Koolis käimise ilmutamata alternatiivkulu on: a. õpikud b. õppemaks c. saamata töötasu d. tasud e. Elamiskulud Kui inimesed muutuvad vähemsäästvamaks, siis muude tingimuste samaks jäämisel: a. kõik vastused õiged b. kasvab nõudlus krediidi järele c. säästmise kõ ver nihkub vasakule d. säästmise tase kasvab igal intressimäära taseme; e. krediidi hind langeb Kui nominaalne tulu suurenes 8%, hindade tase 10%, siis reaalne tulu: a. alanes 2% b. suurenes 2% c. alanes 18% d. suurenes 18% e. jäi samale tasemele Kui talu palkab tööjõudu täieliku konkurentsi turult ja talu toodangu hind langeb, siis a. tööjõu nõudluskõver nihkub vasakule b. tööjõu pakkumiskõver nihkub vasakule c. palk tõuseb ja tööhõive kasvab d. palk tõuseb ja tööhõive langeb Kujutage, et peale kõrgkooli lõppu suurendate oluliselt sissetulekut saadud uuest töökohast
........................................................................................... 8 Paljassaare kaubasadam...................................................................................... 8 Saaremaa reisisadam........................................................................................... 9 Ohutused............................................................................................................ 10 Eesti sadamate kauba- ja reisijatevedu suurenes 2011. aastal..........................11 Kokkuvõte.............................................................................................................. 14 Kasutatud kirjandus :............................................................................................. 15 Sissejuhatus. Eesti on mereriik , meil on väga palju sadamaid . Nad koostavad Eesti Sadamate Liidu . Eesti Sadamate Liitu on koondunud kõik aktiivsed Eesti kaubasadamad. Neile lisaks ka
Peatükk 3 Feliks Virma maakorralduse raamatust 1. Milline oli maakasutus Eestis 18. sajandil? Tooge välja maakasutuse iseloomulikud jooned. · Peale katku (1710- 1711. a) ning näljahädasid (1708- 1709) oli Eesti ala elanike üldarv kohtati kolmeerandi võrra väiksem kui enne. Sööti jäi selle tulemusena palju mõisa- ja talupõlde. Vähenes loomade arv. Maakasutus vähenes märgatavalt. · 1750. aataks taastus inimeste arv. Maakasutus suurenes. Talupoegadele tehti järelandmisi: vähendati koormisi mõisa vastu- talupidamised said muutuda jõukamaks. Hariti sööti läinud põlde. Taastati põllumaade pind. · Sajandi lõpp- mõisate külvipinnad laienesid jõudsalt põhiliselt talupõldude arvelt. Rohkem oli mõisapõldusid kui talupõldusid. · Hakati kasutama härgasid (suurenes saagikus) ning viinapõletust (suurenes tulu) · Riigimaad vähenesid, suurenesid kohalike ja vene aadlike maad
Määrata soojushulk, mis on vajalik selle kuumutamiseks temperatuurini 200ºC. V = 100 l = 0,1 m3 To = 273,15K p = 760 mm Hg = 101325 Pa T = 200 K cv õhk = 0,9261 kJ / m3 * K Q = Vo c´T Q = 0,1 m3 * ,9261 kJ / (m3 * K) * 200 K = 18,522kJ Vastus: Vajalik soojushulk on 18,522 kJ. 38 Balloonis mahuga 10 m3 on metaan rõhul 0,8 Mpa ja temperatuuriga 17ºC. Päikese kiirguse mõjul gaasi temperatuur tõuseb päeva jooksul 10ºC võrra. Millise soojushulga sai gaas? Kui palju suurenes rõhk balloonis? Metaani erisoojus arvutada molekulaarkineetilise teooria järgi. Metaan CH4 T1 = 273,15K+17=290,15K T2 = 273,15K+27=300,15K V = 10m3 =const p1 = 0,8*106 Pa p2 = ? Q=? Cv Cp Suhe Vabadusastmete arv kJ ( kmol K ) k = Cp / C v i Üheaatomiline gaas 12,56 20,93 1,67 3
Riigiraadio jne.) Hitleri ümber kujunes salapärasuse loor, mis on osalt säilinud tänapäevani. Natsid koguvad poolehoidu Esialgu suhtus avalikkus natsidesse kui lärmakasse ja sõjakasse kampa. 1923. aastal korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse. Peale seda oli nende partei mõnda aega keelatud, Hitler läks aastaks vangi. Kui natside partei taas võimaluse tegutseda sai, kogus see kiirelt poolehoidu. Tuli palju uusi liikmeid. Suurenes ka natside valijate arv. 1932. a parlamendivalimistel said hitlerlased üle kolmandiku saadikukohtadest. 1933 jaanuaris nimetas Saksamaa riigipresident Hitleri vabariigi 15ndaks kantsleriks. Weimari vabariik asendati aegamööda Kolmanda riigiga(natsisaksamaa nimetus. I riik püha rooma riik,II 1870. a ühendatud Saksa Keisririik ja III Hitleri Suur-Saksamaa. Diktatuuri kujunemine Hitleri õpetuse põhimõtted olid sõnastatud tema raamatus ,,Mein Kampf"(minu võitlus). Selle kirj
c) usuelu õigeusu levitamine, rajati vene õigeusu kirikuid 4. Manassovi revisiooni eesmärk ja tagajärg : Eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid, seda kasutati venestamiseks. Baltikumis algasid poliitilised ümberkorraldused, toimus venestamine. 5. Raudteede rajamise tähtsus: *raudteed sidusid Eestit Venemaa ja Lätiga *soodsad võimalused kaubavahetuseks *transiitveoste osakaal suurenes *arenes sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine *soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist 6. Mõisamajandus: *kasutati palgalist tööjõudu *rakendati uusi agrotehnilisi võtteid *tegeldi piimakarjanduse ja loomakasvatusega *kasutati kunstväetisi *aretati uusi sorte 7.Talumajapidamiste probleemid: *külades süvenes sotsiaalne kihistumine *viljahindade langus *pankrotid
avati venekeelsena, TÜ viidi venekeelseks Jurjevi kooliks c) usuelu õigeusu levitamine, rajati vene õigeusu kirikuid 4. Manassovi revisjoni eesmärk ja tagajärg : Eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid, seda kasutati venestamiseks. Baltikumis algasid poliitilised ümberkorraldused, toimus venestamine. 5. Raudteede rajamise tähtsus: raudteed sidusid Eestit Venemaa ja Lätiga soodsad võimalused kaubavahetuseks transiitveoste osakaal suurenes arenes sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist 6. Mõisamajandus: kasutati palgalist tööjõudu rakendati uusi agrotehnilisi võtteid tegeldi piimakarjanduse ja loomakasvatusega kasutati kunstväetisi aretati uusi sorte 7.Talumajapidamiste probleemid: külades süvenes sotsiaalne kihistumine viljahindade langus pankrotid maapuudus 8. Tööstusharud:
Pronks(tina ja vase asustatud-> segu)-skandinaaviast paikne eluviis. RAUAAEG al Esimesed Käsitöö areng, Paikne eluviis. Tarandkalme. 500 eKr. raudesemed raudesemete Üksiktaluline Panuste hulk Eelrooma ja naaberaladelt. Rauast valmistamine, asustus. suurenes, aga rooma rauaaeg riistad veel pronksist ehted. Asustuse relvad puudusid 500 eKr-450 vastupidavamad, töö Karjakasvatamine tihenemine nende hulgas. pKr. Nimetus veel viljakam. Kohalik koos põlluharimisega. Kesk- ja Lõuna Ehitati kuna Rooma raua tootmine Eestis. kivikirstkalmete impeerium soorauamaagist
maaühiskonnaga. Kuid koos linnade arenguga tekkisid ka kerjusmunkade ordud, nt. frantsiskaani ordu. Selliste ordude eesmärk oli levitada alandlikkuse ja vaesuse sõnumit. Dominiiklaste ordu jälgis ka sarnast õpetust. Nende sihiks oli kõrvale kaldunuid tagasi tuua katoliikliku kiriku juurde, lähtudes vaesuse ideaalist. Frantsisklaste ja dominiiklaste ordud asusid enamasti linnades, ning seetõttu tegelesid nad rohkem linnaeluga. Samuti kasvasid ka linnad, suurenes kaubandus ning arenesid ka põllumajandus ja käsitöö. Linnade arengule aitas kaasa rahvastiku kahekordistumine 10. ja 14. sajandi vahel. Põllumajanduses tehti palju uuendusi, mis hakkasid levima 11. sajandi alguses. Ratastega hõlmader võimaldas künda maad sügavamalt ja sagedamini ning selle tulemusel paranes ka saagikus. Loomade veojõudu 4-5 korda suurendas rangidega rakend. Tööriistades hakati ka kasutama rohkem rauda, nt. võeti kasutusele rauast vikat. Aegamööda levis ka
täiustati naelkingade nailonvoodrit ning jooksukingadele võeti kasutusele vahetatavad naeltallad. Tänu toodete kõrgele kvaliteedile, uuendustele ja toodete mitmekesisusele saavutas Adidas 1970-ndate keskel rahvusvahelises konkurentsis domineeriva positsiooni. 1970-ndatel aastatel alanud kehakultuuribuum tabas Adidast ootamatult. Miljonid aktiivse spordiga mittetegelenud inimesed hakkasid äkki huvi tundma enda treenimise vastu. Eriti suurenes sörkjooksuhuvi. 1980-ndatel aastatel tegeles sellega 25- 30 miljonit ameeriklast, 10 miljonit inimest kasutas jooksukingi vaba aja veetmiseks. Olles kindel oma turu- liidri positsioonis, ei hakanud Adidas sörkjooksukingade turule eriti aktiivselt püüdlema. Sellele turule oli ilmunud aga palju tegijaid: Puma, Brooks, New Balance ja Tiger. Kõige agressiivsem ja uuendusmeelsem oli aga Nike. Oregoni ülikooli endine jooksja Nike debüteeris oma jooksukingadega 1972.a.
saj. algul. Kujunes välja professionaalne rahvuskultuur. 1. Haridus. a)Uuendused alghariduses. · 1870.a. kehtestati 3-aastane vallakoolikohustus (3 talve) · laienes õpetuse sisu (kirjutamine, arvutamine, maateadus) · uued õppevahendid: gloobus, kaardid, arvelaud, seinatahvel, eestikeelsed ja meelsed õpikud · 1897 jõudis kirjaoskuse % 77,7ni, mis oli kõrgeim Venemaal b) Soovijad võisid jätkata õpinguid kihelkonnakoolis (maal) või kreiskoolis (linnas). c) Suurenes eestlaste püüd keskhariduse järele. · Loodi uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas, Viljandis · Uueks koolitüübiks said reaalkoolid (rõhk loodusteadustel) ja tütarlastegümnaasiumid · Kõrvuti riigikoolidega tegutsesid ka eestikeelsed erakoolid (H.Treffneri gümnaasium Tartus) d) Tagasilöögi haridusele andis venestusaeg, kuid 1905.a. revolutsiooni päevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906.a. lubatigi asutada eestikeelseid erakoole.
Kuna ravimit selle vastu tollel ajal polnud, suhtuti sellesse nii nagu tänapäeval AIDS-i. Toimusid ka muudatised Euroopa majanduses. Kaupmehed said suurt kasumit kaubandusest. Näiteks nael pipart Indias maksis 3 penni, kuid Inglismaal seda müüdi 20 penni eest. Suurkaupmehed sekkusid ka tööstusesse: nad varustasid linna või küla materjaliga ja pärast ostsid nende toodangut, et seda tulevikus välismaal turustada. Aja jooksul see seostus suurenes ja sai aluseks lõpul alanud industrialiseerimisele. Suurenes ka väärismetallide sissevedu, mida toodi Ameerikast. Tänu väärismetallide väljavedu vähendamisele toimus hindade revolutsioon: hinnad tõusesid 5-6 võrra. Veel üks tagajärg olid uued koloonijad Ameerikas. Selleks, et seal elama asuma, tapsid eurooplased selle põlisrahvasid. Nende julmusele ja häbimatuse ei olnud piire: nad tekitasid indiaanlaste genotsiidi igasuguste haiguste abil
F. von Rosen ütles oma vastuses, et talupojad kuuluvad kogu oma ihu ja isikuga mõisnikule. Talupoeg ainult kasutab vara. KatariinaII asehalduskord-Mõisad päriorjastati, lõpp ebakindlate omandisuhetele ja reduktsiooni ähvardusele riigi poolt, 1783- uus asehalduskord- muutus senine administratiivne jaotus.1783- maakonnakeskused said linnaõigused. Rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv suurenes, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtme pearahamaks kõigilt meeshingedelt.Maanõunike kolleegium ja raad saadeti laiali- tuli linnaduuma.Hingeloendused. Troonile tõusnud Paul I(1796-1801) taastas balti aadli eesõigused.1765 positiivsed määrused-talurahvas sai õiguse vallasrahale, kindlad piirid mõisakoormistele, karistus max. 30 piitsahoopi, talupoegadel õigus kohtusse kaevata.Valgustussajand(18.saj)-rõhutati mõistuse, mõistupärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust.Ka Eestis
Ehitati kiviehitisi. Linnuste suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest, väikerüütlid alasid aga tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid kivist kindluskompleksideks ning neid piirasid mitmekordsed eelkindluste vööndid. Linnuseid rajati looduslikult kaitstud kohtadesse. Hiljem elu muutus luksuslikumaks, linnused asendusid lossidega. Suhtumine naistesse: Abielluti. Tüdrukutelt nõusolekut abiellumiseks ei küsitud. Pruut ja peig olid ühevanused, kõrgkeskajal abiellujate vanusevahe suurenes. Kirjandus: Rüütlikirjanduses eristuvad 3 zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule.
Uued kultuurid (mais, tubakas, kartul, tomat) ja loomad (kalkun). Uued haigused (süüfilis). Pärismaalaste kultuuri hävinemine. Uuendused majanduselus: Uute kaubateede tekkimine. Hispaania ja Portugal kehtestasid kaubandusmonopolid. Pürenee poolsaare riikide konkurentideks said Inglismaa, Prantsusmaa ja Holland. Kaubanduses kiire rikastumise võimalus. Käsitöölised muutusid suurettevõtjate palgaöölisteks. Väärismetallide sissevedu Euroopasse suurenes. Teravilja nõudluse suurenemine. Meresõitjad: Henrique Meresõitja oli Portugali kuninga vend. Algatas ja organiseeris Aafrika lääneranniku uurimise. Bartolomeu Diaz oli Portugali meresõitja. Juhtis mereretke lõunast ümber Aafrika ning avastas Hea Lootuse neeme. Vasco da Gama oli Portugali meresõitja, kes avastas meretee Indiasse. Christoph Kolumbus oli Itaalia meresõitja. Tegi 4 avastusreisi. 1492. aastal avastas nn Uue Maailma.
Kelle käes oli Esimene (pea)minister kardinal Kardinal Jules Mazarin, pärast tegelik võim? Richelieu tema surma(1661) absoluutne monarhia Ümberkorraldused Parlament saadetakse laiali, keelati ,,Riik see olen mina!", Suurenes valgustusmõju, 1787. a Notaablite kogu duellid, lõhuti maha aadlike usuvabadus kaotati lõplikult, rahulolematus feodaalkorraga, (Maamaksu küsimus), kindlused, aadlikud koondati Merkantilism (riik 100% ,,Naiste sajand" - mood otsustasid ,,Ei",
Joonis nr.1 Kõige rohkem majapidamisi oli 2007.aastal Võru maakonnas. Kõige vähem taimekasvatuse majapidamisi oli Hiiu maakonnas (joonis nr.2). Seevastu põllumajandusmaa suurus oli kõige suurem hektarites Lääne-Viru maakonnas, kõige väiksem Hiiu ja Ida-Viru maakonnas (joonis nr.3) Joonis nr.2 Joonis nr.3 Taimekasvatuse majapidamiste põllumajandusmaa langes aastatel 2001-2003.aastal hüppeliselt, kuid aastatel 2003-2007 vaid suurenenud (joonis nr.4). Aastatel 2003-2006 suurenes Eesti taimekastusettevõtete keskmine põllumajandusmaa 41,7 ha võrra ehk 65%. Väikesi, alla 10hektarilisi majapidamisi oli 2007.aastal 13 500. Kuigi nende arv oli kahe eelneva aasta jooksul vähenenud neljandiku võrra, oli nende osatähtsus 2007.aastal ikka veel 58% majapidamiste koguarvust. Joonis nr.4
Ühiskond ja eluolud on tunduvalt muutunud ning kogu see protsess jätkub nüüdki. Meenutada võib kasvõi paarikümneaastatagust aega, mis elu erines tänapäevasest märgatavalt. Muutused on toimunud ka inimeste mõtlemises. Antiikajal lahutasid inimesed enda meelt teatri külastamisega. Teatri hoone oli väga suur, ilma katuseta, lahtine ning see võis mahutada mitukümmend tuhat inimest. Näitlejaid oli algselt vähe, kuid ajapikku nende arv suurenes. Etendusi käisid nautimas nii noored kui vanad. Tänapäeval käivad noorukid teatris vähem, eelistatakse külastada kino. Inimesed olid sel ajal sügavalt usklikud. Kaksteist jumalat elasid Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel. Kreeklased ja roomlased uskusid, et jumalatel on nende elule tohutu mõju. Enamik antiikaja jumalad ja jumalannad esinesid inimkujul ning neile olid omased inimlikud tunded. Ka tänapäeval on palju usklikke inimesi. Aja jooksul on tekkinud ka arvukalt uusi
· U 2000 ekr alguse omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsiion, tähtsaim keskus KNOSSOS · U 1600 eKr arenes tsivilisatsioon Mandri-Kreeks, tähtsaim keskus Mükeene. Tume ajajärk · U 1100 -800 eKr · Nim ka rauaajaks ja MOMEOSE AJAJÄRGUKS · Tsivilisatsiooni langus :lossid hüljatud, kiri unustatud,elanike arvu langus · Osa kreeklasi rändas üle Euguse mere Väike-aasia läänerannikule Arhailine periood · U 800-500 aastat eKr · Suurenes elanike arv, kujunesid linnad · Ülemkihi tekkimine · Sidemete tihenemine välismaailmaga,idamaade mõjud · 8000 ekr foiniiklase vahendusel võeti kasutusele kiri · 776 ekr olümpiamängud · 8.saj ekr kreeklaste kolonisatsioon vahemerel Klassikaline periood · U 500 -388 aastat ekr · Kreeka pärsia sõjad 500-478 eKr · Kreeka hiilgeaeg 480 -431 ekr kujunes demokraatlik riigikord · Ateena esiletõus · Peloponnesose sõda 431-404 ekr
Ameerika Ühendriigid Koostaja: Tiina Illi Kodusõja algus ●19. sajandil sisepoliitiline kriis, peamine küsimus orjandus ●1860. Abraham Lincoln ●Lõunaosariigid tahtsid eralduda, moodustasid uue riigi, sellest tekkis sõda ●Sel ajal Põhjaosariigid arenesid tööstuses ning nende elanikkond suurenes Abraham Lincoln Ameerika lõuna- ja põhjaosa Lincolni reformid ja kodusõja lõpp ●Mitmed ümberkorraldused ●lõunaosariigides kaotati orjus ●iga Ühendriigi kodanik sai lääneosas endale maa, haris seda 5 aastat ning sai selle maa omanikuks ●Põhi tugevdas vägesid, lõuna osa sai Euroopa toetusi ●Tekkis toidupuudus, tuli sõda, kestis 4 aastat ●Sõda vaibus kui Lincoln tapeti Gettysburgi lahing oli kodusõja pöördepunktiks Ümberkorraldused Lõunas ●1865
tööstusettevõtted Veetransport aurulaeva areng: sõukruvi ja raudlaevad Kanalite ehitamine 19.saj teisel poolel leiutasid Diesel ja Benz diisel ja bensiinimootori Patarei Alessandro Volta Elektrigeneraator ja mootor Michael Faraday Elektripirn Thomas Alva Edison Elektriahi Carl Wilhem Siemens Röntgenitoru Wilhem Conrad Röntgen Telegraaf Samuel Morse Telefon Alexander Graham Bell Tekkisid uued sotsiaalsed kihid Suurenes tööliste osa elanikkonnas Töölisaristokraatia Töölisseadusandlus Ajaloo õpik "Inimene, ühiskond, kultuur" III osa et.wikipedia.org
Eesti vabadussõda Sandra Õis Sõjalised ettevalmistused 1918 novembris koondas Punaarmee suured jõud Eesti piiridele. Algavale interventsioonile püüti anda kodusõja iseloomu. Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis. Punaarmee vastas seisid Saksa väed ning Eesti Kaitseliidu salgad. Vabadussõja algus Punaarmee ründas Narvat 22.11, kuid see löödi tagasi. Valitsus saatis Narva alla kõik sõjalised jõud. 28.11.1918 algas Eesti vabadussõda. Eesti üksused olid sunnitud taganema ning järgmisel päeval marssis Punaarmee Narva. 1918 detsembris jätkus Punaarmee edasitung Eestis. Rahvaväe ebaedu põhjusteks olid vastase arvuline ülekaal, relvastuse ebapiisavus, juhtimissüsteemi puudumine. Murrang Vabadussõja käigus Punavägede edasitung aeglustus. Silmapaistvat edu saavutasid soomusrongid. Paanikat tekitasid Johan Pitka juhitud meredessa...
PERM... ...on Paleosoikumi kuues ja viimane ajastu; algas umbes 292 miljonit aastat tagasi ja lõppes umbes 250 miljonit aastat tagasi. järgnes Karbonile ja eelnes Mesosoikumile. Permi lõpus tabas Maad selle ajaloo suurim väljasuremislaine, mil hukkus umbes 96% merelistest liikidest. Permi kliima Permi alul taandus meri kõigilt mandreilt Kliima muutus kuivaks ja kontinentaalseks, sest enamus maismaast jäi meredest kaugele. Taimestik Esines rohkelt kidasid Taimestik Ajastu teisel poolel suurenes järsult paljasseemnetaimede osatähtsus Hõlmikpuu leht: Hõlmikpuu Peeter Süda tänaval, Tallinnas Taimestik Palmlehikud Okaspuud Merelised selgrootud Foraminifeerid Karbid Sammalloomad Käsijalgsed Ammoniidid Selgroogsed Kahepaiksed Luukalad Selgroogsed Roomajad (teriodondid) TÄNAME KUULAMAST! Kasutatud materjalid https://et.wikipedia.org/wiki/Perm_(geoloogia) http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/perm.html http://www.ut
Keskmine merepinna temperatuur oli 30°C. Keskmises Devonis langes aga temperatuur umbes 5°C võrra. Kui Vanemas Devonis maapinna keskmine temperatuur jälle tõusis, võis see aidata kaasa stromatosoidide väljasuremisele. Vee- ja maismaaloomad Vetes domineerisid sammalloomad, käsijalgsed, korallid jne. Selgroogsete hulgas, lõualuuta soomustatud kaladel vähenes mitmekesisus ning lõualuuga kalade populatsioon suurenes nii mere- kui magevetes. Maal levisid kaks põhilist loomagruppi. Esiteks tetrapoodid, kes olid selgroogsed, sisalikutaolised loomad. Teiseks lühijalgsed maismaaloomad, kuhu kuulusid tiibateta putukad ning algelised ämblikulaadsed.
– 14 päeva oli kohanemseg – 3x 28 eksperimentaal päeva Uuring II • Kastreeritud Nelore härjad • Esialgne kaal 320 ± 39 kg • Kestvus oli 90 päeva • Viis eksperimenttalset korda – Ühe eksperimentaali ketvus oli 18 päeva – 10 päeva kohanemiseks – 8 päeval koguti proove Tulemus • Kuivaine tarbimine vähenes • Püsivad amülaasi, parandatud tuha ja lämmastiku osakaal suurenes • Eksperimentaalne dieet ei näidanud täieliku või osalise seedimise eripärasid. • Ei mõjunud ka vatsa pH´le (P> 0,05) • -mao ammoniaaklämmastikule ja toidu lämmastiku efektiivsusele. • -sööda ärakasutamisele ja rümbale. Artikkel • http://www.animalfeedscience.com/article/S0377-8401(14)00008-X/abstract • Ristamine – Andnud palju uusi geene – Parandada jõudlust, interjööri
Presidendivalimistel saavutas valitsus täieliku võidu. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai K. Päts. Ta nimetas ametisse valitsuse, mille peaminister oli Kaarel Eenpalu. Valitsus jätkas senist poliitikat - kaitseseisukord püsis ja riigi kontroll süvenes. Kõige olulisemad seadused anti välja presidendi dekreetidena. Majandus vaikival ajastul 1934. aastal hakkas majandus kiiresti arenema ja ületati kriisieelne tase. Likvideeriti tööpuudus ja suurenes inimeste sissetulek. Eriti suure arengu tegi läbi tööstus, põllumajanduses laienes haritav põllupind ja suurenes koduloomade arv. Vaikivale ajastule oli iseloomulik riigi sekkumine majandusse. Eraettevõtlust üritati kontrollida maksu- ja hinnapoliitika kaudu. Majanduse otstarbekamaks korraldamiseks loodi mitmesuguseid nõukogusid ja komiteesid. Ilmnesid plaanimajanduse alged ja suurenes riiklike aktsiaseltside osatähtsus. Välispoliitika
seega erineb registreeritud töötus tegelikust. TÖÖTUSE STATISTIKA Tänavu II kvartalis tõusis töötuse määr 13,5%-ni. Aasta varem oli töötuse määr 4%. Tööga hõivatute arv vähenes aastaga 64 000 võrra. Eelmise aasta teisel poolel alanud töötuse kiire kasv selle aasta esimesel poolel jätkus. Töötute arv kasvas II kvartalis siiski vähem kui I kvartalis. Kui I kvartalis oli töötuse määr 11,4% ja töötute arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 26 000 võrra, siis II kvartalis tuli töötuid juurde poole vähem (13 000). II kvartalis kasvas töötute arv 92 000-ni, kellest ligi kaks kolmandikku olid mehed. Ka varasematel aastatel on töötuid mehi olnud rohkem kui töötuid naisi, kuid tänavu on meeste töötus eriti kiiresti kasvanud. II kvartalis oli meeste töötuse määr 16,9%, mis ületab seni suurima tööpuudusega 2000. aasta taseme. Naiste töötuse määr oli II kvartalis 10%.
hooned ja äramärgitud on ka seda, et elamud paiknesid sel ajal veekogude ääres ridastikku. Nöörkeraamika ajastut(u 3000 a eKr), aga iseloomustab õhuke kultuurikiht, see tähendab, et inimesed ei elanud pikemat aega ühes kohas või, siis olid jagunenud kogukondadest eraldi elavateks üksikperedeks. Pronksiajal hakati ehitama esimesi kindlustatud asulaid. Enam asustatud oli ranna piirkond, vähem sisemaa. Leidis aset üksiktaluline asustus, põllumaa eraomandus ja suurenes ka varanduslik ebavõrdsus. Eel- Rooma rauajal jätkus üksiktaluline elamisviis, suurenes endisel varanduslik ebavõrdsus, kuid 3-2. sajandil eKr kujunes ühiskondlik võimuvõitlus. Ülikud omasid haritava maa maksustamis õigust ja jõukamad talud omasid võimu ümbruskonna üle. Ehitati ka linnuseid, kuid neid kasutati perioodiliselt. Keskmisel raua,- ja viikingiajal pandi alus traditsioonilisele külaühiskonnale. Muinasaja lõpul nagu ka igal eelmisel perioodil
Mõlemad pooled kaotasid lahingus 1,3 miljonit meest. 4) Ypres'i lahing (aprill 1915.a.)- Sakslased kasutasid mürkgaasi, üritades selle toetusel inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. Marne'i lahing (1914) - Sakslaste edasiliikumine pandi inglaste poolt seisma. 5. Mille poolest erines sõjategevus idarindel läänerindest? 6. Kuidas muutusid Esimese sõja ajal?: · riigi roll majanduses- Suurenes riigi osa majandusse, majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassase, väikeettevõtted laostusid. Riigi käes kontroll ressursside jaotamise üle, suurenes maksukoormus, suurenesid sotsiaalsed pinged ja vastuolud. Riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast. · inimeste väärtushinnangud- Traditsiooniline peremudel sattus tõsisesse kriisi. Taandus senine religiooni mõju ühiskonnas
1)Barokk(16lõpp-18kesk)-pärit Ita, Louis14., ususõjad, kirj 1. Oop (J.Peri"Daphne"), 1.oratoorium, 1.laulukogumik"Uus muusika", Bach, Händel, Lully, Monte Verdi, Vivaldi, homofooniline mitmehäälsus, suurenes teksti osatäht muus, kontsertstiil-hakati andma palju konts, vokaal muusika kõrval aren intrumentaalmuu, viiulimuusika Stradivarius. 2) Monoodia-stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega monoodia. 3)Primadonna- ooperi naispeategelane. 4)Generaalbaas-meloodiat toetav harmooniasaade 5)Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis. 6)Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele,koorile,orkestrile,sisu antakse edasi lavastuseta. 7)Kantaat-2-3st retsitatiivi ja aaria paarist , sarn väikese ooperistseeniga. 8)Passioon-heliteos koorile, orkestrile, solistidele, Kristuse kannatustest. 9)Sonaat-ansamblile loodud instrumentaalteos(kiriku-4osa; kammer-sissejuh,2-4 tantsulist osa; Arcangelo Corelli) 10)Kontsert-son...
o Antoine WATTEAU Õrnad, läbipaistvad toonid roosa, helesinine, sinililla, kuldne "TANTS" ja "GILLES" o Francois BOUCHER Kõige tüüpilisem rokokoo esindaja o J.-H. FRAGONARD Kiigeteema o Jean Baptiste Simeon CHARDIN Palju köögiteemalisi maale "BRIOSS" Kujutas ka lapsi · Kunst Saksamaal o Prantsuse mõju suurenes o Levis rokokoo o Münchenis AMALIENBURGI LOSS o SANSSOUCI LOSS ühekorruseline o Dominikus ZIMMERMANN Lõuna-Saksamaal WIESENKIRCHE Lage kattev stukkornament tundub kergena, lausa hõljuvana
1.Rahvusliku ärkamisaja eeldused? Kaotati teoorjus, hakati välja andma esimest ajalehte 2.1894.a ,,Uus talurahva seadus"-sisu? Sisaldas talupoegade õigusi 3.Mis muutus Aleksander 2.valitsemisajal? Tsensuur muutus vabamaks,võis välja anda eestikeelseid ajalehti, kaotati lõplikult teoorjus,suurenes liikumisvabadus 4.Ärkamisaja ettevõtmised? Likvideeriti mõisakohtud, kasvas rahvakoolide arv, 1.üldlaulupidu 5.Millal?Kus?Kelle eestvedamisel? 1.üldlaulupidu 1869.a, Tartus, Jannseni vedamisel 6.Nimeta ärkamisaja aegseid kunstnikke? Faehlmann,Kreutzwald, Veske,Kuhlbars,Reinvalds,Pärn 7.Iseloomusta romantismi? Esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine 8.F.R.Faehlmann(kes oli? mis tegi?) Üks esimesi eestlasi,kes Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetas.Osav ravitseja. Oli teose ,,Kalevipoeg" lugude koguja. 9.F.R.Kreutzwald (kes oli? Mis tegi? Arsti elukutsega,saavutas rahvusvahelise tunnustuse kirjanikuna. Kirjanduses oli teravmeelne, äge. 1...
Keskmine 170,5 171,25 174,75 175 177 177,5 170,5 Atsi pikkuse muutumine aastatel 1997 kuni 1999 1 Kalle pikkuse muutumine aastatel 1998 kuni 2002 3 Mati pikkuse muutumine aastatel 1999 kuni 2001 1 Antsu pikkuse muutumine aastatel 1997 kuni 2001 14 Mitu cm suurenes poiste pikkus aastatel 1997-2002 kokku? 28 Kui suur oli poiste pikkus kokku aastal 1999? 699 Milline poiss kasvas ajavahemikul 1997-2002 kõige rohkem? Ants Mitu cm? Milline poiss kasvas ajavahemikul 1997-2002 kõige vähem? Mati Mitu cm? Mitu cm keskmiselt aastas kasvas Ats pikemaks? 0,50 Mitu cm keskmiselt aastas kasvas Kalle pikemaks
Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida 13. jaanuar 1991, ründasi NSV Liidu sõjaväeüksused Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid ähvardasi NSV Liitu sõjaliste aktsioonide jätkamise korral lõpetada neile majandusabi andmise. Ettevalmistused uue liidulepingu slmimiseks Uus poliitiline surve-üleliiduline referendum. Gorbatsovi populaarsus NSVL Liidus langes, kui üritas tagandada Boriss Jeltsinit. Jeltsini mõjuvõim selle tulemusena suurenes ja sai Venemaa presidendiks. Nurjus ka Gorbatsovi uus katse NSVL koos hoida, sõlmides liidulepingu. Balti riigid keeldusid alla kirjutamast. Sõjaväelise riigipöörde katse19.-21. august 1991 Erakorralise seisukorra kehtestamine, et üritada vältida NSV Liidu lagunemist. Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK) loomine, samal ajal kui Gorbatsov Krimmis puhkas. Eesotsas NSV Liidupresident Gennaadi Janjev.
Eesti iseseisvumine Peale 1.maailmasõda tekkisid kaardile uued riigid. Nende hulgas ka Eesti. Venemaa, Eesti kõrval, kujutas endas suurt ohtu, sest Eestil poleks olnud võimalustki üksi Venemaa vastu. Üks suur ohu allikas oli ka Saksamaa. Tallinnas võeti võim üle 24.veebruar 1918. aastal. Järgmisel päeval jõudsin saksa väed Tallinnasse ning algas Saksa okupatsioon. Pärast saksamaa lüüa saamist tahtis NSV taastada Vene impeeriumi. 1918. aasta novembris koondas Punaarmee Eesti piirile suured jõud. Esimesena võttis Punaarmee enda kätte Narva. Eestile algas sõda halvasti, sest tol ajal ei suutnud Eesti enda kaitseks koondada piisavalt sõjalist jõudu ning puudus oli relvadest ja muust sõjavarustusest. Mõne ajapärast hakkas Eesti sõjaline edu tõusma. 1919. aastal tuli Eestile appi mujalt riikidest välisabi ning suurenes vabatahtlike sõjaväega liitumine. Välisabi tuli Inglismaalt, Soomest, Rootsist ja Taanist. Ke...
elatustase. 1924. uus majanduspoliitika- valitsus sekkus rahaasjadesse, orienteeruti euroopa turule, esikohale seati põllumajandus, riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele, maaparandusele ja sordiaretusele, kutseoskuste levitamisele. Toetati ettevõtteid, mis kasutasid kütust ja toorainet. Rahvaliidu vahendusel hangiti välislaene, mille abil tehti panga- ja rahareform (mindi üle markadelt kroonidele. 1920ndate teisel poolel majanduslik tõus: suurenes põllumajandus- ja tööstustoodang, kasvas eksport, tõusis elatustase, võimalused investeerimiseks. Eesti majandus integreerus Euroopa majandusele. Välispoliitika 26.01.1921 tunnustas Antandi Ülemnõukogu kõiki Balti riike. Välispoliitika peamine ülesanne oli julgeoleku kindlustamine. Peamised ohuallikad olid Saksamaa (oht teoreetiline) ja Venemaa. Venemaa oli Eesti iseseisvuse hävitamisest huvitatud, oodates võimalust
Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Demokraatia levik Euroopas Esimese Maailmasõja järel Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult. Demokraatlikumad valimisseadused kehtestati enamikus uutes demokraatlikes riikides. Mitmes riigis ei osutunud demokraatia paraku jätkusuutlikuks. Peamiselt olid selle põhjusteks demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ka vead noorte demokraatiate põhiseadustes. See nõrgestas demokraatia autoriteeti rahva silmis ning tekitas igatsuse stabiilse ,,kõva käega" valitsuse järele. Demokraatlikud ideoloogiad 19
1.2 Kõrgkeskaeg kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Keskaja kõige tormilisema arengu periood. Rahvaarvu kasv tõi kaasa olulisi muutusi kõikjal Euroopas. Asustus tihenes, hariti üles uusi põlde, rajati linnu, uue hoo sai sisse kaubandus ja majandus, kasutusele võeti tehnilisi leiutisi. Oluliselt suurenes Rooma piiskopi e paavsti võim ja katoliku kiriku vägevus. Samas oli kõrgkeskaeg ristisõdade ajajärk ja rüütliseisuse ja läänikorra õitseaeg. Damietta vallutamine 1219 ristisõdijate poolt. Henri Delaborde’i maal, 1850. Kujunesid välja Euroopa piirid. Euroopa territoorium suurenes kolme sajandi jooksul ligi kaks korda. Põhja- ja Ida-Euroopas tekkisid uued kuningriigid (Rootsi, Norra, Taani, Poola ja Ungari)
jahtuda toatemperatuurile, seejärel järsult raputada. Vaadelda, mis toimub. Peale tugevat raputust muutus küllastunud lahus uuesti häguseks. Vesi läks vati sisse (aga see vist polnud oluline ) 2) Valmistada samamoodi veel üks küllastunud lahus, saadud lahusesse visata naatriumtiosulfaadi kristallike. Mis toimub? Kristallist tekkis esialgu nagu aur, mis jäi katseklaasi põhja. Mõne aja möödudes kogunes katseklaasi põhja sade, mid pidevalt suurenes. Järeldused: Üleküllastunud lahused lahustuvad täielikult vaid kõrgel temperatuuril, kuna ainete lahustuvus (vees) on kõrgemal temperatuuril suurem. Samuti on üleküllastunud lahused väga ebapüsivad. Raputus tingiski lahusest (antud temperatuuril) üleliigse aine välja sademise. Kui üleküllastunud lahusesse lisada veel lahustunud ainet, siis see enam ei lahustu (kuna antud temperatuuril oli maksimaalne lahustuvus saavutatud). Seetõttu jäi ka lahusele juurde
Perm Kasvas paljasseemnetaimede osatähtsus. Kasvas luukalade mitmekesisus. Tekkis Pangea hiidmanner. Ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim massiline väljasuremine, hävis 90% mereliste selgrootute rühmadest. (292-250 mln a) (Keskaegkond) Triias Maismaataimede hulgas olid valdavad paljasseemnetaimed, okas- ja hõlmikpuud, palmlehikud ning sõnajalad. Roomajate mitmekesisus kasvas: ilmusid kala- ja tiibsisalikud ning dinosaurused. Väiksed imetajad. (250-205mln a) Juura Suurenes roomajate mitmekesisus. Ilmnusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. (205-142 mln a) Kriit Ilmusid õistaimed, mis hakkasid ajastu teisel poolel maismaataimestikus domineerima. Jätkus suurte roomajate kõrgaeg nii maismaal, meres kui ka õhus. Kriidi lõpul toimunud massilist väljasuremist, mille käigus hävisid dinosaurused ja palju merelisi loomarühmi, on seostatud meteoriidikatastroofiga. (142-65,5 mln a)
Soome säilitas iseseisvuse. Baaside aeg *18.oktoobril algas maavägede sissemarss Eestisse. Punaväelased elasid kinnistel territooriumitel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ja suhtlemine eestlastega pea olematu. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti NSV Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika muutus sõltuvaks idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega, kuid suurenes baltiriikidega, kes olid samas olukorras, suurenes ka NSV Liiduga. Eesti välispoliitika olukorda tegi keerulisemaks Talvesõda. Rahvas oli Soome poolt, kuid Eesti pidi säilitama neutraliteedi. Salaja korraldati korjandusi soomlaste toetuseks ning paljud mehed läksid salaja üle lahe, et aidata kaasa vennasrahva võitlusele. Avaldati ka Soomele luureandmeid Punaarmee kohta. Oluliseks sündmuseks oli baltisakslaste lahkumine-Ida ja Kesk-Euroopas elavad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale. See tugevdas
𝐶𝑜 2+ + 𝐻𝐶𝑙 → 𝐶𝑜𝐶𝑙2 + 𝐻+ 𝐶𝑜𝐶𝑙2 + 𝐻2 𝑂 → 𝐶𝑜 2+ + 𝐶𝑙− + 𝐻 + Katses 4 tuli katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M etaanhapet ja 1-2 tilka metüülpunast. Lahuse värvus oli punane. Lahus jagada kaheks. Ühele osale tuli lisada väike kogus tahket naatriumetanaati, mis muutis lahuse oranžiks. Naatriumetanaadi lisamisel 𝐶𝐻3 𝐶𝑂𝑂𝐻− -ioonide kontsentratsioon suurenes ja tasakaal etaanhappe molekulide ja ioonide vahel nihkub molekulide tekke suunas. Katses 5 tuli katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M ammoniaagilahust ja 2-3 tilka fenoolftaleiini. Lahuse värvus oli roosa. Lahus tuli jagada kaheks, ühele osale lisada väike kogus tahket ammooniumkloriidi, loksutada ja võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Uue lahuse värvus oli heleroosa. Koostada vastavad
Demokraatia 19201930. aastatel Demokraatlik riigikord suurenes pärast I maailmasõda , sest rahvas tahtis endale valitsejat kes seisab riigi eest väljas ning ei proovi ainu valitsemisega kogu riigi võimu enda kätte haarata. Demokraatlik riigikord arenes välja pärast I maailmasõda , kus lõpetati diktaktuur. Demokraatliku elustiili peamised tunnusjooned olid: 1) diskussioonivõimalus, üksteise seisukohtade arvestamine ning kompromissivalmidus, 2)seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu, 3) erinevate väärtushinnangute ja
· Atmosfäär tekkis maa seest tekkivatest ühenditest, algselt puudus hapnik · Tekkis hüdrosfäär · Elu tekkis algselt ürgaegkonna lõpus ainult hüdrosfääris · Kuna puudus osoonikiht, ei saanud elu tekkida maa peale, sest päikese UV kiirgus hävitas igasuguse elu maal 2. Proerosoikum ehg aguaegkond > 2,5 miljardit kuni 542 miljonit aastat tagasi · Hapniku hulk suurenes nii atmosfääris kui ka hüdrosfääris · Tekkis osoonikiht (O3) · Elusolenditest eksisteerisid hüdrosfääris bakterid, vetikad, käsnad 3. Paleosoikum ehs vanaaegkond 542 miljonit kuni 250 miljonit aastat tagasi · Elu muutus mitmekesisemaks · Elu jõudis ka maismaale · Maa oli juba sarnane tänapäevaga, ainult elustik oli erinev · Elu vormid muutusid suureks
V. Jannsen panid aluse laulupidude traditsioonile. 1870. aastal loodi rahvuslik teater just tänu ,,Vanemuise" seltsile. Vanemuise seltsis peeti ka kõneõhtuid, kus ka C.R. Jakobson pidas oma ,,Kolm isamaa kõnet". Seltsi asutajakonda kuulusid lihttöölised, teenrid, käsitöölised, väikekaupmehed ja väikeametnikud-Jannsen oli nende seas ainus haritlane. Aasta jooksul kasvas ,,Vanemuise" liikmeskond juba saja inimeseni, 1867-aastaks oli see juba 250- liikmeline ning haritlaste osakaal suurenes. Ligi veerand selles linnas asuvast seltsist moodustasid aga talunikud ja külakoolmeistrid. Liikmed jagunesid ka kaheks: lauljad olid aktiivliikmed ja kuulajad olid passiivliikmed. Kuigi tegemist oli meestelauluseltsiga, peeti selle ,,kuuõhtutel" lisaks meelelahutuslikule poolele ka populaarteaduslike ja rahvuslikke kõnesid. Lisaks peeti kõnesid keeleküsimuse, rahvaluule, ajaloo, kirikuloo, filosoofia, moraali, psühholoogia ning ka praktilise elulaadi ning teadussaavutuste teemadel.
1. 4 muusikalist uuendust-1.rütmika muutus vaheldusrikkamaks 2.harmooniat rikastati kromatismidega 3.dünaamika oli nüanssiderikas 4. suurenes ilmaliku muusika osatähtsus 2.programmiline muusika laenas kirjandusteostest, kujutavast kunstist. 3. lemmikteemad-surm, õudused, müstika. 4. schubertiaat-koosviibimine koos muusika, kirjanduse, veini ja väljasõitudega. 5. 3 fakti schuberti elust-elas vaeselt, 1 avalik kontsert, lähtus klassikalistest vormidest. 6. kir. Schuberti loomingut-on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused, homofooniline faktuur, salmilaulud. 7
Suhted demokraatlike riikidega Suhted lääneriikidega jahtusid Suuriikide aetav lepituspoliitika käis väikeriikide arvelt 1935. jätsid inglased läänemere sakslastele ja venelastele Lääneriike häiris Eesti autoritaarne riigikord Suhted NSVL'iga Eesti-NSVL suhted olid head Venemaa Saksamaa-vastane ühisrinne Eesti-NSVL VAL'i pakkumine Venemaa tahtis Baltiriikidesse oma baase rajada Eesti lükkas kõik pakkumised tagasi Suhted Saksamaaga Natside võimuletulekuga suurenes sõjaoht Ainsad väärilised vastased Punaarmeele Suhted Saksamaaga paranesid Osteti varustust ja vahetati luureinfot Eesti-Saksa MKL Neutraliteet Eesti soovis olla neutraalne 1938. teatasid Baltiriigid, et nad ei aktsepteeri RL'i artikleid, milles määratakse agressaaorite vastast tegevust. Paraku ei olnud erapooletusest kasu
Poliitika ja kultuur · 1956-1965 SULAAEG · 1966-1972 uuendusliku liikumise haripunkt · 1973-85 seisakuaeg SULAAEG · Suurenes tegutsemisvabadus ja avatus igapäevaelus ja kultuuris · 1950. Aastate lõpust võimalused suhelda välismaaga · Tõlkekirjanduse teke · 1957. Raamatusari Loomingu Raamatukogu, 1958. Ajakiri Keel ja Kirjandus, 1960. Aastatel ajakiri Noorus · 50. Aastate lõpust üldine kultuurihuvi tõus · 60. Keskpaigas esimesed biit- ja rokkansamblid, kujunes hipiliikumine SEISAKUAEG · Poliitilise ahistuse suurenemine 60. Lõpus
· Tööstuse areng muutis ühiskonna sotsiaalset palet · Aleksander II alustas venemaal reforme · Tekkis uus tööliste kiht · 1861.kaotati pärisorjus, vähendati aadli privileege · Tõusis kodanluse tähtsus ja elatustase · Suurenes ühiskonna mässumeelsus ning selle tagajärjel Poliitilised õpetused hukkus keiser atendaadis · Konservatiivid olid vastu kiirele arengule USA · Soovisid tugevat riiki ja lubati avalikusel riigivõimu · Metsiku lääne vallutamine arvustada
27,9%-l Leedu alal kasvab mets. Ülekaalus on okaspuud, eriti mänd. Suuri alasid hõlmavad niidud. Loomastikus on valdavad läänepalearktilised liigid. Maavarasid on vähe. Leidub turvast, lubjakivi, dolomiiti, savi, klaasiliiva ja naftat.Leedu ekspordis on olulisel kohal nafta töötlemise saadused. Rannikul kogutakse merevaiku. Leedus on maailma suurimad merevaiguvarud. 4,3% Leedu territooriumist on looduskaitse all. Leedu saematerjalid:Leedu saematerjali eksport suurenes 2012.a. ja oli 346 409 m3, 3% rohkem kui 2011.a. Eksport Euroopasse langes 7% ja Euroopa osa saematerjali ekspordis langes 78 protsendile (85% 2011.a.). Eksport Euroopa Liidust välja kasvas 58% ja oli 77 873 m3. Hööveldamata saematerjali eksport kasvas 6% ja oli 264 410 m3. Ka hööveldatud materjali eksport langes 6% ja oli 81 999 m3, 70% sellest oli mänd. Saematerjali import Leetu langes 3% ja oli 221 286 m3. Väljastpoolt Euroopa Liitu imporditi 136 785 m3 (8% vähem kui 2011.a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
