Need on eosed mis tekivad nelja kaupa ühes rakus. Suguline protsess on väga keeruline ning suuresti varieeruv. Talluse harude tippudes olevates anteriidides arenevad liikumisvõimetud isassugurakud. . Viljastumine saab aset leida ainult vees. Munarakud arenevad pudeljas kujuga emassuguorganis. Pärast viljastumist ei jää sükoop puhkeolekusse vaid areneb edasi. Erinevatel vetikarühmadel toimub see erinevalt, kuid arengu lõpp- produktiks on kõigil karpospoorid. Nendest kasvab lõpuks uus taim. 10. KÕRGEMAD TAIMED kõrgematest taimedest esineb Läänemres merihein, penikeel, hanihein, heinmudad, pilliroog, kõrkjad jt. Kõrgemad taimed piirduvad tavaliselt madalate riimveeliste lahtedega. Ainsana tungib kaugemale avamerre marihein. See rohekas taim kasvab enamasti Taani vetes, kuid meil võib teda tihedamini kohata Saare- ja Hiiumaa ümbruses. Leviku põhjapiiriks on Ahvenamaa. Põhja lahes merihein puudub, Soome lahes esineb kohati ja paljuneb enamasti vegtiivselt
Sümbioos- on vastastiku kasulik kooselu + + Kommensalism- suhe kahe liigi vahel, kellel selles suhtes ühel on Kasu, teisele neutraalne + 0 Parasatism- suhe peremehe ja parasiidi vahel - + Kiskus- on suhe kiskja ja saaklooma vahel + - Herbiooria- on taim toidulis + - Konkurents- on mõlemale liigile kahjulik. Vastastikku piirav kooseluvorm - - Eristadakse kasvavaid, kahanevaid ja stabiilseid populatsioone. Kui sündivus ja surevus on tasakaalus on populatsioon stabiilne. Kui sündvus ületab surevuse on populatsioon kasvav . kahanev populatsioon on kui sündivus on väiksem surevusest. Populatsioonide arvukust mõjutavad kliimategurid, toitumussuhted, haigused.
*taliuinakus on karu ja mäger-juhuslike asjaolude tõttu võib see katkeda Ökoloogilise teguri toime organismidele: *sõltub teguri intensiivsusest ja org. omadustest *kujutatakse graafiliselt *temp. intensiivsust mõõdetakse kraadides, selle toimet hinnata taime arengu või ainevahetuse intensiivuse järgi Alumine taluvuslävi- nim. ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille alanedes org. areng seiskub ning siis hukkub.(kasv pidurdub 4kraadi juures ja madal temp.püsib siis taim hukkub.) Ülemine taluvuslävi- nim. ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille tõustes org areng peatub. ( ülemine taluvuslävi on 40kraadi) Ökoloogiline amplituud- nim. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku,milles org. saab areneda (alumise ja ülemisetaluvusläve vahepeale jääb) Ökoloogilise teguri optimum- nim.teguri intensiivsust,mille toime on org.arengule kõige soodsam. Organismidevahelised suhted Biootilised ökoloogilised tegurid- nim
Raku (ja seeläbi kogu organismi) varustamine energiaga; 2. Raku varustamine paljude biosünteesiradade lähteainetega. Hingamine toimub kõigis elusorganismides, eri tüüpi organismide hingamise mehhanismis on vaid mõningaid varieeruvusi. Hingamisel saadud energia kasutamne: Energiakasutuse võib jaotada 2-ks: 1. Kasvuprotsesside tagamine; 2. Juba olemasolevate rakkude eluprotsesside säilimise tagamine. Transpiratsioon Mõiste ja tähtsus. Ainult mõni protsent sellest veest, mida taim mullast juurte kaudu omastab, kasutatakse ära tema elutegevuses või jääb taimesse. Peaaegu kogu taime sisenenud vesi aurub välisõhku (põhiliselt lehtedes). Vee füsioloogiliselt reguleeritud aurumist taimest nim transpiratsiooniks. Füsioloogiline regulatsioon tähendab, et transpiratsiooni intensiivsus on taime füsioloogiliste protsesside poolt muudetav (reguleeritav), mitte aga ei ole ainult füüsikaline protsess, nagu on vee aurustumine vabalt veepinnalt. Vee aurumine
Vakuoolid Ehitus – membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad rakumahla, muutuvad elu jooksul (väikesed vakuoolid ühinevad omavahel suureks tsentraalvakuooliks) Koostis – vesi, toitained, jääkained, suhkrud, happed, mõruained, mürgid, pigmendid Ülesanded: 1) Turgori tekitamine (raku siserõhk), annavad kindla kuju 2) Leviku soodustamine 3) Varuainete kogumine ja säilitamine 4) Kaitse (mõruained) Taime siserõhk on turgor. Veepuudusel kasutab taim ära vakuoolides oleva vee ja taim vajub longu, sest vakuooli siserõhk langeb. Taime vette pannes läheb vesi uuesti vakuoolidesse ja turgor taastub. Alkaloidid – aluseliste omadustega keemilised ühendid, moodustavad sooli, mürgised Antotsüaanid – looduslikud värvipigmendid, annavad taimeosadele värvused
LIIGESEHAIGUSED Tänapäeval tuntakse umbes 120 liigeste, liigeselähedaste kudede, luude ja sidekoe haigust, mida uurib reumatoloogia. Neid haigusi ühendab muutliku iseloomuga valu liigestes ja luudes. Iga viies inimene maailmas põeb mingit liigeshaigust. Liigesepõletikele on iseloomulik, et liigesed on just varahommikul paistes, valusad, ei liigu hästi, sest öösel kogunes neisse põletikuline tursevedelik. Liigesvalu võib esineda näiteks tavalise viirushaiguse,gripi korral, samas aga võib olla tegemist tõsise pidevalt süveneva, liigeseid muundava, lõpuks invaliidistava liigeshaigusega. Liigesvalu võivad põhjustada ka ülekoormusest või traumadest tekivad ajutised liigesekesta, kõõluste, lihaste paiksed põletikud, kusjuures liiges ise ei pruugigi olla haige. Kõige levinum iseenesest tekkiv, täpselt teadmata põhjusega hulgiliigesepõletik on reumatoidartriit. Reumatoidartriidi täpne tekkepõhjus ei ole tänas...
tsentrosoomist. aine kaheks seenerakk Koosnevad võrdseks osaks valgu molekulidest. Vibur Koosneb Liikumine kontakteeruvates t valkudest Rakukest Seenerakukest Kaitsta ja ainete Taim, seen kitiinist, transport taimerakukest tselluloosist Vakuool Ümbritsetud Vakuoolide Taimerakk membraaniga ühinemisel- tsentraalvakuool , sisaldab eriaineid
5.2 Enamasti kivimite murenemisest saadud muld sisaldab vähe taimseid ja loomseid materjale. Kuna ilmastik on liiga kuiv siis vähesed taimsed ja loomsed bakterid ei lagune huumuseks. (1.) 5.3 Viljakus on halb. Mulla pinnale ladestub rohkesti soola ja selletõttu on viljakus halb ja huumust pole ka palju. (1, 7.) 6. Taimestik 6.1 Peaaegu kõik taimed elavad looduslikult. (2.) 6.2.1 Aafrika kõige pentsikum kõrbetaim on Namibi kõrbes kasvav Velvitsia. Saksa botaaniku järgi nime saanud taim on okaspuude kauge sugulane. Taim on vaid umbes meetri kõrgune ja tal on lamedatipuline tüvi ja kaks lintjat lehte, mis kasvades lõhenevad ja koolduvad. Need lehed on sama tugevad kui puit ning vananedes need luituvad ja muutuvad pahklikuks. Velvitsiad kasvavad äärmiselt aeglaselt ja võivad elada rohkem kui tuhande aasta vanuseks. Taimel ei ole õisi, sest ta paljuneb käbide abil. Ta kasvab vaid ühes paigas Namibi kõrbe südames kruusastel väljadel. (4.)
30.september.2010 Kodumaa looduse elust Lugemik 3.klassile Sellest raamatust võivad noored lugeda palju huvitavat ja õpetlikku meid ümbritseva looduse elust. Ja kui me hästi tunneme looduse elu, siis võime veelgi paremini kasutada loodusvarasid, võita loodust ja teda oma teenistusse panna. Kui läheneb talv jäävad taimed talve ootele. Taim ei saa põgened küla eest. Ta eel lendab põhjatuul- toob häda ja surma. Niisuguseid taimi, mis alles teisel suvel õitsevad ja seemneid kannavad, pole sugugi vähe. Neid nimetataksegi kaheaastateks. Tulid esimesed külmad, kuid võilille lehed on elusad, rohelised.Tema lehed on kevadel valmis tööks juba siis, kui teised taimed ajavad alles esimesi lehti ja puudel puhkevad pungad. Metsas ei seisa männike üksinda, ta kõrval sirguvad teised puuksesed, nooremad
ning on tihedalt lehistunud. Majoraan Kuni 50 cm kõrgune rohttaim, Roheline Sobib suppidesse, pajaroogadesse, hautistesse ja ovaalsete lehtedega. eri tüüpi vorstidesse. Salatkress Taime kõrgus 30-60 cm. Taim ise on roheline aga ta Sobib lisada suppidesse, valmis kala-, liha- ja Kergesti murduvad. varred on kollakat värvi köögiviljatoitudesse, kui kuumutamata- LEHTKÖÖGIVILJAD Fariza Imanova
kuivatamiseks ja kasutamiseks lillekompositsioonides. Esinduslik hübriidne laugusort ´Purple Sensation´ Püvililled Püvililled on väga dekoratiivsed. Eesti aedades on enam levinud harilik püvilill, mida kutsutakse ka keisrikrooniks. Kuldne linnupiim Kuldne linnupiim on Lõuna-Aafrikast pärit sibultaim, millel on väga kaunid kellukese sarnased õied. Õisi võib taimel olla 5-20. Taim on mürgine! Aitäh vaatamast :) Harilik mesitäht Harilik mesitäht õitseb märtsis kahvatusiniste õitega, kõrgus on 12 cm. Kasvab hästi igal pool, kus on päikest. Lehed lõhnavad küüslaugu moodi. Harilik lohevõhk Harilik lohevõhk on küllalt talveõrn püsilill. Meie kliimas eelistab päikest, lõunamaal talub ka varju. Leichtlini preeriaküünal Kõrgus 40-90cm, üle 5cm läbimõõduga
peavad nad palvetades oma juuksed kinni katma Pühad Ethioopia jõulud - 7. jaanuar Haile Selassie I Jamaica-visiidi aastapäev - 21. aprill Haile Selassie I sünniaastapäev - 23.juuli Marcus Garvey sünniaastapäev - 17. august Etioopia uus aasta - 11. september Haile Selassie I kroonimise aastapäev - 2. november Muusika Rahvusmuusika - Nyabingi 19.saj. gospelmuusika+Aafrika trummid Trummide saatel skandeerides jõutakse kõrgemale vaimsele tasemele Kanep ja rastapatsid Tarkuse taim Müstilised kogemused Rastapatsid - dreadlocks ehk õudupatsid Juuksed on nende tugevus ja uhkus Loomulikkus Reggae Tänapäeval väga tihedalt rastadega seotud Levis tänu Robert Nesta “Bob” Marley’le Ital toit Ital -> vital - eluline Välditakse soola, suhkrut, verd, alkoholi, õli, piima, suhkrut ja ka kohvi Toitumistavad sarnanevad juutide omadele Puhtus ja tervislikkus Tehes viga teistele, kahjustame ka iseend Aitäh kuulamast :) Kasutatud materjalid http://www
C.mõlemat moodi 9. Kui sind hammustab TSETSEKÄRBES ...... A.jääd sa kauaks magama B.hakkad täiest kõrist naerma C.hakkad ohjeldamatult sööma 10. Kui vanaks elab hobune ? 11. Su piss muutub punaseks kui oled söönud ...... A.paprikat B.punast kapsast C.punapeeti 12. Kes ma selline olen ? Mul pole juuri ,vart ,õisi ega lehti ,aga ma olen ometi taim . Ma elan vees Ma võin olla roheline ,pruun või punane . 13. Selle puuviljaga Tais metroosse ei lasta .Miks ? A.sest ta torgib B.sest ta haiseb C.sest ta võib plahvatada 14. Õige või vale ? SA KASVAD MAGADES . 15. Kui palju tatti tekib su ninas iga päev ? A.mõni piisk B.üks klaasitäis C.neli klaasitäit 16. Mitu last oli kõige lasterikkamal emal
· Vesipiip SUITSETAMISE AJALUGU · Suitsetamine on ~150 000 aastat vana · Esimesed suitsetajad piiputõmbavad Maia preestrid · 1492.a. avastas Columbus piipu suitsetavad indiaanlased · 16181648 sai tubakas tuntuks terves Euroopas · Eesti talupojad hakkasid varakult tubakat kasvatama · Kasvatati kanget mahorkat TUBAKAS NING SELLE KOOSTIS : · Tubakas - taim , kes kuulub maavitsaliste sugukoda · Tubaka perekonda kuulub ~100 liiki · Inimese poolt kasutatavad : - Vääristubakas - Mahorkatubakas · Sisaldab ligi 4000 erinevat keemilist ühendit · Selles leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid TUBAKASUITSUS SISALDUVAD AINED VÕIB RÜHMITADA JÄRGMISELT: · Vähki tekitavad ained · Sõltuvust tekitavad ained · Valgeveresust tekitavad ained
ringluse Kui puuduksid lagundajad, kattuks maa laipade ja taimejäänustega Energia Ökosüsteemis päikesekiirguse näol Organismid kasutavad toidus olevat energiat elutegevuseks ja kasvamiseks Energiavoog on ühesuunaline Toitained ringlevad tsüklites läbi tootjatarbijalagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Toiduahel Selle kaudu on organismid omavahel seotud Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taim ja loomtoidulised loomad (heterotroofid) Nt. leht lehetäi lepatriinu tõuk lehelind kodukakk pähkel orav nugis kotkas Toiduahelad on omavahel seotud, moodustades ökosüsteemis toiduahelate võrgustiku. Toiduainete ja energia liikumine ökosüsteemis erinevatel tasanditel Autotroofid ja heterotroofid Rohelised taimed ehk autotroofid loovad päikeseenerigat sidudes orgaanilist ainet Nende poolt moodustunud elusainet saavad kasutada heterotroofid
Hallikasrohelised lehed kinnituvad võrsele vahelduvalt. Lehed on noorelt servast ripsmelised. Lillakas-roosad õied kinnituvad 35 kaupa lehtede kaenlas kaheaastasele võrsele. Punased marjataolised luuviljadvalmivad septembris.Näsiniin õitseb aprillis, enne lehistumist.Näsiniin on väga mürgine taim. Kõige toksilisemad on viljad ja oksad. Maikellukene: Taime kõrgus 1240 cm. Risoom on roomav, nöörjas, harunev, asub tavaliselt 78 cm on sügavusel. Juurestik on keskmiselt arenenud narmasjuurestik. need on juurmised,
Kolmas kõrvalvõrse nähtav jne… Staadiumid järgnevad kuni üheksa ja enam kõrvalvõrset nähtav. Seejärel võib kõrsumine ka juba varasemalt alata. Mis täpselt toimub võrsumisfaasis? Taimel kujunevad välja võrsed ja lisajuured (narmasjuurestik). Need omakorda saavad alguse võrsumissõlmest. Võrsumissõlm paikneb 1…2 cm sügavusel. Võrsumissõlm on taimel väga oluline organ, selle viga saamisel taim hukkub. Võrsumise lõpuks on ühest külvatud seemnest kujunenud puhmik. Uued võrsed võivad hakata kasvama külgvõrse alusel moodustunud sõlmedest. Kõrsumise ja loomise faasis võivad jätkuda ka järelvõrsed/hilisvõrsed. Faasi lõpupoole kujuneb võrsumissõlme peal välja ka peaalge. Taime olulised osad võrsumisfaasil Kasutatud kirjandus http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/teraviljakasvatus/kasvufaasid#.Vgl
Ma ei viitsi seda peab julgema lausuda, neid snu ei tohi hbeneda. On tarvis kinkida enesele hetki, mil sa ei tee mitte midagi. Mil sa lihtsalt elad, oled niisama olemas ilma konkreetse sihi vi lesandeta nagu mingi taim vi kass pikesepaistel. Vedeled, juturaamat kes, diivanil, tukastad, loivad mda linna Ld niisama aega surnuks. Lased oma ellu natukene hku, et see ei sarnaneks liialt tellisseinaga. Kas vi ndalavahetustel, kas vi puhkuse ajal. Paljudel inimestel on ju kombeks planeerida oma puhkust tpselt samamoodi nagu tpevigi. Tuleb teha remonti ja harida aeda, klastada suveteatrit, korraldada saunapidu, astuda lbi tkaaslase juubelilt Turismireisil on tingimata tarvis
ATP-MAKROENERGILINE ÜHEND, MIS OSALEB KEEMILISE ENERGIA SARVESTAJA JA ÜLEKANDJA BIOKEEMILISTES REAKTSIOONIDES. FOTOSÜNTEES-KLOROFÜLLI SISALDAVATES TAIMERAKKUDES TOIMUV PROTSESS, MILLE KÄIGUS SAADAKSE PÄIKSEENERGIA ABIL LIHTSATEST ORGAANILISTEST ÜHENDITEST GLÜKOOSI(KÕRVALPRODUKT O2). GRAANUM-KLOROPLASTIS ÜKSTEISEGA KOHAKUTI PAIGUTUNUD TÜLAKOIDIDE KOGUM. KAROTINOID-TAIMERAKKUDES ESINEV KOLLANE, ORANZ VÕI PRUUN PIGMENT. KLOROFÜLL-ROHELINE PIGMENT KLOROPLASTI TÜKALOIDIDES, SEOB VALGUSENERGIAT. KLOROPLAST-TAIMERAKU ORGANELL, MILLES TOIMUB FOTOSÜNTEES MAKROENERGILINE ÜHEND-MADALAMOLEKURAALNE ORGAANILINE ÜHEND, MIS OSALEB KEEMILISE ENERGIA SALVESTAJA JA ÜHENDAJA BIOKEEMILISTES REAKTSIOONIDES(ATP, GTP, TTP). NADP-MAKROENERGILINE ÜHEND, MIS OSALEB FOTOSÜNTEESIS VESINIKU AATOMITE SIDUJANA. PIMEDUSSTAADIUM-KLOROPLASTI VEDELIKUGA TÄIDETUD VAHERUUMIS KOHE PÄRAST VALGUSSTAADIUMIT TOIMUV FOTOSÜNTEESI TEINE ETAPP. STROOMA-KLOROPLASTI SISEMUST TÄITEV V...
puding, mis sisaldab geneetiliselt muundatud maisitärklist; 2. toit on tervenisti geneetiliselt muundatud organism; värske porgand, tomat, mais, soja, raps, teravili; 3. see on saadud geneetiliselt muundatud organismist, kuid tööltemise tagajärjel ei sisalda terveid muundatud geene; näiteks muundatud rapsist valmistatud toiduõli. Tegelikult pole geneetiline muundamine midagi muud, kui uus tase sordiaretuses, et 1. muuta taim taimekahjuritele vastupanuvõimelikseks; 2. tõsta toiteväärtust (suurendada viljakust) 3. saada lahti seenhaigusest 4. suurendada külmakindlust 5. vähendada toiduainete toomiskulusid. Toiduained läbivad väga põhjaliku ohutuse uuringu. Ühe geneetiliselt muundatud taime aretamine, ohutuse hindamine ja toiduaine turuletoomine võtab aega 10-15 aastat. GMO toiduaineid uuritakse niisama põhjalikult nagu ravimeidki. GMO toiduained võivad põhjustada muutusi ökoloogias.
Euroopas kasvab köömen juba kiviajast alates ja juba siis on temaga toitu maitsestatud. Eestlasetele on köömen oluline sellepärast, et ta kasvab päris hästi siinses kliimas, tal on ulatuslik levik ja ka sellepärsta, et teisi maitsetaimi on Eseti vähe. Eestlased on andnud sellele taimele palju nimetusi, näiteks keemled, köemlid, kömmlid, köömred, küümlid jm. Aravatavasti kõik need nimetused on taim saanud saksakeelsest sõnast Kümmel. Tänapäeval puutume köömnetega kokku tavalist leiba süües, kuid vanasti kasutati seda palju rohkemates toitudes maitseainena. Eestis hakati köömneid kasutama rukkipüülijahust tehtud leivale, et tasakaalutada nende magusamat maitset. Eestlastele omastes toitudes kasutati köömneid hapukapsas ja sõiras. Kuna köömned soodustavad seedimist, siis kasutati köömneid rasvase sea-, lamba-, ja linnuliha maitsestamiseks
Abiootiline keskkond Madalsoo vesi pärineb sademetest ja põhjaveest Toitained kanduvad veega kokku, sest madalsoo pind on ümbruskonnast madalam Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks, taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Madalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pH 4,8- 6,5) Veereziim alaliselt veega küllastunud, üleujutatud Taimekooslus Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas. Samblarinne: ...
lõdvestava enesetunde mille l2bi inimesed itsitavad, on lõbusad ja tahavad väga palju teistega rääkida. Kanepi nimetused: Marihuaanas on travka, anasha, smail, rohi, mari, õis ja mant. Hasisis on plastiliin, afganka ja maroko. Kanepist saadavaid mõnuaineid kasutati Hiinas juba 3000 aastat enne Kristust. Just Hiinast arvatakse kanepi levimise algust ja sealt edasi hakkas see levima Indiasse ja sealt edasi Aafrikasse. Kanep on laialt levinud 5-6 meetri pikkune põõsakujuine taim, mis kasvab nii metsikus looduses kui kasvuhoones. Laiemalt tuntakse kahte liiki kanepit India kanep (Cannabis sativa var. Indica) ja Ameerika kanep (Cannabis sativa var. Americana). Marihuaanat kasutatakse ka ravimina. Aastatel 1840 kuni 1900 publitseerisid Ameerika ja Euroopa ajakirjad rohkem kui 100 artiklit Cannabis Indica nimelise rohu (praegu tuntud kui marihuaana)terapeutiliste väärtuste kohta. Seda soovitati kui söögiisu stimuleerijat, lihasrelaksanti,
kaitset. Kõrbes on palju putukaid, ämblikke, roomajaid, närilisi. Neil on suured kõrvad temperatuuri reguleerimiseks. Osad väiksemad loomad ei joo üldse. Tihe karvastik kaitseb päeval kuuma eest ja öösel külma eest. Taimed Namibi kõrbes on üle 600 taime liigi. Paljud neist on väga erilised,ning kohanenud kuivale ja kuumale kliimale. Kõige olulisem taim inimesele on datlipalmid. Inimesed ja inimtegevus Kõrbed on inimesi huvitanud sajandeid. Kõrbes elab neli erinevat inim liiki :Nomaadid,Aborigeenid,Beduiinid ja Busmanid. Kuivad kõrbealad sobivad enamasti rändkarjakasvatuseks. Huvitavad fakdid Namibi kõrbes on aastas umbes 320 päikesepaistelist päeva. Namibia tähendab Nama keeles suurt. Namiibia kõrbes sajab keskmiselt ainult 10 mm sademeid aastas.
identne. Kui paljundame taimi vegetatiivselt,saab klooni. Totipotentsed rakud: rakud,mis võivad areneda ükskõik milliseks koeks,nendest võib areneda terve organism. Taimedel asuvad totipotentsed rakud, kõikide pungade kasvupuhikuks, juuretipu kasvupuhikutes lambiumis,kalluses. Meristeemkude e algkude. Meristeemkoest lõigatakse väike rakkude kogum,pannakse kasvama söötmele,rakud hakkavad paljunema,moodustuvad taimele iseloomulikud koes,kasvab väike taim. Milleks kasutatakse:1) raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiireks tootmiseks. 2)loodusekaitses ühe meetodina hävimisohus taimeliikide kaitses.3) et ei oleks viiruseid. EMBRÜOSIIRDAMINE: seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma/rasestumisvalmis naise emakasse. IMETAJATE KLOONIMINE:1)Embrüonaalkloonimine-on loomuliku protsessi tehnoloogiline teisend. Mitu isendit tehakse embrüost
Fotosüntees on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub fotoaktiivsete pigmentide, näiteks klorofülli kaasabil. Anda taimedele roheline värvus. Seotus teiste organellidega Viljade valmimisel kaob klorofüll kloroplastidest ning mõjule pääsevad kollased või punased pigmendid -- mitmesugused karotinoidid, ning kloroplast muutubkromoplastiks . Kloroplast muutub leukoplastiks siis kui roheline taim satub pimedusse. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kloroplast http://www.slideshare.net/chryssy/taimerakk-ja-seenerakk http://www.annaabi.com/materjal-5432-taimerakk-ja-taimekoed http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/2teema/loodus/taimerakk.htm
mis on vimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. (nt. taimerakk) kude - sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime vi looma organi osa. (nt. epiteelkude ehk kattekude) elundid - on organismide kindlaid funktsioone titev kudedest koosnev talitlusksus (nt. leht taimedel vi sda loomadel) elundkond - krgematel organismidel esinev sama funktsiooniga seotud elundite (organite) kogum. (nt. hingamiseludkond) organism - elav terviklik rakuline ssteem. (nt. taim, seen, loom) populatsioon - kik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitomispaigana hist geograafilist piirkonda. liik - kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioonid. kossteem - isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu ksteisega seotud organismid koos neid mbritseva keskkonnaga. (nt. vesikeskkond) biosfr - elukond on Maad mbritsev elusloodust sisaldav kiht. 3. Elusolendite riigid: Taimed Loomad Seened
suundunud. Leheroodude juurde ilmuvad tumedad laigud. Varred peened ja juurestiku kasv nõrk. Taime areng aeglane, õitsemine hilineb. Liigväetamisel: Lüheneb vegetatsiooni periood, taimed õitsevad enneaegselt. Kväetis ehk kaaliumväetis Miks on vaja kaaliumit? Suurendab taimede veeomastamise võimet ja vähendab H2O aurumist. Kaaliumi puudumisel: seemnete idanevus langeb, taimed haigestuvad kergemini, lehe ääred kolletuvad, lehed kuivavad. Liigväetamisel: Taim närbub, sest on takistatud vee omastamine. Lehed heledad, pruunimate laikudega. Kaltsiumi ja magneesiumi puudusnähud võivad olla tingitud liigsest kaaliumist.
arenenumad ja valmistatud metallist. Oder Oder on üks vanimaid kultuurtaimi. Eestisse tuli oder umbes 4000 aastat tagasi, eestlaste kombestikus oli odral tähtis koht. Jõuludeks keedeti odraputru ja pruuliti õlut. Läbi aegade on armastatud kama, tangu- ja verivorste, ordajahu- ja kruubiputru ning odrakohvi. Suur osa odrast läks ka loomadele söödaks. Oder on lühikese kasvuajaga (olenevalt sordist ja kasvukohast kulub tema valmimiseni külvamisest umbes 80 päeva) üheaastane taim. Oder on väga külmakindel, talub kuiva ja väheviljakat pinda. Põhjamaade tasandike kuivemad tingimused annavad kõva ja valgurikka odratera. Millest saab hõlpsasti valmistada viskit. Odera kõrs on umbes 80 cm. Pea koosneb lülilisest peateljest ja sellele kinnituvatest pähikutest.
väheneb Maitseomadused langevad Keetmisjärgne tumenemine suureneb Kartuli kasvatamine Põllu hooldamine Põllul tuleb teha regulaarset umbrohutõrjet nii, et see ei segaks taime kasvu. Taimi tuleb kaitsta ka erinevate haiguste eest, mis võivad saagi kvaliteeti ja kogust mõjutada. Saagi koristamine Enne koristust tuleb õigeaegselt eemaldada pealsed. Enne pealsete eemaldamist peab taim olema närtsimise ja vananemise faasis. Pealsete eemaldamine kiirendab mugula koore kinnitumist ehk mugula saamist koristusküpseks. Ilmastikutingimused koristuse ajal on väga olulised. Kartuli kasvatamine Kartuli säilitamine Hoidlas tuleb mugulaid esimesel võimalusel kuivatada ventileerides välisõhuga. Hoidla temperatuuri tuleb hoida optimaalse temperatuuri ja niiskuse juures. Kasvatusaastale hinnangu andmine
Eestist on kaetud 50% metsadega. Metsa kasvab 2,2 miljonil hektaril. Eesti metsadest 37% on riigimetsad. Metsa elu hakkab seemnest. Käbi valmib 18 kuud. Märjad käbid peab ära kuivatama kuivatites, seejärel raputatakse käbidest seemned välja. Enamustele seemnetele saab osaks kohene külvamine metsalankidel. Valitud osa seemneid saadetakse puukooli. Puukoolides on õpilasteks seemnetest sirgunud seemikud. Puukoolide mote seisneb selles, et taim saab turvaliselt kasvada ning piisavalt tugevaks saada enne kui ta metsa viiakse ja ta sealses konkurentsis ellu peab jääma. Niimoodi taimi kasvujärjele aidates saab metsakasvataja soovitud raieküpse metsa mitu aastat kiiremini. Metsauuesnduse hooldus seisneb taimede ümbert rohu ära niitmises või maha tallamises, et noorel puul oleks valgust ja õhku. 6-7 aastaselt on puud sellise kõrgusega, et neid saab nimetada metsaks. Selleks, et puu saaks raieküpseks, on vaja 50-120 aastat.
kasutada veel umbes 5 kalebasse tee valmistamiseks. IMEROHI MATE TEE Mate joojad kinnitavad, et see ergastab vaimu, rahustab närve ja kiirendab ainevahetust. Sisaldab palju energiat, vitamiine, mis aitavad pinget vähendada, mineraale, aminohappeid ja antioksüdante. MATE TEE CAMPESINO ANIS MATE TEE PAJARITO MATEIIN Yerba mates olev stimulant. Yerba mates olev mateiin on terve ainevahetuse stimulant. Yerba mate on rasvupõletav taim mateiini tõttu. Põhja Ameerika teadlased arvavad, et mate pinget vähendav stimulatsioon on tingitud suurest vitamiinide, mineraalide, aminohapete ja antioksüdantide sisaldusest. VIDEO http://www.youtube.com/watch?v=DZpouDCgf8E&feature=related KASUTATUD ALLIKAD http://naistekas.delfi.ee/kodu_ja_aed/kook/mate-tervise-ja-sopruse-tee.d?id= http://et.wikipedia.org/wiki/Mate http://naisteleht.ee/node/4191 http://matepood.ee/et/mate-tee-pood/mate-tee-paraguai
KAER suurimad tootajad:venemaa,kanada,poola,usa Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. 2009. aastal toodeti maailmas kokku 23,03 miljonit tonni kaer Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast (Avena sterilis), mis levis algselt umbrohutaimena nisu- ja odrapõldudel (nagu ka rukis). Umbes 4000 aasta vanused kaeraterad on leitud Egiptusest, kuid kaera täpne kultiveerimise algus pole teada.] Tõenäoliselt alustati kaera kultiveerimist Kesk-Euroopas pronksiajal, umbes 3500 aastat tagasi. Kaera kasvatatakse tänapäeval peaaegu kõikjal parasvöötmelises ja subtroopilises kliimas Kaerast tehakse peamiselt kaerajahu, -helbeid ja -kliid. Eestis levinuim kaerast tehtav toiduaine on kaerahelbepuder. Kaerahelbeid kasutatakse ka müslides. Kaerast tehakse ka kaeraküpsiseid, vahel ka õlut. Tehakse ka leiba ja mitmeid teisi teraviljatooteid. Kaer vähendab ...
GMO loomad ja taimed Ragnar Parv Aap-12 GMO? Geneetiliselt muundatud organism (GMO) on selline organism, kelle pärilikkusetegureid (DNAd) on muudetud biotehnoloogia abil geenitehnoloogilisi võtteid kasutades ehk viisil, mida looduses ei esine. Teatud geenid viiakse ühelt organismilt teisele üle ja seega kandub üle ka mingi uus tunnus, nt hakkab taim ise sünteesima valku, mis on putukatele mürgine Milleks Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM- kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Kuidas GMO-sid luuakse? Bakterite abil „DNA püssi“ abil antibiootikumiresistentne markergeen DNA osake – promootor. Kus kasvatatakse
SEENED JA BAKTERID Ketlin Ots 11.B SEENED Seente tähtsus looduses: Seened on tähtsad surnud organismide lagundajad. Seened on sümbiondid ehk aitavad talitleda ka teistel organismidel: 1)Seen ja taim on omavahel kasulikes suhetes, ehk sümbioosis ja seda kooseluvormi nimetatakse mükrokriisaks. 2)Mükrokriisa seened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid. Kaitsevad taimi juureparasiitide eest. 3)Seen saab taimelt vastu kasvuks vajalike ühendeid ja vitamiine. Seeneniidistikust moodustuvad samblikud. Tagavad aineringe maal, muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. Seened lagundavad puitu (majavamm). Põhjustavad ka taimedele seenhaigusi.
kokkusurutud mööbliesemed jällegi rõhutavad ruumipuudust ja muudavad ruumi rahutuks. Väikest ruumi ei tohiks suuri asju täis toppida ega katta igat pinda erksavärvilise ja mustrilise kangaga, siinkohal on hea soovitus- vähem on rohkem. Pikk madal riiuliterida toimib hästi madala laega ruumis, sest silm jääb pidama selle kohal asuvale seinale, mitte lae kõrgusele. (2 lk 100) 3. TAIMESEADED TÖÖRUUMIS: ROHELUSEGA STRESSI VASTU Juba üksainus taim suudab ruumi õhkkonda muuta. Taimede õige paigutuse korral on nende loomulik mõju mitmekordne. Teadlik arvestamine värvide ja vormidega, teatud taimede ja istutusnõude sobivus ruumi sisustusega, õiged aksessuaarid- kõik see aitab kaasa isikupärase elukeskkonna loomisel. Valgus, soojus ja teised kasvutingimused on taime elu vältimatud eeldused. Toataimede puhul on eriti oluline vastavale liigile sobiv hooldus ja õige kasvukoht.
nende parasiidid. Neid kasutatakse toiduks, siirupi ja suhkru tegemiseks, meditsiiniks ja ka loomadele söödaks. 5.Võsu muudendid (54) Risoom-meenutab väliskujult juurt, siseehitus on aga sarnane varre omaga. Mugul-on maa-aluse võsu tipmine, tugevasti paisunud ja varuainetega täitunud osa. Sibul- ta vars on tugevasti lühenenud ja muundunud sibulakannaks. 6.Mis on fotosüntees? Fotosünteesi võrrand. Millistes taimeorganites toimub fotosüntees? Miks vajab taim fotosünteesi? Mis tähtsus on hapnikul? (64-67) Fotosüntees on orgaaniliste ainete valmistamine taimedes süsihappegaasist ja veest päikeseenergia abil. Võrrand: Süsihappegaas + vesi võrdub - glükoos + hapnik Fotosüntees toimub taime rohelistes osades. Enamasti taimelehtedes. Fotosüntees on vajalik kuna, taim saab sealt endale toitaineid. Taimed ise toodavad hapnikku, mida läheb vaja neile endile kui ka teistele imetajatele. Kui taimed
ürdile mõnusa lõhna. Seda tarvitatakse hingamisteede katarride ja köha puhul. Arvatakse, et tüümian leevendab ka peavalu. Aed-liivateena tuntud ürdil on antiseptiline toime ning seda kasutatakse mitmesugustes looduslikes ravimites. Tüümian on Prantsuse sibulasupi endastmõistetav koostisosa, ent sobib hästi ka liha, juustu, kastmete, tomati ja kartuliga. Tüümianist vaimustusid juba vanad kreeklased, kelle arvates sümboliseeris taim vaprust ja teovõimet. Nimi pärineb ilmselt ladinakeelsest sõnast thymos, mis tähendab elujõudu. Ja tõesti, pehmelt aromaatse ja sooja, peaaegu magusavõitu maitsega tüümian puhub ju elu sisse ka kõige igapäevasemale roale. Rosmariin Rosmariinitaim on ilusate siniste õite ja jäikade nahkjate lehtedega väike põõsas. See kasvab looduslikult Vahemere maade päikesepaistelistel mäenõlvadel, aga seda kasvatatakse ka Ida-Euroopas
ökoloogilised tegurid. 11.Fotosünteesijaid mõjutavad abiootilised tegurid ja nende toime. Päikesekiirgus. Valgusnõudlus: valguslembesed, varjulembesed ja varjutaluvad liigid. Selle suhtelisus. Nt mänd on kõrge valgusnõudlusega. Varju talub hästi kuusk. Noor tamm talub varju, aga täiskasvanud mitte. Karvad, ogad/astlad, vahakiht on taimede kehal kiirguse tagasipeegeldamiseks. Transpiratsioon aitab keha jahutada. Veevarustus. Taim omastab CO2 läbi õhulõhede ja vaid läbi niiskete rakuseinte. Sellega kaasneb veekadu ja –kulu. Osa veest kulutatakse orgaanilise aine ülesehitamiseks. Nt aeglane transpiratsioon (okaspuud) – õhulõhedel on punnid, mis ei lase veel ära auruda. Nt juurestiku suurus oleneb suuresti vee (ja mineraalainete) kättesaadavusest taime elu algusjärgus. Temperatuur. Tuul. 12.Heterotroofide rühmad. Lagundajad ehk destruendid – loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil
2. HÜPOTEESI TÕESTUS 2.1. Väiteid GMOde poolt Üks põhilisi argumente, miks paljud inimesed üle maailma pooldavad transgeensete organismide laialdast kasutamist, on see, et muundatud geenidega taimed ja loomad on palju vastupidavamad, kui nende niiöelda ,,normaalsed" liigikaaslased. Näiteks kui GMO-taime siirdada geenid, mis muudavad nende veekasutusreziimi või välisehitust, saadakse selle tulemusena taim, mis suudab vastu pidada väga ekstreemsetele ilmastikutingimustele nagu põud, üleujutused ja külm. (Weighing the GMO arguments: for. 13.12.10) Teisena tuuakse välja fakti, et transgeensetesse organismidesse on tänapäeval võimalik sisestada geneetilist koodi, mis suunaks organismi tootma just inimesele kasulikke aineid. See aitaks suurendada transgeensete organismide, mida me igapäevaelus kasutame, toiteväärtust ja muuta neid meile palju kasulikumaks
Nad pakuvad ka väga suurt valikut lehtede värvuse ja taime kõrguse osas, alates miniatuursetest kuni 180 cm kõrguseid variatsioone. Lehtede värv varieerub rohelise, sinise valge ja kuldse vahel. Mõned hostad lõhnavad. Sobib istutada murtudsüdame kõrvale. Fotod 5-6. Valik roosakate õitega varjutaimi Kukehari (Sedum) Risoomikas kurereha (Geranium macrorrhizum) Risoomikas kurereha on üks vastupidavamaid varjutaimi. See taim paneb kevade särama oma roosade või valgete õitega. Kasvab 40 cm kõrguseks. Lehed lõhnavad aromaatselt. Taim sobib hästi naabriks astilbele, brunnerale ja mitmetele teistele. Foto 7. Brunnera (Brunnera macrophylla) Kevadel särab varjuaed taevasiniselt- see ongi õitsev brunnera. Isegi äraõitsenuna on tema suured, isegi robustselt tekstuursed lehed pilgupüüdjad näiteks sort ,,Variegata". Headeks
LOOVTÖÖD Loovtöö · Loovtöö arendab lapse käelist tegevust. · Loovtöö arendab lapse fantaasiat. · Loovtöö arendab lapse iseseisvat mõtlemis- ja tegutsemisvõimet. · Läbi loovtegevuste saab lastele õpetada erinevaid ainevaldkondi. Loovtööd loodusõpetuses · Käelise tegevuse kaudu võime teha palju keskkonda säästvaid valikuid. · Jääkmaterjale saab kasutada mõeldes ja tegutsedes keskkonda säästval viisil. · Uued teadmised kinnistuvad lapsel läbi praktilise tegevuse. · Loovtööde kaudu saab huvitavalt ära kasutada kõike looduses leiduvat. Näited · 1. Näide: Loovtöö "Vahtraleht" Vahendid: värviline pliiats, harilik pliiats, vahtraleht, A4 formaadis paber Eeltöö: vaatleme õues vahtralehti ja võtame mõned klassi kaasa. Töö käik: Joonista hariliku pliiatsiga vahtraleht. Värvi vahtraleht värviliste pliiatsitega. Kujunda taust punkti ja joonega, kasuta ka kõverjooni. Eesmärk: Laps tu...
* Söötmele kantakse kokku taime meristeemkude ja lisatakse GMO bakter * Rakkude ühinemine ja muudetud DNA viimine meristeemrakkudesse * Transgeensete võrsete eemaldamine * Juurdumine * Taimede istutamine kasvuhoonesse - Saamine DNA-püssi kasutamisel: * Meristeemrakke ,,tulistatakse" imepisikese volframi või kulla tükikestega,mille peale on seotud teine DNA * Seostumine raku kromosoomistikuga * Ei ole teada, kuhu täpselt satub * Esimene taim tubakas,1983 * Esimene tootmisesse läinud taim- kauavalmiv tomat 1994 * Soja,mais,puuvill * Suurimad tootjad: USA, Argentina, Kanada, Hiina * GMO: * I põlvkond (1990.a keskel): - Herbitsiidikindlad - Kahjurikindlad - Parandatud valmismisajaga ja säilimiskindlad - II põlvkond (möödunud kümnendi lõpp): - Rõhk patendil ja seaduslikul kaitsel - Viirusresistsed - Nematoodikindlad - Külmakindlad(lisatud kala geen) - Ravimitööstuse otstarbega
(Sarapuu 2002) 2. Fotosünteesi olemus Fotosünteesi toimumine jaotub kahte staadiumisse: valgus- ja pimedusstaadium. Pimedusstaadiumi toimumiseks enam valgust vaja ei ole. Protsessi toimumiseks on hädavajalik taimedes sisalduv klorofüll, mis absordeerib päikesevalgusest energiat. Fotosünteesi kiirus sõltub mitmetest teguritest. Nendeks on CO2 ja H2O kättesaadavus, valguse intensiivsus, temperatuur. Kui näiteks muld on kuiv ja taim ei saa piisavalt vett, siis fotosüntees seiskub. Mida tugevam valgus, seda kiirem fotosüntees. Kõige sobivam temperatuur on 20°-35°C. Kui temperatuur on üle 35° või alla 0° kraadi, siis ensüümide aktiivsus langeb ja pidurdub ka fotosüntees. Kõik järgnevad biokeemilised protsessid nii taimede kui ka teiste organismide rakkudes kannavad fotosünteesi käigus salvestatud energiat ühelt orgaaniliselt ühenilt teisele seejuures eraldub soojus. (Sarapuu 2002). Taimed kasutavad
siduda rohkem hapnikku), uurimismeetod binokulaarne- (objektide uurimine kahe silmaga), stereo- (suurte objektide uurimine), elektronmikroskoop (valguskiir asendub elektronvoogudega), mikrotoom (objektidest lõikude tegemine), luup (linnu loode), paljas silm (linnu muna rakk), mitmekesisus rakutuuma esinemise järgi: eeltuumsed (prokarüoodid, bakter), päristuumsed (eukarüoodid, loom), rakutuuma arvu järgi: ainuraksed (bakter, algloom, pärmseen), hulkraksed (loom, taim, seen), loomkoed närvikude, sidekude, lihaskude, kattekude, loomarakk - rakutuum - juhib raku elutegevust ja kannab edasi pärilikku infot kromosoomides asuva DNA abil, ehitus tuumaümbris (2-kihti, poorne), tuumaplasma (DNA, RNA, valgud, madala mol ühendid), 1 3 tuumakest ( rRNA, ribosoom, valkude sünees), kormosoomid (DNA, valgud, pärilikkust kandvad kehakesed, arv liigiti kindel,kaitsevad DNAd, aitavad DNAd kokku pakkida), homoloogiliste paaridega
levinud tuhkpihlaka kreekakeelsest nimest aria, mille viljad on pisut sarnased musta arooniaga.Aroonia kultuuristati viljapõõsana 20. sajandi keskel Siberis. Vaatamata suhteliselt lühikesele ajaloole, on tume aroonia Eestis marjakultuurina elanud üle nii tõuse kui mõõnu. Venemaal pööras aroonia perekonnale, kui puuviljandustaimele esimesena tähelepanu I.Mitsurin.Ta tellis 1900.a saksamaalt tumeda aroonia istikuid ning kasutas neid ristamisel pihlakaga. Taim levis kiiresti. Ja eks ta sealtkaudu Eestisse mingil hetkel jõudiski. Olid ajad, mil kohalikud veinitööstused ja loodusravientusiastid arooniat vägagi austasid. Ja tulid ajad, mil nii ühismajandites kui ka koduaedades põõsaid halastamatult välja juuriti.Aroonia tootmiskatseid Eestis alustas Kalju Kask 1958.a.TA Eksperimentaalbioloogia Instituudis Harkus.Hiljem rajati mitmehektarilisi tootmisistandusi aiandussovhoosides.
aromaatsest basmatiriisist valmistatud ja safraniga maitsestatud roogi. Lõunapoolsetes osariikides domineerivad toidu maitsestamisel küüslauk ja tshillipipar. · Vürtsköömen ehk cumin ehk juustuköömen Tugevalõhnalised seemned on väga aromaatsed. Poes müüakse neid kuivatatud kujul kas tervelt või jahvatatuna. Sobivad broileri- ja lambalihaga. Garam masala ja tandoori maitsesegudes. · Kurkum ehk kollajuur maitselt terav ja veidi mõrkjas-hapukas. Erkkollase juurega taim on ingveri sugulane ning leiab laialdast kasutust India köögis ja ka mujal Kagu-Aasias. Annab toidule head maitset, värvi ja lõhna. Sobib sealiha ja raguude maitsestamiseks, samuti kastmetesse ja marinaadidesse. Kuivatatuna jahvatatult kasutatakse ka karrisegude koostisosana. Igalpool kus kasutatakse karrit, kasutatakse ka kurkumit. Vürtsina kasutatakse kollajuure risoomi. Nimetatakse ,,India safraniks". Värske kurkumi kasutamisel olla ettevaatlik, plekke on väga raske kätelt eemaldada.
STRONTSIUM Sissejuhatus Elemendi nimetus tuleb Sotimaa asula Strontiani järgi. Strontsium on leelismuldmetall, mis on pehme, hõbedase läikega, kergesti oksüdeeriv metallist element. Strontsiumi maailmaturuhind on suhteliselt kõrge. Aatomimass on 87, 62. Strontsiumi elemenditähis on Sr. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub see 2.A rühmas. Elemendi elektronskeem on +38|2)8)18)8)2). Avastus 1970 inglise teadlane A. Crawford, vaba metallina eraldas s-i esmakordselt H. Davy 1808. OMADUSED Keemilised Strontsium on tugev aluseline oksiid. Omaduste poolest sarnaneb kaltsiumi ja baariumiga Strontsiumit saadakse elektrolüütiliselt või alumiiniumiga redutseerides. Strontsi...
õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu, eri liiki rebased, iguaanid, sisalikud jpt. Taimestik Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, neil on pikad okkad ja suur soolataluvus. Atacama kõrbes on palju kaktuseid ja eri liiki kõrbelilli. Atacama kõrbes on väga soolane. Taimedel on seega raske toime tulla. On leitud ka taim, mis suudab kasvada soola peal. Inimtegevus 16.-18. sajandil ehitati rannikule mitmeid linnu seoses hõbeda Hispaaniasse vedamisega. Atacamas on palju vanu kaevandusi ,sest kõrbest on leitud väärtuslikke mineraale. Atacama on ideaalne astronoomiliste vaatluste jaoks,sest kuivuse tõttu puuduvad pilved ja taevas on kogu aeg selge. Atacama kõrbes filmiti ka viimast James Bondi filmi 007: Veidi lohutust. Keskonna probleemid Kõrbe peale tung savannidele ! Vee puudus !
Põldmarja viljad on veidi hapukad. Kuid keedisteks ja moosideks, samuti marmelaadiks, sobivad üpris hästi. Põldmarja viljadest valmistatakse ka alkohoolseid jooke. Ja lõpetuseks põldmarja viljade kõige suurem erinevus hariliku vaarika omadest: need on valminult musta värvi. Huvitav lugu on ka põldmuraka tekkimise kohta. Nimelt saadud muiste kord põlluvaras kätte ja tapetud ära. Sooled olla aga jäänud põllunurgale ning neist hakanudki see taim kasvama. Põldudel võib tõepoolest sageli põldmurakat kohata. Rohkem kasvab teda Eesti lääne- ja põhjaosas, kus on palju talle sobivaid lubjarikkaid muldi. Niiskematel paestel põldudel võib põldmurakast isegi tülikas umbrohi saada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
