10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Peeter Termomeeter
Õppematerjali autor
RAKUÕPETUS Mõisted: tsütoloogia, ainurakne, hulkrakne, prokarüoot, eukarüoot, karüoplasma, homoloogilised kromosoomid,, histoonid, nukleosoomne fibrill, aktiivne transport, transportvalgud, osmoos, difusioon, plastiidid, klorofüll, karotinoid, tsentraalvakuool, turgor, heterotroof, hüüf, mütseel, viljakeha, mükoriisa,, plasmiid, gaasivakuool,, piilid 1.Rakuteooria põhiseisukohad. 2.Milline osa on tsütoloogia arengus Baeril, Hookil, Leeuwenhoekil? 3.Millega on võimalik uurida rakke? 4.Kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? 5. Milline on väikseim ja suurim rakk? 6.Tsütoplasma koostis ja ülesanded. 7.Rakutuuma ehitus ja ülesanded. 8.Tuumakese ülesanded. 9.Rakumembraani ehitus ja ülesanded 10. Tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja
· Kloroplast- roheline ja kollane, kromoplast- punane, leukoplast- värvusetu · Kloroplast. Klorofüll ( lehed ) · Kromoplast- karotinoidid · Leukoplast- varuained · Proplastiid- võivad ümber muuta oma tüüpi · Kloroplast- 2 membraani, lamelli ( klorofülli molekulid ) , DNA , RNA , valgud, ribosoomid. · Fotosüntees 6H20 + 6CO2 - C6H12O6 + 6O2 · Vakuoolid- põied, varu- ja jääkained. Raku vananedes- tsentraalvakuool. Taime siserõhk- turgor. Seened · Eukarüoodid · Heterotroofid- kasutavad teiste sünteesitud aineid energia saamiseks · Seeneniit- hüüf , seeneniidistik- mütseel · Eosed viljakehas · Kandseened- puravikud, pilvikud, riisikad ja sampinjonid. · Hallikud- pintselhallik · Mükrotoksiinid- hallituse mürgisus · Pärmseened · Rakkudes pole plastiide ja vakuoole · Üherakulised- ümarad , hilkraksed pikad silindrikujulised. Mõnedel puudub
Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust Noortes rakkudes tihti mitu väikest vakuooli vananedes ühinevad = tsentraalvakuool Ülesandeks veemahutiks olemine, sinna kogunevad ka ainevahetuse jääkproduktid. Vakuoolides tekib osmootne rõhk, mis avaldab survet tsütoplasmale kui ka rakumembraanile -ja kestale. Seda siserõhku nim. turgoriks veepuudusel kui taim kasutab kogu vakuoolides oleva vee ära, siis turgor langeb ja taim närbub, kui aga kasta taime uuesti vette siis liigub vesi osmoosi teel taas vakuoolidesse ja turgor taastub. Taime- ja loomaraku võrdlus Taimerakk Loomarakk Varusüsivesikuks tärklis Varusüsivesikuks glükogeen Kest, mis koosneb tselluloosist ja ligniinist Kest puudub Pigmendiks on klorofüllid ja karotenoidid Pigmendiks melaniin
kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Väikestest vakuoolidest ajapikku moodustub kokku suur tsentraalvakuool. See on rakumahlamahuti, mis võib sisaldada erinevaid varu-, toit- ja jääkaineid. Sisaldavad pigmente, andotsüaane, millest õied võivad saada lilla-roosa-sinise värvuse. Lahuse konsentratsioon on kõrgem, kui ümbritsevas keskkonnas, seetõttu on osmootne rõhk, siserõhk ehk turgor. Plastiidid kloroplastid (rohelised, sisaldavad klorofülli, mis on vajalik fotosünteesiks suhkrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil; lehtedes); kromoplastid (sisaldavad karotinoide, põhjustab erinevaid värvusi, punane, kollane, oranz meelitusfunktsioon; viljades, kroonlehtedes); leukoplastid (valged varuainete, tärklise tõttu säsi, semned, maa-alused organid)
rakukestades. Omavahel ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustised. · Koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nendevahelist ainete liikumist transportfunktsioon. · Plastiidid on taimedele omased ovaalsed organellid, mis annavad taimede eri osadele erineva värvuse. · Rohelised kloroplastid, kollased või punased kromoplastid ja värvusetud leukoplastid. · Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli. Paiknevad fotosünteesi paikades lehtede rakkudes. · Kromoplastides sisalduv pigment on karotinoid. Leidub värviküllaste õite kroonlehtedes. · Kloroplast on ümbritsetud kahe membraaniga, sisemuses paiknevad membraanides moodustunud kotjad moodustised lamellid. Paigutunud üksteisega kohakuti ja moodustavad lamellide kogumikke(graanid), seal klorofülli molekulid
Vakuoolidesse võivad koguneda ka ainevahetusjääproduktid, mis on taimetoidulistele loomadele ebameeldiva maitsega või isegi mürgised kaitsekohastumus. Rohtsete vartega taimedel oluline osa siserõhul, et vakuoolides on lahustunud ainete kontsentratsioon kõrgem, kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis avaldab survet, nii tsütoplasmale, kui ka rakumembraanile. Taime siserõhk turgor. Veepuudusel kasutab taim ära osaliselt vakuoolides oleva vee, turgor langeb ja taim närbub. Kui taime kasta või vette panna, siis liigub vesi osmoosi teel uuesti vakuoolidesse ja turgot taastub.
tsütoplasma-raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. tsütoplasmavõrgustik-päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem.Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. tsütoskelett- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks. turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist.Selle tulemusena tekib taimede turgor. tuumake-mikroskoobis eristatav rakutuuma piirkond, kus toimub ribosoomide moodustumine. tuumapiirkond-bakteriraku tsütoplasma piirkond, kus paikneb rõngaskromosoom. viljakeha-mõnedele seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. fagotsütoos-ümbritsevast keskkonnast tahkete ainete aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. Taimerakk
Raku ehitus ja talitlus 3.1 Tsütoloogia kujunemine Robert Hook vaatles valgusmikroskoobiga korgilõike ja nägi kambrikesi (taimeraku kesta). Tema võttis kasutusele raku mõiste. (1665. a.) K. E. von Baer avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust (1826. a.) samuti koostas evolutsioonipuu. 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni ning arusaamiseni, et see on iga raku oluline koostisosa. A. Von Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid (17. saj II pool). M. Schleiden avastas et taimed on rakulise ehitusega ja T. Schwann avastas, et loomad on rakulise ehitusega. Koos lõid nad rakuteooria I põhiteesi: Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. (1839. a.) Rudolf Virchow rakuteooria II põhitees: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (1858. a.). Rakuteooria III põhiteess: Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. Raku uurimine: valgus- ja elektronmikroskoop. 3.2 Rakk
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid