*populatsioonidünaamika laad) Dominant – on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik Heterotroof – organism, kes saab eluks vajalikud orgaanilised ained väljast ja ei sünteesi neid ise endale (nt rebane) Autotroof – organism, kes sünteesib ise endale eluks vajalikud orgaanilised ained (vesi, mineraalsoolad) (nt taim) Tarbija – see kes tarbib nt toitainet (nt jänes, kes sööb kapsast) Tootja – taim, kes toodab nt eluksvajalikku (nt kapsas, mida sööb jänes) Herbivoor – taimetoiduline loom (nt jänes) Karnivoor – lihatoiduline loom (nt hunt, rebane) Omnivoor – kõigetoiduline loom (nt karu) Lagundaja – surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism (nt bakter, seen) Abiootiline tegurid – eluta looduse tegurid (nt sademed, temperatuur, tuli, vesi) Biootiline tegurid – elus looduse tegurid st organismide vahelised suhted (nt kisklus, konkurents, sümbioos)
Tõlvikuid on maisitaimel 14. Tõlvik on tavaliselt 1025, harva kuni 45 cm pikkune ja sisaldab tavaliselt 200400, harva kuni 1000 seemet. Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Seemned on tavaliselt kollased, kuid eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased, sinakad, mustjad jne Hästi arenenud juurestik aitab kõrget taime püstisena hoida. Kasvukohad, tingimused ja paljunemine Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembeline taim ning seda kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, välja arvatud polaaralad ja kõrgmäestikud. Kasvuperioodi soovitatav õhutemperatuur jääb vahemikku 25...30 °C Maisi kasvatatakse merepinna kõrgusel Kaspia mere lähedal ning kuni 4000 m kõrgusel Peruu Andides. Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhustatud, neutraalse reaktsiooniga ja viljakatel muldadel. Harilik mais on ühekojaline taim, isas- ja emasõisikud paiknevad samal taimel. Tolmlemine toimub tuule abil.
Õkoloogiline tegur- organismidele mõju avaldav keskkonnategur. Eluta looduse teurid e. Abiootilised- õhk, mukd, vesi, niiskus, valgus, temperatuur Eluslooduse tegurid ehk biootilised- toit, teiseliigi ja sama liigi isendid Antropogeensed tegurid- inimtegevusest tulenevad tgeurid keskkonnategurid: veereziim, rõhk, tuli, happesus, toitainete sisaldus, õhustatus kliimategurid: valguskiirgus, temoeratuur, sademed, tuul · Fotosüntees toimub nähtava valguse abil. Lühipäevataimed: riis, kanep, tubakas, päevalill, krüsanteem, sojauba Pikapäevataimed: hernes, kartul, teravili, lina Areng ei sõltu päeva pikkusest: nelk, tomat, tatar, võilill Kohastumine- organismirühmade omadus sobitada end uute elutingimustega Koloniaalsus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm Pesaparasiit- kasutavad teist loma ja tema pesa oma järeltulijate kasvatamiseks. Transpordioparasiit- kasutavad teisi organisme selleks, et liikuda uude kohta. ÖTeguri optium- organ...
Paljud mutatsioonid mõjutavad organisme niivõrd, et nad ei saa enam normaalsel viisil elada ega järglasi anda. Sageli võivad toimuda pöördmutatsioonid, mis taastavad pärilikkuse esialgse oleku ja kergest saavutatud kasulik omadus kaob. Pole taimekaitsemürke, toiduained on toitvamad, tervislikumad, maitsvamad, odavamad ning säilivad kauem. Rõhutatakse transgeensete organismide tähtsust nii keskkonnasaastatuse vähendamisel kui ka inimkonna toitmisel. Samas kas taim on ikka taim, kui temas on looma geenid ja valgud. Allergiariski suurenemine. Siirdatud geenide ülekanne looduses kasvavatesse taimedesse.
Õhulõhed kontrollivad veepotentsiaali. Toimub õhulõhede juhtivuse vähenemine, muutub hüdraulilise juhtivus Veedefitsiidis oleva taime kasv on alla surutud kuna 1) väheneb turgor (ja turgori olemasolu on vajalik rakkude venivuskasvu toimumiseks), 2) väheneb fotosüntees ja mineraalainete transport kuna õhulõhed sulguvad ja süsihappegaasi difusioon lehte sisse on takistatud ja ka transpiratsioonivoog väheneb. 18) Mida taim teeb, et kuivavast mullast vett paremini kätte saada? Kui muld kuivab, väheneb vee omastamine ja veekadude vältimiseks sulguvad õhulõhed. Et tagama vee kättesaadavust kuivavast mullast, taim peab vähendama veepotentsiaali juurtes, see tagab küllaldast veepotentsiaali gradienti. Et parandada vee kättesaadavust väheneb juure ja võrse suhe, pikeneb juurestik ja tungib sügavamale.Vanemate juureosade suberiniseerumine võimaldab säilitada veepotentsiaali gradient kogu juure ulatuses.
145.Convey a feeling tunne endasi andma 146.Copse- salu, võsa 147.Courtyard-õuemaa 148.Coverage kate 149.covered pipes- kaetud torud 150.Creeper- ronitaim 151.Crucial part oluline osa 152.Crucial to maintaning oluline säilitada 153.Crudely rohmakalt 154.Cultivate- viljelema 155.Cultivated- kasvatatud, istutatud D 156.Deciduous- heitleheline, pudenev puu 157.Deciduous plants lehtilangetav taim 158.Deck- põrand, laudis 159.Decline vähenema 160.Decomposition - lagunemine 161.Decorative arts- dekoratiivkunst 162.Decorative tree- dekoratiivne puu 163.Demiurge- looja 164.Denote- märkima, tähendama, näitama 165.Densely populated tihedalt asustatud 166.Densely- tihedasti, kompaktselt 167.Descending kahanev 168.Descriptive - kirjeldav 169.Desert areas kõrbede alad 170.design- disain 171
missuguse koe rakke. Ka viljastunud munarakk on tüvirakk, sest see võib muutuda kõigeks kuni moorulani. Ühest meristeemrakust saab kasvatada uue organismi. Algkude tuleb kasutada, sest nad on haigusvabad. Meristeemrakk võetakse ja pannakse söötmele, kus ta hakkab kasvama ja arenema. Järjest selekteeritakse ja pannakse uuele söötmele. Arenevad koed, viimaks pannakse eraldi katseklaasi, kus arenevad juured. Lõpptulemuseks saadud taim on kloon algsest taimest. Hübridoomitehnoloogia Vaata joonis leheülg 21. Antikeha on valguline molekul, mis moodustab kindla antigeeni vastu. Need tekivad valgevereliblede ehk lümfotsüütide tõttu. Samas hävivad need kiirelt ega tooda pikka aega piisavas koguses. Selleks, et peab antikeha tootma. Leiti, et segades neid kasvajarakkudega saab antikehi toota pikema aja vältel. Tekivad ühisrakud, mida nimetatakse hübridoomideks. Rakud pannakse
Varred nii püstised kui lamavad, paljad kui ka karvased. Õitseb mais ja juunis. Õied sinakad või lillakad, lõhnatud. Viljad (kuprad) valmivad alates juulist. Paljuneb seemnetega. Eelistab toitainete vaeseid kasvukohti, aga lubjapelglik. Sageli esineb soostunud ja liivasel pinnasel. Harilik maikelluke (Convallaria majalis) Sugukond: liilialised (Liliaceae) Mitmeaastane suvehaljas 1237cm Levinud iluaia taim. Aretatud ernivaid kõrgune rohttaim. vorme. 23 rohurohelist püstist lihtlehte. Kõik taimeosad on mürgised. Õitseb maisjuunis. Ühekülgestes Kasutakse meditsiinis ja parfümeerias. kobarates õied on valged ja kellukjad. Sinised marjad valmivad septembrisoktoobris. Paljuneb risoomi ja seemnetega. Kasvab kõikjal. Randaster (Aster tripolium) Sugukond: korvõielised (Asteráceae) Ühe või kaheaastane ühekojaline 15 Ilutaimena sobib soolasele
Tasandikel kasvab kultiveerituna. Harilikku pihlakat leiab ka hõredates kuuse-, lehtpuu- ja seedermännimetsades, väludel, rohelise lepa ja mägimänni-põõsastikes, kaljustel küngastel, metsaservadel mõõdukalt kuivadel kuni niiskeil huumuslikel, enamasti happelistel muldadel. (Godet 2000: 68) Lisaks kasvab ta raiesmikel (Leht 1999: 163) Eluvormina on pihlakas mitmeaastane heitlehine lehtpuu, Vahel kasvab ka põõsana. Harilik pihlakas on ühekojaline taim. Keskmiseks kõrguseksloetakse puul 10-15 (20) m. 4 ja keskmiseks tüve läbimõõduks on kuni 30¼40 (50) cm. Taimel on maapinnalähedane sammasjuurestik. Hariliku pihlaka tüvi on nooremalt kooniline ja hiljem laiuv. Tüvekoor on sile ja hallikas, vanemas eas tekib pikipragudega korp. Noored võrdsed on alguses karvased ja hallikaspruunid, hiljem paljad. Võrsete pungad on pihlakale iseloomulikult kaetud siidjate karvakestega
(Tuulik ... 2007) 7 3. SÕNAJALGADE HOOLDAMINE 3.1. Kastmine ja piserdamine Enamik sõnajalgu nõuab suvel rikkalikku ja talvel mõõdukat kuni vähest kastmist, kuid kastmistihedus oleneb eelkõige ruumi temperatuurist ja õhuniiskusest. Mullapalli ei tohi lasta kunagi läbi kuivada, kuid ka ülekastmine on ohtlik, sest siis ei saa juured piisavalt õhku ja võivad mädanema minna, mistõttu taim hukkub. Kastmiseks sobib toasoe, pehme ja puhas jõe- või järvevesi. Otse kraanist võetud vett ei ole kloorisisalduse tõttu soovitatav kasutada, sellel tuleks enne lasta ööpäev seista või pehmendada näiteks oblikhappega (1 g hapet 5 liitri vee kohta). Kuna paljude toasõnajalgade lehed on õrnad, siis pole soovitatav neid piserdada. Tugevamate lehtedega taimi (n kõrge nefroleep) võib piserdada, kui vesi lehtedel umbes tunni jooksul kuivab. (Rünk, 1999 ja toataimed.eu ... 19.01
Koostatakse arvukuse, juurdekasvu, biomassi järgi. Püramiid saadakse kui toiduahel asetatakse püsti, produtsent kõige all. Püramiid tekib, sest kõike ei sööda ära, kogu energiat ei saa toidust kätte, energiat kulub elutegevuseks. 11. Kuidas liiguvad ökosüsteemis aine ja energia? Energia liikumine 1% Taim Loom Lagundaja Aine liikumine TOOTJA TARBIJA LAGUNDAJA( destruent)
kuidas neid tähistatakse? Paljundusmaterjal käesoleva seaduse tähenduses on seemnekartul ning aiakultuuri puhul eelkõige liigi paljundamiseks või istutusmaterjali tootmiseks kasutatav taimne materjal, sealhulgas puuvilja-, marja- ja dekoratiivkultuuri puhul ka seeme ning vegetatiiv- ja seemikalus ning puuvilja-, marja- ja köögiviljakultuuri puhul ka istutusmaterjal, milleks on istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud taim või taimeosa. Seemnekartul ning puuvilja- ja marjakultuuri paljundusmaterjal jagatakse nende põlvnemise ja kvaliteedi alusel kategooriatesse. 4. Milliseid kahjureid ei tohi esineda paljundusmaterjali tootmiseks kasutatavas mullas? 5. Millise kultuuri järel 4 aasta jooksul ei tohi kasvatada maasika sertifitseeritavat paljundusmaterjali? Maasika sertifitseeritava paljundusmaterjali tootmiseks kasutada kavatsetaval põllul peab maasika, kartuli ja lina kasvatamisest olema möödunud neli aastat
Liis Roose 7. klass Võsaülane (Anemone nemorosa) Referaat Juhendaja õpetaja Kristi Adosson Tartu 2010 Sisukord Teen referaadi võsaülase kohta, kuna see taim on väga levinud. Ülast leidub peaaegu igas metsas, ning võsas, nagu nimi ütleb. Ülased on tavaliselt valged, kuid ma arvan, et on ka teisi värve, selle ma hakkangi vastust otsima. Ülane on ka silmale ilus vaadata, tema valged õielehed paistavad esimese asjana silma. Kuid selleks, et ülane ikka ilusti kasvaks, on vaja teada tema kõiki vajadusi, ning eripärasusi kasvamiseks. Näiteks palju vajab ta valgust, toitained ja vett
Lääts (Lens culinaris) Sissejuhatus • Vana kultuurtaim, Eestis harva viljeldatav • Ökoloogiliselt puhas kultuur • 1000 seemne kaal 25-65 g • Liblikõieline • Üheaastane • Isetolmleja • Kõrgus kuni 50 cm • Õied on läätsel valkjad või õrnsinise tooniga, paiknevad varrel kas üksikult või kobaras • Jässakad kaunad, milles kuni neli väikest lapikümarat seemet • Seemned 3-9mm http://2.bp.blogspot.com/-6LtokJ0w_yc/VWRi0hQfX_I/AAAAAAAAMdM/uV8ibkxnPpo/s1600/Masur-dal.jpg • Lääts sarnaneb koostiselt ja toite väärtuselt herne või vikiga • 25% proteiini, 1,8% toorrasva, 54% lämmastikuvabu ekstraktiivaineid ja 2,7% toortuhka • Harva loomasööt http://www.canadiangraininc.com/wp-content/uploads/2015/10/shutterstock_224871049.jpg • Eristatakse väikeseseemnelisi ja suureseemnelisi läätsi • Leitakse, et väiksematel läätsedel on mõnevõrra parem maitse lähtuvalt seemnete kooreosa suuremast osakaalust. ...
Erksavärvilised viljad tõmbavad ligi loomi, kes levitavad seemneid uutesse elupaikadesse ning erksavaärvilised kroonlehed tõmbavad ligi putukaid, kes aitavad tolmendada taimi. 6. Mida sisaldavad vakuoolid? Vakuoolid sisaldavad taime jääk- ja varuained. 7. Kuidas tekib taime turgor ? Taime turgor tekib seetõttu, et vakuoolides on lahustunud ainete konsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis survestav rakukesta, tsütoplasmat ja membraani. 8. Mis taim veepuudusel närbub? Veepuudusel kasutab taim ära osa vett vakuoolist ja närbub, sest siserõhk. 1. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen? Seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente näiteid.
õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne. Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalähedane juurestik nii saab võimalikult suuremalt alalt vett koguda. See on ka seletus sellele, miks kõrbes taimed hõredalt kasvavad. Teistel taimedel on seevastu hästi sügavale ulatuv juurestik. Vee säilitamiseks on taimedel jällegi omad nipid. Osad kaktused on volditud nagu lehvik. Kui vett on võimalik koguda, siis taim muutub siledamaks (voldid muutuvad lamedamaks). Kui vesi ära tarbitakse tõmbub taim kurruliseks tagasi. Erinevates kõrbetes kasvavad erinevad taimed, näiteks mõni taimeliik on iseloomulik vaid ühele kõrbele. Kaktused on eriti levinud Mehhikos ja Argentiinas. Palju on ka madalaid põõsaid ja lühiealisi taimi. Lühiealised taimed elavad ainult mõne nädala niiskel perioodil ja jätavad siis oma valminud seemned uut vihma ootama. Sageli on neil ka suured eredavärvilised õied ja
Miinuseks , et võb sassi minna kergesti seega ei tule tänap. kõneallagi ) Külviaeg Taliteraviljad külviaeg 20 kuni 30 august. Talinisu, talioder ja talitriticale 10.septembrini Suviteraviljad- kevadel esimisel võimalusel ( alustame alati kergema lõimisega mullast ) ,külvisügavus 3-5cm kui muld on soojenenud vajaliku tasemeni ( min 3-5 , optim 8-10 kraadi ) -külvikonveier: hernes, nisu/kaer ( nisul veg.periood pikk ) , odraga pole mõtet kiirustada ( külmaõrn= kui taim saab külmastressi siis võib teda turgutada lehe kaudu väetisi andes) Kasvuaegne hooldamine: *külvijärgne rullimine *mullakooriku purustamine ( enne tärkamist 3-4 pärislehe faasis) *pealtväetamine *retardantide kasutamine ( kõrretugevdaja nt CCC) *umbrohutõrje ( mehaaniline , keemiline ) *kahjuritõrje *haigustetõrje Teraviljade koristamine *Täielikult mehhaniseeritult- ühefaasiline ja kahefaasiline *Tervikkoristus- säilitamine koos põhuga sileeritult vilisena
Präeguse nime morfiin pani sellele prantsuse füüsik Joseph Louis Gay-Lussac. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg. Alkaloidide saamine Kuna alkaloidid on struktuurilt väga mitmekülgsed, siis ei ole ühte universaalset alkaloidide saamis meetodi. Enamus meetode kasutab ära alkalodide võimet lahustuda orgaanilistes lahustes.(mitte vees) Enamus taimi sisaldab mitut alkaloidi. Et need sealt eraldada, taim purustatakse ühtlaseks seguks ja lahustatakse. Alkaloidid on üldiselt taimedes soola või orgaanilise happena. Kui alkaloidid on eemaldatud on nad soola või alusena. Looduses Kohvioad on kõige Tubaka taime Kupar on taim millest efektiivsem ja lihtsam kuivatatud lehed moodus kofeiini sisaldavad 0.6-
...............7 Lisa 2. Marineeritud kurgid.............................................................................................................8 HARILIK KURK Harilik kurk ehk kurk on kõrvitsaliste sugukonda kuuluv üheaastane rohttaim. Arvatavalt pärineb see India põhjaosast. Tänapäeval kasvatatakse kurke kõikides maailmajagudes ning köögiviljadest jääb kurkide kasvatamine kogu maailmas populaarsuselt alla vaid tomatitele, sibulatele ja kapsastele. Kurk on rohtse varrega taim, kes roomab maapinnal või ronib köitraagude abil. Meie kasvatatud kurgid olid avamaal maapinna peal roomavad. Peavars kasvab avatud kasvukohas tavaliselt 1-2,5 meetri pikkuseks nii nagu ka meil. Lehed on viisnurkse kujuga, lehelaba on kaetud harjakarvakestega. Kurgi viljaks on kõrvitsavili ehk ebamari, milles on tavaliselt kolm, harvem neli seemnekambrit. Lühiviljaliste viljade pikkus on 5-13 cm, pikaviljalised on üle 20cm. Kurkide värvus varieerub rohelisest tumeroheliseni
Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid 1-4. Tõlvik kuni 25 cm pikk, karva kuni 45cm. (Sisaldab 200-400, harva kuni 1000 seemet.) Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Seemned- kollased, eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased sinakad, mustjad jne. Hästi arenenud juurestik aitab kõrget taime püstisena hoida. Kasvukohad ja kasvutingimused Valgusnõudlik ja soojalembeline taim Kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, v.a polaaralad ja kõrgmäestikud Kasvuperioodi soovitatav õhutemperatuur 25-30 kraadi Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhutatud, neutraalse reaktsiooniga, viljakatel muldadel Paljunemine Harilik mais on ühekojaline taim, isas- ja emasõisikud paiknevad samal taimel. Tolmlemine toimub tuule abil Maisi kultiveermine Maisi kultiveeritakse maailmas laialdaselt
teede äärest) ei tohi taimi koguda, sest nad võivad sisaldada hulgaliselt saasteaineid (näit. raskemetalle). Kõiki taimi ei tohi ühest kohast ära koguda, sest see oleks nn. röövkogumine Peab andma taimedele hingamisruumi(mitte panna kilekotti). Koirohi Kirjeldus: Poolpõõsas, mille alumised osad puituvad ja püsivad mitu aastat. Lõhn on tunnuslik. Valgeviltjad lehed on talvehaljad. Sügava juurestikuga kuivalembene taim. Õied väikestes ümarates korvikutes, mis moodustavad suuri liitõisikuid. Koirohi võib mõjuda vermuti jm. temast valmistatavate jookide liigsel tarbimisel mürgina. Nii võivad tekkida lihaste krambid, peavalu ja isegi pöördumatud ajukahjustused. Ajal, mil taim on täies õies (varasuvest varasügiseni), korjatakse lehti ja õisi ning kuivatatakse loomuliku soojuse käes. Küpsenud vilju koristatakse mõõduka kliimaga paikades märtsis ja oktoobris. Koirohtu
juurerakud suuremaks. Imevvööde- 2-8 mm pikkune osa, mille moodustavad juurekarvad. Juurekarvad- hangivad mullast vet ja toitaineid. Kujunevad juure pindmiste rakkude väljasopistumise tulemusena. Juure pikenemisega tekkivad uued ja vanad kärbuvad. -juurekarva eluiga 2-10 päeva. Külgjuurte vööde- Osa kus moodustuvad külgjuured, mis omakorda harunevad. -samasugune ehitus nagu peajuurel. Juurte harunemine on tähtis, kuna mida suurem on juurestik, seda rohkem saab taim eluksvajalikku vett ja lahutsunud aineid. Osmoos-kui vesi liigub läbi poolläbipaistva kile kangema lahuse poole. Poolläbipaistev kile- juurekarva rakumembraan koos selle vastu liibunud tsütoplasmaga. - Vesi liigub mööda juurerakke edasi ja jõuab juurekeskosas paiknevatesse puidusoontesse. Juurerõhk- Kui juurtekarvade poolt imetud vett tuleb puidusoontesse pidevalt juurde ja see surutakse jõuga ülespoole. - Vesi tõuseb mööda puidusooni varde ja sealt
Kooslus Kooslus kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil /samal ajal samas kohas) Ökosuhted ehk ökoloogilised suhted on organismide suhted üksteisega ja keskkonnaga Sünökoloogia uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning uurib koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Ökosuhted: Ainult ühele osalisele kasulik/kahjulik: Kommensalism, amensalism, antibioos, kisklus, parasitism Mõlemale kasulik: Sümbioos, protokooperatsioon, mutualism Mõlemale kahjulik: Konkurents Mõlemale neutraalsed: Neutralism 1. Mõlemale osalisele neutraalsed suhted (0/0): ei mõjuta üksteist ei pos ega neg. Ei vaja teineteist. Näiteks jänes ja seen. Neutralism 2. Mõlemale osalisele kahjulikud suhted (-/-): Antibioos üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vah...
Tsütoplasma nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees · Membraanide ehitus ja funktsioonid 3 erinevust, miks erineb taimerakk loomarakkust? · taimerakus on kloroplast: seal toimub fotosüntees. · Vakuool hoida varuaineid, v vett v jääkaineid. Taim närbub ära kui vakuool tühjaks saab. · Rakukest koosneb tselluloosist. Vaja selleks et taim seisaks püsti. Hoiame energiat kokku, ei sõltu valgusest, hoiame raku ruumi kokku. Bakteritel pole tuuma, neil on DNA üle keha. RAKUORGANELLID Raku tuum - Raku geneetilise info säilitamise koht. Ümbritsetud kestaga (kaksikmembraan). Kromatiin DNA+valgud. Kromosoom kokkupakitud kromatiin. Igal
Must meri mustamerelane. 5. Kui nimi lõpeb ia-ga, siis langeb ia liite ees harilikult välja. Bulgaaria bulgaarlane. Argikeel/släng, markeeritud stiil; reaalikas, maakas. Kirjakeel, neutraalne stiil: reaalkooli õpilane, Kui nimi lõpeb ia-ga, siis langeb ia liite ees harilikult välja. Bulgaaria bulgaarlane. Argikeel/släng, markeeritud stiil; reaalikas, maakas. Kirjakeel, neutraalne stiil: reaalkooli õpilane, maainimene. ESE, LOOM, TAIM vms: -i: osuti, -ja: avaja, -kas: purjekas, -k: sõiduk, -ik:kandik, -mik:lugemik, -nik:hapnik, -lane:mesilane, -line: sajaline, (u)r: maainimene. ESE, LOOM, TAIM vms: -i: osuti, -ja: avaja, -kas: purjekas, -k: sõiduk, -ik:kandik, -mik:lugemik, -nik:hapnik, -lane:mesilane, -line: sajaline, (u)r: kallur, -e:kate, -el: keetel, -is:elatis, -us:sõrmus, -ts:vehits, -nd:malend. Släng: jutukas, näpukas, kirjakeeles juturaamat ja näpuviga
Kaktusi tuntakse nii palju, et osad ütlevad, et neid on 1500 erinevat liiki, osad aga peavad õigeks arvu 2800. Kaktuseid on maa peal väga palju neid isegi kogutakse ja aretatakse. Mõnel on kodus juba kaktuseid rohkem, kui nende erinevaid liike. Kindlasti meeldivad kaktused paljudele enda ilu pärast. Just selliseks, nagu nad on, on kaktuseid muutnud kõrb. Kaktusel on suured juured. Need on maapinna lähedal laiali. Osad juured ulatuvad sügavamale. Nii saab taim paremini kätte vett. Veevarude säilitamiseks on kaktusel lihakad varred. Et vett paremini hoida, on kaktus loobunud lehtedest. Nende asemel on kaitsvad astlad. Lehed ainult loovutaksid vett palavale keskkonnale. Asteldega on kakus kaitstud loomade eest, kes teda maiustaksid. Saguaaro - tuntuim kaktus, mitte nime vaid just välimuse poolest. Saguaaro kasvab isegi üle 12 meetri kõrguseks. Tema sisse ehitavad pesa mitmed erinevad loomad, jättes juured siiski terveks. Veel üks hea viis vee
eri osadele erineva värvuse. Eristatakse kolma rühma plastiide: rohelisi kloroplaste, kollaseid või punaseid kromoplaste ja värvusetuid leukoplaste. 21. Vakuoolide tähtsus. Vee reservuaar, kindlustavad raku siserõhu e turgori,nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vananenud rakkudes jääkained, vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid 22.Kuidas on seotud vakuool ja turgor? Vakuoolidest sõltub raku siserõhk e turgor. 23.Miks taim veepuuduses närbub? Veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides oleva vee, turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub. 24. Miks muutuvad rohelised viljad küpsedes punaseks? Kloroplastidest võib areneda kromoplast. Näiteks maasikad lähevad punaseks. 25. Millega seletada lehtede nn.sügisvärvi? Vt 24 26.Seente üldised iseloomulikud omadused Seened paigutatakse omaette riiki: Seened. Seened koosnevad hüüfidest. Seeneniidid moodustavad mütseeli. Toitumistüübilt on seened heterotroofid
Konspekt Selgeks teha: Väetamise diferentsiaaltulukus Väetamise keskmine tulukus Tootmise tulukus Eksamisse: 1 ülesanne + küsimused Aineringed ja maaskasutusstrateegiad Põhiline eesmärk: kuidas ressursse ratsionaalselt ja säästlikult kasutada? 25.11.2010 Eksamisse: taimetoitainete omastamine mullast ja väetistest - arvestatakse kõigi toitainetega, mida taim omastab ja kasutab bioproduktsioonis. Väetistega mulda viidud taimetoiteelementidest suudavad taimed omastada vaid osa, ülejäänud kogused alluvad mullas mitmesugustele muutustele ja ei põhjusta mitte alati keskkonna reostust! - andke hinnang väetiste kasutamise agronoomiliste majanduslike ja keskkonnakaitselistele aspektidele. Vaja selgitada ruutfunktsiooni põhiliselt, kuidas leida agronoomiliselt efektiivset väetiskogust ja majanduslikult efektiivset
puudega. 3) "Sa vaata vaid..." Viktor Masing Viktor Masing on autor, kes on kirjutanud lasteraamatu taimedest, mida ei murta ega nopita, ning võrdluseks ka neist, mida võib korjata ja suhu pista. Raamatu alguses on koostatud legend, mille eesmärgiks on see, et kogu raamatu vältel on iga taime juures märk, mis näitab, kas ta on ohtlik või ohutu, eluohtlik, ravimtaim, NSV Liidu punase raamatu taim ehk loodusharuldus, Eesti NSV punase raamatu taim ehk kohalik loodusharuldus, salatitaim, maitsetaim või taim, millest saab teha keediseid, jooke või keeta hoopiski toitu. Igal lehel on luuletuse vormis tekst taimest, mis edastab olulisemat informatsiooni. Raamat on A3 formaadis, seetõttu on pildid eriti suured ja kirevad ning kergesti arusaadavad. 4) "Üllatav loodus" Mark Carwardine Suur paks raamat annab endast kogu ülevaate kõige kõigematest kõige kestvaim armuhammustus;
monosahhariidide, glükoosi ning fruktoosina, tärklist kuni 0,1%. Lämmastikühendeid 0,8%, orgaanilisi happeid 0,1%. Spetsiifilise lõhna tagab väike kogus eeterlikke õlisid. Kibedat maitset põhjustavad mõruained saponiinid, kukurbitatsiinid, mis on kogunenud peamiselt kurgikoorde ja viljavarre poolsesse otsa. Uuemates sortides leidub neid vähem ja nende sisaldus sõltub agrotehnoloogiast. Botaaniline iseloomustus-kurk on rohtse roomava või köitraagude abil roniva varrega üheaastane taim. Kurgitaime peavars kasvab avamaal tavaliselt 1-1,5 meetri pikkuseks, katmikalal aga üle 5 meetri. Täiskasvanud kurgilehe pikkus on alla 8-30 cm ja laius vastavalt 5-20 cm. Lehekaenaldest arenevad köitraod, külgvõsud ning emas- ja isasõied. Külgvõsude moodustamise intensiivsus oleneb sordist ja kasvutingimustest (valgus, temperatuur, väetamine). Tänapäeva sordiaretuse eesmärk on selliste sortide leidmine, kus moodustuvate külgvõrsete hulk on juba geneetiliselt sisse kodeeritud
4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 1. Diivan 2. Hall (naissoost) 3. Paremal 4. Taim 5. Riiul 6. Nurk 7. Voodi 8. Sinine 9. Ühetoaline 10. Otse (edasi) 11. Valge 12. Siia 13. Pehme 14. Pliit 15. Üürimine Laualamp
roheline, õied kollased, eelkõige on viljad oranzid, kollased, dekoratiivsuseks huvitava valged, kirjud kujuga viljad kollakasroheline, rohekaskollased õied, viljad kollakaspruunid võimas sarikõisik, lehestik kodarikku moodustavad tumeroheline odajad lehed rohelise-, punase- ja pehme lehestik, punased violetne, valged õied või violetsed lehed kogu taim on karedakarvane, lehed suured, õied longus ja koondunud hõredateks õisikuteks, õiekroon roheline, helesinised õied ratasjas dekoratiivne on taime helerohelised, kollased lehestik ja sarikõisikutesse õied koondunud õied dekoratiivsed on taime lehed, taim ise sobib
kuni –52 °C. Elab soodsates tingimustes Tuultolmleja kuni 250, harva 400– 500 aastaseks Männiliste sugukonnas Harilik Autotroof ja kuuse Perekonnas Kuusk Ühekojaline taim ja Kasvab paljuneb Euroopa peamiselt põhja-, kesk- seemnetega, ja idaosas kuid ka vegetatiivselt Kasvab Tähtis
organismilt geeni ja viia selle teise organismi, mille tagajärjel luuakse uute omadustega organism. Katseid on tehtud enamasti hiirte ja rottide peal. Sellisel viisil on saadud mitmeid uusi ravimeid, preparaate ja antibiootukume, mis on minu arvates vägagi positiivne ja vajalik inimkonnale. Geneetiliselt muundatud organismide vastaseid on samuti väga palju ja mina olen nendega ühel meelel. Nende hinnangu kohaselt põhjustab organismide muundamine eetikaprobleeme. Tekib küsimus, kas taim on ikka veel taim, kui temas on looma geenid ja valgud. Nad arvavad, et igale organismile peab jääma temale omane geneetiline materjal. Transgeensed taimed võivad samuti olla inimese ja teiste imetajate tervisele kahjulikud. On olnud palju juhuseid kus need on põhjustanud allergia või suurendanud selle riski. Mõni senitundmatu valk võib olla toidutaimes või toiduaines, kus seda tavaliselt ei ole. Toidutaimede kasvatamine võib põhjustada pöördumatut kahju keskkonnale
Pärmi tarvitamise jätkamisel kaovad gaasid lõpuks täielikult. Kuid leidub inimesi, kellel tekib iiveldus pärmist. Nemad ei peaks pärmi sööma, vaid otsima aluselisi vastumürke juurviljade kuningriigi teiste liikmete hulgast. Võib kasutada ka kuivatatud pärmi. Seda on eriti hea reisile kaasa võtta ja pole karta pärmi riknemist. Ei sobi kasutada pulbrina saadavalolevat õllepärmi, sest seda peetakse "surnud" pärmiks, kuna ta ei kergita tainast. Pärm on taim, mis koosneb pisikestest rakkudest, mis on umbes punaliblede suurused ja hoiduvad kokku nagu puuviljakobarad. Nad erinevad teistest taimedest seetõttu, et nad ei ole ümbritsetud tsellulooskestaga, mida peab lagundama, enne kui rakk muutub kasulikuks toiduks. Pärmi-rakud alluvad kergelt seedemahlade toimele ja imenduvad kergesti. Toores pärm on rikas B-grupi vitamiinidest ja aluselistest elementidest. Pärmi ei tohi kasutada koos
Mõisteõpetuse ülesanded 1. MÄÄRATA JÄRGMISTE MÕISTETE SUGU, LIIK, LIIGIERISUS, PÄRISTUNNUS JA JUHUSLIK TUNNUS: maja - ehitis, hoone, elamu, eramaja, kahekorruseline eramaja. puu - taim, puitunud tüvega taim, igihaljas puu, kuusk. raamat - andmekogu, tekstikogumik, trükis, juturaamat. kuld - mineraal, keemiline element, väärismetall, läikiv. 2. FORMULEERIDA MÕISTE SISU JA MAHU VAHELISE SUHTE SEADUS. NÄIDATA SELLE SEADUSE KEHTIVUST JÄRGMISTE NÄIDETE VARAL Mida suurem on mõiste maht, seda väiksem on mõiste sisu. 1. Eesti õpilane, õpilane, eesti gümnaasiumi õpilane. Õpilane, Eesti õpilane, eesti gümnaasiumi õpilane; sest õpilane on kõige laiem
Hingamisjuured: troopika hapnikuvaeste soiste alade taimed Tugijuured, ronijuured ·Juuremügarad Bakterid tungivad juurekarvade kaudu parenhüümirakkudesse, sealsete toitainete arvel paljunedes hõivavad nad järjest uusi rakke. Ka parenhüümirakud paljunevad ja suurenevad ning moodustavad nn bakteroidkoega täidetud mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada. Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis* elades muudavad bakterid õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks. Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid. Neid moodustavad mügarbakterid, limaseened, kiirikseened. Esinevad kõigil oalaadsetel, liblikõielistel. Lisaks leidub juuremügaraid ka astelpajul, hõbepuul ja leppadel.
Kuivemad alad muutuvad kuivemateks ja taimedel tekib veestress, mis viib taimestiku liigilise koostise muutumisele. Nt. veelembelised kuused asenduvad mändidega, mis suudavad ka kuivades oludes vett hankida ja elada. Samas sagenevad happevihmad (NOx tõusuga), mis halvendab muldade kvaliteeti ja mõjub metsa pindalale negatiivselt. 1) fotosüntees suureb just C3 taimedel (Rubisco efektiivsem) 2) kasv suureneb, samas kui mineraalaineid väheneb, siis hakkab taim rohkem juuri kasvatama 3) fotosünteesiv lehe pind suureneb 4) lehed vananevad kiiremini 5) vee kasutamise efektiivsus tõuseb (assimileeritud CO2/ transpiratsioonil kulunud vee hulk) 6) saagikus võib tõusta vegetatsiooniperiood pikeneb. 10. Millised kaks keskkonnaprobleemi on seotud osooniga? Toimub stratosfääri osoonikihi hõrenemine (nt CFC mõjul). Osoon moodustab Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimest ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest.
Taimede kasutamine Koostasid: Carmen Maaring ja Gerli Albert Lõhnav kummel Ravimtaim Ei aita allergiliste haiguste puhul. Kasutatakse välispindselt Harilik võilill Eriti väärtuslik on võilillesilo, mis suurendab veiste piimatoodangut. Väärtuslik meetaim. Noori lehti ja keelõisi tarvitatakse salatina või supilisand Imikas Ravimtaim Tehakse salatit Imetakse mahla mis on mesimagus Harilik luuderohi Ravimtaim aitab luu haiguste vastu Toataim kuid kasvatatakse ka väljas Mürgine taim LÕPP!
Suur osa USAs toodetavast sojast söödetakse põllumajandusloomadele või eksporditakse välisriikidesse. 3 1. Sojaoa botaaniline iseloomustus Sojauba ehk põld-sojauba ehk karvane sojauba ehk kultuur-sojauba ehk soja; ladinakeelne teaduslik nimi Glycine max ehk Glycine hispida või Glycine soja) on üheaastane kultuurtaim liblikõieliste sugukonnast. On 10 vormirohket liiki peamiselt troopikas ja lähistroopikas. Soja on lühipäeva taim, väga soojanõudlik. On umbes 20-60 cm kõrgune karekarvane isetolmleja taim. Sojaoal on väiksed valged või violetsed üpriski erilise ehitusega õied, mis on 3-8 kaupa kolmetiste lehtede kaenlas. Vilja valmides moodustub kaun, mille sees on 2-5 ovaalset ja läikivat seemet. Seemned on värvuselt kollased, pruunid, rohelised, mustad või kirjud. 1000 seemne mass kõigub 50-250 grammini, tera on keskmiselt herne suurune. Sojaoal on tugevasti arenenud juurestik, millel asuvad mügarbakterite
öösiti, siis kui aurumine on minimaalne. v Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalähedane juurestik nii saab võimalikult suuremalt alalt vett koguda. See on ka seletus sellele, miks kõrbes taimed hõredalt kasvavad. Teistel taimedel on seevastu hästi sügavale ulatuv juurestik. v Vee säilitamiseks on taimedel jällegi omad nipid. Osad kaktused on volditud nagu lehvik. Kui vett on võimalik koguda, siis taim muutub siledamaks (voldid muutuvad lamedamaks). Kui vesi ära tarbitakse tõmbub taim kurruliseks tagasi. Erinevates kõrbetes kasvavad erinevad taimed, näiteks mõni taimeliik on iseloomulik vaid ühele kõrbele. Kaktused on eriti levinud Mehhikos ja Argentiinas. Palju on ka madalaid põõsaid ja lühiealisi taimi. Lühiealised taimed elavad ainult mõne nädala niiskel perioodil ja jätavad siis oma valminud seemned uut vihma ootama
Varuainena kasutavad tärklist. Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse järgi 2 rühma: 1. sammaltaimed pole juhtsooni 2. soontaimed on juhtsooned. Jagunevad:seemneteta taimed, seemnetega taimed, katteseemnetaimed (õistaimed) Suurus kasvu võimaldavad tugikoed, juhtsooned (ainete transport). Peab olema suur õhuniiskus. Puud ja liaanid suurimad Maal elavad organismid. Vahemaa juurtest lehtedeni ~100 m (hiidsekvoiad, mammutipuu). Kõige pisem taim Eestis on sammalde seas - 1mm (sale tiivik). Taimedel nii elusad kui surnud rakud (puud). Vegetatiivne e klonaalne paljunemine (maasikas, maikellukesed). Kloon on ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond tekib rakkude mitootilise paljunemise tulemusena. Kõik klooni osad ühesuguse genotüübiga. Liikumine rakkude liikumist piiravad rakukestad. Liikumine passiivne leviste (seemned, viljad eosed jne) abil. Terve taime suunatud liikumist vastusena lähiümbruse
osalevad emas- ja isassugurakud, mis valmivad taime generatiivorganites. Mittesuguline paljunemine jaotatakse vegetatiivseks ja eoseliseks. Võrreldes loomadega on vegetatiivne paljunemine taimeriigis enam levinud. See toimub enamasti taime vegetatiivsete organite (juur, vars, leht) või talluse tukikeste abil. Vetikad, sammal- ja sõnajalgtaimed paljunevad eostega. Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi: sugulist (gametofaasi) ja mittesugulist (sporofaasi). Sugulises faasis olev taim (gametofuut) on haploidsete rakkudega (1n) ja paljuneb suguliselt. Selleks moodustuvad suguorganites mitoosi teel haploidsed sugurakud (gameedid). Mittesugulises faasis olev taim (sporofuut) on diploidsete (2n) rakkudega ja paljuneb mittesuguliselt. Eostega paljunevate taimede (vetikate, sammal- ja sõnajalgtaimede) sporofüüdil arenevad meioosi tagajärjel haploidsed eosed. Taime individuaalse arengu tulemusena võivad sporofüüt ja gametofüüt paikneda samal isendil
tekkisid puhkava Kalevipoja maaga kokku puutunud juustest. “ ( Kuresoo, Relve, Rohtmets, 2001, lk 26 ). Villpea hakkab õitsema paarikümneaastasena ning parimasse ikka jõuab umbes viiekümneselt. Nagu inimene! 7 Juulis - augustis saab imetleda kümneid väikesi ja valgeid vesiroose, mis on kaitse all, samuti soopihla ja rabakat. Väikesekasvuline ümaraleheline huulhein on putuktoiduline taim, kes näärmekarvakestega lehtede abil püüab väikeseid putukaid, et leevendada toitainetevaegust. “ Taimede loomtoidulisus on omane just sootaimedele, rabades huulheintele ja madalsoodes võipätakutele. Selline eriskummaline lisatoit on neile taimedele vajalik toitevaeses kasvukohas lämmastiku ja fosfori saamiseks. ” ( Masing, 1997, lk 62 ). Huulheina lehti on kasutatud tuulest ja külmast pragunenud huulte raviks. Samuti aitab
Euroopas kasvab köömen juba kiviajast alates ja juba siis on temaga toitu maitsestatud. Eestlasetele on köömen oluline sellepärast, et ta kasvab päris hästi siinses kliimas, tal on ulatuslik levik ja ka sellepärsta, et teisi maitsetaimi on Eestis vähe. Eestlased on andnud sellele taimele palju nimetusi, näiteks keemled, köemlid, kömmlid, köömred, küümlid jm. Arvatavasti kõik need nimetused on taim saanud saksakeelsest sõnast Kümmel. Tänapäeval puutume köömnetega kokku tavalist leiba süües, kuid vanasti kasutati seda palju rohkemates toitudes maitseainena. Eestis hakati köömneid kasutama rukkipüülijahust tehtud leivale, et tasakaalutada nende magusamat maitset. Eestlastele omastes toitudes kasutati köömneid hapukapsas ja sõiras. Kuna köömned soodustavad seedimist, siis kasutati köömneid rasvase sea-, lamba-, ja linnuliha maitsestamiseks
Katteseemnetaimed paljunevad näiteks risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikese abil. Loomariigis on vegetatiivne paljunemine levinud alamates rühmades: käsnadel, ainuõõssetel, lame-ja ümarussidel ning okasnahksetel. 1 Vegetatiivseks paljunemiseks läheb vaja ainult ühte vanemorganimis. See siis pooldub ja tekib uus tütarrakk. Pungumisel DNA kahekordistub ning tekib tütarrakk, mis on istik, mille mulda panemisel hakkab kasvama uus taim. Vegetatiivselt saavad inimesed taimi paljundada ja toimub looduses ka omal käel. Vegetatiivne paljunemine on evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis. Kõige levinum on vegetatiivselt paljundamine varre abil: rohtsed pistikud, puitunud pistoksad, võrsikud, võsundid, maa-alused varred. Rohtsed pistikud võetakse taime kõige nooremast osast ning neid on keerukam elus hoida. Need on aga kõige suurema juurte moodustamis võimega. Mida noorem on pistik, seda suurem on võime
valmistamine. Marihuaanat Marihuaanat ning hasisit ja kanepiekstrakti valmistatakse taimest, mille ladinakeelne Hasisit nimi on Cannabis sativa (kanep). Tegemist on üheaastase taimega, mis võib Kanepiekstrakti kasvada 5-6 meetri kõrguseks. Kanepitaim on ererohelist värvi ning tal on jäme vars, millel on vastassuundades asetsevad, 5-9 hõlmast koosnevad kitsad sõrmjad lehed. Taim on vastupidav, kuid tunneb end kõige paremini kuivas subtroopilises kliimas. Kanep Kanepitooted sisaldavad aineid, millest tekib Kanepiekstrakt on kõige kontsentreeritum joove. Seda ainet on nii isas-kui ka looduslik kanepitoode. Selle valmistamiseks emastaimedes. Suurim ainekontsentratsioon pannakse taimeosad THC eraldamiseks
osades, lastakse samuti tõmmata kuni 1 tund ja juuakse enne sööki 1/2 või 1/2 kl korraga. Liivatee toidutaimena Teed toiduna kasutades valmistatakse ta lahjemana, st 1 tl ürti 1 kl keeva vee kohta. Sobib hästi kuumana õhtusöökide juurde kui ka külmana soojadel suvepäevadel. Oma tugeva ja aromaatse maitsega on ta kasutusel toitude maitsestamisel, eriti liialdada ei tohiks suurte kogustega. Maitseainena sobib eeskätt liha-, kala- ja kaunviljatoitudele, on estragoni kõrval tähtsaim taim prantsuse köögis. Vahemeremaades hõõrutakse kalu enne praadimist kuuma õli sisse kastetud aed-liivatee oksaga. Kala ja liha paneerimisel segatakse jahusse aed-liivatee pulbrit. Väikeses koguses lisatakse aed-liivateed salatitele, suppidele, porgandi- ja seenetoitudele, hapendatavaile kurkidele, marinaadidele, aroomiäädikatele (oksake õitsvana äädikapudelis - dekoratiivne). Rohkesti kasutatakse kala-, liha- ja likööritööstuses. Puitunud varred sobivad grillipuiduks.
Maapähkel ei talu ka suuri temperatuuri kõikumisi. Maapähkleid võite proovida ka kasvatada, pistes pähklid lillepotti umbes 5 cm sügavu- sele. Kui seeme on idanemisvõimeline, õnnestub teil jälgida selle omapärase taime kasvutsük- lit, mis kestab kokku umbes 6 kuud. NB! Kui kauntel mulda peitumine ei õnnestu, näiteks on pinnas selleks liiga kõva, siis lõpetab taim elutegevuse ja kukutab en- nast kaunte peale, püüdes nii järglasi kaitsta ja varjata. Maapähkli kaunad valmimisel ei avane, on umbsed. Kaunas on enamasti 1-3 seemet. Taim on sümbioosis mullal
meetodist õnnestub võõr-DNAsiirdamine vaid väikesesse hulka rakkudesse. Uue päriliku info lisandumisega mõjutatakse aga geenide vahel juba varem väljakujunenud vastastikuseid toimeid, mistõttu muundkultuurid on sageli osutunud tavakultuuridest ebastabiilsemaks. Sagedamini esineb tundlikkust haiguste, põua, liigniiskuse ning muude ebasoodsate kasvutingimuste suhtes. Geneetilise muundamise areng Muundkultuuride loomisel on esirinnas olnud USA. 1983. aastal loodi esimene transgeenne taim tubakas, järgnes kauase säilivusega tomat, mille nimeks sai Flavr Savr (1994). Selle GM tomati viljad talusid hästi transportimist ning olid suhteliselt kõrge kuivainesisaldusega. Ning mis peamine viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ning ei kippunud mädanema. Kuna turul oli hulgaliselt maitsvamaid tomatisorte, lõpetati Flavr Savr'i turustamine värskete viljadena 1997. aastal, kuid tema tugeva viljaliha tõttu kasutati sorti hiljem konservtomatina.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
