloomulikud tunnused ● Rohelised lehed ● Juurmise kodarikuna ● Lehelaba aheneb tiivuliseks rootsuks ● Õied erekollased ● Veidi longus ● Õietupp avar Levik ja ökoloogia ● Mitmeaastane ● Kuivematel kasvukohtadel ● Tavaline põhja ja Lääne-Eetis, mujal paiguti ● Õitseb mais, juunis Millist taimeorganit ravimina kasutatakse? ● Õisi, lehti, risoomi ja juuri. Kogutakse õitsemise ajal (juurt võib korjata krvadel ja sügisel) Kogumine ● Korjata tuleb kevadel või sügisel ● Hommikul või päeval ● Korjata sealt, kus liiki on massiliselt ● Korjata õhku läbilaskvasse kotti Säilitamine ● Säilitatakse paberkottis, klaasnõudes või kadtides, mis lasevad õhku läbi ● Erinevad taimeosad säilivad õige kuivatamise ja säilitamise korral erinevalt: õied 2...3, lehed 2, viljad 2 aastat. ● Kauemaks riiulile unustatud taime toime on nõrgenenud ja taim ise vananenu...
pikaealine metsasammal.Varred on tal sulgjalt harunenud, erineva pikkusega meenutades kuuse siluetti. Kõrgus on kuni 15 cm. Lehed keskmiselt 2mm pikad, munajad, tömbi tipuga; leheroog väga lühike. Niiskena muutub vars tumepunaseks. Harilik palusammal paljuneb eostega. Eoses moodustub eelniit, milles kasvavad suguorganitega taimed. Viljastunud munarakust areneb eoskupar ja selles valmivad eosed, mille abil taim levib. Kasvukoht on okas- ja segametsades maapinnal samblarindes harvem kividel. Kasvab palu-, loo-, ja nõmmemetsas, harvem laane-, raba-, ja soometsas. Eelistab kuivemaid ja valgusküllasemaid kasvukohti happelise ja huumusrikka mullaga. Harilik palusammal ei talu puude võralt langevat uhtvett. Palusammal on pohla, mustika ja kanarbiku kaaslane. Teda võib pidada meie kõige tavalisemaks samblaks.
Tubakas Ainiita Karu Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust nagu teisedki uimastid. Erinevad tubakad *Sigaret *Sigar ja sigarillo *Pabeross * Vesipiibutubakas *Mokatubakas Mida tubakas sisaldab? sõltuvust tekitavaid aineid vähki tekitavaid aineid
või 5, vahel isegi rohkem ja eluvorm on rohttaimed, põõsad, puud. Sammaltaimed on kõige lihtsama ehitusega, sest neil pole juuri. Nad paljunevad eostega. Turvas on loodusvara, mis tekib turbasambla taimejäänuste osalisel lagunemisel. Eosla on kotjas moodustis, milles valmivad eosed. Eos on paljunemis-ja levimisvahend. Risoidid on sammaltaimedel ühe-või mitmerakulised niitjad väljakasvud, aitavad kinnituda ja vett hankida. Paljasseemnetaim on taim, kellel ei moodustu õisi ega vilju, seemned arenevad paljal käbisoomuste vahel.
Ingver Görel Rääk Ingver Troopikas ja lähistroopikas vürtsi- ning ravimtaimena laialdaselt viljeldav harilik ingver on mitmeaastane 1 1,5 m kõrguseks kasvav pillirootaoline taim. Päritolu on Lõuna-Aasiast. Kasutusalad Kulinaarias - suppide, mitmesuguste köögiviljatoitude, kastmete, uluki- ja linnuliha, singi, pasteetide, hakkliha jne vürtsitamiseks. Suurepäraselt sobib ingver ka magusate puuviljasalati-te, keediste, kompottide, marmelaadide jt magustoitude maitsestamiseks. Ingveri juuretükke või seibe lisatakse ka kurgi-, kõrvitsa- ja aedoahoidistele. Ingveripulbrit tarvitatakse samuti väga mitmesuguste
Pohlad Pohl Pohl on hõredate männi- ja nõmmemetsade taim. Pohlamarjades on inimese jaoks parim suhkrute ja hapete tasakaal. Pohli kutsutakse veel ka palukas, poolamari, poolgad, kuradimari jne. Pohl Pohlad on igihaljad, püstise varrega, lehed on läikivad. Tema lehed elavad kuni neli aastat. Viljaks on punane mari, mis ei ole eriti mahlane ja mitte määriva viljalihaga. Pohl Õied on valged või punakad, enamasti mitmeõielistes kobarates. Pohl õitseb mais-juunis. Pohl Pohlades leidub rikkalikult
Nisu (Triticum) Taksonoomia • Hõimkond: õistaimed • Klass: üheidulehelised • Sugukond: kõrrelised Tutvustus • Pärineb Ees-Aasiast 7000-6000 eKr • Eestis on kasvatatud ligikaudu 4000 aastat • Enim kasvatatavam taim maailmas • Jaguneb paljas- ja sõkalteraliseks nisuks • Enamasti kasvatatakse pehmet nisu • Isetolmleja • Talinisu, suvinisu Saagikus • Kasvatatakse intensiiv- ja mahepõllumajanduslikult • Intensiivkasvatus annab rohkem saaki • Sõltub iga põllumehe kasvatusviisist • Talinisu- rohkem saaki • Ebasobivad kasvutingimused- saagikus ja kvaliteet madal Statistika (2011) TALINISU SUVINISU Külvipind 47 800ha 81 100ha
Nt: kuusk, mänd, jugapuu, kadakas. Paljasseemnetaimedel on tugev puitunud vars ehk tüvi. Põhilise osa moodustab sellest puiduosa. Paljassemnetaimede paljunemine Paljasseemnetaimede paljunemisorganiks on käbi. Käbid jaotuvad kaheks: isaskäbid ja emaskäbid. Paljasseemnetaimede paljunemine toimub tuultolmlemise kaudu. Peamiselt kasvavad okaspuud jahedamas kliimas, põhjapoolsematel aladel ja mägedes. Miks on okaspuudel väiksed lehed? Okaspuude lehed on väikesed kuna taim ise kasvab sageli ebasoodsates tingimustes. Okaspuud peavad olema veega kokkuhoidlikud ja seda kätte saama sügavamatest kihtidest. Lehed piiravad auramist ja kaitsevad taime ka suuremate temperatuurikõikumiste eest. Okaspuude tähtsus Looduses: toodavad hapnikku; mõjutavad mulla omadusi; reguleerivad veereziimi; peamised mulla erosiooni takistajad. Inimese elus: kasutatakse ehitusmaterjalina; toorainena paberi-, tselluloosi- ja mööblitööstuses; küttematerjal
Laias laastus võib nad jaotada kahte gruppi: vihmametsades ja kuivas kliimas kasvavateks. Kaktus annab õigest hooldamisest märku õitsemisega. [2. Internet] 3.1 VALGUS Vihmametsadest pärit kaktused taluvad hästi varju, otsene päikesevalgus pole üldiselt vajalik. Kuiva kliima kaktused tahavad aga palju valgust. Enamus kõrbete ja mägede kaktuse liike talub ilma probleemita täispäikest. Kõige kindlam on taim panna kas lõuna- või idapoolsele aknalauale. Kui kaktus ei taha kasvada, võib üheks põhjuseks olla liiga pime kasvukoht. Kaktused tunnevad end kõige paremini aknalaual või akna juures oleval postamendil. Juba meetri kaugusel aknast on kaktustel kasvamiseks liiga pime. [2. Internet] 3.2 TEMPERATUUR Vihmametsade kaktuste kasvatamisel on põhinõudeks aastaringne soojus (15 kuni 35 °C) ja niiskus
Elu areng maal: Ürgeoon Aeglased muutused. Alguses oli suur punane pall, mis hakkas jahtuma. Tekkis vesi. Karmid tingimused, elusolendid jäid ellu vaid maakoores. Algas eeltuumsetest Prokarüoodid- (esimesed elusolendid, bakterid) Stromatoliidid- esimene elutegevus maal Fotosüntees, said hapnikku siduda, et tekiks rakuhingamine. Proterosoikum Tulid juba päristuumsed. Punavetikad ja pruunvetikad. (taimeriigi ajastu algus) Kambrium Selgrootud (käsnadest kuni ussideni, kõik kes tänapäeval olemas on) meritähed jne... Vetikad (taimedest) Seened (organism, mitte taim) Ordoviitsium Mere taandumine (vetikad ja taimed kolisid maale) Kambriumi elustikku areng Esimesed selgroogsed (kalade kujunemine) Lõppes jääajaga (60% liikidest suri välja) Silur Taimed arenesid maale. Lülijalgsed (skorpionid) Loomad tänapäevaga sarnasemad. Devon Hulkjalgsed, putukad Karbon Kahepaigsed, ilmusid väiksed roomajad.Kiilid. Kivisüsi Perm Paljasseemne taimed, o...
- kolm tähtsamat mugulvilja on: kartul, bataat, maniokk kartul - parasvöötme mugulvili, 2/3 maailma toodangust annab - pärit Lõuna-Ameerikast Andidest Euroopa - kõige rohkem kartulit ühe elaniku kohta kasvatab Poola bataat e. maguskartul - mitmeaastane taim, kuid kultiveeritakse üheaastasena - pärit Kesk-Ameerikast ja Uus-Meremaalt - Ida- ja Kagu-Aasia elanike jaoks tähtis toiduaine maniokk e. kassaava - bataadi noori lehti kasutatakse nagu spinatit - mitmeaastane taim, üle 3 m kõrge - suurim kasvataja Hiina, aga oluline ka Indoneesias ja Uus- - väga soojanõudlik taim Meremaal ning kasvatatakse ka Aafrikas - pärit Lõuna-Ameerikast
Suurima eksportija USA 1.10. Mugulviljakasvatus · väga palju · peamiseks toiduviljaks ainult ekvatoriaalse kliimaga aladel agraarühiskondades · kolm tähtsamat mugulvilja on: kartul, bataat, maniokk · kartul · pärit Lõuna-Ameerikast Andidest · parasvöötme mugulvili, 2/3 maailma toodangust annab Euroopa · kõige rohkem kartulit ühe elaniku kohta kasvatab Poola · bataat e. maguskartul · mitmeaastane taim, kuid kultiveeritakse üheaastasena · pärit Kesk-Ameerikast ja Uus-Meremaalt · Ida- ja Kagu-Aasia elanike jaoks tähtis toiduaine · bataadi noori lehti kasutatakse nagu spinatit · suurim kasvataja Hiina, aga oluline ka Indoneesias ja Uus-Meremaal ning kasvatatakse ka Aafrikas · maniokk e. kassaava · mitmeaastane taim, üle 3 m kõrge · väga soojanõudlik taim · pärit Lõuna-Ameerikast
Seda leitakse erineva suurusega klompidena kas troopilistest meredest või kaldale uhutuna. Enne kasutamist peab see vähemalt kolm aastat seisma. Muskus on pähklisuuruse muskusnäärme nõre, mida eraldatakse Himaalajas elavatelt isastelt muskushirvedelt. See on kõige tugevam lõhnaaine, mille üks tilk võib näiteks taskurätil lõhnata 40 aastat. Taimsed koostisosad Taimseid koostisosi kasutatakse parfüümides rohkem, ent nendegi kasutamine on kallis ja vaevarikas. Iga taim tuleb korjata õigest kohast, õige osa õigel arenguhetkel, see õigel ajal töödelda... Lõhna ei anna mitte ainult taimede õied, vaid ka pungad, lehed, varred, puit, viljad, seemned, koor, vaik ja juured. Mõnikord sisaldab lõhna terve taim, teinekord lõhnavad taime erinevad osad omamoodi. Parfüümide oskussõnastik Aldehüüd: sünteetiliselt valmistatud looduslikke lõhnu imiteeriv lõhnaaine, millele looduses vastet ei leidu. Esimeseks
puu),mida kasvatakse ka dekoratiivpõõsana.Nime on punapaju saanud pikkade peente ja sitkete,päikesepoolselt küljelt punaste võrsete järgi.Lineaalsüstjad või äraspidikiiljad paljad lehed on 5-10 cm pikad ja 0,6-2 cm laiad,pealt tume-sinakasrohelised,alt hallikasrohelised.Punapaju õitseb aprilli lõpus enne lehepunade puhkemist.Kitsassilinderjad urvad on 1,5-5,4 cm pikkused,tolmukotid purpurpunased.Mesinduse seisukohalt on see taim eriti oluline,sest annab mesilastele peale õietolmu ka paju nektarit. Meeproduktiivsus saavutab kuni 120 kg/ha.Esimene pajudelt tulev kasvõi paaripäevane korje mõjub mesilaspere arengule tunduvalt paremini kui ükskõik milline inimese poolt valmistatud ergutussööt. Harilik sarapuu Harilik sarapuu kasvab looduslikult enamasti kuni 5m kõrguse rohkesti haruneva põõsana,mis õitseb märtsis-aprillis.Sarapuud kasvatatakse ka parkides ja haljasaladel ning hekitaimena
söömist. Seda leitakse erineva suurusega klompidena kas troopilistest meredest või kaldale uhutuna. Enne kasutamist peab see vähemalt kolm aastat seisma. Muskus on pähklisuuruse muskusnäärme nõre, mida eraldatakse Himaalajas elavatelt isastelt muskushirvedelt. See on kõige tugevam lõhnaaine, mille üks tilk võib näiteks taskurätil lõhnata 40 aastat. Taimsed koostisosad Taimseid koostisosi kasutatakse parfüümides rohkem, ent nendegi kasutamine on kallis ja vaevarikas. Iga taim tuleb korjata õigest kohast, õige osa õigel arenguhetkel, see õigel ajal töödelda... Lõhna ei anna mitte ainult taimede õied, vaid ka pungad, lehed, varred, puit, viljad, seemned, koor, vaik ja juured. Mõnikord sisaldab lõhna terve taim, teinekord lõhnavad taime erinevad osad omamoodi. Parfüümide oskussõnastik Aldehüüd: sünteetiliselt valmistatud looduslikke lõhnu imiteeriv lõhnaaine, millele looduses vastet ei leidu. Esimeseks
· Rodod kasvavad ilma probleemideta seal, kus kasvab looduses mustikas ja kanarbik · Rodod on tundlikud tuuliste kasvukohtade suhtes · Ealeski ära istuta rodosid mulda koos pakendiga! Mõningaid rododendroniliike Kõige laiemalt võib rododendronid jagada kahte suurde gruppi: 1) igihaljad 2) suvehaljad Igihaljad võib omakorda jaotada tinglikult suurelehisteks ja väikeselehisteks ning täis- ning pooligihaljasteks liikideks. Mõiste "pooligihaljas" tähendab, et kuigi taim talvitub koos lehtedega, vahetuvad lehed ikkagi, kuid seda üheaegselt uute lehtede kasvatamisega. A. Igihaljaid rododendroniliike · Rhododendron catawbiense -Katawba rododendron Katawba rododendron on enim levinud igihaljas rododendroniliik. Taim saavutab meie tingimustes kõrguseks ca 1,5 meetrit ning sama suur on ka põõsa läbimõõt. Nahkja, igihalja lehe pikkuseks on 7 ... 12 cm. Kellukjad, kuni 5 cm läbimõõduga lillakaspunased õied
Täpsemalt asub Aafrika mandri idaosas. Suuruselt on Victoria teine mageveeline veekogu maailmas. Järv ise on liigivaene. Mis puutub taimestikku, siis võime rääkida harilikust vesihüatsindist, mis on antud järve ökosüsteemis võõrliik ja raskesti tõrjutav veeumbrohi ning sellega on kaasnenud palju probleeme. Vesihüatsint on veepeal hõljuv ning juured ei ulatu põhja vaid heljuvad vabalt soojas ja toitaineterikkas vees. Taim paljuneb kiiresti ja toob kaasa veekogu ummistamise, mis teeb lõpu laevaliiklusele ja soodustab veekogu soostumist. Järv on hinnatud kalapüügikoht, kus elab 170 liiki kirevahvenlasi troopikakalu. Järve sissetoodud Niiluse ahvena aktiivse elutegevuse käigus on välja surnud sajad väiksemad kalaliigid, sest Niiluse ahvena põhitoiduks on väiksemad kalad, samuti ka plankton ja teolised. Lisaks kaladele pesitsevad Victoria järves ka linnud, kellest tuntuim on Flamingo
nürinemiseni, mõistuse allakäiguni. *NATUKE VEEL... Kanepist saadavaid mõnuaineid kasutati Hiinas juba aastal 3000 e. Kr. Arvatakse, et Hiinast levis kanep Indiasse ja sealt Aafrikasse. Euroopasse tõid india kanepi kasutamise kombe Napoleoni Egiptuse-sõjakäigult naasnud sõdurid 19. sajandi alguses. Ameerika kanepi kasutamine levis Kesk-Ameerika indiaanlaste juurest käesoleva sajandi alguses ka Põhja-Ameerikasse. Just kanep on see taim, millest valmistatakse taolisi narkootilisi aineid, nagu marihuaana ja hasis. Kanep on laialt levinud üheaastane kuni 5-6 m kõrgune põõsakujuline taim, mis kasvab nii metsikult looduses kui ka kultuurina kogu maailmas. Laiemalt tuntakse kahte liiki -- india kanepit (Cannabis sativa var. indica) ja ameerika kanepit (Cannabis sativa var. americana), mida kohalikud elanikud on iidsetest aegadest kasutanud inimese psüühika mõjustamiseks
Antropogeenne tegur inimmõju, inimtegevusest tulenev tegur. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetootmine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid; too näiteid. 1. sümbioos- see on eri liiki organismide vastastiku kasulik kooselu. N: samblik= rohevetikas (fotobiont) või tsüanobakter + seeneniidistik (mükobiont) Mükoriisa e seenjuur: taim (taim võib olla puud ja rohttaimed) + seen 2. kommensalism- eri liiki organismide kooselu, mis on ühele poolele kasulik, teisele kahjutu. Kasu saaja on kommensaal. N: erinevad putukaliigid linnupesas, bakterid inimese soolestikus. 3. parasitism- see on eri liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Parasiit on kasusaaja ja ohver on peremees. Parasiidid võivad elada kas: 1. teiste organismide sees. N:paeluss. 2. organismide pinnal, nii taime kui ka looma pinnal
Sisukord 1. Kõrvitsa eluloost 2. Kasvust ja liikidest 3. Millena kasutatakse ja retseptid 4. Kasutatud kirjandus -1- Kõrvitsa algseks kodumaaks loetakse Ladina-Ameerik at, sest Mehhikos kasvatati neid vilju juba 9000 aastat tagasi, kohalike indiaanlaste toidulaual oli kõrvits oluline kõhutäide. Euroopasse jõudis see taim alles 16. sajandil.Botaa nilisi lähisugulasi on kõrvitsal palju: kõrvitsa perekonda kuulub üle kümne liigi. Inimene hindab kõrvitsa kasvatamisel eeskätt vilju, ehkki eriotstarbel saab kasutada ka lehti ja õisi. Kõrvitsa vili on oma olemuselt tegelikult mari. Kõrvitsaliste perekond - Harilik kõrvits ehk Cucurbita pepo on suur üheaastane taim. Kõige paremini kasvab ta soojas ja kuivas kliimas. Kuna kõrvits on nõudlik mulla niiskuse suhtes, siis kasvatatakse teda Kesk-
MAIS Kuna mais ei ole Eestis kuigi haruldane, siis võib oletada, et maisi on näinud peaaegu iga inimene. Kuigi ta kasvab väga kiiresti ja Eestis tema kasvukiirusele võrdset taime ei leidu, ei ole ta just kõige sobivam taim meie kliimasse, sest ta armastab meie suvest soojemat aastaaega ja väiksemgi öökülm võib talle liiga teha. Oma algkasvukohas võib see taim kasvada isegi kuni 6 meetri kõrguseks ja annab väga palju terasid. Kuigi maisi vars on tugeva kepi jämedune, kuulub ta siiski kõrreliste hulka. Maisi eristab meie teistest teraviljadest see, et tema viljapea ei kasva harjumuspärases kohas kõrre otsas, vaid hoopis lehekaenlas. Neid on sellel taimel isegi mitu. Maisi
Kui soo-osi tungib karjamaale, on ta seal juba kirjeldatud ohtlikuks mürktaimeks. Kui aga risustab inimeste söögipõldu, siis on temast väga tülikas lahti saada. Osa tema pikast ja rohkesti harunevast risoomist asub sügaval mullapõues. Kui nüüd inimene tõmbabki meetripikkuse "osjajuurika" mullast välja, siis mõni tükike jääb temast ikkagi alles ning peagi rohetavad mullapinnal uued võsud. Kõigile põldudele see taim siiski ei tungi. Tema kasvukohas peab olema tavalisest rohkem niiskust. Looduses on ta niiskete niitude ja soostunud metsade, isegi soode ja veekogude kaldaalade taim. Ta ei kasva aga kunagi nii suureks kui konnaosi, jääb ikka vähemalt poole väiksemaks. Ka hambakestena säilinud lehekesi varre sõlmekohtade ümber on tal vähem. Neid on soo-osjal 6 kuni 10. Need lehejäänused on eriti hea määramistunnus veel seetõttu, et neil on lai valge kilejas ääris
Vakuoolid Ehitus membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad rakumahla, muutuvad elu jooksul (väikesed vakuoolid ühinevad omavahel suureks tsentraalvakuooliks) Koostis vesi, toitained, jääkained, suhkrud, happed, mõruained, mürgid, pigmendid Ülesanded: 1) Turgori tekitamine (raku siserõhk), annavad kindla kuju 2) Leviku soodustamine 3) Varuainete kogumine ja säilitamine 4) Kaitse (mõruained) Taime siserõhk on turgor. Veepuudusel kasutab taim ära vakuoolides oleva vee ja taim vajub longu, sest vakuooli siserõhk langeb. Taime vette pannes läheb vesi uuesti vakuoolidesse ja turgor taastub. Alkaloidid aluseliste omadustega keemilised ühendid, moodustavad sooli, mürgised Antotsüaanid looduslikud värvipigmendid, annavad taimeosadele värvused
· Rõhk · Kommensalism- +/0, üks pool ei tee midagi, ei · Tuul head ega halba · Sademed · Parasitism- +/0, üks pool saab kasu · Õhuniiskus · Kisklus- +/-, (+/+ tasakaalustab saakloomade · Mulla niiskus arvu) · Herbivooria +/-(loom ja taim, taimele kahjulik, kuna ta hävineb), +/+ kui loomad aitavad taimel paljuneda nt seemnetega. · Konkurents- -/-, mõlemale poolele kahjulik. 2. Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada? Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda.
4. Rahvus Rahvuslill Rukkilill on 1968. aastast Eesti rahvuslill. Taim kasvab sagedasti viljapõldudel. Pealevila on Euroopa ja Põhja-Ameerika, kuid kasvab ka mujal. Eestis on ta arheofüüt. Seoses intensiivpõllunduse ja herbitsiidide kasutamisega on ta arvukus Eesti looduses oluliselt vähenenud. Tuntud ka ravimtaimena: tema äärisõite leotist kasutatakse silmakompressideks. Rahvameditsiinis on õite viina- või veeleotist kasutatud köha- ja palavikuvastase vahendina. Taim sisaldab rikkalikult C-vitamiini, seemnised õli. Õitest saadakse ka sinist värvi. Mitmeid vorme kasvatatakse aedades ilutaimena, eriti suuremate rühmadena. Sobib lõikelilleks. Looduslikult kasvab meil umbrohuna viljapõldudel. Rahvuslind Suitsupääsuke on alates 26. septembrist 1962 Eesti rahvuslind. Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. Kehapikkus on 1922 cm. Sulestik on ülalpool sinkjasmust, metalse läikega, kõhupool on valge (mõnel alamliigil ka punakas).
· Palmilaadsete sugukonna kookos palmi perekonna ainus liik. · Kuni 30 m kõrgune · Lehed kuni 5 m pikkused ja 2 m laiused · Vili on kookospähkel · Õitsemisest kuni vilja valmimiseni kulub 9 kuni 11 kuud · Levinud peaaegu kogu troopikas. KOOKOSPALMI KASVATAMINE · Väga soojanõudlik taim · Võib kasvada veepiiri ääres, ei saa kasvada ilma sagedase niisutamiseta. · Põua puhul uued lehed ei avane ja vanad lehed kuivad ära.
Suri 29.11.1946 Tallinnas Kirjaniku foto Ürgelemendid Algusen polnud sõna — oli joon. Polnd harmoonilist kõla — oli toon. Maakera vettinud risu peksis torm, polnud väärtuslist sisu — oli vorm. Oli mõõdetav keha, kontuuritu hing, — sõõr, millel unustet teha ümbritsev ring: Lehvis vee pääl kurvana looja vaim, ei pakatanud urvana klorofülliline taim. Oli algusen antud vaid kest — õudne ruum, ilma lõi jumalik zest — tahtmine kuu Kasutatud materjalid http://www.histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=280&lang=est http://g2.nh.ee/images/pix/teatrilaval-omandab-johannes-vares-barbaruse-naojooned- indrek-taalmaa-66914526.jpg Tänan kuulamast
Osad: · kambrium- uute rakkude teke · korkkude- katabkaitseb · säsikiiredvaruainete transport · säsivaruained · korp- surnud rakud · niineosa- laskuv vool (vesi+ orgaanilised ained) · puiduosa- tõusev vool (vesi+ mineraalained) Leht Lehtedes toimub fotosüntees, mis on taime elutegevuse põhialus. Läbi lehtede aurub vesi, mis paneb taimes vee ülespoole liikuma. Leheroots- hoiab lehte päikese suhtes sobivas asendis. Lehelaba- taim saaks võimalikult palju valgust. Leherood- lehti läbivad juhtkimbud, mida mööda liiguvad vees lahustunud ained. Lihtlehel on vaid üks laba, mis terve või lõhestunud, kuid liitleht koosneb mitmest väikesest lehekesest. Lõhe roodumine näitab, mismoodi päiknevad rood lehes.
Lina- ja Kanepikiud Linakiu ajaloost Lina on kasvatatud juba väga kaua, vanimate leidude vanuseks on umbes 10000 aastat ning need on seotud kalapüügiga. Eesti aladel on lina kasvataud umbes 3000 aastat. 18. sajandi teisel poolel oli linakiud eriti hinnatud. Linataimest Kiulina on enamasti 1 meetri kõrgune taim, mille vars hargneb ainult ladvaosas ja kupraid on vähe. Linakiu saamiseks kasutatakse ainult taime niinosa. Linakiu Omadused Lina kiud on: kõige tugevamad taimsed kiud niiskena tugevam, kui kuivana kollakast kuni vallika värvuseni vähe elastne venib vähe imab hästi niiskust laseb hästi õhku läbi juhib hästi soojust Linakiu Kasutusalad Linakiudu kasutatakse: madratsite katteriidena igapäeva riiete valmistamiseks
Kliimast põhjustatud sümptomid kahe taimeliigi näitel Taimeliik Liigniiskus Kõrge Liigne valgus Kasutatud temperatuur või kõrge kirjandusallika(d)s kiirguse intensiivsus 1.Jugapuu Kasvupinnas Jugapuu on Kõrvetava http://bio.edu.ee/taim Taxus baccata peab olema vett soojalembene. päikese eest ed/okaspuu/jugapuu.h läbilaskev, mitte Liigse külma tuleb tm seisev. Ei talu korral tõmbuvad jugapuud liigniisket okkad nö kaitsta, kasvukohta, krimpsu. vastasel juhul kuid soovib liigset võrdlemisi ...
Nikotiin Kristiina Moosel 11.B TKoG Leidumine Maavitsaliste sugukonna taimedest Tubakast eriti Samuti ka tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast Levinud ka kookospõõsa lehtedes. Saamine Kopsude kaudu suitsetamisel Imendub ka maost ja nahalt Mingil määral ka limaskesta kaudu Omadused Potentne närvimürk Stimulant Õlitaoline värvuseta mõru vedelik Lahustub kergesti Kasutamine Lisatud putukamürkidele Tubakatoodetes Psühhoaktiivse ravimina Ajaloost Kasvatati Ameerikas enne eurooplaste saabumist Indiaanlaste püha taim/ravim vms, mida kasutati väga palju rituaalsetes toimingutes. Hiljem õppisid ka kolonistid suitsetama Muutus Euroopas populaarseks Mood levis kiiresti Toime inimestele Tekitab kergelt harjumust Kantserogeensed efektid Piirab keha võimalust hävitada vähi rakke Ei tekita vähki tervetes rakkudes 50mg veres tapab TÄHTIS! Tubakas on ainus legaalselt tarvitatav pr...
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid
Hõbepuuhekki pügatakse tavaliselt üks kord aastas. Kärpimisel tuleb arvestada, et tugev tagasilõikus stimuleerib kasvu. Seega kui on vaja mingi oksa kasvuhoogu pisut pidurdada, on mõistlik kärpida natuke. Ümberistutamisel tuleks umbes kolmandik okstest välja lõigata ja ülejäänud oksi umbes kolmandiku võrra kärpida. Kärpimist on soovitav teha peale õitsemist, kuid ettevaatlikult, et mitte vigastada noori võrseid. Kuna taim ajab ohtralt juurevõsu, siis tuleb seda igal aastal eemaldada, muidu tekib laienev võsa. Liiga palju kasve sunnib üksikuid varsi kiiresti pikkusesse kasvama ja vajaliku jämeduse puudumisel murduvad uued varred kergesti. Peale tugevat tagasilõikamist on soovitatav väetada. Täiskasvanud põõsas tavatingimustes kastmist ei vaja. Läikiv hõbepuu on tundlik seenvähi suhtes. Haigestunud võrsed surevad välja, surnud koorele tekivad oranžikasroosad
Adeliivatee . Liivatee toidutaimena Teed toiduna kasutades valmistatakse ta lahjemana, st 1 tl ürti 1 kl keeva vee kohta. Sobib hästi kuumana õhtusöökide juurde kui ka külmana soojadel suvepäevadel. Oma tugeva ja aromaatse maitsega on ta kasutusel toitude maitsestamisel, eriti liialdada ei tohiks suurte kogustega. Maitseainena sobib eeskätt liha-, kala- ja kaunviljatoitudele, on estragoni kõrval tähtsaim taim prantsuse köögis. Vahemeremaades hõõrutakse kalu enne praadimist kuuma õli sisse kastetud aed-liivatee oksaga. Kala ja liha paneerimisel segatakse jahusse aed-liivatee pulbrit. Väikeses koguses lisatakse aed-liivateed salatitele, suppidele, porgandi- ja seenetoitudele, hapendatavaile kurkidele, marinaadidele, aroomiäädikatele (oksake õitsvana äädikapudelis - dekoratiivne). Rohkesti kasutatakse kala-, liha- ja likööritööstuses. Puitunud varred sobivad grillipuiduks.
päeva Kasvatavad ainult üles 1 poja Kohastumused Võimas ja tugev nokk, et puuvilju süüa Kummiviigipuu e. Kummipuu Ficus elastica Pildid Iseloomulikud omadused 20-25 m kõrge Pikergused suured tumedad nahkjad läikivad lehed Tema piimmahl sisaldab 18-20% kautsukit Lehed on 10-35 cm pikad ja 5-15 cm laiad Levila India rannikualade dzungleis Viljumine Kahekojaline taim Annab saaki 3 korda aastas: kevadel, suvel ja sügisel Viigimarja valmimiseni kulub50-90 päeva Kohastumused Lehed on kaetud vahakihiga, et hoida vett Kasutatud kirjandus Maailma viljad II Loomade elu: Linnud www.google.ee
paljuneb suguliselt või mittesuguliselt 7.kasvab ja areneb 8.vananeb .. sureb küsimused: 1.Miks uuritakse bioloogias molekule, kuigi nad pole elusad? 2.Too 3 näidet organismi reageerimisest keskkonnale. 3.Too 3näidet eluavaldsute seoste kohta. vastused: 1.Molekulaarne tase on eluslooduse esmane organiseerituse tase.Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel. 2. 1) Inimese silmapupillid eredas valguses ahenevad. 2) Kingloom ujub vette sattunud soolakristallist eemale. 3) Taim pöörab oma lehed valguse suunas. 3. 1) Tänu sellele, et elusolend omab ainevahetust, saab ta kasvada ja areneda. 2) Kui organism kasvab, tuleb rakke juurde. 3) Ainevahetus saab toimida ainult püsivas sisekeskkonnas.
kuuluv taimeliik. Taime võib leida puisniitudel ja segametsades. Laialehine neiuvaip on Eestis III kategooria kaitsealune liik. Soo-neiuvaip (Epipactis palustris) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik. Soo-neiuvaip on 2050 cm kõrge Lehed on pisut renjad teravatipulised. Õied ripuvad varrel hõreda, pisut ühekülgse kobarana. Soo-neiuvaibal on mullas pikkade sõlmevahedega risoom, mis harunedes üha uusi taimi kasvatab Õiekattelehed on valged ja punakad. Taim õitseb juulis, üksikuid õisi leidub veel augustiski. Soo-neiuvaip on putuktolmneja. Teda tolmeldavad herilased. Tolmeldatud õitest arenevad sügiseks rippuvad seemnekuprad. Soo-neiuvaip eelistab kasvamiseks lubjarikka mullaga niiskemaid kasvukohti ja on eriti iseloomulik lubjarikastele madalsoodele. Veel kasvab ta soistel niitudel, järvekallastel ja teistes inimtekkelistes kasvukohtades. Kasvada saab soo-neiuvaip vaid seal,
Multsitud istandikus peab harima ainult vahekäike. Sobivaim aeg vaarikaistanduse rajamiseks on kevadel või sügisel. Sobivaim kasvutihedus on 5-6tugevat vart jooksva meetri kohta. Istandusest tuleb välja lõigata katkised, haiged ja saaki kandnud varred. Vaarika istandikku harvendatakse varakevadel. Vaarika liikidest kõige tuntum on aedvaarikas ja tuntakse veel pamplit ja vamplit. Maasikas on rohtne maa-aluste vartega ja risoomiga [?] taim. Maasikas kuulub roosõieliste sugukonda. Maasikal on [?]. Maasika lehed on [?]. Võsund on maasika vegetataiivse paljunemise organ. Maasikat paljundatakse tütartaimedega. Maasikas õitseb [?]. Maasika õied on enamus sortidel [?]. Maasika viljaks on [?]. Maasika vili valmib [?]. Maasika istanduse rajamiseks on sobivaim aeg [
Mais Mais (Zea mays) on taim kõrreliste sugukonnast. On levinud teravili. Maisi kultiveerimine Mais kasvab kuni kuue meetri kõrguseks ja annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Maisi kultiveeritake maailmas laialdaselt. Kaalu Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt
Turgor-vakuoolides on lahustunud ainete kontsentratsion kõrgem kui ümbritsevas keskonas,nendes tekib Osmootne rõhk,avaldab survet tsütoplasmale kui rakumembranile ja kestale.mitokonder- rakutuum-plastiidid Toimivad iseseisvalt,oma dna,2 membrani,oma ribosomid.aktivne transport-klub energiat trnsport valkude Vaheliste kanalite avamises ja sulgemises.fagotsütoos-raku õgimine.pinatsütoos-raku joomine.kromosoom Arv ja kuju ei muutu liigi piires.46,32 paari-homoloogilised kromosomid-sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.põhiseisukohad-uus rakk alguse olemasolevast jagunemise teel,ehitus ja talitlus koskõlas kõik organismid rakulise ehitusega.loomarakk-tsentrosoomid-xsilinder tsentriool.tsütoplasma-seob tervikuks karüoplasma,tuumasisene rna,dna.rakutuum-reguleerib protsesse.rakumembran- fosfolipidid,valgud.tpvõrgu ribosomid-valkude süntees.lüsosoom-membraniga põiekesed,lõhustatakse aineid.golgi kompleks- valkude tötlemine,pakimi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
