osades, lastakse samuti tõmmata kuni 1 tund ja juuakse enne sööki 1/2 või 1/2 kl korraga. Liivatee toidutaimena Teed toiduna kasutades valmistatakse ta lahjemana, st 1 tl ürti 1 kl keeva vee kohta. Sobib hästi kuumana õhtusöökide juurde kui ka külmana soojadel suvepäevadel. Oma tugeva ja aromaatse maitsega on ta kasutusel toitude maitsestamisel, eriti liialdada ei tohiks suurte kogustega. Maitseainena sobib eeskätt liha-, kala- ja kaunviljatoitudele, on estragoni kõrval tähtsaim taim prantsuse köögis. Vahemeremaades hõõrutakse kalu enne praadimist kuuma õli sisse kastetud aed-liivatee oksaga. Kala ja liha paneerimisel segatakse jahusse aed-liivatee pulbrit. Väikeses koguses lisatakse aed-liivateed salatitele, suppidele, porgandi- ja seenetoitudele, hapendatavaile kurkidele, marinaadidele, aroomiäädikatele (oksake õitsvana äädikapudelis - dekoratiivne). Rohkesti kasutatakse kala-, liha- ja likööritööstuses. Puitunud varred sobivad grillipuiduks.
Maapähkel ei talu ka suuri temperatuuri kõikumisi. Maapähkleid võite proovida ka kasvatada, pistes pähklid lillepotti umbes 5 cm sügavu- sele. Kui seeme on idanemisvõimeline, õnnestub teil jälgida selle omapärase taime kasvutsük- lit, mis kestab kokku umbes 6 kuud. NB! Kui kauntel mulda peitumine ei õnnestu, näiteks on pinnas selleks liiga kõva, siis lõpetab taim elutegevuse ja kukutab en- nast kaunte peale, püüdes nii järglasi kaitsta ja varjata. Maapähkli kaunad valmimisel ei avane, on umbsed. Kaunas on enamasti 1-3 seemet. Taim on sümbioosis mullal
Kohv on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. Esmakordselt avastati kohvi Ida-Aafrikas piirkonnas, mida me tänapäeval tunneme Etioopiana, seal kasvas ta metsikult. 15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Kasvutingimused. Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega madal igihaljas troopiline taim. Kohvipuu valgust ja soojust armastav taim, eelistab värsket, niisket õhku. Kohvipuu nõuab keskmist temperatuuri 19-25 kraadi sooja.Kohvipuu ei kannata külma, kuid ei sure juhusliku külma öö tõttu. Kohvipuu vajab palju vett, nõudes aastaseks sajuhulgaks 1500 millimeetrit. Kohviistandused asetsevad 300-2000 m kõrgusel ekvaatori ümbruses. Kohvi saab koristada alates puu 5. eluaastast mitu korda aasta jooksul. Kohvipuu kasvab 5-8 meetri
kultiveeritav meeldiva maitsega mugul. · Maapirn ei sisalda tärklist, vaid inuliini, ning sobib seetõttu suurepäraselt ka diabeetikutele. Peale inuliini on mugulas rohkesti proteiini, mineraalaineid ja vitamiine. Maapirn elavdab ainevahetust, normaliseerib söögiisu, tasakaalustab suhkru-ainevahetust ja vähendab magusahimu. · Maapirni kasvatatakse mugulatest nagu kartuleid. Taim on äärmiselt vähenõudlik ja kasvab igasuguses mullas. Maapirni mugulad on kühmulised, ebakorrapärase kujuga, mistõttu neid on toorelt üsna tülikas pesta ja koorida. Maapirn talub kuni 35° pakast, mistõttu võib keldris kergesti närbuma kippuvad mugulad sügisel mulda jätta ja neid sealt välja kaevata kuni kevadeni. · Maapirni võib keeta ja aurutada, ahjus küpsetada ja isegi grillida. Väga maitsev on maapirn
meetodist õnnestub võõr-DNAsiirdamine vaid väikesesse hulka rakkudesse. Uue päriliku info lisandumisega mõjutatakse aga geenide vahel juba varem väljakujunenud vastastikuseid toimeid, mistõttu muundkultuurid on sageli osutunud tavakultuuridest ebastabiilsemaks. Sagedamini esineb tundlikkust haiguste, põua, liigniiskuse ning muude ebasoodsate kasvutingimuste suhtes. Geneetilise muundamise areng Muundkultuuride loomisel on esirinnas olnud USA. 1983. aastal loodi esimene transgeenne taim tubakas, järgnes kauase säilivusega tomat, mille nimeks sai Flavr Savr (1994). Selle GM tomati viljad talusid hästi transportimist ning olid suhteliselt kõrge kuivainesisaldusega. Ning mis peamine viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ning ei kippunud mädanema. Kuna turul oli hulgaliselt maitsvamaid tomatisorte, lõpetati Flavr Savr'i turustamine värskete viljadena 1997. aastal, kuid tema tugeva viljaliha tõttu kasutati sorti hiljem konservtomatina.
mangaan, seleen, jood jmt), eeterlikele õlidele ja muudele ühenditele on küüslauk peaaegu universaalne ravivahend. Allitsiin on väga tugeva bakteritsiidse toimega ja kergelt lenduv antibiootikum. Peale selle sisaldab küüslauk fütosteriine, kuni 10% mitmesuguseid vitamiine (C- vitamiini on sibulas kuni 0,028% ja lehtedes kuni 0,08%).Sisaldab kuni 8% valke. Küüslauk looduses: looduses kasvab küüslaugu esitaim karulauk (Allium ursinum) . Küüslauk kultuurtaimena on mitme-aastane taim, mida enamasti kasvatakse kui ühe- aastast: istutakse sügisel ja saaki korjatakse järgneval suvel, seega võtab küüslaugu kasvamine aega alates 8-st kuust. Küüslaugutaim on suvise sesoonsusega aedvili (geofüüt, liilialiste perekond). Eristatakse putkuvaid (Allium sativum var ophioscorodon) ja putkumatuid küüslaugusorte (Allium sativum var sativum ) . Putkuvatel sortidel kasvab liitsibula keskelt välja õisikuvars, mille tipus moodustub kerajas õisik. Õisik ise aga koosneb
Putukad- Putukate keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning neil on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul ka tiivad. Putukate liike arvatakse olevat üle miljoni. Nad moodustavad rohkem kui kolmveerand teistest loomaliikidest. Putuka keha katab kitiinkest. Pea küljes on liitsilmad ja lihtsilmad, samuti tundlad ja suised. Rindmikule ja tagakehale kinnituvad jalad. Kiilid- · Kiilidel on sale ja pikk keha, neil on 2 suurt liitsilma, millega näeb tervalt kuni 10meetri kaugusele. · Nad on röövloomad ning kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Kiilide tiivad on läbipaistvad ning nad ei saa neid seljale kokku voltida. Näiteks: tondihobu, hiidik, veisineistik. Ehmestiivad- · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peenete karvakestega ehk ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim- ja loomtoidu...
*Panna loomad tootma inimese ravivalke(insuliini tootev lehm).*Uurida pärilikke haigusi.*Biomeditsiinilise uuringud.*Lemmikloomadeks.*Tõuaretus. Transgeensed taimed (GM taimed). Näited: põhjenda, miks neid luuakse. *Kahjurikindlus(kartul, lehetäide vastu).*Külma- ja põuakindlus (maasikas,tomat). *Umbrohukindlus(teravili.*Kõrge saagikus(riis).*Parandada valmimis- ja säilitamisomadusi(tomatid) *Viirusekindlus (mais,papaiad) Millal klooniti esimene GM bakter, GM taim, mis bakter ja mis taim? Selgita pikemalt GMO eeliseid? *Parem toit biotehnoloogia abiga. *GMOd seljatavad Kolmanda Maailma näljahäda. *Geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige mahedam. *Geenitehnoloogia areng. *Meditsiini areng. *Tõstab põllumajandusloomade saagikust Selgita pikemalt GMO kasvatamise ja tarbimisega kaasnevaid probleeme? *Taimed tekitavad allergiaid. *Toksilised. *Kahjurid omandavad resitentsuse. *Väga kallis. *Suur risk. *Ebaeetiline. *Tulemustes ei saa
Spetsiaalne äke Äestada koheselt umbrohu tekkel Istutamise järgselt äestada pea iga nädal Toiteained Väetamiseks on sobivaim kompost. Eelnenud kultuuri väetati tahke sõnnikuga- piisavalt toiteaineid Põlluharimine Rohi niidetakse -> kasut. multsina Niita sageli (teod) Piisavalt niiskust kuni õitsemise alguseni ja viljade moodustamise ajal Õitsemisel ei kasteta 20-30 l/m2 Taime kahjustajad Kõige ohtlikumad seenhaigused Närbumistõbi Viirushaigused Haige taim eemaldada Levinumad kahjurid:punane kedriklest, maasikalest, maasika õielõikaja, maasikalehemardikas, maasika närbuss, harilik vahustaja ja teod Esinemist kahandab külvikord ja terve istutusmaterjali valik Soovitatavalt peetakse ühte maasikapõldu kaks kuni neli koristusaastat. Kahjurid Maasikalestad Kahjustavad noori lehti Lehed muutuvad pruunikaks Leherootsud lühenevad,tavalisemast karvasemad Õiealgmed ei moodustu Järgmise aasta saak
Enne külvi pritsitakse mullale herbitsiite ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. Vajadusel tehakse umbrohutõrje. Külvatakse kevadel esimesel võimalusel (taval.mais). Vegetatsiooniperiood 90-100 päeva.Seeme hakkab aeglaselt idanema mullas +5 C juures, kiiresti 10-15 C juures. Külvatakse kitsa, 10-15 cm reavahega, 2-3 cm sügavusele. (vähem-seeme jääb kuiva kätte, rohkem-seemne idanemiseks kulub palju toitaineid, taim jääb nõrgaks). Järgneb kohe rullimine (mullakontakst, ühtlane tärkamine). Külvisenorm 7-8 kh/ha (150-200 idanevat seemet 1 m 2 kohta). Hea saagi saamiseks on vaja 50-100 taime m2 kohta. Väetamine:vajalik väetisekogus ja koostis määratakse mulla analüüsiandmete järgi. Väetamisel kasutatakse lämmastikväetist ca 120 kg/ha. Kompleksväetis P, K, N, S+mikroväetised (Mo, Mn, Mg, Cu, B ja
o troopika hapnikuvaeste soiste alade taimed Tugijuured, ronijuured Juuremügarad Bakterid tungivad juurekarvade kaudu parenhüümirakkudesse, sealsete toitainete arvel paljunedes hõivavad nad järjest uusi rakke. Ka parenhüümirakud paljunevad ja suurenevad ning moodustavad nn bakteroidkoega täidetud mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada. Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis* elades muudavad bakterid õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks. Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid. Neid moodustavad mügarbakterid, limaseened, kiirikseened. Esinevad kõigil oalaadsetel, liblikõielistel. Lisaks leidub juuremügaraid ka astelpajul, hõbepuul ja leppadel.
Hingamisjuured: o troopika hapnikuvaeste soiste alade taimed Tugijuured, ronijuured · Juuremügarad Bakterid tungivad juurekarvade kaudu parenhüümirakkudesse, sealsete toitainete arvel paljunedes hõivavad nad järjest uusi rakke. Ka parenhüümirakud paljunevad ja suurenevad ning moodustavad nn bakteroidkoega täidetud mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada. Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis* elades muudavad bakterid õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks. Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid. Neid moodustavad mügarbakterid, limaseened, kiirikseened. Esinevad kõigil oalaadsetel, liblikõielistel. Lisaks leidub juuremügaraid ka astelpajul, hõbepuul ja leppadel.
Mangroovtaimed · Sillaotsa Põhikool · 8. klass · Meriliis Evart Mangroov · Paari meetri kõrgused · Kasvavad soolastes vetes · Kannatavad hästi soolast vett · 80 liiki mangroove Mangroovide juured · Nende juured on eriti hapnikuvaeses mudas · Et hapniku saada on nende juured osaliselt maapealseteks arenenud · Kuigi nad on soolase veega kohastunud pole see neile vajalik · Ükski teine taim pole nii hästi kohastunud kui mangroov Hall mangroov · Hingamisjuured · Kõige tavalisem Austraalias · Kasvab kõige esimesena veepiiril · Kõige paremini kohanenud mudase pinnaga
Raagritsikas Liik: carausius morosus Toitmine: Pesta talvel ostetud poti taim nt: Lehtkapsas, Hernevõrsed, Tammesalat Kevadel puulehti: Sirel, Kask, Tamme eriti ei söö, Vaarika lehed, (Meliss mitte poest) NB:PESTA HOOLIKALT Eluiga: u1 aasta või rohkem Pojad tulevad munadest ja kooruvad umbes 3-5kuud või rohkem vähem. Puur: panna Wcpaperit siis koristamine lihtsam mõned oksad ,et hea ronida Hooldamine: Anda süüa ja korja ära pruuniks läinud lehed pritsida puhtast pudelist NB: mitte ära upputada.
Nüüd aga on klorofülli molekulis üks vaba koht uuele elektronile. See elektron saadakse vee molekuli lõhustumisel. Vesi siseneb taime juurte kaudu mullast ja on fotosünteesi toimumiseks üks olulisi komponente. Vee lõhustumiseks on samuti vaja päikeseenergiat. Vee molekul lõhustub hapnikuks ja vesinikioonideks. Moodustunud hapnik väljub lehest läbi õhulõhede ja seda kasutavad hingamiseks teised taimed ja loomad ning ka seesama taim ise. Valgusstaadiumis moodustub reduktiivjõud NADPH+H+, mis on vajalik pimedusstaadiumi reaktsioonideks. Valgusstaadiumis sünteesitakse ka ATP kui rakus on olemas fosfaatioonid, ADP ja vastav ensüüm (ATP-süntetaas). fotosüsteemid (klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega, vajalikud valgusenergia muundamiseks) moodustuvad kloroplastide sisemuses paiknevates lamellimembraanides.
Peamised kromosoomivalgud on histoonid. Need kaitsevad DNA’d ja aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida. Ühe kromosoomi moodustab histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul. 9. Oskad tuua näiteid plastiidide üleminekutest (nt. millal kloroplast muutub leukoplastiks jne) 1) Kloroplast>kromoplast - viljade valmimisel 2) Kromoplast> kloroplast - porgandi säilitusjuur muutub roheliseks 3) Kloroplast>leukoplast – kui roheline taim satub pimedusse 1.Oskan võrrelda eukarüootset (päristuumset) ja prokarüootset (eeltuumset) rakku! (erinevused, sarnasused) Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Raku keskosas paiknev tuum. Eukarüootsed jagunevad: taimne ja loomne rakk. Sisaldavad rohkem DNA’d. Prokarüoodil ehk eeltuumsel rakul puudub tuum ja membraansed organellid. Väiksemad kui eukarüoodid. Nt:bakterite rakud. 2. Oskad võrrelda taime ja loomarakke (erinevused, sarnasused)
Madalsoo õhuniiskus on suur. Sootaimede kasvu pidurdab vee vähene liikuvus ja õhuvaegus. Vesine pinnas on hapnikuvaeguses. Madalsoo on üldjuhul happeline. Kitsa ökoamplituudiga liik on Saaremaa robirohi. See on Saaremaa lääne- ja loodeosas kasvav üheaastane, ühekojaline rohttaim, kõrgus 20-50 cm. Saaremaa robirohi kuulub mailaseliste sugukonda, robirohu perekonda. Saaremaa robirohi on poolparasiit - ta juurestik on vähearenenud, kuid juurtel on haustorid, mille abil taim kinnitub teiste taimede juurtele ja ammutab neist toitaineid. Kasvab allikasoodel ja päris- ja puisniitudel. Saaremaa robirohi on ainuke taim, mis kasvab ainult Eestis. Laia ökoamplituudiga liigiks võiks pidada tarna. Tarn on lõikheinaliste sugukonna liigirikkaim perekond. Perekonda kuuluvate liikide arvuks on pakutud 11002000. Eestis on tarnaliike loendatud 77 ja kasvab neid peamiselt madalsoodes. 4. Biootilised tegurid Samblikud (seened) sümbioosis vetikatega
Allitsiin on väga tugeva bakteritsiidse toimega ja kergelt lenduv antibiootikum. Peale selle sisaldab küüslauk fütosteriine, kuni 10% mitmesuguseid vitamiine (C-vitamiini on sibulas kuni 0,028% ja lehtedes kuni 0,08%). Sisaldab kuni 8% valke.Toitainete sisalduselt (süsivesikud, tärklis jne) hinnatakse küüslauku suhteliselt märkimisväärseks 1 g annab ligikaudu 1 kcal energiat Ravimtaimena on küüslauk juba ammu tuntud.Küüslauk on Kagu-Aasiast ja India põhjaosast pärit taim. Ta on üks vanemaid kultuurtaimi, keda on kasvatatud enam kui 5000 aastat. Tänapäeval on peamised küüslaugu kasvatajad Hiina, Lõuna-Korea, India, Hispaania ja USA. Küüslaugu sibul koosneb paljudest osasibulatest, mida ümbritsevad kuivanud muundunud lehed sibulasoomused. Kui varrelehed hakkavad kolletuma, on õige aeg saagikoristuseks. Küüslauku sobib tarvitada nii värskelt kui ka kuivatatuna. Saadaval on küüslauk ka helvestena ja pulbriks jahvatatuna. Tuntakse enam kui 30
Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO Referaat Madis Kokkuta 12.c Tallinn 2009 Mis asi on geenitehnoloogia kas lihtsalt uus sordiaretus? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geneetilise muundamise tehnoloogia on suurepärane teadusliku uurimistöö vahend,
Kolmas tase Neljas tase Viies tase SININE KOPSUROHI Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Katteseemnetaimed (Magnoliophyta) Klass: Kaheidulehelised (Magnoliopsida) Selts: Iminõgeselaadsed (Lamiales) Sugukond: Karelehelised (Boraginaceae) Perekond: Kopsurohi (Pulmonaria) Liik: Sinine kopsurohi (Pulmonaria angustifolia) SININE KOPSUROHI Teada 3 kohta Tartumaal, kus taim kasvab piiratud alal. Õitseb aprilli lõpus ja mai alguses. Õied: lehterja krooniga, mitmekümne kaupa, ebasarikas, karmiinpunased/ taevasinised. Viljad on mustjaspruunid läikivad pähklikesed. SININE KOPSUROHI Suured juurmised lehed: kuni 30 cm pikad ja umbes 45 cm laiad hakkavad arenema alles õitsemisaja lõpupoole. karekarvased, terveservalised, pikliksüstjad ja alusel pikalt rootsuks ahenenud Varrelehed: lühemad ja kitsamad SININE KOPSUROHI
lammisetetest. Lössikõrbed saavad rohkem niiskust, kui teised kõrbed, kuna mäestikud püüavad sademed kinni. Seepärast kasvab lössikõrbes kevaditi üsna lopsakas taimestik. Savikõrbetele on iseloomulikud raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevaditi esineb liigniiskust, kuna savi on üsna vettpidav. Varsti aurub vesi aga ära, maapind kuivab ja praguneb. Tekib plaatidest koosnev koorikuline kiht. 4.Taimestik ja loomastik Velvitsia (Welwitschia mirabilis) on ürgaegne taim, mis kasvab väikesel maa-alal Atlandi ookeani rannikul Lõuna-Angoolas. Tegelikult on velvitsia puu, kuigi esmapilgul ta sellisena ei paista. Terve taim koosneb ühest madalast tüvest, millest kasvab välja 2 lehte need näevad välja nagu kaks suurt lainelist lokki, millel on katkised tühjad otsad. Velvitsia näeb vahel välja nagu hunnik prügi. Taim on kohatunud kuiva kliimaga nii, et on oma juured sügavale maapinda surunud ning lehed on
lõpul ja sügisel, sest siis on mürgiste ainete sisaldus väiksem. Taime mürgisus on aga mõnel juhul ka kasulik, näiteks kahjurite vastu võitlemiseks. Nii on sookail laialt tuntud hiirte, koide, kirpude ja lutikate peletamise vahendina. Teda on kasutatud isegi taimekaitses. Tupp-villpea (Eriophorum vaginatum) Tupp-villpea on valgete villkarvaste pähikutega lõikheinalistest meil kõige tavalisem ja ilmselt ka kõige kergemini äratuntav taim. Piisab vaid teadmisest, et ta on ainuke villpea, kelle varre tipul on vaid üks villatutt. Üks õisik iga varre kohta on ka jänesvilladel, kuid nende õisikud on ju palju-palju õrnemad ning taimedki väiksemad. Tupp-villpea kasvukohtadeks on niisked paigad, kus kasvab vähem või rohkem ka turbasammalt. Villpeadest on see liik kahtlemata kõige olulisem turba moodustaja. Seega omab ta isegi mõneti inimese jaoks tähtsust. Rohkem aga vaatame tupp-villpead, kui ühte rabade kaunistajat
Aaloe Aloe vera Aaloe on kaktusesarnane taim liilialiste sugukonnast. Tal on teravatipulised lehed, mis lehekaenlas on paigutatud rosettidena. Lehtede zeleetaolist mahla on ammustest aegadest kasutatud raviks ja kosmeetilisel otstarbel. Aaloeõli Kasutatakse naha pehmendamiseks, meditsiinis ravitakse aaloeekstraktiga hingamisteede ja seedeelundkonna haigusi. Pilte Teaduslik nimetus: Aloe vera Suurus: 15 cm kuni 15,2 m kõrge Kasvukoht: Soojad ja kuivad troopilised piirkonnad
kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja sellega kokku kasvanud sigimik, teised õieosad kinnituvad sigimikust kõrgemale 87. ÕITE SUGU Kahesuguline ehk hermafrodiitne õis - õies on olemas emakad ja tolmukad Ühesuguline õis - õies on kas ainult tolmukad (isasõis) või ainult emakad (emasõis) Kahekojaline taim - sama taime peal olemas nii emakate kui tolmukatega õied Ühekojaline taim - ühel taimel olemas kas emakate või tolmuktega õied Kolmekojaline taim - mõne sama liigi taime õites nii emakad kui tolmukad, mõnel kas ainult tolmukad või ainult emakad ÕIEKATE - kas tupplehtedest ja kroonlehtedest (kaheli õiekate) või ainult ühetaolistest, kroon- või tupplehetaolistest kattelehtedest (lihtne õiekate e. perigoon) koosnev tolmukaid ja emakaid ümbritsev õieosa KAHELI ÕIEKATE - olemas tupplehed (rohelised) ja kroonlehed (värvilised) 88
..................... 9 Valge tolmpea.......................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus................................................................................................. 11 2 Kaspar Mälgand Kollane käoking Kollane käoking on nii haruldane taim, et tema rahvapäraseid nimesid ei olegi teada. Eestis kasvab ta teadaolevalt vaid ühes kohas - Viljandi lähedal. Küll on aga laialt tuntud tema siniseõieline sugulane sinine käoking, kelle rahvapärased nimed on kingalill, siller jt. Need taimed erinevad teineteisest peamiselt õite värvuse poolest. Nii sobib sinise käokinga kohta räägitu paljuski ka kollase käokinga kohta. Sinist käokinga kasvatatakse meil vahel iluaedades, kuid looduslikult ta meil ei esine.
alguses taime alumises osas kuni 4 leheni. Alumised külgvõrsed näpistatakse tagasi alates teise lehe kaenlast, aga keskel ja ülaosas teise ja kolmanda lehe kaenlas. Vilja kandmise lõpetanud võrsed ja haiged lehed eemaldatakse koheselt. Väga tähtis on mitte lasta taimel üle spaleeri vohada ! Sellega muutuvad halvemaks valgustingimused ja saagikus langeb märgatavalt. Kõrgete kurgisaakide saamiseks on vaja pidev orgaanika ja mineraalidega väetamine. Esimene tehakse kohe kui taim on juurdunud, umbes 5-6 päeva peale istutamist. Linnusõnnik segatakse veega vahekorras 1:15 ja lisatakse 5 g magneesiumsulfaati 1 ämbri kohta. Lahus jäetakse kasvuhoonesse 3-5 päevaks seisma. Selle ajaga ta käärib ja temast eraldub suur hulk süsihappegaasi mis on vajalik taimedele. Edasi antakse väetist iga 15 päeva tagant- orgaanikat koos mineraalidega. Mineraalväetisena on kõige parem kasutada- lämmastik- fosfor-
aurumine on minimaalne. v Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalähedane juurestik nii saab võimalikult suuremalt alalt vett koguda. See on ka seletus sellele, miks kõrbes taimed hõredalt kasvavad. Teistel taimedel on seevastu hästi sügavale ulatuv juurestik. v Vee säilitamiseks on taimedel jällegi omad nipid. Osad kaktused on volditud nagu lehvik. Kui vett on võimalik koguda, siis taim muutub siledamaks (voldid muutuvad lamedamaks). Kui vesi ära tarbitakse tõmbub taim kurruliseks tagasi. Erinevates kõrbetes kasvavad erinevad taimed, näiteks mõni taimeliik on iseloomulik vaid ühele kõrbele. Kaktused on eriti levinud Mehhikos ja Argentiinas. Palju on ka madalaid põõsaid ja lühiealisi taimi. Lühiealised taimed elavad ainult mõne nädala niiskel perioodil ja jätavad siis oma valminud seemned uut vihma ootama. Sageli on
· marjad on väga väärtuslikud oma maitseomaduste ja hea säilimise tõttu · neid võib korjata aastaringselt, peamiselt aga septembrist lumetulekuni · ravimtaim, - marjad alandavad kõrget vererõhku, parandavad kõrge palavikuga haigete enesetunnet TUPPVILLPEA Eriophorum vaginatum · sugukond lõikheinalised, perekond villpea · rabades, soometsades, lodudes kasvav 15 - 50 cm kõrgune püsik · tihedaid pähikuid moodustav taim rohkete püstiste vartega · pähikuid varre tipul ainult 1, püstine. · varrel 2 või 3 väga lühikese labaga lehetuppe, juurmised lehed 30 - 40 cm pikad, kolmekanalilised, veidi karedad. · pähik viljunult peaaegu kerajas, kuni 3 cm pikkuste valgete karvadega · õite kandesoomused hallikad, kileja servaga. · perekond turbasammal kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda turbasamblalised TURBASAMMAL · ühe- või kahekojalised liigniiskete
Istutuskoha valik ja ettevalmistus · Ei tohi valida liigniiskeid, madalaid kohti (siin taimed ligunevad ja hukkuvad, samuti külmaõhu kogunemisel kahjustuvad õitsemise ajal õied),suvisel ajal aga sagedane udu ja kaste tekitavad maasikatel hallmädanikku. Maasikaid ei ole soovitav istutada ka kõrgetele ja kuivadele kohtadele (talvine tuul puhub kõrgetelt kohtadelt lume ära ja maasikataimed saavad külmakahjustusi, suvel aga kuivab muld kiiremini). · Maasikas on valguslembene taim. Tema istutamiseks tuleb valida avatud, hästi valgustatud ja õhurikas maatükk. Maasikas võib kasvada kõigil muldadel, kuid kõige paremini sobivad keskmised liivsavikad mullad. Liivsavikal mullal on hea struktuur,niiskusimavus, õhu ja niiskuse läbilaske võime. Väga happelised mullad ei sobi maasika kasvatamiseks, hästi kasvab ta neutraalsetel ja vähehappelistel muldadel. Parim pH 5,26,8. · Maasika normaalseks kasvuks ja hea saagikuse kindlustamiseks on tähtis maatükil
idanevad eri kiirusega. Drazeerimine. Peedi liitviljade purustamine. 19. Mugulate eelidandamisperioodi pikkus, temperatuur ja relatiivne niiskus. Eelidandamine toimub umbes 30 päeva (4-5 nädalat), 10-15 C juures valguse käes. Õhuniiskus 85-90%, seda suurendatakse vee piserdamisega. Hoidla temperatuur tõstetakse ahjude kütmisega 10-12 C-ni. 20. Lina teisendite rühmad. Kiulina. Kõrge (70-125 cm) ainult ladvaosas hargnevate vartega taim, millel on vähe kupraid. Kasvab niiskes, jahedas kliimas.Õli sisaldus seemnetes 35-39%. Õlilina. Madalate (30-50 cm) mullapinna lähedal tugevasti hargnevate vartega taim, millel on palju kupraid. Õli sisaldus seemnetes 38-45%. Vahepealne lina on keskmise kõrgusega (50-70 cm) nõrgalt hargneva varrega. Õli sisaldus seemnetes 38-42%. Lamav lina on keskmise pikkusega (50-60 cm), tugevasti hargnevate ja kuni õitsemiseni maas lamavate vartega taim
Regrowth forest -taastuv mets. Mets, mis ise uuesti üles kasvab peale põlenguid või loodus katastroofide toimel langeb. Rotation period rotatsiooni periood. Periood metsa asutamise ja raie vahel. Salinity - soolsus. Soola konsetratsioon mullas ja vees, mida mõõdetakse mg/l kohta. Seedlings seemik(seemnest kasvatatud taim). Noored puud, mida kasutatakse ettevalmistatud maade taasmetsastamiseks. Silviculture metsakasvatus. Kunst ja teadus mis kontrollib puude kasvu, koostist, tervisehoidu ja kvaliteeti. Soil erosion - pinnase erosiooni. Uhutakse ära mulla pealmine viljakas kiht paduvihmade ja üleujutuste mõjul. Sustainable forestry - säästev metsandus. Weed umbrohi. Taimed, mis kasvavad haritud maal inimese tahte vastaselt.
Taimed Anni Vanemb 11A Sisukord · Kullerkupp · Sinilill · Pääsusilm · Näsiniin Kullerkupp · Kullerkupp (Trollius europaeus) · Mitmeaastane taim. · Levinud Euroopas,Väike- Aasias,Eestis,Põhja-Ameerikas. · Kuulub sugukonda tulikalised, perekonda kullerkupp. · 25...30 kullerkupu liiki Sinilill · Sinilill (Hepatica nobilis) · Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. · Levinud Ida-Euroopas ja Skandinaavias · Tulikaliste sugukonnast sinilille perekonnast. · Umbes 6 liiki Pääsusilm · Pääsusilm (Primula farinosa) · Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. · Levinud kogu Euroopas.
Vars on keskne taimeorgan, sest ta seob ühtseks tervikuks kõik taimeosad.Ta ühendab juuri,lehti ja õisi (või vilju). Tema ülesandeks on ka ainete esijuhtimine. Erinevalt lehest võivad varred piiramatult kasvada ja haruneda. Olenevalt aastaajast kannavad vars ja selle harud pungi või lehti, õisi või vilju. Taime elu vältel vars kasvab ja haruneb ning sirgub valguse poole. Ta oksad paiknevad nii, et lehed saaksid võimalikult palju päikesevalgust. Nii saab taim soodsamadtingimused fotosünteesiks. Püstine vars on Väänduv vars on nt kassitapul, humalal ja aedoal. enamikul meie kodumastest taimedest. Roomav vars on nt maasikal ja hanijalal.
ANANASS Joonas Niine Harilik ananass (Ananas comosus) on troopiline taim bromeelialiste sugukonnas. Ananassiks nimetatakse ka taime söödavat vilja. Ananassiistandustest saadud ananassi vilju süüakse värskelt, küpsetatult, konserveeritult ja mahlana. Ananassi lehti (sisaldavad ka bromelaini) kasutatakse ka söödamaterj alina. Ananassis on päris suurtes kogustes C-, B-, A- ja E- vitamiini. Ananassi kasvatatakse maailma eri paigus. Suurimad tootjamaad on Tai, Brasiilia, Hiina ja Mehhiko. Havail kasvatatakse maailma
· Progeeriat põdevatel haigetel on telomeerid lühemad kui normaalsetel indiviididel. (loeng 4 transkripts.) Geenitehnoloogia ja GMO - Meetod, mille käigus viiakse geen või geenid ühest organismist teise. Geenitehnoloogia on täppisaretus · Meetod, mille käigus viiakse geen või geenid ühest organismist teise. · Võimaldab viia vaid ühe huvipakkuva tunnuse geeni teise organismi. · Geneetiliselt muundatud organism (GMO): organism (bakter, taim, loom), mille geneetilist materjali on muudetud geenitehnoloogia abil (looduses mittetoimuval viisil?), et anda taimele uus omadus. GMO: Transgeenne organism, Produkt, mis on geenitehnoloogia käigus tehtud. Elusolendid (taimed, loomad, bakterid), kelle pärilikkuse ainele on biotehnoloogiliste meetodite abil kunstlikult lisatud teiste elusolendite pärilikkuse ainet või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud.
vakuooli katkendilku süsteemi kaudu. 24.Millised on põua mõjud taimele? Häirib kõigi füsioloogiliste protsesside normaalset kulgu. Protsesside kooskõla häirub, tekivad mürgised ühendid. Kõrge temp. on kahjulik just kasvu algetappidel ja õite moodustumise ajal. 25.Mis on tropismid? Nimeta erinevad tropismid. Taimede ühesuunalistest ärritajatest tingitud kõverdumised, mille suund sõltub ärritaja suunast. Positiivne- taim kõverdub ärritaja suunas, negatiivne, taim kõverdub ärritajast eemale. Erinevad tropisimid: fototropism, geotropism, kemotropism, nastid.
Tugeva väetiselahuse mõju kress-salatile Miniuurimistöö Juhendaja: MSc Hille Arumäe Vändra 2013 Sissejuhatus Minu teaduslik miniuurimistöö ,,Tugeva väetiselahuse mõju kress-salatile" kajastab tugeva väetiselahuse mõju kress-salati kasvule võrreldes kraaniveega kastes. Valisin katse läbiviimiseks kress-salati, kuna see idaneb kiiresti ja peale katse sooritamist saan salati oma tarbeks ära kasutada ning taim ei lähe raisku. Sooritan katse ja vaatlen seda 7 päeva jooksul ning teen sellest järeldused. Uurimisküsimus: kuidas mõjutab väetiselahus kress-salati kasvu? Hüpotees: tugeva väetiselahusega kastmine kiirendab kress-salati kasvu. 1. Mõjutegurid ja uurimisõbjekt 2. Vesi Vett vajavad kõik elusorganismid. Nad koosnevad suures osas veest. Vesi on üks levinumaid ja parimaid lahusteid, selles lahustuvad hästi väga paljud gaasilised, vedelad ja tahked ained.
Aktiivbilanss Teravili eemaldab 1 ts Kg tonniga/kg taim omastab NPK vastavalt N 3 30 N org P 0.57 5.7 min K 2 20 P org Sõnniku näitajad min
Kaitsekohastumus tekkinud vaid mõnele taimele, punane pigment on kaitseks tugeva valguse eest. 3. süsihappegaasi hulk- hulk on piiratud, 0,3% süsihappegaasi õhus on norm, kuid taime jaoks on sellest vähe, seetõttu oleneb pimefaasist palju, üheks lähteaineks pimefaasi jaoks 4.niiskus- takistavaks on liiga vähene mulla ja õhu ja liiga suur mulla niiskushulk(aurumist mõjutab) vähene: 1. lähteainet vähe,vajab vett 2. kui saab vett vähe paneb taim oma õhulõhed kinni ja siis ei saa ta süsihappegaasi(seega pimefaasi ei toimu) liigne: kui vett on liiga palju õhulõhe ümber, siis sulgrakud tursuvad ja õhulõhed lähevad ise kinni-> taim hakkab mädanema
Orgaanilised ühendid, mis suudavad energiat salvestada. ATP - ADP + valk (P) universaalne energiatalletaja (adenosiintrifosfaat). Makroergilise sideme lõhkumisel saadakse ~30 kJ/mol. ADP - ANP +valk (P) universaalne energiatalletaja (adenosiindifosfaat). Vabaneb vähem energiat. GTP (valgu sünteesil) CTP, TTP, dTTP, UTP - DNA ja RNA süntees 1g sahhariid 17.6kJ 1g lipiid (rasv) 38.9kJ 1g valk 17.6kJ 4. Miks esimesed fotosünteesijad hapnikku ei tootnud? Millist osa päikesevalgusest taim FS-il kasutab? Milliseid pigmente taim FS-il kasutab? Neelab nähtavat värvust väljaarvatud roheline. Kasutatakse klorofülli, kloroplaste ning bakterirakul tsütoplasmat. 5. Mis toimub valgus-, mis pimedusstaadiumis? Kus toimuvad? Kuidas valgus- ja pimedusstaadium omavahel seotud on? NADP? FS üldvõrrand. Valgusstaadiumil vajab energiat, toimub kloroplasti tülakoidi membraanis. Valgus ergastab pigmendi molekulid ja neist eralduvat elektronid. Jääkproduktiks O2.
Põhja-Ameerikas. Eestis sage. Harilik jõhvikas eelistab kasvukohana happelise pinnasega märgalasid ning teda võib leida enamikust põhjaparasvöötmejahedamatest kohtadest, kus on talle sobivaid kasvukohti. Hariliku jõhvika marjade hapu maitse tuleneb mitmesuguste hapete, sh oblik- ja sidrunhappe sisaldusest. Jõhvikates leidub ka bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega. Marjad sisaldavad C-vitamiini ja kaaliumi. Küüvits: Küüvits on tavaline taim Eestis rabastuvates männikutes, soodes ja rabades. Kanarbikuliste sugukonnast, igihaljas kääbuspõõsas. Kõrgus 10 kuni 30 cm. Vars püstine või tõusev. Lehed alt valkjashallid, pealt rohelised, läikivad, lineaalsüstjad, allarullunud servaga. Õied pikaraolised, roosad, kannutaolised, tagasikäändunud hõlmaga, õiekroonid on seestpoolt karvased. Õied asuvad väheseõielistes (45 kaupa) longus õisikutes harude tipus. Õitseb maist juulini. Kogu taim, eriti õied, uimastava lõhnaga
varuaineid. vakuoolidesse võivad koguneda ainevahetuse jääkproduktid. kui puitunud varrega taime toestavad põhiliselt rakukestad, siis rohtsete varte püsti asendi säilitamises on oluline osa rakkude siserõhul. et vakuoolides on lahustunud ainete kontsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib nendes osmootne rõhk, mis avaldab survet nii tsütoplasmale kui ka rakumembraanile ja kestale. taime siserõhku nimetatakse turgoriks. veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides vee, turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub. seeneriiki kuulub suur hulk erineva välisehitusega üherakulisi ja hulkrakseid organisme. osa neist on mikroskoopilised, kuid paljud on ka palja silmaga nähtavad. seeneliike leidub maailmas ligikaudu 1,5 miljonit. enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustuvad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli
Maapirn, ka topinambur või mugulpäevalill on juba aastasadu tuntud ja meilgi mõnedes aedades kultiveeritav meeldiva maitsega mugul. Maapirn ei sisalda tärklist, vaid inuliini, ning sobib seetõttu suurepäraselt ka diabeetikutele. Peale inuliini on mugulas rohkesti proteiini, mineraalaineid ja vitamiine. Maapirn elavdab ainevahetust, normaliseerib söögiisu, tasakaalustab suhkru-ainevahetust ja vähendab magusahimu. Maapirni kasvatatakse mugulatest nagu kartuleid. Taim on äärmiselt vähenõudlik ja kasvab igasuguses mullas. Maapirni mugulad on kühmulised, ebakorrapärase kujuga, mistõttu neid on toorelt üsna tülikas pesta ja koorida. Maapirn talub kuni 35° pakast, mistõttu võib keldris kergesti närbuma kippuvad mugulad sügisel mulda jätta ja neid sealt välja kaevata kuni kevadeni. Maapirni võib keeta ja aurutada, ahjus küpsetada ja isegi grillida. Väga maitsev on maapirn
Peterselli perekonda kuulub:kähar petersell, lehtpetersell, varspetersell, metspetersell, juurpetersell, harilikpetersell ja nendest kõige kuulsaim aedpetersell. http://et.wikipedia.org/wiki/Petersell_(perekond) Kirjeldus Aedpetersell on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal moodustab juuresüsteemi ja lehekodariku, järgmisel suvel ilmub kuni 60 cm kõrgune õisikuvars.Vars on paljas ja peensooneline.Juur tavaliselt kuni 20 cm pikk, 35 cm jämedune, koonilise või poolkoonilise kuju, hallika või kollakasvalge koorevärvusega ning valkjaskollase sisuga.Lehed kolmnurksed,alumised kahelisulgjad, 34 lõhestunud lehekesega.
röövik, siil, rebane nõges röövik Tihane (I ja II astme tarbija) Vasta tabeli põhjal järgnevatele küsimustele! 5. Kellest algavad toiduahelad? Taimedest 6. Kuidas tekivad toiduahelad? Kui taim toiduline loom sööb taime ja siis loomtoiduline loom sööb selle taimtoidulise looma ära 7. Miks mõni organism võib samaaegselt olla nii I kui ka II astme tarbija? Sest ta sööb mõlemat nii taimi kui ka väikesi putukaid Täida lüngad! 8. Organism saab energiat orgaaniliste ainete lagundamisel. Toiduahelad koosnevad üksteisest toituvatest loomadest. . Toiduahela esimene lüli ehk tootja on enamasti taim. Järgmisi lülisid nimetatakse tarbijateks
Liisa-Lotte Pehter & Grete Anete Karpov · Valged õied · Tugevasti lõhnavad ja rohke nektarilised · 20-30 õit · Varre läbimõõt on 1,5 cm · Roostepruunid näärmekarvad · Pikkus 25-120 cm · 5 valge kroonlehega · Püstine ja tugev vars · Taim on mürgine · Harjunud liigniiske ja happelise mullaga · Kasvab:Alaskal,Põhja-ja Kesk-Euroopas,Venemaal · Sookail asetseb tundras,soometsades ja samblasoodes. · Eelkõige elab ta rabades. · Teda on kasutatud köha ja teiste hingamisteede haigustel · Ravimiks tuleb sookailu ülemisi varretippe koguda suve lõpul ja sügisel. · Taime mürgisust kasutatakse kahjurite võitlemiseks. · Sookail on kääbuspõõsas · Taimest tehakse ka õlut.
RAKUORGANELLID JA NENDE ÜLESANDED ORGANELL ÜLESANNE TAIM LOOM Tuum Kontrollib raku + + elutegevust Tuumamembraan Valikuline ainete + + transport Karüoplasma Seob tuuma tervikuks + + Tuumake rRNA süntees + + Tsütoplasma Seob rakuorganellid + + tervikuks Mitokonder Varustab rakku + +
Kummi-viigipuu e. Kummipuu Ficus elastica Paiknemine Viigipuud on üldjuhul troopilised taimed, mis kasvavad looduses lõuna ja ida Aasia dzunglites. Iseloomulikud omadused Kahekojaline taim. See puu võib kasvada 30-50m kõrgeks. Tema piimmahl sisaldab 18-20% kautsukit. Lehed Kummipuul on igihaljad, pikergused, nahkjad ning läikivad lehed, mis on 12-35 cm pikad ja 5-15 cm laiad. Noored lehed on roosakad, vanusega muutuvad tumeroheliseks. Vili Viigipuu kannab viigimarju. Annab saaki 3 korda aastas: kevadel, suvel ja sügisel.
Kõdu-koralljuur Triinu Kask Viljandi Paalalinna Gümnaasium 12c Oktoober 2010 Kõdu-koralljuur Corallorhiza trifida (ladina keeles) Kogu Eestis, haruldane Saaremaal Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas Teise kategooria taim Eesti Punases Raamatus Ehitus Iseäraliku kujuga risoom Lehti pole Vars 2-12 õiega Kuni 20 cm kõrgune Õis roheline-kollane- valge Elu Ei fotosünteesi, mingil määral klorofülli Kolmikside seene ja puuga Toitub metsakõdust Õitseb mai lõpus paar nädalat Levimine Elab metsas, põõsastikus. Armastab niisket Abistavad putukad Jääb üksi ellu Leviku ulatus alahinnatud Kasutatud kirjandus
Samblike ehitus ja tähtsus Samblik ei ole sammal ja ei ole taim Eestis ei ole põdrasammalt on põdrasamblik Samblikujd on liitorganismid, kes koosnevad kahest osapoolest *seen *fotosünteesiv osapool, vetikas või tsüanobakter Samblikud loetakse seeneriigi kuuluvateks *seent on mahu poolest rohkem *Ainult seen paljuneb suguliselt *vetikaliike, kes elavad samblikes, on vaid sadakond Sambilke keha nimetatakse talluseks *tallusel ei saa eristada ei lehti ega varsi Talluse kuju ja värv on väga erinevad Kuju järgi jakagatkse sablikud kolme rühma