10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MariellM
Õppematerjali autor
Puuvillast lõnga kasutatakse heegeldamisel ja kudumisel. Paljud kangad koosnevad ainult puuvillast, kuid puuvill võib ka olla teiste materjalidega segatud, näiteks kunstsiidi või polüestri puhul. Lisaks rõivatööstusele kasutatakse puuvilla kalavõrkude, kohvifiltrite, telkide, püssirohu, puuvillapaberi valmistamisel ja raamatute köitmisel. Eestis on oma puuvillatööstus Kreenholm, mis rajati 19.sajandi teisel poolel. Lina on kasvatatud juba väga kaua. Vanimate leidude vanuseks on umbes 10000 aastat ja need on seotud kalapüügiga. Ka muumiad olid Vana-Egiptuses mässitud linase kanga ribadesse. Eesti aladel on lina kasvatatud umbes 3000 aastat. 18 sajandi teisel poolel oli linakiud eriti kõrgelt hinnatud. Lina on üheaastane rohtne taim, mille varred on sirged, peenikesed ja siledad, paljad, kuni 60cm kõrged. Lehe pikkus on umbes 35-40 mm, laius on 2-4,5 mm. Lehed on kujult süstjad,
Osula 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................... 3 1.LINA.................................................................................................................................................... 4 1.1. LINA AJALUGU EESTIS.................................................................................................................... 5 1.2. LINA LEVIK JA KASVUKOHT.............................................................................................................. 5 1.3. LINA KASVATAMINE......................................................................................................................... 6 1.3.1. AGROTEHNIKA.....................................................
......................................................4 3. Kiudude jaotamine..........................................................................4 · Looduslikud kiud................................................................4 - Taimsed ehk tsellulooskiud.....................................4 - puuvill...............................................................4 - lina.....................................................................5 - kanep.................................................................5 - ramjee................................................................5 - dzuut.................................................................5 - sisal.............................................................
enda ümber kookoni kerivad 4. Kui siidi tahetakse, siis leotatakse kookoneid kuumas vees. Kui röövik saab areneda, siis 10-15 päeva pärast rebib end kookonist välja uus liblikas. 5. Seejärel keritakse niit lahti. 6. Seejärel kedratakse mitu toorniiti kokku. 1.3 Taimsed kiud Taimseid kiude võib saada nii taimede vartest, lehtedest ja viljadest. Kõige rohkem kasutatakse maailmas taimsetest kiududest puuvilla kiudu. Meil kasvatatakse lina. Peale nende on veel tuntud kanep, sisal, ramjee, dzuut, kapok, jute jt. Eestis on püütud riiet teha ka nõgesest ja turbast. 1.3.1 Puuvill Puuvillast on rõivaid tehtud juba väga ammu. Mehhiko haudadest on leitud selle kohta tõendeid, mis on umbes 7000 aastat vanad. Kasvatama hakati puuvilla umbes 6000 aastat tagasi Indias, seejärel ka Egiptuses ja Hiinas. Kuni 19. sajandini oli puuvill luksuskaup. Puuvilla saadakse puuvillapõõsa vilja, kupart ümbritsevatest puuvillakiududest
Puuvill maksab tervise ja hariduse eest ning aitab ehitada maju ja koole. Väikeste puuvillakasvatajate olukord üle maailma on täbar. Puuvilla hinnad on äärmiselt kõikuvad ja USA ja Euroopa Liidu ja Hiina puuvillatoetuste ja dumping poliitika tulemusena on maailmaturu hind langenud 20%. 2002. aastal jõudis puuvilla hind maailmaturul 30 aasta madalaimale tasemele. LINA Lina ehk harilik lina kuulub linaliste sugukonda. Lina perekonnas on umbes 200 taimeliiki, mida võib leida kogu maailma paras- ja subtroopikavöötmest, peamised keskused asuvad Põhja-Ameerika edelaosas ja Vahemere piirkonnas. · LINAKIUDU SAADAKSE LINATAIME VARREST · LINA KASVAB KA EESTIS · LINAKIUD ON HELEKOLLANE VÕI HELEHALL · LINAST TEHAKSE KLEIDIRIIET, VOODIPESU- JA KÄTERÄTIKURIIET, NIITI, NÖÖRI · KERGESTI PESTAV · VASTU IHU KÜLM · IMAB HÄSTI NIISKUST
uued erinevate omadustega materjalid. Enamasti lisatakse puuvillale polüester- ja polüamiidikiude. Need sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust, näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini. Kanga elastsuse suurendamiseks lisatakse sellel elastaani. [10] Linane Lina on vanim taimne kiud. Seda hakati kasvatama õlirikaste seemnete pärast, kuid seejärel õpiti linataime varrest linakiudu eraldama, mida kasutatakse riiete valmistamiseks. Lina perekonnas on umbes 200 taimeliiki, mida võib leida paras- ja subtroopikavöötmest. [5] Linane on inimese organismile kõige sõbralikum materjal. Sile pealispind ei tõmba mustust ligi ning on niiskust reguleeriv. Lina imab niiskust kiiresti ja ka kuivab kiiresti. Materjal on nahal mõnusalt jahe ja värske. Linane on samuti väga vastupidav ja antistaatiline tekstiil. Kui linast teiste kiududega segada, siis paranevad kanga kandmis- ja hooldamistingimused
Kiudained Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse: Looduslikeks kiudaineteks Tsellulooskiud (taimsed) puuvill, lina, kanep Valkkiud (loomsed) vill, siid Tehiskiudaineteks lähteaineks looduslikud polümeerid (tselluloos) tehissiid Sünteeskiudaineteks lähteaineks väikese molekuliga ained (naftasaadused), millest valmistatakse polümeerid polüamiidkiud (nailon, kapron), polüesterkiud (lavsaan), akrüülkiud. -1-
Pruune kiude saadakse täiesti küpsetest kookospähklitest ning see on paks tugev ja suure kulumiskindlusega. Antud kiust valmistatakse tavaliselt matte ja harju. Küps pruun kookos kiud sisaldavad rohkem lingiini ja vahem tselluloosi kui lina ja puuvilla kiud, mis teeb selle tugevamaks, kuid vähem painduvaks. Valge kookose kiud kogutakse kookospähklitelt enne, kui nad on küpsed ehk on värvilt valged või helepruunid. Kiud on sujuvamad ja paremad, kuid nõrgemad. Kedratud lõnga kasutatakse mattide ja köite valmistamisel. Kookoskiud on suhteliselt veekindel ja on üks vähestest looduslikest kiududest, mis ei kahjustu merevees. Pruuni kookoskiu töötlemisel kasutatakse värsket vett ja valge kookosliu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid