Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pohlad (0)

1 Hindamata
Punktid

Pohlad
Pohl
Pohl on hõredate männi- ja 
nõmmemetsade taim.
Pohlamarjades on inimese jaoks 
parim  suhkrute  ja hapete 
tasakaal.
Pohli kutsutakse veel ka palukas, 
poolamari, poolgad, kuradimari 
jne.
Pohl
Pohlad on  igihaljad , püstise 
varrega, lehed on läikivad. 
Tema lehed elavad kuni neli 
aastat.
Viljaks on punane mari, mis ei ole 
eriti mahlane ja mitte määriva 
viljalihaga.
Pohl
Õied  on valged või punakad, 
enamasti mitmeõielistes 
kobarates.
Pohl õitseb mais-juunis.
Pohl
Pohlades leidub rikkalikult 
selliseid happeid, mis teevad 
marjad  hästi säilivateks.
Pohlad võivad sageli mitu kuud 
värsketena seista.
Pohl
Ravimtaimena kasutadakse varsi 
ja lehti.  Nendest  tehakse sageli 
teed ja keediseid.
Lehti kasutadakse  reuma - ja 
neeruhaiguste puhul.
Marju tarvitadakse liigesepõletiku 
korral.
Pohl 
Lehti kogutakse varakevadel või 
hilissügisel. 
Marju korjatakse tavaliselt 
septembris. 
Pohli pannakse ka eelvalmima.

Document Outline

  • Slide 1
  • Pohl
  • Pohl
  • Slide 4
  • Pohl
  • Pohl
  • Pohl
  • Pohl
Vasakule Paremale
Pohlad #1 Pohlad #2 Pohlad #3 Pohlad #4 Pohlad #5 Pohlad #6 Pohlad #7 Pohlad #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kerli119 Õppematerjali autor
Teemaks on pohlad. Pohlad on ravimtaimed. Esitluses juttu, mis ravimtaim on ja mida ravitakse. Lisaks ka säilitamise kohta ja kus kasvavad.

Sarnased õppematerjalid

Laanemetsad
21
doc

Laanemetsad

männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks ­ liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme- segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske (lisa 1), kuid kasvab ka harilikku mändi (lisa 3), arukaske (lisa 2), harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust (lisa 4), harilikust

Bioloogia
Marjad - referaat
23
doc

Marjad - referaat

............9-10 2.5.1 Põldmurakas...................................................................................................10 2.5.2 Rabamurakas...................................................................................................11 2.6 Harilik jõhvikas........................................................................................11-13 2.7 Sõstar........................................................................................................13-15 2.8 Pohl..........................................................................................................15-16 2.9 Astelpaju..................................................................................................16-17 2.10 Viinamarjad............................................................................................18-19 3. Retseptid..........................................................................................................20 4. Hinna tabel...................

Bioloogia
Ravimtaimed
8
docx

Ravimtaimed

Lehetõmmist soovitatakse kui nõrka lahtistit, higileajavat ja köha-vastast vahendit. Seda tarvitatakse ka reumatismi, podagra, piimanäärme-, mao- ja kõhunäärme-, kaksteistsõrmiku-, söögitoru-, pärasoole-, kurgu- ja emakavähi puhul. Õietõmmisega ravitakse nahapõletikke ja põletushaavu, seda kasutatakse ka kuristamiseks. Pohl ehk palukas Vaccinium vitis-idaea Pohl on palu-ja nõmmemetsadele iseloomulik taim, kusjuures talle meeldivad kehvad, happelised mullad. Pohl kasvab Eestis igal pool. See on igihaljas 5-30 cm kõrgune põõsastaim. Vars on püstine ja harunenud, juurikas roomav. Nahkjad lehed on igihaljad, enamasti elliptilised, allakäändunud servaga, pealt tumerohelised ja läikivad, alt heledamad, läiketud ja kaetud hajali pruunide täppidega. Pohl õitseb mais-juunis, õied on valged roosaka varjundiga, moodustades tipus pusaja kobara. Vili on punane mari punakaspruunide poolkuu- kujuliste seemnetega. Marjad valmivad augustis-septembris.

Bioloogia
Ettekanne palumetsast
20
ppt

Ettekanne palumetsast

Palumets Ettekanne Sissejuhatus Palumetsad on puhtakujulised männikud, kuivemates ja toitainevaesemates paikades kasvab mändide all metsa nimetaim palukas ehk pohl. Peale selle kannavad "palu" nime veel mitmed sellele metsatüübile omased taimed -- palusammal, palu- karusammal, palu-karukell ja palu-härghein. Niiskemais metsades leidub metsa järelkasvus kuuske ja pohla asendavad mustikad. Nimi "palu" viitab tulekahjudele -- metsatulekahjud olidki kunagi palude loodusliku uuenemise viisiks. Ökosüsteemi üldine iseloomustus: Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub

Geograafia
Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav

Eesti loodus ja geograafia
Toiduainete taimne toore
43
doc

Toiduainete taimne toore

Toatemperatuuril kaua ei säili. Külmkapis säilivad hästi (madal suhkrusisaldus, suhteliselt kõrge oblikhappe sisaldus). Sobib sügavkülmutamiseks. Sügisel enne külmi korjatud marju hoitakse jahedas hoiuruumis vee sees (säilivad kevadeni). Süüakse toorelt (suhkruga). Lisatakse küpsetistele (saiad, koogid). Jõhvikatest valmistatakse: - keedist, - zeleed, - mahla, - siirupit. Kasutatakse napsude maitsestamiseks. 24. Harilik pohl ­ väärtus, kasvatamine, koristamine, säilitamine, kasutamine. Pohlad on maitselt hapud. Vaatamata sellele on pohlades rohkesti suhkruid, kuni 10-12%. Erinevatest suhkrutest on pohlades kõige rohkem fruktoosi (kõige magusam suhkur). Marjade hapu maitse tuleneb erinevatest orgaanilistest hapetest. Ehkki koguseliselt on neid vähe (kuni 2%), suudavad sidrun-, õun-, oblik-, äädik-, bensoe- ja ursoolhape edukalt suhkrute magusa maitse varjutada ning endid maitseaistingutes esile tõsta.

Köögiviljandus
Nõmmemetsad ja salumetsad
34
docx

Nõmmemetsad ja salumetsad

Nõmmemetsad jaotuvad kaheks kanarbiku-ja samblikumännikud. Kanarbiku kasvukohatüüpi metsades on puudest põhiliigiks mänd, kuid leidub ka kuuske ja kaske. Alusmets peaaegu puudub. Alustaimestikus domineerib peamiselt kanarbik, mõnes kohas ligi 50%, kuid esineb ka pohla, mustikat, sinikat, sookailu, kohati leesikat ja mets-hiirehernest. Sambliku kasvukohatüüpi metsad on põuakartlikud ja happelised. Puuliikidest domineerib mänd. Alusmets peaaegu puudub. Alustaimestikus esinevad kanarbik, pohl, leesikas ja ka mustikas. Nõmmemetsa kõige kuivemates paikades ei ole metsa all peaaegu ültse rohelust, liival laiub vaid hallikirju samblikevaip. Enamik samblikest on põdrasamblikud. Nime on nad on saanud sellest, et on põhjapoolsetel aladel tähtsaks toiduks põhjapõdrale ehk porole. Kui sajab vihma imavad samblikud endasse rohkesti vett ja muutuvad pehmeks ning vetruvaks. Kui valitseb pikk vihmata aeg, muutuvad põdrasamblikud krõbekuivaks ja hapraks

Geograafia
Maitse- ja ravimtaimed
44
doc

Maitse- ja ravimtaimed

RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander

Terviseõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun