nende pikenemine. · imikarvad---nende ülesanne on vett imeda, nad on lühiealised. · lisajuured----juured, mis arenevad taime teistest osadest, peamiselt varrest harvem lehtedest. · kasvukuhik----paikneb juure otsas. Kasvukuhiku rakkude kiire jagunemine võimaldabki juurtel pikeneda. Kasvukuhikut katab ja kaitseb juurekübar. · mükoriisa----ehk seenjuur, -seente ja taimejuure vastastikune koostöö. Taim saab seenelt vett ja mineraalaineid, seen aga taimelt orgaanilisi aineid. On taimi mis vajavad väga oma kasvuks seeneniidistiku nt rodod ja kanarbikud. · Sümbiont----- eri liikidesse kuuluvad organid (sümbiondid) ÕIS JA ÕISIK · õisikute ja vilikondade tüübid 1. pööris-kobarasarnane liitõisik. Pöörisõisikul kinnituvad peateljele külgteljed, millele omakorda õied. NT viinapuul, kõrrelised 1
on 5,5...6,5. Kirjanduse põhjal roosidele ei kõlba kuivad liivmullad ja rasked savimullad. Liivast või savist maad saab parandada kui segada pinnasesse küllaldaselt kasvuturvast või kompostmulda. (http://rosmakor.tozz.pri.ee/) Hoolimata aiamulla viljakusest tuleb rooside hea tervise saavutamiseks kasutada tasakaalustatud väetamist. Jälgima peab väetamisjuhiseid, sest roose ei tohi üle väetada. Tasakaalustatult väetatud taim on vastupidavam haigustele ja õitseb rikkalikumalt. 1. ROOSIDE VÄETAMISE 1.1 Väetamine spetsiaalsete roosiväetistega Rooside väetamiseks on antud mitmeid soovitusi kasvuperioodide lõikes. Väetamist soovitatakse sageli alustada juba enne istutamist. "Maa ettevalmistamiseks, mida võiks teha juba sügisel, antakse 1m2-le 5...8 kg kõdusõnnikut, 20...30 g kaaliumsulfaati ja 70...90 g superfosfaati. Mulla
4 1. PALJASSEEMNETAIMEDE ISELOOMUSTUS Juur Paljasseemnetaimedel on enamasti segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest. Juurestiku kuju ja suurus sõltub taime kasvukeskkonnast Vars Võsu noort ja puitumata osa nimetatakse võrseks. Okaspuudel eristatakse pikk- ja lühivõrseid. Pikkvõrsed on kaetud okastega ja nende kasv on piiramatu. Tänu sellele taim kasvabki. Lühivõrsed kinnituvad pikkvõrsetele, nad on lühikesed ja piiratud kasvuga. Okkad kinnituvad kimbuna või üksikult lühivõrsete tippu. Leht Okaspuude lehed on väikesed, ilma rootsuta nõeljad või soomusjad okkad. Okkaid katab tugevalt paksenenud rakukestadega kattekude (epiderm), milles paiknevad ridadena õhulõhed. Selle all on tugi- ja põhikoerakud, mis takistavad liigset vee aurumist. Suurema osa okkast täidab põhikude
10 rahustavat ja 10 ergutavat ravimtaime Rahustavad: 1. Saialill Ravimiseks kasutatakse enamasti õisi, vahel ka lehti. Saialill leevendab ülemineku-ea vaevusi ning omab rahustavat toimet, aidates õhtul uinuda. Tee tegemiseks võtta 1 tl kuivatatud saialille õisi, peale valada kuum, kuid mitte keev vesi. 2. Ahtalehine põdrakanep Rahustava toimega ja aitab unetuse korral. Taim õitseb juunist augustini ning teda leidub kasvamas metsaraiesmikel, tee- ja kraaviservades. Ravimiseks tarvitatakse lehti ja õisi, mis kogutakse õitsemise algul ja ajal. Põdrakanep on hea immuun- ja hormonaalsüsteemi tugevdaja, teda kasutatakse ka kõhulahtisuse, soolepõletike ja gastriitide korral, teda on kasutatud vähi ja viljatusevastase ravimina. Põdrakanepi tee toimib rahustavalt, vähendab peavalusid ning aitab unetuse korral. 3. Ristik
oranziks? Sügisel muunduvad lehtedes kloroplastid kromoplastideks, sest klorofüll lagundatakse ja plastiidis moodustavad enamuse kollases ja punases spektri piirkonnas valgust peegeldavad karotenoidid 19. Kas plastiidid muunduvad üksteiseks? Näide. - jah Kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist kromoplast kloroplastiks porgandi säilitusjuur muutub roheliseks kloroplast leukoplastiks kui roheline taim satub pimedusse 20. Millal C4 taimed hoiavad oma õhulõhed kinni? Hoiavad oma õhulõhed päeval suletuna ja jahedatel öödel avatuna 21. C4 taimed fotosünteesivad ka siis, kui nende õhulõhed on suletud. Kuidas see võimalik on? nad ei võta fotosünteesiks CO2 otse õhust vaid koguvad ja säilitavad CO2 mesofülli rakkudes. 2 CO2 koguvad öösel ja kasutavad päeval. päeval on õhulõhed suletud
Peale maasikate on metsas veel vaarikad: Vaarikale lähedane mari on rabamurakas ( sama pere) ette heidetakse suured seemned. Tal on omane võime järgi valmida. Soo ehk mesimurakas (ka sama perek) isegi kasvatatakse aias. Ta on väike rohttaim, roosade õitegaj a kujul tmeenutab vaarikaid. Maitselt väga head. Kasvab madal/siirdesoo aladel. Põldmari, seda paljud jällegi ei söö. Nimetus on selline,sest tartased panid talle nime. Loode ja põhjaeesti taim. Põldmarja moosid,värgid on petukaup, tegemist on pampliga ehk põõsakmurakaga, kuhu kuulub sadu pisiliike. Kitsemurakas/ seavabarn(seavaarikas) parima maitsega just ei ole, täiesti söödav aga põldmari ikka parem. Kasvab metsas, kõrge nagu vaarikas,marjad nagu põldmarjad,sinised. Kõik vaarika ja muraka ligid on söödavad. Lillakas(nimi) on tegelikult punane,see nimetus sest värvus nimetus lillakas tui hiljem. Lillakas on pm hapu, seemned on liiga tugevad,need välja sõeluda.
Linakiud on vastupidavad mädanemisele ja tema kiu tõmbetugevus on kolm korda suurem kui puuvillal. Lina kasvufaasid ·Idanemine ·Tärkamine ·"Kuusekese" faas ·Õiepungade moodustumine ·Õitsemine ·Valmimine Linaseemned sisaldavad 35-42% õli mida kasutatakse tööstuslikuks otstarbeks. Bioloogilised iseärasused.Kiulina vajab soojust võrdlemisi vähe. Seemned hakkavad juba idanema 3-40C juures, kuid tärkamiseks on vajalik 6-7 kraadist soojust. Noor taim talub kuni -4 0C külma. Optimaalne temperatuur kasvuks on 15-18 kraadi. Lina on niiskusenõudlik kultuur. Kõige tundlikum on lina veepuuduse suhtes õiepungade moodustumise ja õitsemise ajal. Liigniiskuse suhtes tundlik taim. Rohked sademedvalmimise ajal põhjustavad lamandumist ja seenehaiguste levikut.Muldadest sobivad linale hästi peenesõmeralisedparasniisked mullad. AGROTEHNIKA Lina on külvikorra suhtes tundlik kultuur. Olles nõrgalt arenenud juurestikuga taim, vajab ta
*kuulub tatraliste sugukonda *kolmetahuline pähklike(kaetud tugeva kestaga, milles paikneb tuul) *taim võib kasvada kuni 90cm kõrguseks(eestis) *Tatar on putukate abil risttolmleja- putuktolmleja *tatral esineb 2 tüüpi õisis: 1)ühel tolmukaniidid pikad, lühikesed emakakaelal 2)teist tüüpi õitel emakakaelad pikad ja tolmukaniidid lühikesed. *tatar on hea meetaim Ühel taimel paiknevad ühte tüüpi õied. Tatar on hea meetaim. Jahedate, niiskete ilmade korral, võib taim täielikult ikladuda. Teraliim *märja teraliimisisaldus- guteenindeks *tahke fraktsiooni massi protsendist arvutame gluteenindeksi, elastsus ja venivus Kiudkultuurid Kõik põllul kasutatavad kiukultuurid jaotatakse kahte rühma: 1. Moodustavad puuvillaliigid, mida kasutatakse seemnete pinnal moodustuvate elementaarkiudude tõttu. 2. Moodustavad niinekiukultuurid, mida kasvatatakse varteis
hakkavad idanema 1-2°C juures. Niiskuse suhtes on oder vähenõudlik. Idanemiseks on vajalik veehulk 50% terade massist. Kaer – Kaer hakkab idanema 2-3°C juures. Kaer on niiskusenõudlik. Idanemiseks vajab ta 60% vett terade kuivmassist. Muldade suhtes on kaer vähenõudlik. Rukis – Seemned hakkavad idanema 1-2°C juures. Kasv peatub rukisel, kui õhusoojus on alla 5°C. Rukki juurestik on ulatuslik ja sügavale tungiv. Lisaks on ta toitainete suhtes vähenõudlik. Rukis on tuultolmleja taim. Titrikale – Saadud erinevate nisu liikide ning rukki ristamiste tulemusel. Tritikales on üritatud ühendada nisu kõrge kvaliteet hea saagivõime ning rukki vastupidavus keskkonnatingimuste suhtes. Tatar – Soojust armastav taim, mille seemned alustavad idanemist 7-8°C juures. Tatra kasvuaeg on sõltuvalt sordist 60…120 päeva. Harilik hernes – Liblikõieline sammasjuurtega rohttaim. Vars on tal õõnes, kergelt neiljakandliline ning varre pikkus sõltub sordist
· Nõmm-liivatee (Thymus serpyllum) JA TÜÜMIAN Targad Taimed Taskus lk 49; Metsamoori Ravimtaime raamat lk 47; Taimede Varjatud Vägi lk 145 Mererannas, männimetsas, mäeseljandikel. Lõhnav ja väike. Juunikuust. Hingamisteede, häälepaelte ravim. Toimub rahustavalt, und taastavalt. Omapärase lõhnaga. Arvatakse, et liivatee pääastab kurjade sõnade mõjust. Kaetiserohuks kutsub vanarahvas. Lugupeetud taim. Ladinakeelne nim. Sõnast hing ja eluhingus. Arvati, et see taim ei anna tagasi mitte ainult tervist vaid ka elu. Keskaegsed nõiad kasutasid liivateed võlujoogi koostises, mis aitas näha teispoolsust. Legend räägib, et taim on saanud oma võlujõu sellepärast et Neitsi Maaarja puhanud kord liivateevaiba peal ja seetõttu andnud Jumal taimele erilise mõjujõu. Kui kanti liivateepärda (rüütlid vanasti), siis oli see vapruse ja julguse sümbol
mullapinnale või mulda. Lühikestl niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid, ent kestvad põuad aeglustavad seda protsessi. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavad rohtlamullad huumusrikkaks. Rohke orgaanilise aine ja kaltsiumiühendi tõttu nimetatakse neid mustmuldadeks. 3) Väga toitainerikkad , sellepärast ka väga viljakad. 6. Taimestik. 1) Rohttaimed , igihaldjad põõsad, korvõielised. 2) Esimene taim: pamparohi Pamparohi on võimas kõrreline lehepuhmas. Kasvab tasandikel ja madalikel. Pamparohu kohal hõljub kümneid jaanalinnusulepehmeid õisikuid. Ta võib anda elu jooksul üle miljoni järglase( seemne ). Võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks. Enamasti rohelist värvi. Teine taim: karuohakas Kuulub korvõieliste sugukonda. Umbes 2 aastane taim, võib kasvada 2 meetri kõrguseks. Paljuneb kergesti levivate seemnete abil
Vili on suurem, ei sisalda nii palju vett, on ilmastiku-pestitsiidide-ja herbitsiidikindlamad. 12. Millised võivad olla GMOdega kaasnevad terviseriskid?2P allergia, viljatus,DNA mutatsioon, kasvajad? 13. Miks GMO üldse loodi?Tooge välja 3põhjust 3P Parandada põllukultuuride kvaliteeti, suurendada saagikust, lühendada valmimisaega, pikendada säilivusaega, muuta vastupidavaks putukate, viiruste bakterite suhtes. 14. Milline on esimene GMO taim? Tomat 15. Miks ei ole GMO kolmandas maailmas laialdaselt kasutusel?3P riigid ei võta abi vastu, võib rikkuda kohalikku looduslikku mitmekesisust, pole tehtud veel piisavalt uuringuid 16. Põhjenda oma arvamust GMOdest inimese, keskkonna ja majanduse põhjal?3P 17. Kuidas võivad GM-taimed mõjutada keskkonda?1P Rikuvad looduslikku mitmekesisust. 18. Millistest põllukultuuridest käib GMOde puhul peamiselt jutt?
II astme tarbijad on suuremad loomad ja putukad: näiteks kiil, mäger, sookurg (sööb putukaid, madusid, konnasid), jäneseid söövad rebased ja hundid, rästik sööb rohukonni Enamasti on II astme tarbijad ka tipptarbijad, kuid mitte alati. Nt kiile söövad konnad. Lagundajateks algloomad, protistid, bakterid. Rabal kasvavad kaks unikaalset taime: huulhein ja võipätakas, kes toituvad kiletiivalistest putukatest. Sellisel juhul on tootjaks taim, I astme tarbijaks näiteks sääsk ning II astme tarbijaks loomtoiduline taim. TOIDUAHELATE NÄITED Pohlad valgejänes rebane (tipptarbija) Luhtkastevars lehetäi rohukonn rästik sookurg Mustikas (taimemahl) sääsk kiil rohukonn sookurg Jõhvikas sääsk võipätakas TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Ökoloogia teadus , mis käsitleb elusolendite suhteid ümbritseva keskkonnaga. Biootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga ning kliimaga seotud tehurid. Kooslus ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse e. biotsünoosi. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Levila e. areaal ühe süstemaatikaüksuse asuala. Sümbioos eri liiki organismide vastastiku kasulik kooseluvorm. Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Herbivoorlus taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Ökosüsteem on isereg...
Õieraag Tupplehed Kroonlehed Tolmukad Emakas Jaotus Mõlemasugulised õied ühes õies nii tolmukad kui ka emakas Ühesugulised õied Isasõied ja emasõied eraldi õites Õite jaotus. Mõlemasugulised (hermafrodiitsed) õied Ühes õies on nii tolmukad kui emakad Ühesugulised ehk lahksugulised õied Õies ainult tolmukad või ainult emakad Õies võivad esineda nektaariumid ehk näärmemahutid, mis tavaliselt paiknevad sigimiku tolmukate alusel Ühekojaline taim Isas-ja emasõied ühel taimel Kahekojaline taim Isas- ja emasõied erinevatel taimedel Õiekate Õiekatte moodustavad tupplehed ja kroonlehed Õiekate on õie steriilne osa, mis täidab kaitseülesannet ja meelitab tolmeldajaid ligi Kaheli õiekate - tupp-ja kroonlehed erinevat värvi Lihtne õiekate - tupp- ja kroonlehed ühevärviline , eristumata Koosneb tupplehtedest, tavaliselt rohelised Värvuvad tupplehed täidavad või tugevdavad kroonlehtede ülesannet meelitada ligi
...säilima mullastiku tingimused ...jääma tegutsema inimfaktor ...kliima jääma samaks ...kasvatama samu taimi Slide 10 Kui tingimused muutuvad: Muld Taimed ei kasva enam, muutub mullaelustik ja kooslus Inimfaktor Kahjurid ja umbrohud hakkavad vohama, mullastik muutub Kliima Taimedele ja loomadele pole sobivaid tingimusi Taim teised taimed ei sobi sellele kooslusele ja tekib uus kooslus Slide 11 Slide 12 Tänan tähelepanu eest! Lisainfo Kultuurkooslused Suvinisu ja talinisu; suvioder ja talioder Mullaorganismid muudavad orgaanilised jäänused huumuseks, tagades põllumulla viljakuse Suurem osa imepisikesed Vihmaussid kiirendavad huumuse teket- söövad taimejäänuseid
temperatuuril 20°C, vegetatiivsusperiood 9- 12 kuud. Suuremad kasvatajad: Brasiilia, Nigeeria. Muud huvitavat Paljundatakse pistikutega. Mugulate pikkus 15-50 cm. Võib kasvada kuni 15 kg raskuseks. Taim kasvab üle 3 m kõrguseks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Köögiviljad Kurk Päritolu: Ida-Aasia. Soojanõudlik taim (25-28°C). Kuulub kõrvitsaliste sugukonda. Avamaal kasvab 120-150 cm pikkuseks. Sisaldab umbes 95% vett. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tomat Päritolu: Lõuna-Ameerika. Avamaal kasvab 0,5-1,5 m kõrguseks. On olemas punase-,roosa-,kollase-, oranziviljalisi sorte. Valmimata viljad sisaldavad alkaloidi solaniini.
Saaremaa robirohi Aastast 1958 on saaremaa robirohi looduskaitse all ja kuulub II kategooria looduskaitseal uste taimede hulka.Eesti Punases Raamatus on ta kolmandas ehk haruldaste liikide kategoorias. Taime ohustab peamiselt soode ja soostunud niitude kuivendamine. Saaremaa robirohi on ainuke taim, mis kasvab ainult Eestis.Taime leidis 1933. aasta hilissuvel botaanikahuvil ine arst Bernhard Saarsoo.Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus- keemiline saastamine ja muutunud kliima. Kolmas põhjus on maastike killastumine, see takistab liikide liikumist ühest elupaigast teise. Muud põhjused: jaht, taimede tolmeldajate puudumine, võõrliikide mõju. Eestis võib metsade ja rabade pindala vähenemine kaasa tuua must- toonekure ja kotkaste kui liikide kadumise.
kokkusurumisel taime juurte alla jääv tühimik ning juured kuivavad. Liiga väike ja madal auk kuhu juured ära ei mahu. Taime kinnikiilumiseks tehtud uue lõhe lohakas kinnivajumine või lahtijätmine-taim kuivab. 13.Längistutus. Kiilistutuse üks varjante mida tehakse paepealsetel muldadel ja rähksetel muldadel. Längistutusel tehakse istutuskõplaga 45 kraadi all lõhe, kuhu istutatakse männiseemik ning lõhe vajutatakse kinni sarnaselt kiilistutusega. On soovitatav et taim jääks ladvaga põhjakaarde. Längistutuse puuduseks on juurestiku ebaühtlane areng viltuse asendi tõttu. 14.Labidaauku istutamine. Augu põhja tehakse huumusmullast koonus, mullele toetuvad istiku laiali asetatud juured, peale puistatakse ka huumusmulda. Augu kohta peab jääma kerge küngas, mis on talltud jalaga kinni. Muld vajub hiljem maapinnaga tasaseks. Augud peavad olema piisavalt suured, muidu võib vihm uhtuda juured paljaks ja taimed kuivavad. 15.Potitaimede istutamine.
Viinapuu Viinapuu on üks vanemaid ja levinumaid kultuurtaimi maailmas. Viinapuu on soojema parasvöötme taim. Ta talub talvel vähest külma, kuid vajab sooja suve. Parim temperatuur kasvuajal on 20 kraadi. Enamik maailma viinamarjatoodangust kulub veini valmistamiseks, kuid neid kasutatakse ka lauapuuviljana ning toodetakse ka mahla, valmistatakse rosinaid. Eestis on viinamarju kasvatatud sajandeid. Algul kasvatati viinapuid mõisate triiphoonetes. 1887.aastast pärineb kirjalik teade väljaspool kasvuhoonet valmivatest viinamarjadest Viljandis. 20.sajandi teisel poolel
9.Rakumembraani ehitus ja ülesanded 10. Tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja nende ülesanded.11.Ribosoomide ülesanne. 12.Lüsosoomide ehitus ja ülesanded. 13.Golgi kompleksi ehitus ja ülesanded. 14.Mitokondri ehitus ja ülesanded. 15.Tsütoskeleti ehitus ja tähtsus. 16.Taimerakule iseloomulikud organellid. 17.Rakukesta ehitus ja tähtsus. 18. Plastiidide tüübid, nende iseloomulikud omadused ja tähtsus. 19. Vakuoolide tähtsus. 20.Kuidas on seotud vakuool ja turgor? 21.Miks taim veepuuduses närbub?. 22. Miks muutuvad rohelised viljad küpsedes punaseks? 23.Seente üldised iseloomulikud omadused . 24.Milles seisneb seente tähtsus looduses ja inimese elus? 25.Milliste tunnuste poolest erineb eeltuumne organism päristuumsest rakust? 26. Mis tähtsus on bakteritel looduses? 27.Kuidas inimene kasutab baktereid? 1. tsütoloogia- rakuteadus, uurib rakkude ehitust ja talitust 2. ainurakne- koosneb ainult ühest rakust, on väga väiksed, palja silmaga ei näe 3
elusorganismidel surmani. 2. Taime hingamise sôltuvus keskkonnateguritest ja organismi iseärasustest. Kõige aktiivsemalt hingavad taime noored koed ja organid. Kõrgematel taimedel hingavad intensiivsemalt õied, aeglaseimalt seemned. Hingamine on võimalik vaid kk tingimustes, kus saavad esineda protoplasma. Üks tähtsamaid hingamist mõjutavaid faktoreid on temperatuur. T tõustes hingamine intensiivistub. 50-60 kraadi juures hapmiku neelamine väheneb ja taim sureb. Alumine temp piir on alla -10kraadi. Talvituvatel taimedel on hingamine märgatav veel alla 25külmakraadi. Hingamise intensiivsus sõltub ka temp kõikumisest. Samuti sõltub hingamine veesisaldusest ning valkude hüdratsioonist. Valgus mõjub roheliste taimede hingamisele erigususelt. 3. Glükolüüs ja käärimine. Glükolüüs on glükoosi anaeroobne katabolism. Glükolüüs kulgeb kuni püroviinamarihappe tekkeni taimedel ja loomadel ühte moodi
Alumisel epidermisel on väljakasved, üherakulised risoidid ja soomused. Helvik on kahekojaline taim*, kes vegetatiivselt paljuneb sigikehakeste abil. · Lehtsamblad. Siia kuuluvad meie tavalised metsa- ja niidusamblad ning erilise rühmana (alamklass) ka turbasamblad. Eesti tuntumatest metsasammaldest nimetagem järgmisi liike: laanik, palusammal, metsakäharik, karusambla- ja kaksikhamba liigid; Kahekojaline taim - lahksugulised taimed, kellel isassuguorganid ja emassuguorganid asuvad erinevatel taimedel. Turbasamblad Turbasamblaid on Eestis praegu 40 liiki, see moodustab kogu maailmas leiduvatest turbasammalde liikide arvust suure enamuse. Turbasamblad on omapärase ehitusega, harunevate okstega, happelist keskkonda taluvad taimed. Nende lehe rakke on kaht põhitüüpi: kitsad pikad ja kloroplastidega elusrakud ning suured surnud rakud (õigemini rakukestad), mis on veemahutiteks
Sugukond- KANNIKESELISED-VIOLACEAE Perekond kannike-Viola L. Sookannike- Viola palustris Tavaline taim Eestis, Saare- ja Muhumaal on haruldane. Kasvab soistel niitudel ja puisniitudel, märgades lepikutes. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Taim pikkade maapealsete võsunditega. Kõrgus 5 kuni 20 cm. Lehed ümarneerjad või laimunajad, tömbid, pikarootsulised ja alaküljelt täiesti paljad (sarnasel liigil turvaskannikesel on lehed alt hõredalt karvased). Abilehed on hambulised. Õied kuni 1 (1,5) cm pikad. Kroonlehed on kahvatu-(hele)lillad, tumedate joontega. Kannus on sirge
toitaineid, hävitades juurekudede struktuuri, ,,mädandades" juure, ja takistades taime vett ja toitaineid omastamast. · Sporangia ja klamüdopoorid tekitavad nakatunud juurel mütseeli ja haigus levib järgmisele taimele. Sümptomid · Sümptomid on erinevad: tekitab juuremädanikku, haavandeid ja nekrootilisilaike tüvel, millega kaasneb sageli tume eritis koorel. · Haigustunnuste tagajärjel ei suuda taim omastada enam eluks vajalike toitaineid ning hukkub 3-5 aasta jooksul. · Lisaks suudab P. cinnamomi üle elada kuivad perioodid niiskemas kasvukeskkonnas nagu taimekoed. · Varased nakkuse sümptomid: kuivanud lehestiku närtsimine, koltumine ja juurevärvi tumenemist. · Sümptomid: närbumine, väiksem viljasuurus, madalam saagikus, nekroos, lehekloroos, leaf curl, ja stem cankers.
vakuoolidesse võivad koguneda ainevahetuse jääkproduktid. kui puitunud varrega taime toestavad põhiliselt rakukestad, siis rohtsete varte püsti asendi säilitamises on oluline osa rakkude siserõhul. et vakuoolides on lahustunud ainete kontsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib nendes osmootne rõhk, mis avaldab survet nii tsütoplasmale kui ka rakumembraanile ja kestale. taime siserõhku nimetatakse turgoriks. veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides vee, turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub. seeneriiki kuulub suur hulk erineva välisehitusega üherakulisi ja hulkrakseid organisme. osa neist on mikroskoopilised, kuid paljud on ka palja silmaga nähtavad. seeneliike leidub maailmas ligikaudu 1,5 miljonit. enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustuvad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli
TÖÖLEHT RAVIMTAIMED 1. ÜHENDA: (PILT, NIMETUS, KIRJELDUS) JÕHVIKAS PÕLETIKU VASTASED, VÄGA HEA JUUA SIIS, KUI OLED KÜLMETUNUD, NÕRGALT KÕHTU LAHTISTAV TOIME KIBUVITSAMARJAD HEA PÕLETIKUVASTANE TAIM, PARANDAB HAAVU, VALUVAIGISTAVA JA RAHUSTAVA TOIMEGA SAIALILL KASUTATAKSE PALAVIKU ALANDAMISEKS, HAIGE KOSUTAMISEKS JA ENESETUNDE PARANDAMISEKS.
- tsütoplasma koosneb tsütosoolist ja mitmesugustest organellidest. - plastiidid: kloroplastid moodustub klorofüll, fotosünteetiliselt aktiivsed kromoplastid sisaldavad pigmente leukoplastid värvitud, ei sisalda pigmente amüloplastid ladestavad tärklist kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist kromoplast kloroplastiks porgandi säilitusjuur muutub roheliseks kloroplast leukoplastiks kui roheline taim satub pimedusse - mitokondrid toimub rakusisene hingamine, energia salvestumine - vakuoolid täidavad eritusfunktsiooni, ainete lagundamine, toitainete säilitamine - tuum juhib raku tegevust - endoplasmaatiline retiikulum valkude ja lipiidide süntees. Siin asuvad valkude sünteesiks vajalikud ribosoomid. - Golgi kompleks talitleb valkude modifitseerija ja transportijana.
Harilik maasikapuu Rebecca Krillo 8.B Mis taim on harilik maasikapuu ja kus ta kasvab? · Harilik maasikapuu on kanarbikuliste sugukonda maasikapuu perekonda kuuluv igihaljas põõsas või väike puu. · Harilik maasikapuu kasvab Vahemere maades, Lääne-Prantsusmaal ja Iirimaal. Maasikapuu on kohastunud kasvamiseks vahemerelises kliimas, kus suvel vihma ei saja. Niisuguses kliimas on teda kõige parem kasvatada ja sellepärast on ta Californias levinud ilupuu
Teraviljad: Nisu (triticum) Oder (hordeum) Rukis (secale) Kaer (avena) Mais Riis Hirss Sorgo Jagunemine: A. Tüüpilised teraviljad nisu, oder, rukis, kaer. (Esineb pikivagu kõhtmisel poolel; tera idanemisel tekib mitu idujuurt; alumised õied pähikus on enam arenenud; väike soojusenõue; suur niiskuse nõue; esineb nii suvi kui ka tali vorm; pikapäeva taim; algarenemine on kiire). B. Hirsilaadsed teraviljad mais, riis, sorgo. (Pikivagu kõhtmisel poolel puudub; tera idanemisel tekib üks idujuur; ülemised õied pähikus paremini arenenud; suur soojusnõue; väike niiskusnõe (v.a riis) esineb suvi vorm; lühipäeva taim; algarenemine aeglane). Nisu, rukis, mais paljasteralised; kaer, oder, riis, sorgo sõkalterised. Nisu, oder, kaer, riis, mais, hirss suviteraviljad. Kasvufaasid: Idanemine (nähtamatu/nähtav) Tärkamine Võ...
Soovitatav hiline põldristikheina sort on talvekindlam, sest ta juurkond on tugevam ja paneb enam vastu rebenemisele kevadel mulla korduval külmumisel ja sulamisel. Ta annab esimese suurema saagi, ädalakasv on aga väike ja on levinud enam põhjamail. Varane põldristikhein on nõrgema talvekindlusega. Ta ädalakasv on tugev. Ädal, samuti ka külviaasta noor ristikhein läheb õitsema. Põldristikheinale sobib enam niiske liivsavi- ja saviliiv-muld, kerged liivmullad on ebasoodsad, sest taim on tundlik põua vastu. Sage põldristikheina kordumine samal põllul võib esile kutsuda ristikheina väsimuse, mistõttu ristik enam hästi ei kasva. Seepärast tuleb külvata ristikheina mitte enne 4 aastat, veelgi kindlam 6 aasta järel. Sageli hukkub Eestis risikhein vähktõve tõttu. Põldristikheina ebakindluse tõttu lisandattakse põllul temale tihti rootsi ristikheina ja timutit, harvemini teisi kõrsheinu, mis enam ädalat annavad
Talvel, olenevalt temperatuurist, on kastmine mõõdukas. Väetatakse mineraalväetisega. Suve alguseks õitsva taime saamiseks tehakse külv detsembrist -veebruarini. Substraadiks kasutada puhast turvast või turba liiva segu. Toas kasvatamiseks külvatakse märtsis -aprillis. Tõusmed ilmuvad 2-3 nädalat peale külvi. 2-3 pärislehe faasis pikeeritakse seemikud pottidesse. Paremaks hargnemiseks näpitatakse taime tipp peale kuuendat seitsmendat lehte ära. Suveks on soovitav taim viia õue ja talveks panna jahedasse (+10-12 oC), valgesse ruumi. Pelargooniga haljastatakse rõdu, verandat. Teda kasutatakse aia poolvarjulisemas osas. Ümberistutamine: · Taim tahab iga-aastast ümberistutamist. Tavaliselt tehakse seda kevadel. Poti põhja panna kindlasti drenaas. Enne ümberistutamist teha pungade ja juurte tagasilõikus, et saaks taime samasse potti tagasi istutada, ainult värskesse mulda.
harilik aeduba Phaseolus vulgaris, õisuba Phaseoulus coccineus ka levinud pikarootsulised kolmetised lehed, väänduvad varred õied kaenlasisestes kobarates, õitseb juunist-septembrini kaunad rippjad Nuttidesse ja kobaratesse koondunud õitega liblikõielised perekond ristik Trifolium, lutsern Medicago, mesikas Melilotus, koldrohi Anthyllis, nõiahammas Lotus, jooksjarohi Ononis, liikidest niidu-asparhernes Tetragonolobus maritimus väga rikkalik perekondade ja liikidega taim, kasvab ka Eestis palju metsikult väiksemate kolmetiste lehtedega rohttaimed (ristikud, lutsern ja mesikas) kuid ka mõned sulglehtedega. tihedad liitõisikud Haljastuses kasutatavad liigid Caragana läätspuu Eestis haruldane, sobib hekitaimeks, Eestis levinud vaid suur läätspuu Caragana arborescens. Suur taim talub hästi pügamist. Väiksemasse aeda sobivad paremini suure läätspuu rippuvate okstega leinavormid. Haljastuses kasutatavad liigid Coronilla sarikhernes
päeva pikkuse muutumune kutsub taimedes esile mitmesuguseid ehituslikke ja talitluslikke muutusi. nt. sõltub paljude taimede õite moodustumin ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest.eristatakse kaht taimerühma: lühi- ja pikapäevataimed. LÜHIP.-riis, kanep, tubakas.neil moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. PIKAP.-jäneskapsas,nisu-,odra-,kartulisordid.-vajavad õitsemaminekuks enam kui 12-tunnist päevapikkust. fotoperiodismita taim - elutegevus ei sõltu nii otseselt päevapikkusest-võilill. Infravalgus-soojuskiirgus.see võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada.suures koguses on UV kahjulik kõigile organismidele - rakkude sisemusse tungides põhjustab see DNA mutatsioone ning denatureerib valke. mõõdukas koguses on kasulik. d- vitamiin. desinfitseeriv. enamik organisme on kõigusoojased, nende ainevahetus pole piisavalt intens. ja seetõttu sõltub kehatemp
d)25-50 banaani Mis on maakeral kõige levinum taimede hõimkond? a)Sõnajalgtaimed b)Õistaimed c)Sammaltaimed d)Paljasseemnetaimed Mis eesmärki täiab taimes fotosüntees? a)Kasvamist b)Kaitsemehhanisme c)Paljunemist d)Toitumist Eestis levinum mets on: a)Kuusik b)Kaasik c)Männik d)Haavik Millest tekib turvas? a)Surnud samblaosakesest. b)Tolmust. c)Kuivanud puulehtedest. d)Mullast. Kui palju on kakaopuuseemnetes rasva? a)61-80% b)39-60% c)8-20% d)0% Mis on suurimate lehtedega taim maailmas? a)Raafiapalm b)Laibalill c)Amazonase palm d)Viktooria (vesiroosiline) Puu aastarõngaste järgi saab hinnata puu vanust. Mida saab veel nende järgi hinnata? a)Häid kasvuaastaid ja kehvemaid kasvuaastaid. b)Puu jämedust. c)Puu tervislikku seisukorda. d)Puu kõrgust. Inimesed kasutavad taimi (vali kõik õiged): (3 õiget vastust) a)Küttes b)Ravimites c)Riietes Sinu poolt valitud teema on: Põhikool - Taimed Küsimusi taimede kohta põhikooli õpikute baasil.
kaalikas ja naeris. Porgand • Porgand sisaldab 5-7% suhkrut, rohkesti karotiini, millest tuleneb oranžpunane värvus, C-, B- ja E-vitamiine ning mineraalaineid. Kõrgema toiteväärtusega on väiksema südamikuga porgandid. • Söö porgandit, saad magneesiumi, kaltsiumi ja fosforit. Kaalikas • Kaalikas on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv kaheaastane taim. Kaalikas on arvatavasti saadud kapsa ja naeri ristamisel. • Kaalika juurikat kasutatakse toorelt, keedetult, küpsetatult, hautatult. Eestis kasvatatakse kaalikat palju. Eristatakse valge- ja kollaseviljalisi sorte. • Toitumisalased faktid Hulk koguse kohta: • 100 g 100g • Lipiidid 0,2 g Kolesterool 0 mg • Naatrium 12 mg Kaalium 305 mg • Sahhariidid 9 g Kiudained 2,3 g • Suhkrud 4,5 g Valgud 1,1 g Peet (punapeet)
Suur tasandik Elukeskkond ja loodus Elukeskkond: Suur tasandik on mägede-eelne lavamaa USA-s ja Kanadas Kaljumäestikust ida pool. Tasandiku kõrgus on umbes 700—1800 m üle merepinna, pikkus on umbes 3000 km ja laius 500 kuni 800 km. Ilm on varieeruv, talved on külmad ja suved soojad ning niisked. Tuule kiirus on tihti väga kõrge, eriti talvel. Igal aastal esinevad tolmutormid. Väga suur pindala on põllumaade all. Loodus: Suurem osa sellest on kaetud preeria, stepi ja rohumaaga. Taimed ja loomad Taimed: Tegu on rohtlaga, kus esineb rohkesti rohumaid. Metsa esineb jõeäärsetel aladel ja põhjapoolsetel aladel. Tasandikul kasvab ka harvaesinev taim kaktus. Loomad: Kunagi esines seal rohkesti pühvleid ja harksarvikuid. Teisi rohtlaloomi ja roomajaid: koiott, preeriakoer, -kana, lõgismadu. Põhjapoolsetes metsades esineb põtru, karibuid, ilveseid jaa hunte. Taimestiku ja loomastiku tutvustav video https://www.youtube.com/watch?v=pQKwzhEXLE...
kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Peaaegu kõikides, väljaarvatud kõige kuivemates, kõrbepiirkondades kasvavad taimed ja elavad loomad, kes on eluks kuivas ja kuumas kliimas hästi kohastunud. TAIMESTIK Taimed kasutavad erinevaid viise vee kogumiseks ja efektiivseks kasutamiseks. Enamusel kõrbetaimedel on kas pikad sügavale ulatuvad juured, mis võimaldavad kasutada põhjavee varusid, või hästi lai pinnalähedane juurestik, mille abil saab taim äkkilise vihmahoo vee või kaste kiiresti endasse koguda. Paljudel taimedel on väikesed lehed või okkad, see aitab neil vee auramist vähendada. Teised taimed heidavad aga lehed kuivaks perioodiks üldse maha. Taimede fotosüntees toimub tavaliselt varreosas, mitte lehtedes. Paljud taimed hoiavad vett endas - kas varres või lehtedes. Okasteks moondunud lehed võimaldavad taimedel oma veevarusid loomade eest kaitsta. Tuntumad kõrbetaimed on kaktused. LOOMASTIK
seal saavad veerohkuse tõttu kasvada taimed. Taimede juurde tulevad lepiskalad ja pardid, lepiskalade järel aga suuremad ja röövkalad, nagu ahven või haug. Kuivõrd seal on taimi ja kalu, siis muutub see koht atraktiivseks ka lindudele. Tulevad kalatoidulised linnud ja röövlinnud. Varsti ilmub sinna ka naarits 5. Oluline võtmeliik- Männiriisikas Männiriisikas moodustab Männiga Mükoriisa ehk seeneniidistiku ja juurekoe vahelise põimiku. Seene vahendusel võtab taim mullast vett ja mineraalaineid. Seenele annab taim vastu orgaanilisi aineid. Samuti puu surres, on seen põhiline puidu lagundaja, hoides käigus aineringe. 6. Oluline võtmaliik- Haab Haavapuu on kobraste lemmiktoit, mistõttu haavikute läheduses võime kopraid ja nende tegevusjälgi sageli näha. Peale selle on oksad meelistoiduks ka kitsedele, põtradele ja jänestele, haavakoor meeldib ka hiirtele. (Kui leida
Kasvuhormoonide ja antibiootikumide manustamine lihaloomadele. Mõlemad ladestuvad looma lihastes ja satuvad hiljem meie toidulauale. Kloonimine- Praegusel ajahetkel ebaeffektiivseid tulemisi andev tehnoloogia. Vaktsineerimine geneetiliselt muundatud organismide kaudu.(näiteks sääsed, sülje kaudu hammustamisel) Organismi sattuva vaktsiini kogus kontrollimatu. Taimeliigid, mida ei pea mürkidega pritsima(pritsides enamus mürke, aja möödudes taime pinnalt tulevad iseenesest maha) aga kui taim ise sünteesib taime ja putukamürke, siis taimes mürk ka saagi koristamise ajal ning ka hiljem sisse süües taim mürke täis. GEENITEHNOLOOGIA JA SELLE ARENGUSUUNAD Geenitehnoloogia- Dna lõikude funktsiooni identifitseerimine läbi aega nõudvate katsete(loomkatsed). Ning tuvastatud funktsioonide( DNA lõikude) siirdamine sama või erinevate liikide genoomi. Näiteks Lestakala geeniga tomat(külmale vastupidavam). GMO- Geneetiliselt muundatud organism.
taimed, mida on võimalik kasvatada sisetingimustes. Võrdle saadud tulemusi ja arvuta välja, kui palju toataimi ja milliseid oleks vaja, et katta Sinu päevane hapnikuvajadus. Pane tähele, et hea tava on alati ära mainida ka allikad, kust infot hankisid. Inimene kasutab tunnis keskmiselt 50 liitrit hapnikku, ööpäevas 1200 liitrit. Üks taimeleht toodab tunnis 5 ml hapnikku, ööpäevas 120 ml. Oletame, et meil on taim umbes 30 lehega. See taim eritab ööpäevas 3,6 liitrit hapnikku. Seega oleks meil vaja ligikaudu 350 taime.
Kaktusi tuntakse nii palju, et osad ütlevad, et neid on 1500 erinevat liiki, osad aga peavad õigeks arvu 2800. Kaktuseid on maa peal väga palju neid isegi kogutakse ja aretatakse. Mõnel on kodus juba kaktuseid rohkem, kui nende erinevaid liike. Kindlasti meeldivad kaktused paljudele enda ilu pärast. Just selliseks, nagu nad on, on kaktuseid muutnud kõrb. Kaktusel on suured juured. Need on maapinna lähedal laiali. Osad juured ulatuvad sügavamale. Nii saab taim paremini kätte vett. Veevarude säilitamiseks on kaktusel lihakad varred. Et vett paremini hoida, on kaktus loobunud lehtedest. Nende asemel on kaitsvad astlad. Lehed ainult loovutaksid vett palavale keskkonnale. Asteldega on kakus kaitstud loomade eest, kes teda maiustaksid. Saguaaro - tuntuim kaktus, mitte nime vaid just välimuse poolest. Saguaaro kasvab isegi üle 12 meetri kõrguseks. Tema sisse ehitavad pesa mitmed erinevad loomad, jättes juured siiski terveks.
Münti kui väärtuslikku ravimtaime kasvatati juba antiikajal ning keskajal toodi ta aiataimena ka Euroopasse. Münt oli Egiptuses ja Palestiinas nii hinnas, et kõlbas maksude maksmiseks. Ammustel aegadel puistati münti juudi sünagoogides põrandale, kus ta andis mõnusat lõhna. Samamoodi talitati veel mitu sajandit hiljem Itaalias, kus münt oli kirikus põrandal, et rahustada inimeste meeli. Itaalia looduses leidunud mündiliik sai nimeks Neitsi Maarja taim. Kõik mündid on roomava juurega ja omapärase lõhnaga mitmeaastased rohttaimed huuleõieliste sugukonnast. Mõne liigi lõhn meenutab õuna, teine maitseb kui sidrun ning lõhna ja maitse intensiivsus erineb liigiti. Eestis kasvad kultuuristatult vähemalt kaheksa mündiliiki, kuid maailmas on neid veel sadu. 3 Mündi Liigid
3 Väikestele lastele on mürktaimed tavaliselt rängema tagajärjega kui täiskasvanule ja seda seetõttu, et lastel on õrnem nahk ning tihtipeale rändab lill või ka lillemahlad käest suhu. Mürgised taimed ei kasva ainult kaugetes metsades, vaid ka meie endi kodudes ja aedades, mistõttu peab lastega olema veelgi ettevaatlikum, et ei satuks lapse kätte mõni mürgine taim. Kergema mürgituse tagajärjel tekib nõrkus, peavalu, peapööritus, oksendamine ning krambid. Tugevam mürgitus võib lõppeda surmaga. 4 Mürkputk- Cicuta Virosa Mürkputkel on kokku 8 liiki väga mürgiseid taimi, Eestis on levinud harilik mürkputk. Harilik mürkputk on Eesti üks mürgisemaid taimi. See kasvab niisketes kohtades, veekogude kallastel (Sõukand, 2002)
Võrumaal Misso vallas Tsiistres tegutseb Tsiistre Linamuuseum. 1.2. Lina levik ja kasvukoht Lina perekonnas on umbes 200230 taimeliiki, mida võib leida kogu maailma paras- ja lähistroopikavöötmes. Peamised keskused asuvad Põhja-Ameerika edelaosas ja Vahemere piirkonnas. Looduses kasvab kultuurlina esitaim metsik lina (Linum lewisii). 1.3. Lina kasvatamine Kultuurtaimena kasvatatav lina on üheaastane taim (terofüüt): külvatakse kevadel seemnest (aga võib paljundada ka vegetatiivselt lõikevarrena) ja saaki korjatakse sügisel. Lina ei ole kuigi invasiivne taim. Seda kultuuri on võimalik kasvatada pea kõikjal, kuid pikk kasvuperiood eeldab siiski mõningast suveperioodi. Suurimad linakasvatuspiirkonnad on USA, India, Hiina, Etioopia, Venemaa, Euroopa Liit ja Kanada. Seemnesaagid ulatuvad keskmiselt 1 tonnist 2 tonnini hektari kohta.
Teaduslikul herbaarlehel on peale taime kindlasti ka etikett leiuandmetega: leiukoht võimalikult täpselt, nüüdisajal enamasti koordinaatidega, kasvukoht ehk biotoop (pohlamännik, soostunud niit jne), leiuaeg (kuupäev, aasta) ja leidja nimi. Ka õppeherbaariumil võiksid juures olla leiuandmed, sest ka need herbaarlehed võivad kunagi botaanikuid huvitada. Pealegi pole leiuandmete kirjapanek kontimurdev tegevus. Vahel arvatakse, et kindlasti peab olema taim liigini määratud, muidu polevat lehel väärtust. Tegelikult on tähtsad just leiuandmed ja määranguta või ainult pere- või sugukonnani määratud herbaarmaterjali on meie suuremates herbaariumides päris rohkesti. Küll kunagi määratakse ka tundmatud herbaarlehed ja need võivad osutuda siis iseäranis väärtuslikeks. Kui me tahame taimi näidata raamitult seinal või hoida kasvõi lihtsalt hunnikus või kausta
*Autotroof: sünteesivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest.(taim) *Heterotroof: kasutavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teist organismide poolt sünteesitud org.ainet. (inimene) herbivoor-taime, karnivoor-liha, omnivoor-mõlemat. *Miksotroof: Nii autotroof kui ka heterodroof.(protist) *Kemotroof: keemilistest ainetest energia. (bakter) *Fototroof: energia fotosünteesides valgust.(taim) *Saprotroof: toitub surnud organismidest. (seen) *Biotroof: elusatest org. toitub. *Litotroof: anorg. ainete tarbija. *Organotroof: org. ainete tarbija. Assimilatsioon: organismis toimuvad sünteesi protsessid, mille käigus saadakse: sahhariide, valke, lipiide, nukleiinhappeid jne. Lähteained: ensüümid, täiendav makroenergia. Näiteks: fotosüntees, DNA süntees. Dissimilatsioon: organismis toimuvad lagunemisprotsessid. Toiduga saadavad või oraganismis sünteesitud oraanilised ühendid lõhustatak...
Viirus- elus ja eluta looduse piirimail olev rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunev bioloogiline objekt vaktsiin- surnud või nõrgestatud haigustekitaja mis viiakse vaktsineerimisel organismi elus organismide tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja areneda eluta organismide tunnused: puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus, paljunemisvõime taim-rakuline ehitus,iseseisev paljunemine,kasvamine, ainevahetus,muutumine,pärilikkusaine, valk koosnevad pärilikkusainest ja valgulisest kestast rakusisesed parasiidid, saavad paljuneda ainult peremeesrakus nakatanud rakus võivad: 1)äge viirusnakkus, hakkab kiiresti paljunema ja lõpptulemusena peremeesrakk hävib 2)peidetud viirusnakkus. pärilikkusaine koostisesse läheb. rakk pooldub- paljundatakse ka viirus 3)krooniline ehk mõõdukas viirusnakkus, paljuneb aeglaselt ja muutub pidevalt kaitsmine I välised kaitsetõkked- terve nahk, limaskestad II immuunsüsteem - kui viirus lä...
*eosed arenevad hüüfide otstes *Eosed arenevad viljakehadel *efektiivne paljunemisviis *mandunud paljunemisviis *pärmseened punguvad Eoste arenemine 1)Eoslehekestel (lamellidel) eosed on liigile iseloomuliku kujuga 2)Eostorukesed Toitumine(heterotroofid) *sapotroofid- toituvad surnud orgaanilistest ainetest *biotroofid- parasiidid *sümbiandid- elavad kasulikku kooselu mõne teise organismiga Mükoriisa- seen + taim, seen hangib vett, mineraalaineid ja kaitseb taime. Taim aga annab glükoosi Samblik- seen + rohevtikas (või tsüanobakter) Seen hangib vee ja mineraalained. Vetikas varustab glükoosiga ja orgaaniliste ainetega. Sambliku keha nim. Talluseks(koorikjas, lehtjas, põõsjas) Võib leida kõikjalt, kasutatakse õhu kvaliteedi hindamisel Seente tähtsus - Orgaanilise aine lagundaja - Inimese teenistuses toiduaine tööstuses - Ravimi tööstuses - Keemia tööstuses
(Uuemal ajal on omaette sugukonnas ka maikellukeselised (koos kuutõverohu ja leselehega)). Ta on mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Kõrguseks 12 vahel ka 40 cm. Õiekate lihtne ja liitlehine. Ei saa eristada tupp- ja kroonlehte. Õied on kellukjad, valged, harva roosaka varjundiga.. Õied on ripuvad ja paiknevad tipmistes hõredates ühekülgsetes kobarates, poole -1 cm pikkustel raagudel. Neid on 5 10 ning nad on väga tugevad lõhnaga. Taim õitseb maist juunini. Viljaks on piibelehel ümar oranzpunane mari 2 - 6 seemnega. Vili on umbes 1 cm suurune. Seemned kerajad ning sinised ja valmivad septembris ja oktoobris. Tal on kaks või kolm juurmist lihtlehte, mis on teritunud tipuga ja kaarroodsed. Lehe pikkus on 9 - 20 cm, laius 2,5 - 6,5 cm. Iseloomulikud on pikad rootsud ning valkjad lehetuped. Vars on rohtne, püstine ning õisikuosas veidi kaardunud. Enamik varrest asub mulla all, ning sellest suurem osa moodustab risoomi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
