Eeterlike õlide tootmine Eeterlikke õlisid, mida tuntakse ka lenduvate õlidena, saadakse aromaatsetest taimedest, puudest ja rohttaimedest. Need õlid on kontsentraadid vastava taime toimeainetest. Iga aromaatne taim toodab talle omast eeterlikku õli, mis koguneb näärmetese või paunadesse taime kiududes ja arvatakse, et nende ülesandeks on soodustada tolmlemist, aidata taimel ellu jääda ja ära hoida röövloomade rünnakuid. Iga taimeliigi poolt toodetud õlil on inimese kehale ja meelele liigiomane mõju. Hämmastav on fakt, et aromaatse taime toimeained eeterlikus õlis võivad olla kuni 100 korda konsentreeritumal kujul, mistõttu ei tohi kunagi unustada nende looduslike õlide mõjuvõimu.
Sipelgas(Formicidae) Kadri Kuusk 8.a Sipelgas Sipelgas kuulub lülijalgsete hõimkonda, putukate klassi, kiletiivaliste seltsi ja sipelglaste sugukonda. Nad on putukad, keda saab teistest eristada rindmikku ja tagakeha ühendava peenikese liigendi järgi. Tiivad on tavaliselt ainult noortel isas- ja emassipelgatel paaritumisajal (pulmalend). Sipelgatel on teravad lõuad ning suuremal osal pole astelt. Enesekaitseks pritsivad nad mürki. Neid on olemas rööv-, taim- ja segatoidulisi liike. Maailmas üle 20 000 liigi, Eestis 54 liiki. Eluiga lühike, pool kuni kaks aastat, olenevalt tööst. Eesti sipelgad Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased Väikesed mustad, pruunid võikollased murelased Punakad raudsikud Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Liigid Aedniksipelgad Rändsipelgad Vaaraosipelgad Ku...
tingimustega, sobivad indikaatorliikideks. • Nende indikaatorliikide esinemine ja elujõulisus peegelduvad keskkonna (vee, mulla, õhu, lähtekivimi) omadusi. • Mõned liigid peegeldavad ka keskkonnamuutusi, mida on põhjustanud inimtegevus. • Sellel p6hinebki bioindikatsioon - keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide abil. • Teatavate liikide esinemine, arvukus ja elujõulisus peegeldavad keskkonna saastumise astet. • Viola calaminaria - taim mis kasvab Alpides tsingimaardail. • Veekogude reostust näitavad teatud vetikad. • Õhusaastet näitavad teatud samblikud, sest nad on väga tundlikud saastnud õhu suhtes. Elurikkus • Mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus • Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. • Hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel: geeni, raku, liigi ,
Lühike mitmuse osastav Lühike mitmuse osastav moodustatakse vokaalivahelduse teel, näiteks Kala kalu, koera koeri, lauda laudu Kõigepealt on vaja teada sõna tüvevokaali. Tüvevokaal on see vokaal, millega lõpeb ainsuse omastav (kelle? mille?), näiteks kalA, koerA, lauA, kassI, laulU Selle kohta, kuidas tüvevokaal mitmuse osastavas muutub, on oma reeglid, mis on kokku võetud järgmise lausega: tUlEb tIgE pEnI jA UrIsEb Seda lauset tuleb kasutada nii: kui sõna tüvevokaal on u, on mitm.osastavas e (tUlEb): laulu - laule kui sõna tüvevokaal on i, on mitm.osastavas e (tIgE):kassi - kasse kui sõna tüvevokaal on e, on mitm.osastavas i (pEnI): luige luiki kui sõna tüvevokaal on a, on mitm.osastavas u, i või e (jA UrIsEb): raja radu, looma loomi, muna mune Selle kohta, kas tüvevokaali a puhul on mitmuse osastav...
Jõgi Soo Niit TARBIJAD - LOOMAD TOOTJAD – TAIMED LAGUNDAJAD – BAKTERID; SEENED;VIHMAUSSID JT Elutingimused metsas Võrdle elutingimusi metsas ja põllul • Päikesekiirgus on intensiivsem? • Õhutemperatuuri kõikumine on suurem? • Talvine temperatuur on kõrgem? • Lumi sulab varem? • Tuule kiirus on suurem? • Puud on kitsama võraga? Elutingimused metsas Vähem valgust. • Mida madalamal taim kasvab, seda vähem valgust ta saab. • Puud saavad rohkem valgust kui samblad Vähem tuult. • Puude võrad peavad tuule kinni. Temperatuuride kõikumised on väiksemad. Suvel on metsas jahedam ja talvel soojem, kui lagedal alal. Elutingimused metsas Metsas on palju varjepaiku – Puud Põõsad Kännud Juurestikud http://www.geopeitus.ee/pic/8199.jpg Elutingimused metsas Metsas on mitmekesist toitu –
● juustude valmistamine ● allergia ● sissehingamisel võib kahjustada kopse Sambliku ehitus: ● Seene ja vetika liitorganism ● Pole vart ja lehti Seente ehitus: Sümbioos- eri liiki organismide vastastikune kooselu nt: seen ja taimejuur (mükoriisa) - taim saab seenelt vett ja vees lahustunud mineraalaineid - seen saab taimelt fotosünteesisaadusi - seen kaitseb taimejuurt haigustekitajate, kemikaalide ja raskemetallide eest Parasitism- üks organism saab kasu ja teine kahju (üks elab teise kulul) nt: sääsk ja inimene -haigused (vähendavad saaki, rikuvad välimust, kahjustavad) -on ka selliseid parasiitseeni, kes elavad teise kulu aga ei põhjusta kahju Seente eluviis: ● peamised lagundajad
HARILIK KELLUKAS Harilik kellukas on õrn niitude ja teeservade taim, kes kasvab sageli ka inimese kartulipõllul või aiamaal. Õrnad on nii maapealsed varred kui isegi maa-alused osad. Teistest meie kellukatest eristabki teda eelkõige just nõrk juurestik. See eripära aga tuleneb hariliku kelluka elutsüklist. Erinevalt teistest kellukatest on harilik kellukas vaid ühe- või kaheaastane. Seega ei ole tal vaja nii palju toitaineid kulutada tugeva juurestiku kasvatamiseks. Esimesel aastal
Päevalill -> lehetäi -> tigu -> hiir -> siil -> rebane Kord imelisel päikselisel päeval, seitsme maa ja mere taga, puhkes õide kaunis päevalill. Ta oli kollane kui päike ning kõrge kui Eiffeli torn. Päevalille lehe peal elas mõnusat elu roheline lehetäi. Söögist tal puudust ei olnud, sest taim oli ilus ja tugev. Nii oli ta elanud kauni taime varjus alates hetkest, mil nägi ilmavalgust. Kuid lehetäi ei saanud nautida oma elu kaua. Tema ligi roomas kavalate plaanidega tigu. Tigu oli läbinud sihikindlalt kahe aasta jooksul 10 meetrit. Pikast rännakust väsinuna leidis ta endale maitsva kõhutäie. Selleks osutus eluterve ja mururoheline lehetäi. Pistnud lehetäi põske, peesitas tigu pahaaimamatult edasi päevalille lehe peal. Kuid ega hiirgi maganud
aastal. Eesti ala Põhjasõja ajal 1710.-1711. aastal. Katkust saadi jagu, kuna hügieenitingimused paranesid ja inimesed hakkasid ennast rohkem pesema. Perekonnal oli kaks vormi: tuumikpere, mis koosnes emast, isast ja lastest. Ja suurpere, kus ühe katuse all elasid vanavanemad ja nende täisealised lapsed oma lastega. Kartul jõudis Uuest Maailmast Euroopasse juba 16. sajandil. Levis uskumus, et valgete mugulate söömine põhjustab pidalitõbe. Arvati, et see taim sobib vaid loomadele. 17. sajandi sõjad ja näljahädad tõid esile kartuli varjatud eelised. Linna keskklassi hulka võib lugeda sellised õppinud ametimehed: arstid, juristid, õpetlased ja vaimulikkond.
Viljad mõruainevabad, väikeste kühmukestega. Sobib hästi marineerimiseks. Külvatakse kastidesse aprillist-mai alguseni. Avamaale istutatakse juuni alguses. Avamaa kurki võib kasvatada ka kasvuhoones. Esimesi vilju võib maitsta 45-47 päeva peale tärkamist. 2. Kurk ´Dolomit´F1- sort, mis kuangi ei vea alt Siledakooreline, varajane. Väga saagikas taim. Viljad on kõrge kvaliteediga ja säilitavad suurepärase sisestruktuuri. Taimed võib ette kasvatada või külvata otse avamaale. Hea hoidiste valmistamiseks. 3. Mehhiko pisikurk- väike kurk, mehhiko kurk, arbuusike, sebrake. Kasvatatakse kui üheaastaseid taimi. Noorte viljade maitse meenutab kurki, ainult koor on hapukas. Vilju süüakse toorelt, marineeritakse, kasutatakse salatites, võib valmistada mitmesuguseid kurgiassortiisid.
Lastele ja koffeiini tundlikele inimestele mitte soovitatud Energiajookides leidub Kokaiinitaime lehed Click to edit Master text styles Kola pähkel Second level Kuivatatud õisikud (Syzygium Third level Fourth level aromaticum) Fifth level Kaneel Ingveri sugulas taim Männikäbid Maisi piparmünt Sinine ingver Vanill Ingver Vürts (sarnane muskaat pähklile) Kakao Lagrits Apelsiin Sinepi seemned Starter-500ml Alustatud Eestis (Liviko poolt) 250 Kcal Koffeiinisisaldus 150mg Tauriinisisaldus 120mg Mitte tarbida lastel ja koffeiini tundlikel inimestel Tauriin ja kofeiin Tauriin - orgaaniline hape Tauriin - südame-, ajuhaigusd Kofeiin - puriinalkaloid Kofeiin - paljud erinevad probleemid Tarbi mõõdukalt
Võrsumine Mida nimetatakse võrsumiseks? Võrsumine on taime harunemise vorm, kus esimese järgu külgharud moodustuvad ainult võrse alusel, tavaliselt maapinna lähedastest või maaalustest pungadest. Võrsumine on iseloomulik põõsastele ja mitmeaastastele rohttaimedel. Võrsumise faasid Võrsumine on kasvufaaside 21s-30s faas, see võib ka varem pihta hakata, kuid siis tõuseb see kasvufaas ka nö 21sse faasi. Nendeks võrsumise faasideks on – 21.Esimene kõrvalvõrse nähtav: võrsumise algus 22. Kolmas kõrvalvõrse nähtav Staadiumid järgnevad kuni.. 29. Üheksa ja enam kõrvalvõrset nähtav Ja edasi muutub asi kõrsumiseks.. Võrsumisfaas Võrsumisfaasis (algab 10...16 päeva pärast tärkamist, 3...4 lehe moodustumisel) kujunevad taimel välja võrsed ja lisajuured (narmasjuurestik). Need saavad alguse võrsumissõlmest, mis paikneb 1...2 cm sügavusel. Võrsumissõlm on kõrrelistel taimedel väga oluline organ (kui võrsumissõlm saab viga siis taim hu...
Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid 1. autotroofid e. orgaanilise aine tootja 2. heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad Konsumendid Vastavalt toidu allikale : 1. Esmased konsumendid, taimtoidulised e fütofaagi e. herbivoorid organismid. Kes toituvad ainult taimedest. 2. Teisesed konsumendid, lihasööjad e. zoofaagid e. karnivoorid kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid · Esimese astme kiskja fütofaagi sööja · Teise astme kiskja fütofaagi sööja sööja · Kolmanda astme kiskja fütofaagi sööja sööja sööja · Tippkiskja see,kes asub sööjate rivi lõpus Liigid, kes kasutavad vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi, on kõigesööjad e. omnivoorid. Parasiidid; - nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides ( endoparasiidid ) - või nende pinnal ( ektoparasiidid ) ja kasutavad nende koostis- või toitai...
Rumm Marju Zupsmann. Mj110. Ajalugu Rummi ajaloo alguse võib viia aega 10 000 aastat tagasi KaguAasias hakati kasvatama suhkruroogu. Väidetavalt toodeti müütilisi võimeid andvaid kääritatud jooke suhkruroost juba vanas Indoneesias, Indias ja Hiinas. Rummi algtooraine Rummi tooraineks olev suhkruroog on kõrge ja kiirelt kasvav taim, mis võib kasvada 56 meetriseks Saaki koristatakse veebruarist juunini. Suurte valtside abil pressitakse suhkruroost välja mahl, mille kuumutamisel moodustuvast pindmisest kristallilisest kihist tehakse suhkrut. Suhkruroog Rummi tootmine Saak koristatakse veebruarist juunini Suurte valtside abil pressitakse suhkruroost välja mahl, mille kuumutamisel moodustuvast pindmisest kristallilisest kihist tehakse suhkrut Rumm valmistatakse lahja alkoholi destilleerimisel
Taim Sugukond Agrobioloogili Eelistatuim Levik Valdav ne rühm kasvukoht esinemine Põldohakas korvõielised mitmeaastane Põld, aed, seemnetega põld teeservad Põld- korvõielised mitmeaastane karjamaa seemnetega rohumaa piimohakas Harilik korvõielised mitmeaastane Niidud,põllud seemnetega põld piimohakas Põldpuju korvõielised mitmeaastane Põllud, Seemnetega, rohumaa karjamaa vegetatiivselt juuretükkidega Põld-litterhein ristõielised üheaastane Põllud, seemnetega põld ...
Väheviljakad ferraliitmullad Kiire aineringlus Taimestik 70% taimestikust on puud Ühel hektaril 200300 erinevat puuliiki Puud kasvavad rinnetena Ühte liiki puud tavaliselt kõrvuti ei kasva Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Viigipuu Plankjuured Seened Must pipar Vanill Raitlill on maailma kõige suurema õiega taim, õie läbimõõt kuni pool meetrit. Levitab putukate ligi meelitamiseks raipelõhna. Loomastik Elupaigaks 50%70% maailma loomastikule. Tuhandeid linnuja loomaliike, rohkem kui miljon putukaliiki. Pidevalt avastatakse uusi liike. Paljud liigid on ohustatud. Amazonase madalik KeskAafrika KaguAasia Loomastik Paljud pisiimetajad, putukad ja kahepaiksed tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam
________________________________________________________________________________ _______________________________ KIILID JA PURUVANAD Keha:sale ja pika tagakehaga.Kaks suurt liitsilma.Tiibu hoiab kere krval.Toit:viksed putukad.PNISMASK.Vastsed-rvtoidulised. Puruvana vastsed elavad torukujulistes majakestes ja toituvad taimedest.Valmikud tagasihoidliku vlimusega,lendavad kohmakalt.Tiibu katavad ehmed. EHMESTIIVALISED.Tiivad asetavad katusjalt tagakehale.Ehmestiivaliste vastsed elavad vees ja on taim vi loomtoidulised.Ehitavad koja,pnisvrgu vi elavad veephjas. ________________________________________________________________________________ _______________________________ KAHETIIVALISED Kahetiivalistel on kaks tiiba,teine tiivapaar on silinud kahe sumistina. SSED Ssed on saleda keha ja pikkade jalgadega.Neil on harjasjad tundlad ja pikad suised,millega nad toituvad.Pistessed toituvad verest(hallassk,metsassk, linnussk)Osad ssed elavad majas(majassk,toassk) Surussed verd
Amööb paljuneb pooldudes. Silmviburlane . Silmviburlased on väikesed, umbes 0,05 mm. Pikkused algloomad. Nad elavad lompides ja tiikides, kus on kõdunevaid lehti. Silmtäpi abil tajub silmviburlane valgust, mille poole ta ujub. Viburit keerutades ta kruvib ennast vees edasi. Erinevalt amööbist on silmviburlasel kest, milletõttu saab ta kehakuju vähe muuta. Rohelise värvuse annavad silmviburlasele tsütoplasmas olevad kloroplastid. Silmviburlane toitub valgusekäes nagu taim, pimeduses aga nagu loom. Silmviburlane hingab ja eristab samamoodi nagu amööb. Ka ebasoodsaid keskkonnatingimusi talub ta tsüstina nagu amööbki. Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. Kingloom. Kingloom elab samasugustes veekogudes kui amööb ja silmviburlane. Kinglooma keha meenutab kinga, see on kaetud lühikeste ripsmetega. Ripsmed liiguvad laineliselt ja nende abil kingloom ujub pööreldes. Kinglooma keha eesotsast kuni keskosani kulgeb pikemate ripsmetega rennike- suuväli
mõjuvad organismile. Biootilised tegurid - avalduvad teiste org. mõjus. ( sümbioos, kisklus, parasitisim jne ) inimtegur, ehk antropogeenne tegur Abiootilised tegurid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. ( päikesekiirgus, mulla niiskus. jne), kliimategurid. Liebigi miinimumseaduse kohaselt piirab organismi eksisteerimist kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Kui puudub üks eluks vajalik toiteelement, ei saa taim normaalselt kasvada, kuigi ülejäänud aineid on külluses. Ökoloogiline amplituud - näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Optimumiks nim sellist teguri väärtust, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. Tolerantsusreegel - mille kohaselt pidurdavalt mõjub see ökoloogiline tegur, mis kõige enam eemaldub optimumiks ja läheneb taluvuse piirile. ----------------------------------------------------- ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED.
muuta mõne taime kohastumist, siis on võimalik teda kasvatada kohas, kus ta algupärast ei suudakski ellu jääda ehk teisisõnu laiendada taime kasvuala, mis omakorda kindlustab ka selle, et kultuur ei sure välja. Teiseks, vastupidavus erinevate haiguste ja kahjurite eest on kindlasti boonuseks põllumeestele, kes ei pruugi, kuid võivad kaotada just kahjurite tõttu oma saagi, mis toob neile sissetuleku, kuid kui on loodud transgeenne taim, mis on haiguste vastu suurema vastupidavusega on see probleem kindlasti väiksem. Negatiivne pool on minu arvates see, et transgeenselt muundatud taimed, mille vilju tarbivad inimesed toiduks, võivad tekitada pikemas perspektiivis organismis kahju, sest nad võivad sisaldada aineid, mida inimese organism ei pruugi vajada ja seetõttu oleksid need üleliigsed ning teadupärast on üleliigsus ja otstarbetus ainult koormaks.
Viidumäe looduskaitseala Asub LääneSaaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses Rajatud 1957.aastal Pindala on 2597,6 ha Moodustab nn. ,,Saaremaa selgroo" Koduks väga paljudele taime, seene ja loomaliikidele. Muistne rannaastang poolitab ümbruskonna omavahel kaheks, üsna järsult erinevaks osaks Vahelduv pinnamood tagab liigirikkuse Liikide arvukus 700 liiki soontaimi, millest ligikaudu 60 Eestis liigina kaitse alla võetud Samblikuliike on teada üle 220 Samblaid üle 230 Vetikaid ligi 300 liiki Seeneliike on leitud umbes 700 Suurliblikate faunast on teada üle 675 Ämblikke on leitud 193 Sipelgaid 21 liiki Taimestik Umbes 85% Viidumäest on kaetud metsaga Valitsev puuliik on mänd Esineb mitmeid erinevaid metsatüüpe Haruldased taimeliigid eelistavad valgusküllaseid ja kuivi kohti Leidub stepi päritoluga taimi Kaitse all olevad taimed KARVANE LIPPHERNES Õied helekollased Kaunad karvased Kõrgus 1050 cm http://e...
tehtud tubakakotte. Eesti tubakatööstus Esimesed märgid tubakatootmisest Eestis ilmnesid 18. sajandi lõpul- lõigati tubakat, keerati sigareid ja valmistati nuusktubakat. 1920 aastal asutati Eesti Vabariigis esimene tubakavabrik, OÜ ``Tubak``. 1965 alustati filtriga sigarettide valmistamist. Tallinnas jäi kunagist tubakatööstuse hiilgust meenutama vaid Tartu maanteel asuv lagunev tootmishoone. Mis on tubakas? v Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust, nagu teisedki uimastid. Suitset amine ja ter vis Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Paljudes arenguriikides on see tänaseks hukka mõistetud ja populaarsust kaotamas.
Stimulandid Kofeiin Nikotiin Kokaiin Amfetamiin Joonas Hallikas Nõo Reaalgümnaasium 2008 Üldiselt stimulantidest(1): (Stimulandid e. ergutava toimega uimastid) Paljude kasutajate arvates tõuseb stimulantide kasutamisega nende töövõime. Stimulandid on ained, mis ergutavad, vähendavad väsimust, parandavad meeleolu, suurendavad objektiivselt vaimset ja füüsilist töövõimet. Stimulantide kasutamisega kaasneb reaktsiooniaja pikenemine. (2) Stimulante, nagu amfetamiini või isegi kokaiini võidakse kasutada, muutmaks sportlast erksamaks, võistlusvalmimaks ja peletamaks väsimust. Ohud: Stimulandid raskendavad keha jahtumist peale pingutusi. See võib viia dehüdratsiooni (vedelikupuudus) ja südamepuudulikkuseni. Samuti võib kaduda söögiisu ja tekkida liigne ärevus ning paranoia, on oht ka sõltuvusse jääda...
See materjal haarab peremeesraku, sundides teda ehitama uute viiruste jaoks vajalikke osi. Sel viisil toodetakse tuhandeid viirusi. Nad lahkuvad läbi peremeesraku rakuseina. Kasulikud bakterid Teatud bakterid on kõikide elusolendite heaoluks elulise tähtsusega. Nad näiteks hävitavad ühed bakterid inimese seedesüsteemis teatud kahjulikke baktereid, osa baktereid on imetajate, näiteks lehmade ja lambaste kõhus ja aitavad neil rohtu seedida. Mõni taim kasutab oma juuremügarikes olevaid baktereid lämmastiku sidumiseks õhust ja nitraatideks muutmiseks see on lämmastikuühend, mida taimed saavad kasutada. Bakterid lagundavad ka looduslikke jäätmeid, mis tähendab, et nad osalevad süsiniku, lämmastiku ja fosforiringes. Kahjulikud bakterid Bakterid tekitavad haigusi, nagu näiteks koolera, teetanus, ja tüüfus. Paljude nende haiguste ilminguid põhjustavad toksilised valgud, mida bakterid toodavad
Björnlandet. Rahvus pargid moodustavad 1,6% Rootsi kogupindalast. Lisa Suuremad linnad: Stockholm (894 200 inimest), Malmö (280 400 inimest), Göteborg (549 800 inimest). Kuningas on Carl XVI Gustaf. Rootsit ja Taanit ühendab sild. Rootsi kogupindala on 450 295 km2. Rootsis elab kokku ~9 694 000 inimest. Küsimused Mis mäestik on Rootsi lääneosas? Mis on see eksootiline taim, mis kasvab Rootsis? Nimeta üks suurimatest Rootsi linnadest. Nimeta üks enimlevinud loomaliik. Kui palju inimesi Rootsis elab? *Mitu rahvusparki on Rootsis ja millal ehitati esimene?
Levinud Ida-, Kesk- ja Lääne-Euroopas ja Lääne-Siberis, Väike-Aasias. Eestis kõikjal sage. Kasvab päris-, loo- ja puisniitudel, hõredates metsades ja metsalagendikel (sagedamini loo-, palu- ja laanemetsas). Eelistab kuivemaid kasvukohti. Õhusaastet ja linnades olevaid heitgaase talub keskmiselt. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine ja kasulikkus Kasvatatakse vahel aedades ilutaimena, sest õied on suured ja dekoratiivsed ning taim õitseb pikaajaliselt. Leidub ka täidisõielisi vorme. Sobib omaette rühmadena ja püsilillepeenrasse. Loetakse meetaimeks. Tolmeldavad putukad saavad nektarit. Välimus - õis Suured mõlemasugulised kaheli õiekattega longus õied. Nii kroon kui tupp on liitlehised. Tupe tipmed 1¼1,5 cm pikad, teravad, algul eemalehoiduvad, hiljem püstised. Kroon on lai, kellukjas, avatud, 2,5¼4 cm pikkune ja 3,5¼4 cm läbimõõdus, lõhestunud laiadeks
10.Traadil istuvad linnud.Jahimees laseb 2 lindu maha .Mitu lindu jääb traadile? 11.Kui kaua kestis 100 aastane sõda? - 116 aastat - 99 aastat - 100 aastat - 150 aastat 1 Mis loomalt on Kanaari 2. saared oma nime saanud? - Kanaarilind - Känguru - Rott - Hüljes 13. Mis kuus tähistavad venelased oktoobri revolutsiooni aastapäeva? - Jaanuar - September - Oktoober - November 14.Mis laul on kes laulab . 15.Mis taim on pampel? 16.Kes või mis on tiigilendlane? 17.Mitu värvi on vikerkaarel? 18.Nimeta maailma pikim jõgi! 19.Mitu hammast on normaalselt täiskasvanud 20.Kuidas nimetatakse uut avastatud planeeti? 21. Millise pooluse lähedal elavad jääkarud? Vastused: 1. Kapsapeal,sulepeal jne. 2. Tassikõrv . 3. Et särk seljas ei keerleks. 4. Koi, täi ja ämm 5. Mitte ühtegi ,sest herned ei lähe ise supi sisse. Neid pannakse 6. Et ta on suur pelmeen 7
paljunemises, käitumises kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel Okaspuud Neil on koonuseline kuju Nad on igihaljad Okkad takistavad aurumist Paks ja tihe koor kaitseb pakase eest Lehtpuud Lehed värvuvad, sest valguspäev lüheneb temperatuuri ööpäevane kõikumine on suur et fotosüntees saaks kauem kesta et kaitsta kahjurite eest Langetavad lehti, sest taim eemaldab mittevajalikud, enamasti vananenud osad külmast mullast ei saaks taimed kätte piisaval hulgal vett, et katta lehtede kaudu ära aurava vee kadu koos lehtedega oleks külmal perioodil liiga suur energiakulu Kõrbetaimed Lehed: kas puuduvad, on väga väikesed või on nende aseme okkad või karvad paksud, või on jämedad varred kaetud vahaga Juurestik lai või ulatub sügavale Osad taimed on voldilised vihmametsade taimed Lehed: kaetud vahaga
E.M.A. INDIAS, HILJEM KA EGIPTUSES JA HIINAS. EUROOPAS SAI PUUVILL TUNTUKS ARAABLASTE VAHENDUSEL 1000 AASTA PAIKU. PUUVILLA ON NELJA LIIKI: GOSSYPIUM HIRSUTUM TUNTUD KÕRGUSTIK PUUVILL VÕI MEHHIKO PUUVILL. KÕIGE LAIEMALT ISTUTATUD PUUVILLA LIIKE USAS, MOODUSTADES UMBES 95% KOGU PUUVILLA TOOTMISEST. PÄRINEB KESKAMEERIKAST JA MEHHIKOST. KOGU MAAILMAS PUUVILLA TOOTMISEST ON UMBES 90% KOGU TOOTMINE SELLEST LIIGIST. GOSSYPIUM BARBADENSE TROOPILINE, KÜLMATUNDLIK MITMEAASTANE TAIM, MIS TOODAB KOLLASEID LILLI JA MUSTI SEEMNEID. TA KASVAB NAGU VÄIKE KOHEV PUUD, HARVAESINEVALT PIKK, SIIDINE KIUD. VAJAB KASVAMISEKS PALJU PÄIKEST JA KÕRGET ÕHUNIISKUS JA SADEMEID. GOSSYPIUM ARBOREUM PUUVILL, MIS SAADAKSE PÕÕSAST, MIS TAVALISELT SAAVUTAB KÕRGUSEKS ÜKS KUNI KAKS MEETRIT. SELLE OKSAD ON KAETUD UDEKARVADEGA JA ON LILLAT VÄRVI. LEHED KINNITUVAD VARRELE 1,5 KUNI 10 CM PIKKUSE ROOTSUGA. TUPPLEHED ON VÄIKESED, MÕÕDULT AINULT UMBES 5 MM PIKKUSED.
Bioloogia -Õistaimed võivad paljuneda vegetatiivselt ja suguliselt. -Vegetatiivsel paljunemisel areneb uus taim juurest, varrest või lehest. *Juurevõsudega ploomipuu *Risoomidega maikelluke *Sibulatega tulp *Võsunditega maasikas *Mugulatega kartul *Lehtedega aas-jürilill -Sugulise paljunemise organ on õis. -Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid. Võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest või olla lihtne (tupeks ja krooniks eristumata). -Emakakael koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust.
2) taimeraku iseäralikke tunnuseid; plastiidid- ainult taimedes a)kloroplastid -toimub fontosüntees ja kloroplastid on taime rohelistes osades b)kromoplastid- annab värvuse taimele, sisaldavad pigmente c) leukoplastid- sisaldavad varuaineid, tärklise, valkude ja lipiidide säilitamine. KLOROPLAST->KROMOPLAST viljade valmimisel enne lehtede langemist KROMOPLAST ->KLOROPLAST porgandi sälitusjuur muutub roheliseks KLOROPLAST->LEUKOPLAST kui roheline taim satub pimedusse vakuool- membraaniga ümbritsetud mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid rakukest- tugev tselluloosist ümbris rakumembraani peal 3) seeneraku ehituslkke eripärasid; Mõndadel seentel on ainult 1 rakk ja need on ümarad pärmseened. Seen koosneb: a) Tuum- tsütoplasmas 1 või mitu tuuma b) rakumembraan c) rakukest- koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest d) mitokondrid- varustavad rohke energiaga
NAISTESÕNAJALG Naistesõnajalg on vanarahva hulgas tuntud ka emasõnajala nime. Tema vastandina on nimetatud isasõnajalga. Vastavad on isegi ladinakeelsed liiginimed. Kõik see on tulnud taime välimusest. Nagu ikka, peab mees olema tugev ja naine õrn, nii on ka nende sõnajalgadega: maarja-sõnajalg on suhteliselt tugev ja robustne, naistesõnajalg aga õrn ja kahar. Põhjuseid, miks see meie metsade üks tavalisemaid sõnajalgu hästi õrnana tundub, on mitu. Esiteks on tema liitlehed kuni kolmelisulgjad. Seega on suure lehe külgedel olevad sulglehekestel veel omaette rootsuga sulglehekesi. Viimased on omakorda sügavalt lõhestunud ja see loob eriti kahara vaatepildi. Lehekesed on üpris kitsad ja kokku saamegi naistesõnajala imeilusa lehe. Selle ilu pärast kasutatakse naistesõnajalga sageli koduaedade kaunistamiseks. Selle taime muretsemiseks ei ole vaja teha muud, kui lihtsalt risoom välja kaevata. Naistesõnaj...
nimetatakse SOONTAIMEDEKS Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad … Kollad,osjad, sõnajalad Nad paljunevad ja levivad eostega Vajavad suguliseks paljunemiseks vett sõnajalad - 12 000 liiki kollad - 1000 liiki osjad - 30 liiki KOLLAD Mitmeaastased, igihaljad, roomavate vartega madalad taimed. Eosed arenevad varte tippudes eospeadest Eosed idanevad väga kaua ja taim kasvab aeglaselt Eestis on kuus kollaliiki (karukold, kattekold, ungrukold, harilik sookold, mets-vareskold ja nõmm-vareskold) ja enamik on kaitse all Lehtedel õhulõhed KOLLAD OSJAD Lülilisteja seest õõnsate vartega rohttaimed Peenikesed oksad paiknevad ringidena ümber varre, lehed on peaaegu märkamatud, klorofüllitud ja paiknevad tuppedena ümber varre. Varre tipus areneb eospea Mõnedel osjadel on eraldi kevadvõsud, mis kannavad
see laubale ja kuklale. 3. Basiilik Määri basiiliku eeterliku õliga otsaesist, kukalt ning pinges õlgu. Võib lahjendada kookosõliga. 4. Ingver Purusta ca 2,5 cm jupp ingverijuurt ning lisa see keevale veele. Lase umbes 10 minutit tõmmata. See kodune tee vähendab põletikku sama palju, kui teeb seda aspiriin toimides. Ingveri teed on Aasia meditsiinis kasutatud erinevate tervisehädade korral. 5. Lõhnav neitsikummel Kliinilised katsed on näidanud, et see päevalille sugukonnast pärit taim on ideaalseks raviks migreeni korral. Vähendab põletikku, mis võtab surve närvidele ning aitab ära hoida edaspidiseid migreene. 6. Harilik katkujuur On kasutusel olnud juba keskajast peale, katkujuure ekstrakti võib võtta igapäevaselt ning see aitab oluliselt vähendada peavalude tekkeid. On saadaval kapslitena, pulbrina, tinktuurina või isegi teiste vormidena ning arvatakse, et taimel on spasmolüütiline mõju ning põletikuvastane toime. 7. Rosmariin
aastaid, sama kaua on oopiumi kasutatud ka ravimina ja joovet tekitava ainena. · 19. sajandil kehtestasid Inglismaa ja Prantsusmaa oopiumikaubanduses Hiinaga peetava kaubavahetuse üle monopoolse kontrolli. Kahe riigi ainuõiguslik seisund selles valdkonnas, eriti inglaste liiga vaba kauplemine oopiumiga tõi kaasa uimasti kuritarvitamise laialdase leviku hiinlaste hulgas. Unimaguna valmistamine · Unimagun, Papaver somniferum, on üheaastane taim, mis võib kasvada 70--100 cm kõrguseks. Selle õied on valged, roosad või violetsed. Toores kupar on peaaegu ümmargune, mõnikord ka piklik, selle tipu ümber on sakiline pärg ning kupra all varre küljes väike esileulatuv ringike. Kupra diameeter on 1--5 sentimeetrit. Mooni kasvatatakse kuumas ja kuivas kliimas. Unimaguna peamised kasvatuspiirkonnad on nn kuldne kolmnurk -- Tai. Myanmar ja Laos - ning nn kuldne poolkuu, kuhu kuuluvad Afganistan, Pakistan ja Iraan.
G · Geoloogia- teadus Maa, eriti maakoore koostisest, ehitusest ja arenemisest ning viimast mõjustavatest protsessidest H · Hüdraulika- vedelike tasakaalu ja liikumise seaduspärasuste rakendamise meetodeid käsitlev teadusharu. · Hein-niitudel, põldudel vm. kasvav rohi, mida kasutatakse tavaliselt loomasöödana I · Isasloom-loom kes on isane · Istandus-suur taimekasvatus koht · Istik-ette istutatud taim · Ind-emaslooma perioodiline sugukihu · Indlemisperiood-aeg mil emasloom indleb J · Jõudluskontroll-kontrollitakse looma piima ning looma ennast(piima valjalüps) · Jõusööt- suure toitainetesisaldusega, vähese vee ja kiudainega sööt · Jahuti- seade vedelike v. gaaside jahutamiseks, jahutusseade · Jahu-jahvatatud teravili K · Kaheväljasüsteem- maaviljelussüsteem, mille puhul üks osa põldu oli vilja, teine osa kesa all.
igapäevaselt sööme. Nad peavad teadma millest süüa teha. Kuidas mingit toodet/ainet kasutada, kui palju toidule midagi lisada. Kõik peab olema täpsete piiride järgi paigas, et ei tekiks toidus erinevaid mürgitusi, ega kõrvalmõjusi. Keskkonna spetsialist- väga tähtis isik terves looduses. Just tema on see, kes mingil määral saab loodust kontrollida, säästa ja tasakaalustada. Tema kasutab erinevaid mürke ja kemikaale, näiteks kui looduses hakkab vohama mingi kahjulik taim, siis tuleb need vastavate mürkidega hävitada, et need ei segaks teiste taimede kasvu. Viimaseks tähtsaks keemiga seotud isikuks minuarvates on keemia õpetaja. Temal on tähtis roll keemialastes teadmistes. Kuna tema õpetab õpilastele keemiat, siis tema peab väga hästi teadma mida ta räägib ja teeb. Nii on ka katsetega, peab tundma kõiki aineid, mida millega võib segada, et ei tekiks ohtliku olukorda ega koguni plahvatust.
1. Nimeta põhilised lilleseade töövahendid ja materjalid. Floristinuga, floristikäärid, riidekäärid, traaditangid, liimipüstol, sidumisnöör(plastiknöör, takunöör, pabernöör), kleeplint, floristikäsn, kinnituslint, käsnahoidjad, lilled, taimed. 2. Millised on lilleseade valmistamise reeglid. Enne lilleseadme tegemist tuleks läbi mõelda kompositsiooni kontuur, lillede kõrgus peaks olema kaks vaasi kõrgust. Lilleseadme valmistamisel polegi jäikasi reegleid, kuidas võib ja kuidas mitte. 3. Kirjelda kuidas toimub lilleseades värvide valimine. Värvide valimisel aitab palju värvuste ratas, seal on näha kuidas värvid omavahel sobivad. Kindlasti aitab ka värvide sobitamine looduses ringi käimine. Nt vaadates päikesetõusu või loojangut, vikerkaart 4. Mis tähendus on värviringil. Tänu värviringile saame kergesti näha, millised värvid üksteisesse suhtuvad ja kuidas sobivad. 5. Mida tähendab Ikebana. Ikebana on...
schroederiana, mis pandi 16. oktoobril 1891 oksjonile. Ta avastas selle pärismaalaste matusepaigast, kus üks orhidee oli kasvanud ümber inimkoljuluu, mis tektas oksjonil kõvasti furoori. (1) 4 3. Levik ja arvukus Käpaliste sugukond arenes välja umbes 120 miljonit aastat tagasi, milles praegu on erinevate allikate järgi 12 000-35 000 liiki. See tähendab, et ligikaudu iga kümnes kõrgem taim on orhidee. Suur vahe erinevate autorite poolt toodud liikide arvukuses näitab, et selles sugukonnas on veel mõndagi ebaselget. On võimalik nii ühe ja sama liigi kirjeldamine eri autori poolt eri liikidena kui ka liigi staatuse andmise kord rohkem, kord vähem varieeruvate tunnustega taimerühmale. Tõenäoliselt on liike ehk 20 000-25 000. (2) Troopilises ja subtroopilises kliimas kasvab ligikaudu 90% orhideeliikidest. Nad on peamiselt
nematoodid) kahjustuse tunnused. Eelnimetatud kahjustajate esinemisel pole rajatavast istandikust loota õiget saaki. Korralikul maasikaistikul peaks olema vähemalt 5 cm pikkune narmasjuurtega juurestik, südamikupung ja kolm lehte. Kevadisel istikul ei pruugi alati olla kolme hästiarenenud lehte. Soojade päikesepaisteliste ilmadega läheb paremini kasvama väiksema lehemassiga taim.Parim eeldus korralikuks saagiks on terve taimmaterjal. Istutada tuleb taim nii, et südamik jääks 5-8 mm sügavusele, see võimaldab septembris istutatud taimedel korralikult juurduda ja juba järgmisel aastal saaki anda. Suviseks istutamiseks tuleb taimed ette valmistada augustis, sealjuures saab saaki juba järgmisel aastal ja taimed talvituvad ka paremini. Kui istutada taimed alles oktoobris, et nad ei jõua ära juurduda, siis järgmisel aastal saaki ei saa. 14
hooldusvajadusega. Aias kasutatud puude ja põõsaste kirjeldused on toodud tabelis 1, lisades 2-3 on toodud haljastuse sidumisjoonis ja haljastusplaan. Lisas 1 on toodud tingmärgid. Lillepeenar on rajatud terrassi äärde, kasutatud on põuakindlamaid päikesevalgust nõudvaid taimi. Igalepoole mujale, katmata pnnasele külvatakse muru. Aias on erinevad viljapuud, marjapõõsad ja kasvuhoone. 4 3 Taimed Tabel 1. Kasutatud puittaimed Taim Lad. Nimi Kõrgus Laius (m) Kasvukoht (m) Laiuv tuhkpuu Cotoneaster 1 2,5 Täisvalgus/ horizontalis poolvari Läiklehine Mahonia 1 1 Poolvari/ vari mahoonia ´Apollo´ aquifolium ´Apollo ´ Äädikapuu Rhus typhina 5 6 Täisvalgus/
· Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalähedane juurestik nii saab võimalikult suuremalt alalt vett koguda. See on ka seletus sellele, miks kõrbes taimed hõredalt kasvavad. Teistel taimedel on seevastu hästi sügavale ulatuv juurestik. · Vee säilitamiseks on taimedel jällegi omad nipid. Osad kaktused on volditud nagu lehvik. Kui vett on võimalik koguda, siis taim muutub siledamaks (voldid muutuvad lamedamaks). Kui vesi ära tarbitakse tõmbub taim kurruliseks tagasi. Datlipalm on oluline toiduallikas oaasides. Tema lehtedest saadakse materjali mattide ja katete tegemiseks. Sinna, kus datlipalm kasvama hakkab, tekib kindlasti oaas. Kaktusesarnane piimalill on põhiliselt Saharas ja
Leidumine looduses Süsinikku leidub looduses nii lihtaine kui ka paljude ühendite koostises. Ta kuulub kõikide orgaaniliste ühendite seega ka taim- ja loomorgnanismide koostisesse. Süsinik on kivisöes ja naftas esinevate ühendite peamine koostisosa. Lubjakivi, marmori ja kriidi põhiosaks on kaltsiumkarbonaat. Õhus ja looduslikes vetes esineb süsinik süsinikdioksiidina. Lihtaine leidub süsinikku teemandi ja grafiidina. Allotroopsed teisendid Teemant Läbipaistev, värvuseta kristalliline aine. Ta on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandi kristallivõres on süsiniku aatomid üksteisest võrdsel kaugusel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Niisugune struktuur põhjustabki teemanti erandliku kõvaduse. Teemanti kasutatakse klaaside lõikamiseks, kivimite puurimiseks, tema pulbriga lihvitakse metalle, vääriskive ning teemandit ennast. Lihvitud, korrapärase kujuga teemante nimetatakse briljantideks. Teemante on looduses harva....
muskaatveinile, vermutile ja mitmele liköörile ning kasutatakse veel kosmeetika- ja seebitööstuses. Õied valgelillad või kahvatusinised, tekivad ilusate roosade kuni lillakate kandelehtede kaenaldesse. Pika õitsemisajaga ja tugeva muskaatse aroomiga taim,mis meeldib eriti putukatele. Männassalvei [Salvia verticillata] kasvab 40 kuni 100 cm kõrguse püsikuna vajades umbes 80 cm kasvuruumi. Looduses leidub Euroopa parasvöötmes, Põhja-Ameerikas ning Lääne-Aasias. Sordidvalik: Alba õied valged Purple Rain purpursete õiskutega. Salvei ja kulinaaria . Kulinaarias leiab laia kasutust, eelkõige linnulihast ja sealihast valmistatud roogade maitsestamisel. Kanamaksapasteedile annab
Transgeensed taimed Taimerakule lisatakse vajalik geen. Nt et muuta maasikataime külmataluvaks, lisatakse maasikarakule lõhe geen, mis võimaldab kalal elada külmas vees. Taimerakule lisatakse ensüüm, mis takistab mingi teatud geeni avaldumist. Esimene geneetiliselt muundatud taim - tubakas loodi 1983. Turule jõudis herbitsiidikindel tubakas 1994. (Herbitsiid on taimi hävitav või kahjustav keemiline ühend.) Esimene USA Toidu- ja Ravimiameti poolt 1994 turule lubatud GM-toiduvili oli kauase säilivusega tomat. See talus hästi transportimist ja oli suht kõrge kuivainesisaldusega. Ning peamine viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ega kippunud mädanema. Kuid vajasid valmimiseks eritöötlust etüleeniga. Kallim ning maitse ei olnud kõige meeldivam.
13) Milles avaldub rohusööjate imetajate ja üherakuliste organismide kasulik kooselu? Sümbioosi teel, nt veiste ja kitsede eesmaos ning sooles elavad bakterid ja algloomad aitavad neil toitu seedida 14) Mis juhtuks, kui mäletseja looma organismist kaoksid tselluloosi lagundavad organismid Imetajad ei saaks elada kuna nad ei saa tsellulooasi lagundada 15) Miks võib mõnda liiki seeni leida kindlate puuliikide alt? 16) Miks mullapalliga ümber istutatud taim hakkab tavaliselt paremini kasvama kui paljaste juurtega ümber istutatud taim? Mullapall on läbi juurdunud ning aitab taimel kiirsti edasi kasvada 17) Selgita, milline osa on laiussi elus inimesel ja milline kalal? Elab inimeses sooles. Tema vastne areneb aga esmalt väikeses vähikeses ja hiljem kalas 18) Miliseid elupaiku parasiit peremehes leidub? 19) Miks sinu arvates on parasiit sageli seotud ainult üheperemeesliigiga
inimesele kahjulikke aineid, mida siis saab piimaga sisse juua. *Samas kui lehma on korralikult kontrollitud ja inimesel on nt puudus mingist ainest, siison seda ainet sisaldav piim talle kasulik. Küsimused lk 48 1.*Suurem ilmastikukindlus. *Suurem taimemürkide taluvus. (Taimemürgid=herbitsiidid) *Suurem kahjurite talumise võime. (Taim toodab ise putukamürki.) *Suurem saak. 2.Kasutegurid: *Keskkond püsib puhtam, sest taim annab suuremat saaki ja väetist pole vaja eriti kasutada. *Toit on täisväärtuslikum, kuna taimed on pandud tootma mingit inimesele kasulikku ainet. *Võimalik oleks lahendada Kolmanda maailma toiduprobleemi, saates sinna uusi taimesorte, mis suudaksid nälga leevendada. (((Samas paneks see kohalikud veel rohkem paljunema ja lõppkokkuvõttes jääks toiduprobleem ikka alles.))) Ohutegurid: * Umbrohu- ja putukatõrje on ikka vajalik ja saastab keskkonda veel rohkem kui varem
Iseseisev töö 1. Selgita oma sõnadega kes või mis on ohtlik taimekahjustaja. Ohtlik taimekahjustaja on kas haigus (viirused, bakterid) või kahjur, mis tekitab peremeestaimele ohtlikke nähtusid. Kas siis taim jääb haigeks- sureb ära või kahjurite puhul taim süüakse ära. 2. Kirjelda taimetervise registrisse kantud isiku kohustusi. Taimetervise registrisse kantud isik on kohustatud: Pidama arvestust toodetud, ostetud, ladustatud, pakendatud, ühendusevälisest riigist või teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja turustatud ning Eestist ühendusevälisesse riiki toimetatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide üle, säilitades nende saatedokumente ning
Kuna seal ei ole erinevaid aastaaegu, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Vihmametsas on kolm rinnet. Kõige kõrgemal on 30- 40 meetrised vihmavarjukujulise võra ning suhteliselt väikeste lehtedega puud. Keskmisel rindel on 20- 30 meetrised puud. Puud on varju- ja niiskuslembesed ning kehvemate valgustingimuste tõttu suuremate lehtedega. Osad taimed aga kasvavad teiste peal , et rohkem valgust saada. Selline taim on näiteks liaan. Peale selle on vihmametsades veel palju teisigi taimi. Need on näiteks bromeelia, raitlill, palm, orhidee ja viigipuud. Savann Savann jääb vihma- ja lähisekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurem osa savannidest on tekkinud mussoonmetsade põlengute, osalt ka metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajätjel. Savannid on rohtlad, millest osa on peaaegu täiesti puudeta,
Kahjurid 1. Lehetäid (lk 80) Valmik muna (täi) Valmik muna vastne nukk (kärbes) Pistmis-imemissuistega täi. Vaegmoondega putukad. Mehaaniline tõrje laiaks litsauda, tõmmata võrse otsast ära. Läbipaistev, tagumik uppis, nina maas. 2. Kiduuss (lk83) ise teda ei näe aga näeb moodustusi juurtel. Külvikord. Kui on siis aastaid ei tohi seal enam midagi kasvatada. Kasvatada kindlaid sorte, mis on kiduussi kindlad. Taim kiratseb, saaki praktiliselt ei saagi. Juurtel valged mügarad. Nt maasikatel, kartulitel. Maasikad jäävad kängu, saaki ei saa. Samaskohas ei tohi siis uusi taimi panna. Insektitsiididega ei hävita. 3. Ripalane - (lk83) terviljadel. Vähem tähtis. Taimede mahla imejad. Kahjuritena toimivad vanema kasvujärgu vastsed ja valmikud, imedes pähikutest mahla. 4. Hernekärsakas (lk86) lehed on nagu kolhoosi lehmades kõrvad vanasit. Lehed äärest auklikud. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
